RAHA JA RAHASÜSTEEMID 1. Rahandus - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks 2. Raha põhifunktsioonid: 1) vahetusvahend 2) arvestusühik 3) rikkuse akumuleerimise funktsioon (väärtuse säilitamise vahend) 3. Raha liigid: 1) kaupraha - kaup, millel on väärtus ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana (bartertehingud, metallraha/metallmündid) 2) kaupa esindav raha - ei saa kasutada muul otstarbel kui rahana (vaegväärtuslik metallraha – kaalult kergem, madalama prooviga, paberraha – ajendiks asjaolu, et ei jaksatud münte kaasas kanda)
teisel kohal olev valik kirjeldab esikohal oleva ostu loobumis kulu. Majandust saab Segamajandus on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui kokkuvõtta 3 kõsimusega: -mida toota? –Kuidas toota? –kellele toota? Ettevõtlikuse riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Raha funktsioonid: -arvestusühik - raha on tugisambad –eraomand –hinnasüsteem –turukonkurents –ettevõtlikus. ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. -Vahetusvahend - raha Käsumajandus on majandus, milles: -riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tootmisressursse -riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest -riik määrab ära tehingutes barterit. -Väärtuse akumulatsiooni vahend - raha on vara, mille väärtus kaupade hinna -riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse -riik kontrollib kogu püsib põhimõtteliselt läbi aja
MAJAPIDAMISED 1. Ressursside omanikud (töö, maa, kapital, ettevõtlikkus) 2. Tarbijad (kaupade ja teenuste) ETTEVÕTTED 1. Ostavad ressursse 2. Valmistavad/pakuvad kaupu/teenuseid -Raha on üldtuntud maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. Esineb kõigi hüviste ekvivalendina. 1. vahetusvahend 2. kogumise e akumulatsioonivahend 3. väärtuse mõõt -Bartertehing on toote või teenuse vahetamine rahata, kaup kauba, teenus teenuse või kaup teenuse ja teenus kauba vastu.
Alternatiivkulu ehk loobumiskulu- tehes ühe valiku, jääb selle tõttu midagi muud tegemata. Ratsionaalne käitumine- selline käitumine, mille korral maksimeeritakse oma. Tehing- majandussüsteemi fundamentaalne element Turg- korraldus, mis võimaldab tehinguid teostada Majandusteadus- uurib, analüüsib ja prognoosib tehingute toimumist majandussüsteemi erinevate osapoolte vahel. RAHA- vahetuse, varakogumise ja hindade mõõtmise vahend Universaalne vahetusvahend- raha vastu saab vahetada kõiki ressursse, kaupu, teenuseid Vara kogumisvahend- raha on võimalik panna panka ja seda sinna juurde koguda Väärtuse mõõdupuu- raha näitab teenuste ja hindade suhtelist väärtust LIHTINTRESS TV=NV(1+n*i) TV- tulevane väärtus ehk lõppsumma LIITINTRESS NV- nüüdisväärtus TV=NV(1+i)n i- aastane intressimäär n- laenu periood aastates
Raha funktsioonid Nimi Kristen Sempelson Järgnevalt on kirjas raha funktsioonid. Too iga funktsiooni kohta üks näide: 1.vahetusvahend: raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. 2.arvestusühik: raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. 3. akumulatsioonivahend: raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused Raha peab olema: 1. stabiilne - raha väärtus ei tohi kõikuda. 2
pariteedi kaudu. Mida kõrgem on inflatsioon riigis, seda nõrgem Täishõive S=I on riigi valuuta. Muutused valuutakursis võrduvad Raha fumktsioonid: Väärtuse säilitamise ja kogumise vahend, inflatsioonimäära vahega. vahetusvahend, arvestusühik CUd+ 1 %S = %P %P* Kui intressimäär langeb, siis raha hoidmise alternatiivkulu langeb CUd +rd ja raha nõudlus kasvab.
on rahal ka ajadimensioon: seos tänapäeva ja tuleviku vahel. väärtuste kogumise vahend, mille abil on võimalik hoida ja koguda vara kergesti kasutataval kujul. Raha maksevahendi ja arvestusühikuna kasutamata pole tööjaotusel majanduse funktsioneerimine praktiliselt võimalik. Kõrge ja kiireneva inflatsiooni tingimustes võib raha funktsioonide täitmine kahjustuda sel määral, et maksevahendi ja arvestusühikuna tulevad kasutusele uued ekvivalendid . vahetusvahend - on vahetatav kõigi teiste kaupade ja teenuste vastu ning asendab ostu-müügi tehingutes barterit. hoiustamise (akumulatsiooni) ja laenamise vahend - võimaldab tarbimise aega valida ning tulusid - kulusid paremini planeerida. Kui soovitakse raha koguda ja tulevikus tarbida, on võimalik raha hoiustada. Kui aga soovitakse osta midagi, milleks hetkel raha ei jätku, on võimalik laenata. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel.
ja kinnitab selle täitmise aruande. Tootmistegurid:loodusressursid- maa,maavarad,mets,veevarud;inimressursid-tööjõud;kapitaliressursid- tööriistad,hooned,rahalised vahendid;ettevõtlikkus-oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida. Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena. Raha on- arvestusühik,vahetusvahend,maksevahend,hoiustamise ja laenamise vahend,kaup. Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Intressimäär on oma olemuselt hind, mida makstakse raha laenuksvõtmise eest ja saadakse raha laenuandmise eest mingil perioodil, mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast. Intress on rahasumma, mis kujuneb vastavalt intressimäärale ja laenusummale
majandusüksusena. Kodumajapidamiste liikmed on tarbijad, kuna ostavad ja kasutavad kaupu ja teenuseid, mida ettevõtted toodavad. Kuid kodumajapidamised on ka ressursiomanikud. Kaupade ja teenuste turud on vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturud kujutavad endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Barter- on kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata. Rahal on kolm funktsiooni: 1) vahetusvahend- raha kui vahetusvahendi kasutamisega on tööjõu vahetamine kaupade ja teenuste vastu märksa kergem. 2) vara kogumise ehk akumulatsioonivahend- raha taskus või pangas, selleks et säästa selle ostujõudu tulevikus kasutamiseks. 3) väärtuse mõõdupuu- raha mõõdab hindu ja näitab toodete ja ressursside suhtelist väärtust. Raha, ressursside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Mis on läbi aegade asendanud raha kui maksevahendit?
Raha üldmõiste ja Eesti kroon I Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha on kui arvestusühik- kaupade väärtuste mõõtmisel, vahetusvahend, akumulatsiooni vahend ehk vara, mida saab koguda. Samuti on raha kui kaup ning maksevahend. Digitaalne raha on teisisõnu elektrooniline raha, mille alla kuuluvad pangakontod (tehingud internetipangas), pangakaardid, deebetkaardid (võimaldavad kasutada raha kontolimiidi ulatuses), krediitkaardid (võimaldavad kasutada lisaks kontolimiidile ka panga poolt pakutud krediiti ehk laenu). Reaalse raha alla kuuluvad aga paberraha ehk kupüürid ja metallraha ehk mündid.
30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus Vali üks või enam vastust. 33,6 mln € 250 mln € 300 mln € 3,6 mln € Kui 12% on 30 mln €, siis on vaja leida 100% väärtus. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 2 Punktid: 2 Raha funktsioonideks on olla Vali üks või enam vastust. vahetusvahend väärtuse mõõt ja arvestusühik maksevahend väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend Raha funktsioonid: väärtuse mõõt - raha kasutatakse arvestusühikuna väärtuse mõõtmiseks, hindu näidatakse rahas; vahetusvahend - raha saab vahetada teiste kaupade vastu; akumulatsioonivahend - raha kasutatakse rikkuse kogumise ja säilitamise vahendina;
30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus Vali üks või enam vastust. 33,6 mln € 250 mln € 300 mln € 3,6 mln € Kui 12% on 30 mln €, siis on vaja leida 100% väärtus. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 2 Punktid: 2 Raha funktsioonideks on olla Vali üks või enam vastust. vahetusvahend väärtuse mõõt ja arvestusühik maksevahend väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend Raha funktsioonid: väärtuse mõõt - raha kasutatakse arvestusühikuna väärtuse mõõtmiseks, hindu näidatakse rahas; vahetusvahend - raha saab vahetada teiste kaupade vastu; akumulatsioonivahend - raha kasutatakse rikkuse kogumise ja säilitamise vahendina;
väärtust tänu valitsuse korraldusele. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False Question 2 Raha funktsioonideks on olla Complete Select one or more: Mark 2 out of 2 väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend vahetusvahend maksevahend väärtuse mõõt ja arvestusühik Question 3 Raha pakkumine on Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Question
Majandusõpetus Turumajanduse tugisambad: - eraomand (igal inimesel on õigus omada vara), - hinnasüsteem (varadele omistatakse teatud rahaline väärtus), - turukonkurents (ressursid on piiratud, mitu pakkujat), - ettevõtlikkus (selleks, et oleks ettevõtteid on vaja ettevõtlikke inimesi, kes loovad uusi tooteid ja teenuseid). Majandusõpetus Turumajanduses on raha funktsioon traditsiooniliselt: - vahetusvahend, - väärtuse mõõt, - vara kogumine. Majandusõpetus Nõudlus on tarbijate osta soovitud teenuste/toodete kogused teatud ajahetkel teatud rahasumma eest. Turunõudlus on kõigi tarbijate nõudlus kokku (teatud turul). Pakkumine on tootjate poolt oma võimaluste piires müüa soovitud kogused erineva hinnataseme korral, teatud kindlal ajahetkel. Turupakkumine on pakkumiste kogusumma (teatud turul).
1 Punktid: 1 Kui kohustusliku reservi määr on 12% ja pank peab seetõttu hoidma reservis vähemalt 30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus Vali üks või enam vastust. 250 mln Raha funktsioonideks on olla Vali üks või enam vastust. vahetusvahend väärtuse mõõt ja arvestusühik maksevahend väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Vali üks või enam vastust. mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust.
Pere-eelarve 2.tund Säästmine, investeerimine ja laenamine Mis on raha? Raha on makse- ja vahetusvahend. Raha on arvestusühik. Raha on säästu-ja hoiuvahend. Raha on majanduse indikaator. · Mõiste ostujõud väljendab millise rahasumma eest on võimalik omandada kaupade ja teenuste kogust ning kvaliteeti. · Inflatsioon on üldine toodete ja teenuste hinnataseme tõus ehk raha väärtuse langus. · Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess, kus hinnatase langeb ja raha väärtus kasvab. · Säästmine on raha kogumine tulevasteks väljaminekuteks. ·
Punktid 13/13 Hinne 10, maksimaalne: 10 (100%) Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Vali üks: Tõene Väär Raha funktsioonideks on olla Vali üks või enam: väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend maksevahend väärtuse mõõt ja arvestusühik vahetusvahend Raha pakkumine on Vali üks või enam: seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus Rahabaasiks (M0) on keskpanga poolt välja antud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib olla sularahana ringluses, asuda kommertspankade kassas või kommertspankade reservidena keskpangas. Vali üks: Tõene Väär jne..
12.Inimressursid, kapitaliressursid, loodusressursid. Mida rohkem teenib kasumit seda rohkem saab kasutada ressursse. 13.Ettevõtlikkus on hoiak, mida isel.1)loov ja uuenduslik mõtlemine 2)uute ja paremate toodete turuletoomine 3)uute ja paremate juhtimise ja töö organiseerimise meetodite rakendamine 4)uute ja paremate tootmistehnoloogiate rakendamine 15.Majapidamiste kaks rolli on tarbijad ja ressursiomanikud(tööjõud) 16.Raha on 1)vahetusvahend - raha abil saab osta kaupu ja teenuseid 2)vara kogumise vahend - saab panna kõrvale ja hiljem kasutada 3)väärtuste mõõdupuu - saab määrata kaupadele ja teenustele hinna. 17. bartermajandus, väärismetallid, paberraha, arveldusraha, elektrooniline raha. 18. Dollar - eelkäijaks oli hõbemünt, mida nimetati Joachimi taalriks (16. saj). Inglismaal nimetati seda dollariks. Üle kümne riigi kasutab oma valuutana dollarit (USA, Kanada, Austraalia,Jamaika).
Majandussüsteemid, turumajandus 18. 18.Majandusringlus, . Kuidas suurendada majandusringlust. 19. 19. Raha ja ringvoog 20. 20. Raha funktsioonid. - - Vahetusvahend - - Vara kogumise ehk akkumulatsioonivahend - - Väärtuse mõõt 21. « »- « » 21.Adam Smith ja ,,nähtamatu käsi", invisible hand teos ,,Rahvaste rikkus" , wealth of nations - 22. 22
Tarbijad vahetavad oma raha kaupade ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad. Ressursiturud Ressursiturud kujutavad endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursside vastu. Barter Barter on kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata. Raha funktsioonid 1. Vahetusvahend 2. Vara kogumise ehk akumulatsioonivahend 3. Väärtuse mõõdupuu Adam Smith Sündis 1723.a. Sotimaal. Majandusteaduse looja, filosoofia professor. 1776.a. kirjutas raamatu "Rahvaste rikkus", milles põhiidee on küsimus Kuidas inimesed, kes järgivad omakasu, edendavad siiski läbi vabatahtliku vahetuse ka ühiskonna huve?
Tihti on aga sobivamaks rahastamisallikaks faktooring. Faktooring on müügiarvete loovutamine finantsettevõttele, kes maksab müüjale teenustasu eest arve täissummas välja ning tegeleb ise laekumise korraldamisega edasi. See annab ettevõttele võimaluse oma rahavoogusid paremini ja efektiivsemalt juhtida ning igapäevaseks toimimiseks likviidsuspuhvrit luua. 6. Järgnevalt on kirjas raha funktsioonid. Too iga funktsiooni kohta paar näidet. a. vahetusvahend telefoni ostmine, kinnisvara soetamine b. arvestusühik - aitab võrrelda kui palju kulub töötunde teksaste või telefoni ostmiseks. c. akumulatsiooni vahend raha kogudes saab seda kasutada tuleviku tehingute tegemisel. Kogudes raha auto, pesumasina, arvuti jne ostuks. 7. Valuutakurss ühe riigi raha hind teise riigi raha suhtes. Valuutakurss sõltub riigi majanduslikest näitajatest. Kuidas mõjutavad järgmised näitajad euro kurssi USA dollari suhtes
Turumajanduse tulemus:kaupa on rohkem, kui tarbida jüutakse -turg määrab kauba hinna -toota ökonoomselt, kvaliteetselt, mugavalt -hind sõltub pakkumise, nõudluse alusel -edukad tootjad, kes on efektiivsed -kaubaküllus MAKSUD TÄHTSAMAD RIIKLIKUD FONDID -sotsiaaalkindlustusfond-tuleneb sotsmaksust, läheb pensionite maksmisele -liikluskindlustusfond-teevad sissemakse ainult autoomanikud RAHA VORMID -väärmetallid(kuld,hõbe) -paberraha -plastik-nahk Ülesanded-vahetusvahend,maksuvahend,arveldusühik,kogumisvahend KULLASTANDARDID-raha seotud kullaga -raha tohtis trpkkida piiramatult -raha sai pankades kullaks vahetada(riigipangad) -18-19 sajandil ameerikas VÄÄRTPABERID Panga või fondi ametlikus korras ja vormis väljaantud dokument 3MAJANDUSSEKTORIT Primaar e hankiv-jahindus,metsamajandus,põllundus,kalandus Sekundaar e töötlev tööstus-ehitus, gaas, energia,tööstus Tertsiaal e teenindus haridus -väheneb sekundaar, suureneb tertsiaal
Turumajandus. Kasum • Kasum on raha, mis jääb järele, kui kogutuludest lahutada kogukulud. • Soov teenida kasumit, ehk kasumimotiiv, on nagu starter, mis käivitab turumajanduse mootori. • Turumajanduses on kasum see, mis jaotab ära tootmistegurid (maa, töö, kapital) Turumajandus. Majandusringlus Turumajandus. Raha • Barter on kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata. • Raha kergendab vahetust. • Raha roll majanduses: 1. vahetusvahend; 2. vara kogumise vahend; 3. väärtuste mõõdupuu RAHA ARENG • Bartermajandus • Väärismetallid • Paberraha • Arveldusraha (SDR, ECU) • elektrooniline raha Turumajandus. Valuutad Enamlevinud valuutade ajaloost • Dollar - eelkäijaks oli hõbemünt, mida nimetati Joachimi taalriks (16. saj). Inglismaal nimetati seda dollariks. Üle kümne riigi kasutab oma valuutana dollarit (USA, Kanada, Austraalia, Jamaika …). • Nael - kaaluühik müntide väärtuse mõõtmiseks.
üldtunnustatud instrument; objekt, mis on vahetuses üldiselt aktsepteeritav või mida kasutatakse väärtusstandardina. Raha liigid: sularaha, arveldusraha, väärtpaberid, tšekid, pangakaardid. Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992. Raha funktsioonideks on olla vahetusvahend (saab maksta sularaha eest), väärtusmõõt (hinnatakse kaupade ja teenuste väärtust), maksevahend (saab maksta ülekandega pangas) ja akumulatsioonivahend (raha saab koguda). Raha funktsioonid: maksevahend arvestusühik vahetusvahend akumulatsioonivahend 19. Tööhõive, töötus. Töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd
Tööjaotus ja spetsialiseerumine võimaldavad ka inimeste andeid paremini kasutada.Tööjaotust ülistades ei tohi siiski selle negatiivseid tagajärgi nagu töö rutiinsus, inimese ühekülgne areng jms., kahe silma vahele jätta.Tööjaotuse arengu taustal selgitas Smith ka raha tekkimist. Raha vajalikkuse põhjustas regulaarne vahetus, kus polnud võimalik kaupu vahetada üksteise vastu naturaalsel kujul. Raha oli ja on üheaegselt vahetusvahend ja eriline kaup. /2/ Kokkuvõte Majandusteadus on kujunenud ja arenenud sajandite jooksul, seda on kujundanud mitmed filosoofid. Tänapäevane teooria on loodud Adam Smithi poolt. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Majandusteaduse_ajalugu /elektroonilises entsüklopeedias 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Adam_Smith /elektroonilises entsüklopeedias
turuidentiteedi ja staatuse baasil; vajalik turusisene informatsioon; esteetilised turud, unikaalsed kaubad, brändid • rõivaste jaemüük(rolliturg); basaar-idamaa kaubatänav(vahetusturg) Standarditurg - korrastatus kujuneb eelkõige standardite põhjal(hind, kvaliteet); laienemine ja turule sisenemine enamasti lihtsam; müüja/ostja isik ei ole oluline • lillede hulgimüük(rolliturg); väärtpaberiturg(vahetusturg) Raha kui • vahetusvahend • väärtuse akumuleerija • arvestusühik- võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist • ajatatud makse standard Raha eeldab universaalset aktsepteeritavust ja sotsiaalset neutraalsest, homogeensust, äratuntavust Vahetusvahend: üldistatud, legitiimne väärtusnõue • garanteerib ligipääsu hüvedele; selline hüvede kasutamine, omandamine on legitiimne; kasutatav kõikide kaupade-teenuste soetamiseks
Tõene Ühishüvised on alati toodetud avaliku sektori poolt. - Vale Reaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust baasaasta hindades. Tõene Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab hankiv sektor. – Vale Otseste maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. - Vale Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. - Tõene Üks raha funktsioonidest on olla vahetusvahend, mida saab edukalt teiste kaupade vastu vahetada. - Tõene SKP on riigi kõikides majandussektorites loodud lisandväärtuste summa. – Tõene Valitsussektor koosneb Riigikogust ja Vabariigi Valitsusest. - Vale Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas vähendab valitsuse maksutulusid. - Tõsi Kaupraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel. – Tõsi Eesti riigieelarve tuludest umbes 1/4 moodustavad maksutulud. - Vale
...................................................................................... 5. Mida kujutab endast sularaha tagatis? ....................................................................................... 6. Millised on elektroonilise raha erinevad vormid?.......................................................................... 10.1.2 Raha funktsioonid Järgnevalt on kirjas raha funktsioonid. Too iga funktsiooni kohta üks näide: 1. vahetusvahend;............................................................................................................................... 2. arvestusühik;.................................................................................................................................. 3. akumulatsiooni vahend................................................................................................................... 10.1.3 Raha omadused Raha peab olema: 1. stabiilne;............................
See tasakaalustab nõudmise ja pakkumise ning suunab ja juhib tootjate otsuseid. Turuhind informeerib tarbijat tootjate kuludest ja toimib tulude jaotajana ühiskonnas. Hinnasüsteem annab selleks informatsiooni ja loob motivatsiooni. Peamiseks motivatsiooni saajateks on nii ettevõtjad, tarbijad kui ka ressursiturud. Raha on mistahes üldtunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. Raha funktsioonideks on: vahetusvahend - muudab tööjõu vahetamise toodete ja teenuste vastu lihtsaks; vara kogumise ehk akumulatsioonivahend - võimaldab saasta ja kasutada selle ostujõudu tulevikus; väärtuse mõõdupuu - aitab määrata toodete ja ressursside suhtelist väärtust. 2.3 Konkurents Turukonkurents on võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Kuna ressursid ja tooted on piiratud, võistlevad inimesed nende ressursside pärast
Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · Vahetusvahend raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. · Väärtuse akumulatsiooni vahend raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. · Kaup raha on kaup, millel on oma hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva keskpanga baasintressimäärast. · Maksevahend rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse.
RAHA JA PANGANDUS Bartermajandus – toodete ja teenuste vahetamine ilma rahata, kaup kauba vastu. See on tülikas ja aeglane. Raha – hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtunnustatud instrument. Raha funktsioonid: 1.Vahetusvahend – kasutame raha maksevahendina. 2.Arvestusühik – raha näitab toote või ressursi väärtust, määrame hindu. 3.Vara kogumise ja laenamise vahend – raha võimaldab tarbimise aega valida. Raha on vaid seetõttu ja niipalju raha, kui teda usaldatakse. Kui usaldus kaob: - bartermajandus - raha asendamine teise valuutaga Raha väärtus peab olema stabiilne. Raha emissioon – paberraha ringlusesse laskmine keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale.
26.Missugust tulumaksusüsteemi peaks Eesti Teie arvates kasutama: proportsionaalset, progressiivset või regressiivset? Põhjendage oma arvamust. Progresiivset tulumaksustamist, sest suuremat brutotulu saavatele ettevõttevõttele või üksikisikule kehtib suurem maksumäär. Arvan nii, sest inimesed Eestis on erineva jõukustasemega ja poleks kuigi õiglane võtta vaestelt sama palju raha kui rikastelt. 27.Nimetage raha kolm peamist ülesannet. Kaup, maksevahend, vahetusvahend, arvestusühik ja väärtuse akumulatsiooni vahend. 28.Defineerige mõiste „raha“. üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. 29.Mis on valuuta fikseeritud kurss? tähendab, et kurss on seotud mõne teise valuuta või kindla väärismetalli kogusega. Fikseeritud valuutakurssi kasutatakse ebastabiilsetes majandustingimustes raha usaldusväärsuse tagamiseks. 30.Mis on valuuta vaba kurss
.................. RAHA Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · Vahetusvahend raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes bartertehinguid. · Väärtuse akumulatsiooni vahend raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. · Kaup raha on kaup, millel on oma hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva keskpanga baasintressimäärast. · Maksevahend rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. RAHA AJALUGU
Esimeste rahadena võeti kasutusele ühiskonnas väärtuslikuks peetud esemed - teokarbid, trofeed (nahad, kihvad, sarved), ehted. Esimesed väärismetallist mündid võeti kasutusele 600 aastat e.m.a. Ees-Aasias. Kõige esimesena võeti paberraha kasutusele Hiinas. Esimesed paberrahad võeti kasutusele Hiinas 11 saj, Põhja Ameerikas 17 saj, ja Europas 18 saj. Tänapäeval on metallmündid käibel vaid peenrahana. Raha vajadus tekkis, kuna raha on: a) vahetusvahend- võimalus vahetada kaupa universaalse maksevahendi vastu, see hoiab kokku aega ja võimaldab teha ratsionaalsei otsuseid. b) arvestusühik- aitab määrata hüvede väärtust. c) akumulatsioonivahend- võimaldab valida tarbimise aega, sest raha säilitab oma väärtuse pikema aja vältel. 2. Bartertehingu puudused Bartertehing (ingl k barter)- on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata tehakse vahetuskaupa
Esimeste rahadena võeti kasutusele ühiskonnas väärtuslikuks peetud esemed - teokarbid, trofeed (nahad, kihvad, sarved), ehted. Esimesed väärismetallist mündid võeti kasutusele 600 aastat e.m.a. Ees-Aasias. Kõige esimesena võeti paberraha kasutusele Hiinas. Esimesed paberrahad võeti kasutusele Hiinas 11 saj, Põhja Ameerikas 17 saj, ja Europas 18 saj. Tänapäeval on metallmündid käibel vaid peenrahana. Raha vajadus tekkis, kuna raha on: a) vahetusvahend- võimalus vahetada kaupa universaalse maksevahendi vastu, see hoiab kokku aega ja võimaldab teha ratsionaalsei otsuseid. b) arvestusühik- aitab määrata hüvede väärtust. c) akumulatsioonivahend- võimaldab valida tarbimise aega, sest raha säilitab oma väärtuse pikema aja vältel. 2. Bartertehingu puudused Bartertehing (ingl k barter)- on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata tehakse vahetuskaupa
03.2009 Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · Vahetusvahend raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. · Väärtuse akumulatsiooni vahend raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. · Kaup raha on kaup, millel on oma hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva keskpanga baasintressimäärast. · Maksevahend rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse.
• Palgad ja hinnad on jäigad, need ei kohane turumuutustele • Kogupakkumise kõver on horisontaalne • Tasakaal võib saabuda ka allpool potentsiaalset tootmismahtu, st tööpuuduse tingimustes Raha olemus • Raha on eriline kaup, mis mõõdab asjades sisalduvat kasulikkust ning on abivahendiks kaupade vahendamisel • Raha vormide areng Kaupraha- sümbolraha (dekreetraha)- deposiitraha • Raha funktsioonid 1. Vahetusvahend 2. Arvestusühik 3. Väärtuse säilitamine (rikkuse kogumise) vahendab Rahanõudlus • Definitsioon: rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele Reaalne rahatasakaal M/P (M- nominaalne rahahulk, P- majanduses üldine hinnaindeks)- mõõdetav kaubaühikutes Rahanõudluse motiivid • Tehingumotiiv- raha kui igapäevane maksevahend (sissetulek SKP) • Ettevaatusmotiiv- ootamatud väljaminekud ◦ Sissetulek
müüjad ja ostjad, kes nõuavad teatud piisavalt mitmekesist kaubavalikut, vähendades tehingukulusid (vahetuspartneri otsimine, ladustamine); üks kitsendusi on siin transpordikulud, mis suurenevad kiiresti, kui suureneb vahemaa messi asukoha ja võimalike kauplejate päritolukohtade vahel; väärtpaberi- ja kaubaturge võib vaadelda kui tänapäevaseid konkreetsete toodete laata; 2) Vahetusvahend (raha), mida aktsepteerivad nii ostjad kui ka müüjad erinevates kohtades ja aja jooksul. 12. Raha defineerimise viisid. Kaupraha – kaup, millel on väärtust ka siis kui seda ei saa kasutada rahana. Kaupa esindav raha on siis kui teda ei saa kasutada rahana ja on väikese väärtusega või väärtusetu. Nt kinkekaart mida saab vahetada kauba vastu poes. Tehinguga seotud keskpank. Dekreetraha – paberraha või odav metal mis on valitsuse dekreediga kuulutatud täitma raha funktsioone
aasta juunis ning sellest ajast ringleb Eesti Vabariigi territooriumil seadusliku maksevahendina Eesti kroon, mis on seotud Euroga 1 EUR = 15,6466 EEK. 5 3. RAHA FUNKTSIOONID Raha funktsioonid on need ühiskondlikud ülesanded, mille täitmist rahalt oodatakse, milleks ta on võimeline ja mille tõttu raha lõppude lõpuks leiutati. Mikroökonoomilised funktsioonid: · arvestusühik · väärtuse mõõt · vahetusvahend · maksevahend · maksevahend edasilükatavate maksete korral, sealhulgas ka laenusuhetes · vara kogumise ehk akumulatsioonivahend Makroökonoomilised funktsioonid: · likviidne raha · turu- ja jaotussuhete süsteemi raamistiku kujundaja · majanduse põhjuslik tegur · majanduse juht- ja kontrollihoob 6 4. ERINEVAD RAHA LIIGID
Krediitkaardid annavad võimaluse kasutada panga poolt pakutud krediiti ehk laenu. Viimastel aastatel on maksevahendite hulka lisandunud mobiiltelefon, millega saab maksta näiteks parkimise või ürituste piletite eest. Teenuse eest makstud summa lisandub kliendi telefoniarvele. Katsetatakse ka uut süsteemi, mille heakskiidu leidmisel saab juba mõne aasta pärast toidupoes, restoranis või rongis arvet maksta mobiiltelefoniga. Raha funktsioonid Raha kui vahetusvahend Lisaks bartertehingutele (vahetus kaup kauba vastu) võimaldab raha läbi viia vahetust universaalse maksevahendi vastu. Raha võimaldab kokku hoida aega ja teha ratsionaalsemaid vahetusotsuseid. Raha kui arvestusühik Raha võimaldab määrata ja võrrelda erinevate kaupade ja teenuste väärtust. Seeläbi aitab vähendada praktiliselt lõpmatut hulka suhtelisi hindu (ühe kauba hind väljendatuna
Esimesed mündid võeti kasutusele 600 a, eKr. Ees-Aasias. Esialgu tehti münte väärismetallist. Hiljem hakati selleks kasutama odavamaid metalle nagu alumiinium ja vask. Sellele järgnes paberraha kasutuselevõtt. Kaasajal on kasutusel elektrooniline raha ja plastraha (deebetkaart ja krediitkaart). Raha täidab majanduses järgmisi funktsioone: arvestusühik - võimaldab määrata ja võrrelda erinevate kaupade ja teenuste väärtust vahetusvahend - on vahetatav kõigi teiste kaupade ja teenuste vastu ning asendab ostu-müügi tehingutes barterit (kaup kauba vastu vahetust) maksevahend - võimaldab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda laene, maksta makse jm. hoiustamise (akumulatsiooni) ja laenamise vahend - võimaldab tarbimise aega valida ning tulusid - kulusid paremini planeerida. Kui soovitakse raha koguda ja tulevikus tarbida, on võimalik raha hoiustada. Kui aga soovitakse osta midagi, milleks hetkel raha ei jätku, on
professionaalsed ühingud jms); Vahetusreeglid: kes/mis ja millistel tingimustel saab osaleda vahetussuhtes; Kontrollikontseptsioonid: jagatud tähendusstruktuurid, mis võimaldavad tõlgendada teiste tegutsejate strateegiaid, turu üldist struktureeritust ning enda võimalikke strateegiaid väljal nn ,,kuidas asjad käivad", turukultuur) *Raha funktsionaalne käsitlus Raha funktsionaalne käsitlus: raha kui ... ...vahetusvahend: võimaldab erinevaid vahetustehinguid, ületab barterkaubanduse võimalusi; ...väärtuse akumuleerija: väärtuse stabiilsus; ...arvestusühik: võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist; ...ajatatud makse standard (krediidisuhe). Eeldab: Universaalset aktsepteeritavust ja sotsiaalset neutraalsust; Homogeensust, jaotatavust, äratuntavust; *Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus Raha sotsioloogilisi määratlusi
vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtliku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursi vastu. Raha areng 1. Bartermajandus Bartertehing -st kauba vahetust kauba vastu 2. Väärismetallid 3. Paberraha 4. Arveldusraha (SDR, ECU) 5. Elektrooniline raha Raha roll majanduses · vahetusvahend · vara kogumise vahend e akumulatsioonivahend · väärtuse mõõdupuu Turg koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvaid ning neid nõudvad inimesed ostjad ! (tarbijad, nõudjad) müüjad (tootjad, pakkujad) Nõudlus toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega teatud ajahetkel. Nõudlusseadus Hind -Rahasumma, millest tuleb loobuda kauba või teenuse omandamiseks
· Võimaldas kollektiivtöölt ja ühiselamiselt üle minna eraomandile. · Raha on kaup, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määrab vahetuskurss ja raha ostujõud. · Raha on õigus, mis annab õiguse omandada teisi õiguseid. · Valuuta- tähistab riigis käibelolevat raha, valuuta e. rahaühik · Raha puhul on oluline kvaliteet. Kvaliteetsel rahal on maksejõud. Rahal on neli funktsiooni. · 1. Maksefunktsioon · 2. Vahetusvahend · 3. Raha on väärtuse mõõt. · 4. Akumulatsioonifunktsioon- ehk siis raha saab koguda Pangateenused 1. Arveldused 2. Hoiused 3. Laenud 4. Muud teenused Arveldused: · Sularahata arveldused ehk kontooperatsioonid- konventeerimine, kus vahetatatakse üks valuuta teiseks. Otsekorraldus ja püsikorraldus, sularahaga tehingud, kupiirivahetus, raha välja võtmine, sularaha lisamine arvele Hoiused: · Nõudmiseni hoius ehk tavapärane arvelduskonto
Rahaks on olnud karusnahad, kivid, loomad, ehted, metall jne. Esimesed mündid võeti kasutusele 600 a, eKr. Ees-Aasias. Esialgu tehti münte väärismetallist. Hiljem hakati selleks kasutama odavamaid metalle nagu alumiinium ja vask. Sellele järgnes paberraha kasutuselevõtt. Kaasajal on kasutusel elektrooniline raha ja plastraha (deebetkaart ja krediitkaart). Raha täidab majanduses järgmisi funktsioone: a) vahetusvahend- võimalus vahetada kaupa universaalse maksevahendi vastu, see hoiab kokku aega ja võimaldab teha ratsionaalsei otsuseid b) arvestusühik- aitab määrata hüvede väärtust c) akumulatsioonivahend- võimaldab valida tarbimise aega, sest raha säilitab oma väärtuse pikema aja vältel Rahaga seonduvad 3 põhilist terminit: 1) KURSS- on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teises valuutas maksma
intressimäär on: 3% 24. Kui tarbimisfunktsioon on kujul C=100 + 0,8·(Y–T), kasutatav tulu on 1000 rahaühikut ja Y=2000, siis tarbimise piirkalduvus MPC on: 0,8 3. Raha ja inflatsioon 1. Üldise hinnataseme langust nimetatakse delflatsioon ja see on üldise hinnataseme tõusu ehk inflatsioon vastandmõiste. 2. Hiperinflatsiooni korral on hinnataseme tõus rohkem kui 50 protsenti kuus ehk hinnad tõusevad aastaga üle 100 korra 3. Raha funktsioonideks on raha kui väärtpaber, raha kui vahetusvahend ja raha kui väärtusmõõt 4. Bartervahetus eeldab tehingu osaliste vajaduste kahepoolset kokkulangemist 5. Raha millel puudub sisemine väärtus, nimetatakse sümbolraha 6. Kuld on näide nn kaup rahast, millel on sisemine väärtus. Kui riik võtab endale kohustuse vahetada ringluses olev paberraha vajadusel kulla vastu, siis sellist rahasüsteemi nimetatakse kullastandardi süsteem 7. Kvaasi- ehk näivraha täidab raha kui akumulatsioonivahend funktsiooni kuid seda ei saa kasutada
tulud ettevõtete vahel. Tarbijad vahetavad oma raha kaupade ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad. Ressursiturud Ressursiturud kujutavad endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursside vastu. Barter Barter on kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata. Raha funktsioonid 1. Vahetusvahend 2. Vara kogumise ehk akumulatsioonivahend 3. Väärtuse mõõdupuu Adam Smith Sündis 1723.a. Sotimaal. Majandusteaduse looja, filosoofia professor. 1776.a. kirjutas raamatu "Rahvaste rikkus", milles põhiidee on küsimus Kuidas inimesed, kes järgivad omakasu, edendavad siiski läbi vabatahtliku vahetuse ka ühiskonna huve?
ka kõrgemat maksukoormust, on võimalik vähendada ebavõrdsust ja kiirendada majanduskasvu. Monetaarpoliitika Raha: ringlevad paberrahad ja mündid ehk keskpanga poolt emiteeritud sümbolraha lisaks sularahale jooksvad arved pankades tähtajalised hoiused pankades Raha funktsioonid Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – võimaldab hinnata kaupade ja teenuste väärtust Vahetusvahend ehk bartertehingu asendaja –aitab kaasa kaubanduse kasvule ja muudab vahetuse efektiivsemaks Vara kogumise vahend ehk akumulatsioonivahend – võimaldab koguda rikkust Raha nõudlus: Monetaristlik koolkond lähtub kvantitatiivsest rahateooriast, mis eeldab konstantset raha ringluskiirust ning seost raha pakkumise ja hinnataseme (inflatsiooni) vahel. Keynesi rahateooria kohaselt on rahanõudlus seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv-soov omada raha, et
Vahetuskaubandus oli organiseeritud retkede kujul naabrusesse. Kui naabrid olid kaitsevõimelt nõrgemad, siis kujunesid retked sageli röövretkedeks. Pärast esimest suuremat ühiskondlikku tööjaotust, milleks oli karjakasvatajate sugukondade eraldumine, muutusid vahetatavad hüvised mitmekesisemaks retkedeks, tekkisid alalised kokkupuuted teiste sugukondadega. Olid olemas pidevat vahetusväärtust omavad kaubad. Kujunes välja üldine vahetusvahend – raha. Arenenud kaubavahetus on tööproduktide vahetus raha vahendusel. .Raha kasutuselevõtt viis uuele arenguastmele, regulaarse vahetuse tekkele. See toimus siis, kui hakati tootma müümiseks. Vahetus muutus paratamatuks tööjaotuse süvenemise tõttu. Tekkisid tootmise ülejäägid. See lõi võimaluse kaubanduslikuks tegevuseks, maa ja linnade arenemiseks ning kaupmeeskonna tekkimiseks.
seega Ms = 10 * 500 = 5000 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 15 Aktiva Passiva Kassareserv 1500 Nõudehoiused 10000 + 5000 = 15000 Laenud 13500 Kokku 15000 Kokku 15000 28. Raha funktsioonideks ei ole: a) vahetusvahend e. käibevahend; b) väärtusmõõt; c) c) kliiring e. tasaarveldustehing; d) väärtuse koguja, säilitaja e. akumulatsioonivahend; e) maksevahend. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 16
annaabi.ee 
