kas väide on õige või vale : Igal relatsioonil peab relatsioonikriteerium olema alati olemas Vali üks: Tõene Väär Küsimus 12 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised relatsioonide omadused on olemas ? vali kõik õiged : Vali üks või enam: antisümmeetria antidistributiivsus antirefleksiivsus antitransitiivsus kommutatiivsus sümmeetria antikommutatiivsus antiaktiivsus aktiivsus distributiivsus assotsiatiivsus refleksiivsus antiassotsiatiivsus transitiivsus Küsimus 13 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised omadused on olemas graafil näidatud relatsioonil ? vali kõik õiged : Vali üks või enam: antikommutatiivsus transitiivsus assotsiatiivsus antiaktiivsus antiassotsiatiivsus antidistributiivsus sümmeetria distributiivsus kommutatiivsus antirefleksiivsus refleksiivsus antitransitiivsus antisümmeetria aktiivsus
Küsimus 11 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 kas väide on õige või vale : Igal relatsioonil peab relatsioonikriteerium olema alati olemas Valige üks: Tõene Väär Küsimus 12 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Millised relatsioonide omadused on olemas ? vali kõik õiged : Valige üks või mitu: refleksiivsus antiaktiivsus antitransitiivsus sümmeetria distributiivsus antirefleksiivsus antisümmeetria antikommutatiivsus transitiivsus antiassotsiatiivsus assotsiatiivsus kommutatiivsus aktiivsus
antisümmeetria aktiivsus antirefleksiivsus antidistributiivsus antitransitiivsus refleksiivsus Question 13 Millised omadused on olemas graafil näidatud relatsioonil ? Correct Mark 1.00 out of 1.00 vali kõik õiged : Select one or more: transitiivsus
Kõikjale määratud funktsioon on sürjektsioon Kõikjale määratud üks-ühene funktsioon on bijektsioon Kui funktsioon on samaaegselt nii sürjektsioon kui ka injektsioon, siis on ta ka bijektsioon Millised võivad olla relatsiooni esitusviisid? Naabrusmaatriks, orienteeritud graaf, järjestatud paaride hulk Igal relatsioonil peab relatsioonikriteerium olema alati olemas? Väär Millised relatsioonide omadused on olemas ? Antitransitiivsus, Antirefleksiivsus, Refleksiivsus, Antisümmeetria, Sümmeetria, Transitiivsus Millised omadused graafil? Antirefleksiivsus Antisümmeetria Antitransitiivsus Millised omadused on graafil? Antisümmeetria Antirefleksiivsus Transitiivsus Millised omadused graafil? Sümeetria Antitransitiivsus Antirefleksiisvus Millised omadused on olemas e k v i v a l e n t s i s u h t e l ? Sümmeetria, refleksiivsus, transitiivsus Ekvivalentsisuhe määrab oma alushulga ühe tükelduse? - Tõene
Ka teatrietenduses ja filmide ja raamatute puhul autorid loevad huviga, mida kriitikud arvavad, sest nad ei ole sageli selle peale tulnudki, mida teised võivad arvata piltidest, muusikast või tekstidest, mida nad on loonud. Meie valmisolek selleks, et teised loevad loost välja hoopis teised märgid on loomulik. See tekitab olukorra, kus meie märgi valik peab olema eriliselt tundlik ja teadlik, ja seda nimetatakse refleksiivsuseks. Narratiiv, refleksiivsus, konstruktsioon, kood 4 vajalikku sõna. 1/5 Koostas: Meris Tammik ([email protected]) KULTUURILUGUDE SEMIOOTIKAST Refleksiivsus on see, mida me tunnetame, kuidas me saame asjadest aru, kuidas me tajume. Selleks, et midagi kujutada või märgiks teha, peab meil olema selle nähtuse suhtes refleksiivsus.
Muidugi ei ole ka see midagi uut, nt T. Capote "Külmavereliselt" (1966), kuid see teadlik esteetika ümbermõtestamise vajadusest sündinud suundumus. Järjest rohkem kirjanikke "murrab suuremaid ja suuremaid tükke "reaalsusest" oma tööde ülesehitamiseks" (David Shields, Reality Hunger: A Manifesto, 2010). Shields toob selle näitlikustamiseks suure hulga tunnuseid: teadlik antikunsti võtete kasutus sh "toores", tsenseerimata, toimetamata, amatöörlik suhe teosesse, juhuslikkus, avatus, refleksiivsus. Lühidalt öeldes audentsus, ehedus esteetilise juhtmõttena. Kuid selle kaudu saab küsida ka seda, kuidas uues kultuurisituatsioonis "reaalsus" muutub fiktsiooniks. Kuidas reaalsust struktureeritakse, jutustatakse (reality-showd, teleuudised, meedia laiemalt). Näiteks saksa päritolu inglismaal elanud W. G. Sebaldi looming, kes oma keerulistes mälu ja ajalooga tegelevatesse metafüüsilistes romaanides esindab just reaalsust ja fiktsiooni
Swedberg, R. (2003/2007) Principles of Economic Sociology. Oxford University Press; ptk I Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus ’Globaaldebatid’ Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk IV ja V International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel 4
· Moivre valem: Algebralised süsteemid · algebralise süsteemi mõiste koosneb hulgamõistest ja algebralise tehte ehk arvutusoperatsiooni mõistest. · Olgu hulk M selline, mis koosneb näiteks arvudest, funktsioonidest, vektoritest, maatriksitest, sõnadest, sündmustest jne või ükskõik millistest ühelaadsetest objektidest. Edaspidi nim hulka M elementideks. M= {a,b,c,....} · Edasises loeme kehtivaks järgmised 3 omadust: (1-3) 1. a=a - refleksiivsus 2. a=b, siis ka b=a - sümmeetria 3. a=b ja b=c, siis a=c - transitiivsus · Neid 3 omadust nim ka Ekvivalentsi postulaadid. · Def1: Kui hulga M igale kahele kindlas järjekorras võetud elementide paarile (a;b) on seotud mingi eeskirja f alusel vastavusse üks kindel element f(a;b), siis öeldakse, et hulgas M on defineeritud ühene arvutusoperatsioon ehk ühene tehe. · Def2: Hulka M, kus on defineeritud vähemalt üks arvutusoperatisoon ehk tehe nim
„transformatsionalistid“ – piiri mõiste ümberdefineerimine, kohanemine uute elamiskontekstidega, vastasmõju ja kahesuunalises muutuses Jätkusuutlikkus (sh jätkusuutlik ühiskond) – Jätkusuutlik ühiskond – jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevasi. Elab harmoonias looduse ja iseendaga • Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste Beck’i järgi Refleksiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab nii avatust kui ebakindlust. Individualiseerimine – individualiseeritud elutingimused ja eluviisid,
Poliitiline kapitalism – private property and profit-and-loss accounting are at work, unplanned; unplanned, opportunistic result of temporary political majorities Modernse kapitalismi arengu eeltingimused: kultuurilised – „kapitalismi vaim“; institutsionaalsed – linn, riik, teadus, õigussüsteem jne 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Modernne ühiskond kui protsess – Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt, sisemise keerukuse tõus ning järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, „kaaluta majandus” Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTEV ARENG Referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus. Keskkonnaprobleemid on osa meie igapäevaelust: iga inimene on kuulnud kliimamuutustest, naftareostustest, vihmametsade ning üldse metsade hävimistest, üleujutustest ja nende halbadest tagajärgedest meie keskkonnale. Kahjuks kõik see on suuresti inimtegevuse tagajärg. Kas siis teadmatusest või hoolimatusest aga keskkonna probleemid on väga aktuaalsed ja igapäev meie silme all. Keskkonnastrateegia. Keskkonnastrateegia on riigi või teatud piirkonna, ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad, eesmärgid ning nende saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid. Keskkonnastrateegia määratletakse keskkonnapoliitika arendusena või iseseisva dokumendina...
Algebralised süsteemid Algebralise süsteemi mõiste kaasneb hulga mõistest ja algebralise tehte ehk arvutusoperatsiooni mõistest. Olgu hulk M selline, mis koosneb arvudest, funktsioonidest, vektoritest võik ükskõik millistest samalaadsetest elementidest, milliseid edaspidi nimetatakse hulga elementideks. M = {a; b; c;....} a = b korral loeme kehtivaks järgmised 3 omadust: ( ekvivalentsi postulaadid 1. a = a refleksiivsus 2. kui a = b, siis ka b = a sümmeetria 3. kui a = b ja b = c, siis ka a = c transitiivsus Def1 Kui hulga M igale kahele kindlas järjekorras võetud elemendi paarile (a; b ) on seotud mingi eeskirja f alusel vastavusse üks kindel element f (a; b), siis öeldakse, et hulgas M on defineeritud arvutusoperatsioon ehk tehe. Def2 Hulka, kus on määratud vähemalt üks arvutusoperatsioon nimetatakse algebraliseks süsteemiks
nende arvamust Selgelt eristama oma ja informandi arvamust ja tõlgendusi Fookuses peab olema osaleja tõlgendus ja tähendussüsteem (emic) Uurija peab olema teadlik ja võtma arvesse, et ta ise mõjutab uuritavate subjektide arvamust isegi siis kui ei ütle sõnagi (nt intervjuu ajal) Uurija peab olema teadlik, et uurimuse tulemus, kuigi põhineb teiste inimeste tõlgenduste analüüsil, ikkagi on tema enda tõlgendus Uurija refleksiivsus Uurija ise on ka uurimise subjekt ja “objekt” – ta peab olema sellest teadlik Uurija jälgib oma mõtteid, seisundeid, tundeid, reaktsioone ja analüüsib neid (eriti osalusvaatluse puhul) Uurija refleksiivsus on osa analüüsist Teadlikkus mõjutusest tulemustele lisab usaldusväärsust uurimusele Informatsiooni haldamine, omandamine, hoidmine Mida tohib, mida ei tohi avaldada? Kuidas avaldada informatsiooni nii, et infoallikas jääks varju?
Linn. Ühiskond Eksamipoiss · Teema 1: Sissejuhatus ja kaasaegne ühiskond Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) isiklikud ja ühiskondlikud mured on omavahel seotud Hilismodernne ühiskond (A.Giddens) - iseloomulikuks on ühiskonna keerukuse suurenemine, indiviid pole enam seotud ainult oma elukeskkonnaga, vaid terve maailmaga, suhted on ebaisikulised ja toimunud on reflektiivsuse ning ebakindluse kasv Ühiskonna refleksiivsus - regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil (teadmiste mittetäielikkus ja individuaalne vastutus otsuste tegemiseks) Globaliseerumise mõiste ja mõjutegurid - maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside (maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide,
! Etnograafilises uurimuses märgi uurimispäevikusse kõik maksimaalselt üles! Vaatluse dokumenteerimine väga oluline. Ja võimalikult hinnanguvaba emotsioonid kirjutada mujale, vaatluspäevik kui dokument. Millestki rääkides loome diskursiivset objekti. Kriteeriumid uurimuse teaduslikkuse usaldusväärsuse hindamisel, Strateegia ja kriteerium: Usaldatavus (credibility) Pikk ja mitmekesine välitöö kogemus Refleksiivsus, välitöö päevik Triangulatsioon Retsenseerimine Salvestustehnika kasutamine intervjuus Uurija autoriteedi rajamine Strukturaalne koherentsus (sidusus) Viitamise adekvaatsus Ülekantavus (transferability) Andmete võrdlemine demograafiliste andmetega Tihe kirjeldus
Majandussotsioloogia kordamisküsimused Majandus ühiskonnas Kultuur ja majanduskultuur- ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele); on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga; abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; suhteliselt kestvad. Sotsialiseerumine- isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus. Roll- käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga Rollikonflikt- kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet- indiviidi tead...
1. Milles seisneb static typing ja dynamic typing erinevus? Static- Muutuja tüüpi on teada kompileerimise ajal ning seda muuta ei saa. See vähendab vigade hulka programmi töö ajal. Dynamic – Muutuja tüüp selgub programmi töö ajal. 2. Milliseid piiranguid seavad nähtavusele proteced ja package-private (default) nähtavused? Public – nähtav kõigile Package private- nähtav paketi sees Private – nähtav klassi sees Protected – nähtav paketi sees ja alamklassidele 3. Mis on Oracle Java virtuaalmasina (JVM) nimi? Kes ei tea, kukub ainest läbi :) JRE Java Runtime Environment – java programmi käivitamiseks JDK – Java Development Kit - arendusvahend java programmi arendamiseks 4. Tüübiteisendus - milleks vajalik, kuidas kasutatakse? Fruit a = new Apple(); Alamtüüp. Deklareeritud tüüp -- Loodud tüüp.Millist tüüpi deklareerida? - Eelistada alati üldisemat tüüpi Alamtüüpi objekti same alati kasutada ülemtüübina(implicit casting). Apple b = new Appl...
füüsiliselt ohtlikud. N: strukturaalne sotsiaalpedagoogika (tunnirahu klass aja mahavõtmise metoodika, laps eemaldatatakse ajutiselt meeldivast situatsioonist, paigutatakse järelvalve alla, teisele alale, kus on tagantud füüsiline ja sots keskkond, et see oleks ülesandekeskne). Laste ja noorte kompetentsid tänapäeva ühiskonnas: Integratsioon ja kaasamine Individulisatsioon Refleksiivsus Väärtuste õpetamine ei toimu enam ühes kohas. Väärtuste ja normide õppimine on individuaalne. Iga indiviid konstrueeirb pidevalt oma identiteeti. Integratsioon annab juurdepääsu ressurssidele, annab võimaluse kujundada indentiteeti. 6 Tekivad sotsiaalsed probleemid (indiviidil on kalduvus teatud sotsiaalsete probleemidega kaasa minna), sotsiaalsed kriisid mõjutavad enda individuaalsed kriise. Sotsiaalsed kriisid.
Hulga karakteristlik funktsioon Olgu X universaalne hulk. Hulga A X karakteristlikuks funktsiooniks nimetatakse funktsiooni XA : X {0, 1}, kus XA(x)= 1, kui xA ; 0, kui x A. Lõpliku hulga võimsus on tema elementide arv. Lõpmatute hulkade võimsuste võrdlemiseks kasutatakse hulkade üksühese vastavuse mõistet. Ütleme, et hulgad A ja B on sama võimsusega, kui leidub bijektsioon f : A B. Tähis: A B, öeldakse ka, et hulgad A ja B on ekvivalentsed. Kehtivad omadused: · refleksiivsus: A A · sümmeetrilisus: kui A B, siis B A · transitiivsus: kui A B ja B C, siis A C Hulka, mis on sama võimsusega nagu naturaalarvude hulk, nimetatakse loenduvaks hulgaks. · Järelikult on loenduvad parajasti need hulgad, mis on esitatavad jadana {a0, a1, a2, . . .}. · Iga lõpmatu hulk sisaldab loenduvat osahulka. · Loenduva hulga iga lõpmatu osahulk on samuti loenduv. Cantor-Bernsteini teoreem
iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem: − Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega – märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks; − Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga; Hilismodernne ühiskond (A.Giddens) - Hilismodernne ühiskond – pidev enesemääratluse (identiteedi) rekonstrueerimine (R. Jenkins, A. Giddens), pidevalt ja asünkroonselt muutuvas sotsiaalses kontekstis Ühiskonna refleksiivsus - Regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil; Samaaegne teadmiste mittetäielikkus: „probabilistic - possibilistic knowledge“ (S. Lash); Sotsiaalsete teadmiste tsirkulaarsus – refleksiivsete teadmiste põhine süsteemi reprodutseerimine muudab neid tingimusi, millest vastavad teadmised lähtuvad – „isetäituvad ennustused“ – meedia roll!
eluvaldkondades. Traditsioonilise ühiskonna piirangutest vabastamine, kaasneb aga bürkoraatia. o Kapitalismi põhitüübid: Ratsionaalne; poliitiline; traditsiooniline kaubanduslik. o Domineerimistüübid: 2 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1) Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus o Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: - Infoühiskonna areng - Suurendab nii avatust kui ebakindlust o Individualiseerumine: - Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid
taevaseks eluks. taevaseks eluks. 5. Giddens ja Beck: 10. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste? globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste? Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks,
Legaalne, karismaatiline, traditsiooniline Swedberg, R. (2003/2007) Principles of Economic Sociology. Oxford University Press; ptk I Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) III Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Kaasaegse ühiskonna põhijooned: pluralistlik, mitmekesine, eristuv, metanarratiivi puudumine, kuvandite ja märkide globaalne ringlemine, voolavus ja liikumine, ebakindlus Reflektiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab avatust kui ebakindlust
Majandus ühiskonnas Kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majandulikku tegevust. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väätused on tugevalt seotud kindla kultuuriga. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse vara...
Seotud nullvektor Seotud vektor, mille algus ja lõpp-punkt langevad kokku Seotud vektori pikkus Seotud vektori pikkuseks, tähis | |, nimetame teda määrava lõigu XY pikkust, s.t. | | := |XY |. Vastandvektor Seotud vektorit nimetame seotud vektori vastandvektoriks. Seotud vektori vastandvektorit t¨ahistame abil, s.t. - := . Kollineaarsed seotud vektorid Kui kaks vektorit on omavahel paralleelsed OMADUSED: 1) Refleksiivsus - iga seotud vektor on kollineaarne iseendaga. 2) Transitiivsus - kui seotud vektor on kollineaarne teise seotud vektoriga ja teine oma korda kolmandaga, siis on ka esimene seotud kolmandaga. 3) Sümmeetria - kui üks seotud vektor on kollineaarne teise seotud vektoriga, siis teine seotud vektor on kollineaarne esimesega Samasuunalised (erisuunalised) seotud vektorid kui vektorid a ja b on kollineaarsed ning nende suund on sama (suund on vastupidine)
), loodi korrespondide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi, koondati Eesti vähemisrühmade folkloorimaterjale. 21. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud periood (nt alates 1990.aastad): Konstruktivism, läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele, tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse interdistsiplinaarsus, välitööde osakaalu suurenemine, refleksiivsus, toimusid uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Tunnused: kõik võimalused olid avatud, võis teha ise otsuseid;; Suletud periood (nt nõukogude periood): domineerib filoloogiline suund, eelistati ainult ühte uurimissuuna ja meetodit, olid selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel, toimus spetsialiseerumine. 1940
4) Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos Sotsiaalse muutuse olemus: Kapitalismi põhitüübid: 1) Ratsionaalne kapitalism 2) Poliitiline kapitalism 3) Traditsiooniline kaubanduslik kapitalism. Peamised domineerimistüübid: Religiooni(protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos: 5) Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste Kaasaegse ühiskonna põhijooned: · Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt · Sisemise keerukuse tõus · Järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, ,,kaaluta" majandus Reflektiivsus regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: · Infoühiskonna areng
Seosed Seoseks (ehk vastavuseks, sageli ka relatsiooniks või suhteks) hulkade ja vahel nimetatakse otsekorrutise × mistahes osahulka. Seega, seos hulkade ja vahel on järjestatud paaride (,) hulk, kus ja . Teisiti öeldes, seos on mingi osahulk ×. Paari (,)× korral öeldakse, et elemendid ja on seoses ning tähistatakse ka . Mõnikord öeldakse osahulga kohta, et see on seose graafik. Kui =, ehk kui ×, siis räägitakse seosest hulgal . Näide 1. Olgu ={2,3} ja ={1,2,3,4,5,6}. Siis 1={(2,2),(2,3),(3,1), (3,5)} on binaarne seos hulkade ja vahel. Samade hulkade ja korral võime vaadelda veel palju teisi seoseid, näiteks seost 2, mis on antud tingimusega, et see koosneb paaridest (,), millede korral jagub arvuga . Siis 2={(2,2),(2,4),(2,6),(3,3),(3,6)}. Näide 2. Olgu hulgaks kõigi naturaalarvude hulk ning seoseks osahulk hulgas ×, mis koosneb kõikidest paaridest (,), mille korral arv on arv...
feminiseerumine, kõrgema usaldustasemega töösuhete levik 4. Loeng Kaasaegneühiskond ja majandus *Mõisted: Modernne ühiskond- tänapäeva ühiskond Hilismodernne ühiskond (teisene modernsus)- iseloomustab tänapäeva arenenud globaalsete modernsete ühiskondade jätkusuutlikust (või arengut), mitte osa järgneva ajastut, tuntud kui postmodernism või postmodernsus. *A.Giddensi käsitlus: ühiskonna keerukuse suurenemine, usaldus ekspertsüsteemide vastu, ühiskonna refleksiivsus Regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil Individuaalne vastutus otsuste tegemiseks vasturääkiva informatsiooni põhjal -,,we have no choice but to choose" Sotsiaalsete teadmiste tsirkulaarsus refleksiivsete teadmiste põhine süsteemi reprodutseerimine muudab neid tingimusi, millest vastavad teadmised lähtuvad ,,isetäituvad ennustused"
Binaarsuhe R seob kahte elementi, kui
esimene seade annab teisele infot arvuti töö käigus.
a b c d e
a 1 1 1 1 0
b 0 1 1 1 1
R= c 1 1 1 1 1
d 0 1 1 1 1
e 0 0 1 0 1
Binaarsuhete R omadused
· Refleksiivsus (1 ) - ( aA [
Binaarsuhe R seob kahte elementi, kui
esimene seade annab teisele infot arvuti töö käigus.
a b c d e
a 1 1 1 1 0
b 0 1 1 1 1
R= c 1 1 1 1 1
d 0 1 1 1 1
e 0 0 1 0 1
Binaarsuhete R omadused
Refleksiivsus (1 ) - ( aA [
ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU ADAM SMITH (1723-1790) "Rahvaste rikkus" 1776 Majandusteaduslik uurimus (uue teadusharu sünd) - majandusteadus, samas juhend poliitika kujudamiseks Ajastu kontekstis radikaalsed vaated Uuenduslik idee tootvast tööst kui riigi rikkuse allikast (läbimurre võrreldes merkantilismiga), arvati et tollimaksud kullavaru väljaviimisel toovad riigile rikkust Populaarseim "nähtamatu käe" kontseptsioon ("Usalda turgu") Keskendub riikide rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldustele I arengu eeldus tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld ei määra enam kauba hinda) Kui ühte tööd teeb üks inimene, siis tekib vilumus, ei kulu nii palju aega ühelt töölt teisele liikudes Spetsialiseerumine tööviljakuse kasv, tööiseloom muutub ruti...
Seda relatsiooni esitab graaf: Avaldis 19 o Relatsiooni R kui (paaride) hulka võib esitada ka temasse kuulumise tingimuse kaudu. o Nt. Olgu R ⊆ X × Y ja S ⊆ Y × Z kaks relatsiooni. Relatsioonide R ja S kompositsiooniks nimetatakse relatsiooni R ◦ S ⊆ X × Z, mis on määratud avaldisega R ◦ S = {(x, z) : leidub y ∈ Y nii, et (x, y) ∈ R ja (y, z) ∈ S}. 23. Refleksiivsus, antirefleksiivsus, sümmeetrilisus, antisümmeetrilisus, transitiivsus. Näited. Relatsiooni maatriksi ja graafi kuju iga omaduse korral. [2] Refleksiivsus o DEF: Hulgal X määratud relatsiooni R nimetatakse refleksiivseks, kui iga x∈X korral (x,x)∈R o Kui X on lõplik hulk, siis saame R esitada maatriksina. Refleksiivsuse korral on relatsiooni maatriksi peadiagonaalil väärtused 1. o Refleksiivse relatsiooni suunatud graafis on iga tipu juures silmus.
· Funktsionalism - nähtavad funktsioonid - varjatud funktsioonid -düsfunktsioon · Konfliktiteooriad · Interaktsionalism · Sümboolne interaktsionalism · Dramaturgiline lähenemine · Etnometodoloogia Kaasaegsed teooriad: · Teooria praktikast: Pierre Bourdieu - Habitus - Väli - Kapitalid - Kapitalide konverteeritavus - Sümboliline võim · Strukturatsiooniteooria; sotsiaalne refleksiivsus: Anthony Giddens · Globaalne riskiühiskond; individualiseerumine: Ulrich Beck Materjali leiate loenguslaididelt (vt moodlis), oma konspektidest ja õpikust: · A.Giddens (2009) Sociology, Polity , Cambridge: - 1.What is Sociology?, lk 10-26 - 3.Theories and Perspectives in Sociology, lk. 78-87, 99-101 Lisaks võib lugeda samast allikast, kus leiate lisainformatsiooni autorite järgi (Baudrillard, Foucault) ja käsitlustest (feminism) jm : lk 87-99.
Verb kaotab sellega osa oma valentsist. 36. Valentsi vähendamine: tuletus Tuletistel on väiksem valents kui verbil endil. Levinud eesti keeles (nt hävitama-häving, juhendama- juhendamine). Sel puhul pole see enam verbivorm. 37. Valentsi vähendamine: refleksiivid Analüütilised refleksiivkonstruktsioonid tüüpiliselt valentsi ei muuda, küll aga morfoloogilised (puhastuma on 1- valentne, aga ennast puhastama 2-valentne). Refleksiivsus võib olla leksikaliseerunud (nt to shave ja to dress on vaikimisi refleksiivsed). 38. Valentsi vähendamine: middle construction Objekti vähendamine transitiivse verbi juurest. The book reads easily või raamat müüb hästi (tähendus: on bestseller) 39. Valentsi muutmine argumentide struktuuri muutmine Igal verbil on mingi teatud valents (1-valentsed on tavaliselt intransitiivsed: nt poiss jookseb). Keelesüsteemis on kohe teada, mis valentsilised verbid on.
OK RELATSIOONID Binaarne relatsioon on vastavuse erijuht, kus nii lähtehulk kui ka sihthulk on üks ja sama hulk („Relatsioon hulgal M“) 𝐷(𝜑) = 𝑀 𝑅(𝜑) = 𝑀 𝜑 ⊂ 𝑀𝑥𝑀 . Hulka, millel relatsioon on määratud, nim binaarsuhte alushulgaks. Kuna relatsioonid on vastavused, kehtivad ka nende juures täiend, pöördvastavus, kompostitsioon. Omadused 1. refleksiivsus (𝛼1 ): ∀𝑎 ∈ 𝑀(< 𝑎, 𝑎 >∈ 𝑅) – binaarne suhe on refleksiivne, kui alushulga iga element on relatsioonis iseendaga. 2. antirefleksiivsus (𝛼2 ): ∀𝑎 ∈ 𝑀(< 𝑎, 𝑎 >∉ 𝑅) – binaarne suhe on antirefleksiivne, kui alushulga ükski element pole relatsioonis iseendaga. Kui relatsioon pole ei refleksiivne ega antirefleksiivne, siis nim teda mitterefleksiivseks. 3
MEA II (1959; 1963; 1970) – Vana Kannel 5-6. MEA I (1985; 1989) – Eesti vanasõnad 1-4. MEA III (1980-1988) Avatud periood: kontekstikesksed uurimused alates 1990. aastatest • Konstruktivism • Läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele • Tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse • Interdistsiplinaarsus • Välitööde osakaalu suurenemine • Refleksiivsus 26. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. • Teema allub žanri spetsiifikale: o – erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni; o – sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt; • Žanr määrab kommunikatsiooni piirid: o – žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; o – žanrite vahel on tööjaotus; • Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu:
ettevalmistamine MEA sarjas: hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963; 1970), Vana Kannel 5-6. MEA I (1985; 1989), Eesti vanasõnad 1-4. MEA III (1980-1988). Avatud periood: kontekstikesksed uurimused alates 1990. aastatest: konstruktivism, läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele, tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse, interdistsiplinaarsus, välitööde osakaalu suurenemine, refleksiivsus. 22. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. Teema allub zanri spetsiifikale: erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni, sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid, zanrite vahel on tööjaotus. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: zanritel on erinevad funktsioonid, zanre kirjeldatakse
Kui hulk A on hulga B osahulk, siis kirjutame A B. Kui hulk A ei ole hulga B osahulk, siis kirjutame A B. Kvantorite abil saame osahulgaks olemist ja mitteolemist kirja panna järgmiselt: A B tähendab, et x (x A x B) ja A B tähendab, et x (x A x B) Näide: 1. (0, 1) [0, 1]. 2. Hulgal {a, b} on järgmised osahulgad: , {a}, {b}, {a, b}. 3. 4. {} {, {}} Sisalduvusseose omadused Lause Hulkade sisalduvusseosel on järgmised omadused: 1. Refleksiivsus: Iga hulga A korral A A; 2. Antisümmeetrilisus: Kui A ja B on sellised hulgad, et A B ja B A, siis A = B; 3. Transitiivsus: Kui A, B ja C on sellised hulgad, et A B ja B C, siis A C; 4. Tühi hulk on iga hulga osahulk. TÕESTUS 2. Eeldame, et A B ja B A. Peame näitama, et A = B. Oletame vastuväiteliselt, et A B. Üldisust kitsendamata võime eeldada, et leidub element x nii, et x A ja x B. Kuna A B, siis x B
Ekslikkus Ekslikkus tähendab, et osalejate mõtlemise ja asjade tegeliku seisu vahel puudub vastavus, ning sellest tulenevalt on tegudel ettekavatsemata tagajärjed. Refleksiivsuse mõiste Refleksiivsuse näol on tegemist mõtlemise ja reaalsuse vahelise vastastikuse tagasisidemehhanismiga. Finantsturud püüavad prognoosida tulevikku, mis sõltub nendest otsustest, mida inimesed teevad olevikus. Füüsikalised objektid liiguvad neile omaselt sõltumata sellest, mida keegi mõtleb. Refleksiivsus ei sobi kokku majandusteooriaga, mille aluseks on njuutonlikust füüsikast ülevõetud tasakaaluteooria. Turufundamentalism (laissez faire) on süüdi selles, et globaalne kapitalistlik süsteem on muutunud ebapüsivaks ja ebakindlaks. Turufundamentalism tõlgendab turgude toimimise põhimõtet valesti (näiteks finantsturgudele on loomupärane ebastabiilsus, seega ei kehti tasakaaluteooria).
tähendusepuudus, sihitus, äng „Modernsuse moolok“ – the Juggernaut of Modernity – A.Giddens 1991 „Tabamatu maailm“ – Runaway world Ühiskonna keerukuse suurenemine, muutunud suhted institutsioonide ja indiviidide vahel Ebaisikulised suhted, ekspertsüsteemid ja usaldus või skeptitsism nende vastu Refleksiivsuse kasv Ebakindluse kasv Ühiskonna refleksiivsus Regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil; Samaaegne teadmiste mittetäielikkus: „probabilistic - possibilistic knowledge“ (S. Lash); Sotsiaalsete teadmiste tsirkulaarsus – refleksiivsete teadmiste põhine süsteemi reprodutseerimine muudab neid tingimusi, millest vastavad teadmised lähtuvad –
23. Mis on relatsioonikriteerium? Relatsioonikriteerium on reegel, mille abil on alushulga elemendid seotud vastavuspaarideks. 24. Kas igal relatsioonil on relatsioonikriteerium alati olemas? Relatsioonil ei pea alati relatsioonikriteerium olemas olema. 25. Millised on relatsiooni esitusviisid? Relatsioone võib esitada järjestatud paaride hulgana, orienteeritud graafina, naabrus- ehk lähedusmaatriksiga. 26. Millised on relatsioonide omadused? Relatsioonide omadused: a. Refleksiivsus – alushulga iga element on relatsioonis iseendaga. b. Antirefleksiivsus – alushulga ükski element pole relatsioonis iseendaga. c. Sümmeetria d. Antisümmeetria e. Transitiivsus f. Antitransitiivsus 27. Milline relatsioon on mitterefleksiivne? Mittesümmeetriline? Mittetransitiivne? Mitterefleksiivne funktsioon pole refleksiivne ega antirefleksiivne. Mittesümmeetriline funktsioon pole sümmeetriline ega antisümmeetriline
paremini teiste juuresolekul, kui üksi. ● Tekkis eraldiseisva haruna 1908.a. kui publitseeriti esimesed sotsiaalpsühholoogia raamatud Mina-käsitlus. ● Isiksuse keskne aspekt ● Kogum uskumusi selle kohta, kes me oleme või peaksime olema, mis on meile tähtis ja millega tegeleme. ● Inimese mina-käsitlus sisaldab „kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid“ (Rosenberg, 1979). ● Enese-käsitluse keskmes on inimese refleksiivsus – võime vaadata ennast kõrvalt; objektina, mida saab hinnata, vaadelda, nimetada, muuta jne. Minu mina-pilt Kes olen: tütar, sõber, õpilane Kuidas ennast kirjeldan: sõbralik, avatud, aus, lojaalne, seltskondlik Mis asjad/tegevused mind kirjeldavad: Minapildi areng – neli printsiipi. 1. Peegeldatud hinnang – minapilt tuleneb teiste inimeste reaktsioonidest ja hoiakutest meie suhtes. 2. Sotsiaalne võrdlus – inimesed hindavad ennast võrreldes teistega (kas on
häiremuutuja; higistamise määr = kontrollimuutuja (jahutab organismi!). - süsteemi eesmärgiks on säilimine. Selleks vaja rahuldada funktsionaalsed vajadused. 8. Millised on Anthony Giddensi strukturatsiooniteooria põhijooned? Eesmärk on mõista ajas ja ruumis korrastatud sotsiaalset tegevust. Inimtegevus on ennast taastootev. Struktuure ei “toodeta”, vaid neid taasesitatakse läbi selle, et luuakse iseennast. põhijooned: Selle kõige aluseks on refleksiivsus – teadlikkus – sotsiaalse elu kulgemise jälgitav omadus. “Olla inimene tähendab olla eesmärgistatud agent, kellel on oma tegevuse jaoks põhjused ja kes on suuteline, kui temalt küsitakse, diskursiivselt arutlema nende põhjuste üle (ja ka valetama nende kohta).” Tegevus – mitte tegevuste summa, vaid tähelepanu suunamine mingitele hetkedele meie tegevuse kontiiniumist. Stratifikatsiooni mudel: refleksiivne monitoorimine, ratsionaliseerimine ja
häiremuutuja; higistamise määr = kontrollimuutuja (jahutab organismi!). - süsteemi eesmärgiks on säilimine. Selleks vaja rahuldada funktsionaalsed vajadused. 8. Millised on Anthony Giddensi strukturatsiooniteooria põhijooned? Eesmärk on mõista ajas ja ruumis korrastatud sotsiaalset tegevust. Inimtegevus on ennast taastootev. Struktuure ei "toodeta", vaid neid taasesitatakse läbi selle, et luuakse iseennast. põhijooned: Selle kõige aluseks on refleksiivsus teadlikkus sotsiaalse elu kulgemise jälgitav omadus. "Olla inimene tähendab olla eesmärgistatud agent, kellel on oma tegevuse jaoks põhjused ja kes on suuteline, kui temalt küsitakse, diskursiivselt arutlema nende põhjuste üle (ja ka valetama nende kohta)." Tegevus mitte tegevuste summa, vaid tähelepanu suunamine mingitele hetkedele meie tegevuse kontiiniumist. Stratifikatsiooni mudel: refleksiivne monitoorimine, ratsionaliseerimine ja
häiremuutuja; higistamise määr = kontrollimuutuja (jahutab organismi!). - süsteemi eesmärgiks on säilimine. Selleks vaja rahuldada funktsionaalsed vajadused. 8. Millised on Anthony Giddensi strukturatsiooniteooria põhijooned? Eesmärk on mõista ajas ja ruumis korrastatud sotsiaalset tegevust. Inimtegevus on ennast taastootev. Struktuure ei “toodeta”, vaid neid taasesitatakse läbi selle, et luuakse iseennast. põhijooned: Selle kõige aluseks on refleksiivsus – teadlikkus – sotsiaalse elu kulgemise jälgitav omadus. “Olla inimene tähendab olla eesmärgistatud agent, kellel on oma tegevuse jaoks põhjused ja kes on suuteline, kui temalt küsitakse, diskursiivselt arutlema nende põhjuste üle (ja ka valetama nende kohta).” Tegevus – mitte tegevuste summa, vaid tähelepanu suunamine mingitele hetkedele meie tegevuse kontiiniumist. Stratifikatsiooni mudel: refleksiivne monitoorimine, ratsionaliseerimine ja
Teoreetiline informaatika Kordamisküsimuste vastused Eero Ringmäe 1. Hulkade spetsifitseerimine, tehted hulkadega, hulgateooria paradoksid. Hulk: Korteezh järjestatud lõplik hulk. Hulk mingi arv elemente, mille vahel on leitav seos klassifitseeritud elementide kogum. Hulk samalaadsete objektide järjestamata kogum. Hulga esitamine: elementide loeteluna A = {2;3;4} predikaadi abil A = {x | P(x)} Tühihulk on iga hulga osahulk. Iga hulk on iseenda osahulk. Hulga boleaan kõigi osahulkade hulk. H boleaan on 2H. 2H = {x | x on osahulgaks H-le}. Boleaani võimsus |2H| = 2|H| Tühja hulga boleaani võimsus on 1. Tehted: Hulkade võrdsus = A on B osahulk AND B on A osahulk. Ekvivalentsiseose definitsioon ((A => B) && (B => A)) hulgas sisaldavad samu elemente. Hulga osahulk võib võrduda hulgaga. Hulga pärisosahulk ei või võrduda. Hulkade ühend ...
kuid kõrgemat järgu diofantiliste võrrandite lahendamiseks teooria puudub: teada on vaid erivõtteid üksikute juhtude lahendamiseks. [28]. Täisarvude kongruentsid. Kongruentside omadusi. *Öeldakse, et täisarvud a ja b on kongruentsed mooduli m>0 järgi, kui nad annavad jagamisel m-iga sama jäägi. Kongruentsi tähistatakse a b (mod m). *Kongruentside üldisemaid matemaatilisi omadusi: *Kongruentsidele kehtib refleksiivsus, st. a a (mod m). *Kongruentsidele kehtib sümmeetria, st. a b (mod m) b a (mod m) ehk kui a on kongruentne b'ga, on ka b kongruentne a'ga. *Kongruentsid on transitiivsed, st. kui a b (mod m) ning a c (mod m), siis igaljuhul ka ac (mod m). *Kongruentsidel on ka terve rida spetsiifilisemaid, algebralisi omadusi: 1). Kui a b (mod m) ning d|m, siis a b (mod d) ehk kui moodulit on võimalik läbi jagada mingi väiksema arvuga, siis võib seda teha ilma, et kongruents kaotaks kehtivuse. 2)
olulisuse tunnetamine, elu mõte jne. trad ühiskond => kaasaegne/modernne => postmodernne? religioossed väärtused materialistlikud postmaterialistlikud staatilisus progressi narratiiv suurte narratiivide kadumine kogukond rahvusriik maailm emotsionaalsus ratsionaalsus refleksiivsus - nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: * kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on ,,materialistlikud"? Kas majanduskasvu idee on praegu vähem domineeriv kui mõned aastakümned tagasi (<= progressi idee ei ole kadunud, vaid ,,asistunud"/muutunud materialistlikumaks, kuna võrdsuse moment on jäänud üha rohkem tahaplaanile)? * kas postmodernism ise pole üks (meta)narratiiv? Jutustus jutustuste kadumise kohta?
teemat. Välitöö iseärasused 1. Kultuuriline desorientatsioon: tuttavate enesestmõistetavuse kadu. - Horace Miner 1956. Body rituals among the Nacirema ehk (americaN). - Neil B. Thompson 1972. The Mysterious Fall of the Nacirema. Liminaalne olek – olek kahe normaalsuse vahel. Iseloomustab kõiki inimesi erinevate perioodide vahel. Initsiatsiooniriitused – nt ülikoolis rebaseks ristimine. 2. Refleksiivsus – oma kogemuse jälgimine ja mõtestamine. 3. Kontekst: - Koht – antropoloog ei uuri külasid, vaid külades. Antropoloogi eesmärk on uurida inimesi üldiselt. - Aeg - Tingimused - Sündmused - Suhted Antropoloog peab suutma siseneda ja eemalduda uuritavast. Antropoloog peab analüüsima kontekste eelarvamusteta ning eeldusteta. Oluline osa on välitöölt lahkumine ning lõpetada oma kirjutamine väljaspoolt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
