Majandussotsioloogia kordamisküsimused (0)

2.Loeng – Majandus ühiskonnas
Mõisted:
Ühiskond- otsaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastvad( identiteet ). 
sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementie vahelised püsivad seosed ja vastastkune tgevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, orgaanisatsioon, pere..). Käsitletav erinevalt –nt sotsiaal- majanduslik struktuur, institutsionaalne , tähendusstruktuurid jm
kultuur – ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid),koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega.
Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud , mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust.
Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale;
-abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted;
-afektiivsed ( emotsioonid ), motiveerivad tegevust;
-väärtushierarhiad
-suhteliselt kestvad
-tugevalt seotud kindla kultuuriga
Normid- -käitumisreeglid, mis peegeldavad / kehastavad väärtusi;
-reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt;
-informaalsed ja formaliseeritud (nt seadus);
-sanktsioonid
Sotsialiseerumine - isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid; kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus; eluaegne protsess.
-Primaarne sotsialiseerumine: lapsepõlv (pere, kool)
-Sekundaarne sotsialiseerumine: hilisemad mõjutajad elukäigu jooksul
Roll- käitumisnormide ja -praktikate kogum ja sotsiaalsed ootused, mis seostuvad kindla sotsiaalse positsiooniga
Rollikonflikt - kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed
identiteet ja selle erinevad vormid-

• indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid ;
  
• sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide-vahelise interaktsiooniprotsessi;
  
• individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud;
  
• seotud samastumise ja eristumisega sotsiaalses interaktsioonis: individuaalsus , unikaalsus vs kuuluvus
  

Vormid:

• primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet
  
• sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid- sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega
  

Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad
Sotsiaalsed interaktsioonid :
fokusseeritud ja mittefokusseeritud, esi-ja tagalava (Goffmann)- ….
rutiniseeritud interaktsioonireeglid (Garfinkel)-

• Interaktsioonireeglid– sotsiaalselt jagatud arusaamad, vaikimisi eeldused, kontekstuaalsus (sotsiaalne grupp, situatsioon jne)
  
• Suur osa interaktsioonidest rutiniseeritud, tugineb „enesestmõistetavusele“
  
• Reeglite järgimise olulisus- sotsiaalsete suhete loomiseks ja hoidmiseks; seotuna sotsiaalsete rollide, identiteedi ja staatusega
  

Institutsiooni mõiste- Teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogu.
nende funktsioon majanduselus-

• Määratlevad tegevuste legitiimsust
  

–Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus)
–Võimalikud osalejad (nt professionaalsus , vanus);
–Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine , seadusandlikud regulatsioonid jm)

• Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid;
  
• Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist;
  
• Stabiliseerivad tegevuskeskkonda;
  
• Institutsioon ≠ organisatsioon , institutsioon kui organisatsiooni „plaan“, üldmudel.
  

stabiilsus ja muutumine-

• Formaalsed ja informaalsed reeglid/ praktikad – muutuvad erineva kiirusega
  

– Muutuste algatamine formaalsete reeglitega: nt majandus-ja sotsiaalpoliitika, ühiskondlik transformatsioon
–Praktikate muutumine ennetamas formaalsete reeglite muutust: nt jagamismajandus , bitcoin

• Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt, ja vastupidi;
  
• Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel
  

3. Loeng – Muutuv ühiskond ja muutuv majandus
*Sotsiaalne muutus: olemus- Sotsiaalne muutus- sotsiaalsete struktuuride, kultuuri ja kommunikatsioonivormide ning stsiaalse käitumise muutumine-

• Ajadimensioon- enamasti järk-järguline piiridhägusad
  
• Arengutee - katkestused ja jätkuvused; unikaalsused ja sarnasused
  
• Komplekssus- sotsiaalsete muutuste põhifa29ktorite mitmekesisus , vastasmõju
  

Mõjufaktorid-

• Kultuurilised- nt kollektiivsed käitumismustrid, religioon , domineerimistüübid
  
• Füüsilised ja keskkondlikud- ligipääs ja ökoloogilised aspektid, mis mõjutavad elulaade ja elustiile
  
• Poliitilised- poliitilised süsteemid; sotsiaalsed liikumised
  
• Majanduslikud- tootmisviisid ja –suhted, tehnoloogia
  
• Demograafilised- migratsioon , struktuursed: sündimus/ suremus , vanusstruktuur jne
  

* Moderniseerumine ja modernne ühiskond: mõiste- Indrustriaalühiskonnad- „arenenud“ ühiskonnad; rahvusriigid ja süstemaatiline kapitalistlik tootmine
sotsiaalsete suhete (Tönnies) muutus- Gemeinschaft – kogukondlikud suhted, sotsiaalne kontroll, solidaarsus , traditsioonilised tavade ja kohustuste olulisus, afektiivne lojaalsus; traditsiooniline ühiskond, perekond
Gesellschaft – ratsionaalsed ja individuaalsed huvid, formaliseeritud suhted, professionaalsed/mittepersonaalsed rollid; linnastunud modernne ühiskond, riik, firmad
solidaarsuse ( Durkheim ) muutus- Solidaarsus kui ühiskonna „ liim “
Industrialiseerumine, linnastumine , tööjaotuseteke -> sotsiaalse integreeritusemustrite muutus:

• Mehhaaniline solidaarsus: kogukond , jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus;
  
• Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine , vastastikune sõltumine suurem tööjaotuse tõttu;
  
• Anoomia : sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng.
  

*M.Weberi käsitlus ratsionaalsest bürokraatiast ja domineerimistüüpidest-
RATSIONAALNE BÜROKRAATIA

• Peegeldab erinevusi traditsiooniliste ja modernsete ühiskondade vahel (NB! Nii avalik kui erasektor )
  
• Selge vahe ametikoha ja isiku vahel, omand ja juhtimine lahutatud
  
• Tööjaotus, dubleerimise vältimine , keerukad tegevused jagatud osadeks . Selgelt määratletud käsuliinid
  
• Universaalsed reeglid, formaalsuse (protseduurilise, menetlusliku külje) olulisuse kasv
  
• Domineerimine ja rollide täitmine teadmiste / kompetentsi alusel
  
• Legaalse domineerimise tähtsaim ja kõige iseloomulikum element
  

Peamised domineerimistüübid-
*M. Weber – Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim
Institutsionaalsed eeltingimused: ratsionaalne riik, teadus, õigus, tööturg jne
Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus , kalvinism);
Protestantlik eetika - varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja Väärtuste süsteem:

• Materiaalne ja kutsetöö - alane edu koos kasinusega –märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks;
  
• Vara kogumine ja (re) investeerimine koos askeetliku eluviisiga
  

*Fordistlik ja postfordistlik majandus-
FORDISM (ca 20 saj algus kuni 1970-teni):

• Fordistlik-keinsistlik majandus: mass-tootmise ja –tarbimise suur kasv, riiklik sekkumine ja majandusliku elu reguleerimine.
  
• Masstootmine ja mass-tarbimine–„konveierliin“ (1908, Henry Ford ), suhteline stabiilsus töösuhetes (AÜd),
  
• Standardiseeritud süsteem –jäikus; töösuhetes madal usaldustase
  

POST-FORDISM (NEO-FORDISM?)

• Uued tehnoloogilised ja organisatsioonilised lahendused -> tootmisloogika ümberkujunemine
  
• paindlikkus ja mobiilsus , detsentraliseeritus
  
• kultuuriliselt diferentseeruv tarbijaskond
  

• Turgude dematerialiseerumine ja de-territorialiseerumine; deindustrialiseerumine, masskohandamine. „weightless economy “
  

• Ajutiste, paindlike ja ebakindlamate töösuhete levimine, töö feminiseerumine, kõrgema usaldustasemega töösuhete levik
  

4. Loeng – Kaasaegneühiskond ja majandus
*Mõisted:
Modernne ühiskond- tänapäeva ühiskond
Hilismodernne ühiskond (teisene modernsus)- iseloomustab tänapäeva arenenud globaalsete modernsete ühiskondade jätkusuutlikust (või arengut), mitte osa järgneva ajastut, tuntud kui postmodernism või postmodernsus.
*A.Giddensi käsitlus: ühiskonna keerukuse suurenemine, usaldus ekspertsüsteemide vastu, ühiskonna refleksiivsus

• Regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil
  
• Individuaalne vastutus otsuste tegemiseks vasturääkiva informatsiooni põhjal -„we have no choice but to choose “
  
• Sotsiaalsete teadmiste tsirkulaarsus –refleksiivsete teadmiste põhine süsteemi reprodutseerimine muudab neid tingimusi, millest vastavad teadmised lähtuvad –„isetäituvad ennustused “
  
• Suurendab nii avatust kui ebakindlust
  

*Globaliseerumise mõiste- maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel
Mõjutegurid-
Globaalsed kommunikatsiooni-ja mobiilsusvood:

• Aja ja ruumi kokkutõmbumine
  
• Suhete seotus vahetu ruumiga väheneb
  
• Liikumisvood: migratsioon, turism jm mobiilsus
  
• Globaalsed meediakuvandid, „tuttavad võõrad“
  
• Sotsiaalmeedia –mass-kättesaadavus, poliitilise kontrolli vähenemine
  
• Suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest
  
• Identiteediloome võimaluste (tunnetuslik) laienemine
  

*Globaliseerumise seos poliitiliste ja majanduslike muutustega
Poliitilised muutused

• Sotsiaalsete süsteemide kollapsid –vastasmõjus globaalsete protsessidega (sotsialistlik, Lõuna-Aafrika apartheid)
  
• Rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemissüsteemid
  
• Valitsuste-vaheline koostöö
  
• Transnatsionaalne valitsusteväline koostöö (nt keskkonnakaitse, humanitaarabi )
  
• Suurenevad vastuolud: globaalsed protsessid vs rahvusriikide- kesksed otsustusmehhanismid ja institutsioonid
  
• „Võimumängud“ territoriaalsete poliitiliste ja mitte-territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel (nt mobiilne kapital , investeeringute ümberpaigutamine , off- shore tootmine jms)
  

Majanduslikud muutused

• Kapitalistlike majandussuhete globaalne levik ja intensiivistumine
  
• Globaalne majanduse integreeritus –tootmisahelad, kommunikatsioonivood, globaalne tööjaotus, turgude rahvusvahelistumine
  
• Transnatsionaalsedkorporatsioonid –majandustegevuse ja rahvusriikide institutsionaalne eraldatus
  
• Tehnoloogilised muutused –„kaaluta majandus“, elektroonilised majanduskeskkonnad
  

*Globaalnemajandus: kas „lame“või kontsentreerunud? Globaliseerumisdebatid.
Kriitika: globaalne majandus ei ole „lame“

• Uued globaalsed ebavõrdsusmustrid; globaallinnade areng; „globaalne regionaalsus“ (McCann2013)
  
• Aeg kui uus konkurentsitegur (S. Sassen): ettevõtlusteenused vajavad lähedust teistele teenusepakkujatele -> komplekssed tooted-teenused;
  
• Kohaliku tasandi jätkuv olulisus, nt institutsioonid; kohalik tööjõud sildamas välisettevõtet ja sihtkohariigi majanduskultuuri jms
  

David Held jt(1999): globaliseerumisdebatt ja „ koolkonnad “

• Hyperglobaliseerujad– rahvusriigi lõpp, turujõud domineerimas rahvusriikide valitsuste üle, uus globaalne maailmakord, piirideta maailm;
  
• Skeptikud –pigem rahvusriikide valitsuste võimupiiride ümbermõtestamine; globaliseerumise asemel näeme rahvusvahelistumist ja regionaliseerumist
  
• Transformatsionalistid–globaalsed / lokaalsed sidemed ja kultuurivood toimivad mitmesugustes suundades; globaalne maailmakord samaaegselt varasemate mustritega
  

*Glokaliseerumise mõiste- globaalsed protsessid on mõjutatud kohaliku tasandi, st lokaalsete sotsio -kultuuriliste ja majanduslike kontekstide poolt
*U.Becki globaalse riskiühiskonna mõiste- Kuidas tehnoloogia ja teadus, koosmõjus poliitiliste ja sotsiaalsete institutsioonidega, mõjutavad indiviide ja ühiskondi;
selle mõju ettearvamatud tagajärjed riski mõiste teisenemine ja kaasaegsete riskide olemus, tootmine, jaotumine -

• Tehnoloogiline muutus ja progress -> uued riskid („kõrvalmõjud“) -> vajalik pidev ohanemine -> kasvav suutmatus riske ennustada;
  
• Riskide süstemaatiline sotsiaalne tootmine, ületades olemasolevate institutsionaalsete struktuuride, ressursside, teadmiste ulatust;
  
• Riskiteadlikkus ja riskide maandamine ; samaaegselt definitsiooni-konfliktid: millised riskid? Kuidas ennustada? Kuidas hinnata majanduslikku väärtust?
  
• Globaalsed riskid (nt keskkonnasaaste ) ei arvesta riigipiiride ega sotsiaal-majanduslike erisustega (‘misery is hierarchical, but smog democratic’-U. Beck )
  
• Samaaegselt: riskide globaalne ebavõrdne jaotumine; priviligeeritud ja haavatavad regioonid , ühiskonnad
  

*Riskide individualiseerumine-

• Eluteed ja eluviisid –valikuvõimalused, mobiilsus
  
• Struktuursed kriisid –personaalne vastutus
  
• Valikute surve: „we have no choice but to choose“
  

5. Loeng –kapitalide käsitlused
*Kapital – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks
* Inimkapital – kapital, mis ei ole selle kandjast eraldatav: haridus ja oskused; motiveeritus ja väärtused.
*Sotsiaalne kapital – sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatav ressurss (nt info ja sotsiaalsed vahetussuhted)
*Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital - vastastikuse normid, mis toetavad kollektiivset tegevust liikmete ühistes huvides, sageli iseloomustab lähedasi suhteid (pere, immigrant-grupid).
*Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital – nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks. Põgusamad, instrumentaalsemad suhted.
*Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid
P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus:
* Habituse mõiste – tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe.
*Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital)

• Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (’vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad).
  
• Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) ( informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm)
  
• Sotsiaalne kapital – suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid); sageli teisi kapitali liike vahendab kapital (poliitiline kapital)
  
• Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel)
  

*Habituse ja välja suhe – pinged , konfliktid, konkurents ,
*Kapitalide koostoime ja konverteerimine
Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt ning kindlasti ajas.
Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses.
*Sotsiaalne ruum – positsioonide hierarhia . Tähistab sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale. Habitus – saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis.
Nt sotsio-ruumilises segregatsioonis, st inimeste erinevas paiknemises elamiskohas (n linnas) vastavalt sotsiaal-majanduslikule staatusele .
*Sümboliline kapital ja sümboliline võim – tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks
6. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon
*Stratifikatsiooni mõiste- Hierarhiline kihistumine ja struktuurne ebavõrdsus (ebavõrdsed võimalused ühiskonnas erinevate rühmade vahel)
Stratifikatsioonisüsteemid: orjanduslik ühiskond; kastiühiskond; seisuslik ühiskond; klassiühiskond
*Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus

• Omistatud – sugu, rahvus jms
  
• Omandatud - saavutatud, teenete ja valikute tulem
  

* Meritokraatia ja selle kriitika

• Meritokraatia - riigikord, kus hüved jaotunud vastavalt „teenitusele“ (võimekus + ettevalmistus)
  
• Kriitika – sotsiaalse päritolu eelised
  

*J. Goldthorp’i klassimudel
Teenistusklass – I tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud; II Profesionaalid, keskastmejuhid. Vaheklass ( keskklass ) – III madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus; IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed “). Töölisklass – VI Oskustöölised VII Lihttöölised
J. Goldthorpi klassimudeli kriitika
Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks (ei hinda mitteaktiivseid – töötud, tudengid , pensionärid, lapsed); ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil (uued ametikategooriad); skeem on meestekeskne
* Klassid : kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused

• Kõrgklass – Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse /jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest; „vana raha kõrgklass“ (pikaajaline pärandatav jõukus) ja „uue raha kõrgklass“ (uus eliit , meelelahutustööstus, it, sport jms)
  
• Keskklass – enamus rahvastikust, „valgekraeliste“ töökohtade ekspansioon 20. saj jooksul
  
• Töölisklass – Kahanev trend, töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised
  
• Alamklass – marginaalsed ja tõrjutud, pikaajalised töötud, kodutud , elavad sotsiaalsüsteemi kulul; etnilised vähemused, immigrandid
  

*Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus

• Vertikaalne mobiilsus: liikumine sotsiaalses hierarhias, ülenev/ alanev
  
• Horisontaalne mobiilsus: liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt samal ametipositsioonil, ka geograafiline mobiilsus)
  
• Põlvkondadesisene – liikumine sotsiaalsete positsioonide vahel elu jooksul
  

• Põlvkondadevaheline mobiilsus – vanemate ja laste põlvkonna võrdlusel põhinev sotsiaalse mobiilsuse määratlemine
  
• Struktuurne mobiilsus: majanduslikud või sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna (-ühiskonna avatuse näitaja)
  

* Vaesus : absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir ; vaesuse riskigrupid

• Absoluutne vaesus – põhivajadused rahuldamata, ressursside piiratus
  
• Suhteline vaesus – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse
  
• Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud)
  
• Suhteline vaesuspiir – 60% sissetuleku mediaanist leibkonnaliikme kohta
  
• Eestis suhteline vaesus 18,7%, absoluutne vaesus 7,3% 2007
  
• Vaesuse riskigrupid Eestis – kõige haavatamad noored 18-24 (21,4%) ja 65+ (24,4%), üksikud pensionärid 47,6%
  

*Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus

• Sotsiaalne tõrjutus – viitab protsessidele, tänu mille indiviidid ei saa enam täiel määral ühiskonnas osaleda. Teatud indiviididele või gruppidele ei ole samad võimalused, mis enamusel .
  
• Sotsiaalne-
  
• Majanduslik – mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne)
  
• Kultuuriline – hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia
  
• Poliitiline – osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine
  
• Ruumiline/geograafiline – elupiirkonnast tingitud eraldatus
  

7. Loeng –Tarbimisühiskond
*Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused

• Tarbija identiteet, elustiil ja staatus: Weber (1946)
  
• Materiaalsus ja tähistamine (Barthes 1957, Douglas and Isherwood 1978)
  
• Organisatsioon ja tarbimine.
  
  • Arstid tarbivad teiste nimel. Medical Innovation: A Diffusion Study ( Coleman , Katz, and Menzel , 1966). Siit: Mitte ainult indiviidid tarbivad vaid samuti organisatsioonid ; organisatsioonidele suunatud reklaam
    
  • Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon : Veblen (1899)
    
  • Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine.
    
  • Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine.
    
  • Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale.
    
  • Demonstreerida avalikult oma kulutamis-ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet.
    
  • Guy Debord raamatus „Vaatemängu ühiskond” (1967):
    
    • „Vaatemäng on see moment, mil kaup ühiskondliku elu täielikult hõivab” (tees 42);
      
    • kaasaegsete toomismeetoditega ühiskonnas on elust saanud üks tohutu vaatemäng;
      
    • kõik, mis kunagi vahetult läbi elati, on asendunud representatsiooniga;
      
    • koopia on originaalist väärtuslikum;
      
    • vaatemäng ei ole piltide ja kujundite kogusumma , vaid inimestevahelised suhted, mida need pildid vahendavad
      
    • Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur . Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile:
      
    • kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus;
      
    • tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus;
      
    • tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine
      

*Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine-
Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate.

• Elustiil on käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus.
  
• Elustiilide erinevus: poliitiline käitumine, elamisviisid, abieluline stabiilsus, religioosne kuuluvus, hariduslikud saavutused, tervis, väärtused ja hoiakud, lastekasvatamise meetodid, kriminaalne käitumine.
  
• Erinevused elustiilides tulenevad erinevatest võimalustest ja erinevatest äärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus.
  
• Erinevused tarbimises on kestvad kuid nende vorm võib muutuda.
  
• Elustiiliga luuakse märke , millel on sümboolne tähendus.
  
• Elustiil individuaalselja grupitasandite
  
• Kui varem oli inimese personaalne identiteet seotud klassilise kuuluvuse või rahvusega, siis tänapäeval kujuneb see pidevalt muutuvate elustiilivalikute käigus.
  
• Modernses ühiskonnas kujundatakse enese personaalset identiteeti eelkõige läbi igapäevaeluliste valikute - riietumine, vaba aja sisustamine , (kultuuri)tarbimine jne.
  
• Kaasaegne maailm sunnib inimesi oma personaalset identiteeti pidevalt kujundama ja ümber muutma
  

*Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine?
….
*Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub

• Uus “sümboliline majandus“, mis tugineb turismile, meediale ja meelelahutusele.
  
• Laiemalt: globaalmajandus on ümber kujunemas materiaalsete asjade tootmisest „ väärtuse“ tootmisele; sageli kasutataksegi sellise muutuse kirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline majandus.
  
• Sümboliline majandus: ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine
  
• Kultuurilise tarbimise kasv ja vastav tööstus toidab linnade sümbolilist majandust, nende oskust toota sümboleid ja ruumi.
  
• Kultuur –mitte rikkuse kaastoode vaid rikkuse looja.
  
• Kultuur ja äri: – Kultuuri meelitab ligi äritegevusi. -Kultuur tugevdab linna kuvandit kui innovatsioonikeskust. –Kultuur võimaldab linnale luua unikaalsust ja identiteeti, mida kasutatakse ära erinevate institutsioonide poolt.
  
• Sümboliline majandus rajaneb peamiselt eristuvate kujundite tootmise strateegial, et teha linnadest atraktiivsed kohad finantsinvestoritele, noortele spetsialistidele, linnade reklaamijatele, teistele eliitgruppidele ja samuti turistidele
  
• Uus sümboliline majandus rajaneb kultuuri kasutamisel ja omastamisel linnade arendamiseks ja materiaalseks taastootmiseks.
  
• Kunsti, toidu, moe, muusika ja turismi tarbimine ja nendega seotud valdkonnad.
  
• Linnad vajavad sümbolilist majandust selleks, et nõuda ja kindlustada nende poliitlist ja majanduslikku jõudu.
  
• Tähenduste ja märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu .
  
• Kompromiss kultuuri ja kapitali vahel
  

*Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine

• Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi.
  
• Subkultuurid (noorte kultuur ehk noorsookultuur): blatnoid, emod , goodid, grungemehed, häkkerid, küberpunkarid, modid, rullnokad jms
  
• Ökokogukonnad
  
• Tarbijalikud ja vaatemängulised subkultuurid (Stratton 1985).
  
• Spordisubkultuurid
  
• Klassikalised vaatemängulised subkultuurid
  
• Enese eristamine laiemast ühiskonnast
  
• Spordisubkultuuride elitism , mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid).
  
• Elitism, mis tugineb uskumusel , et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal ).
  
• Subkultuurisisene eristumine
  
• Hierarhiline-kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele.
  
• Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavy - ; nu-; trash - ; death -; doom- ja black metal).
  
• Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi).
  

8. Loeng – Turg ja raha
*Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused
Turuplatsilt -> modernse turuni

• konkreetne lokaalsus -> abstraktne ja kontseptuaalne ruum;
  
• läbipaistvad vahetussuhted -> keerukad tootmis-ja tarbimis-ahelad
  
• vahetu -> vahendatud
  
• reguleeritus (kohalik tasand) -> dereguleeritus („vaba turg“)
  

*Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine, turu põhistruktuur

• Turgu iseloomustab
  

Jagatud turukultuur:

• osapooltele kehtivad ...
  
• ... interaktsiooni suunavad normid ja ootused;
  
• ... tegutsemis-ja kommunikatsioonitavad (mh keelekasutus, riietus, sisustus jne);
  
• Erinevaid turge ühendav („majanduskultuur“) või spetsiifilisi turge ja/või turusegmente iseloomustav;
  
• Vajalik sotsialiseerumine;
  
• Nii formaliseeritud (seadus) kui informaalsed reeglid;
  

Jagatud arusaam turuobjektist: millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb selle hind / majanduslik vahetusväärtus (fikseeritud hinnad, läbirääkimised, oksjon, eksperthinnangud jne):

• Ajaloolis -kultuuriline kujunemine / kujundamine;
  
• Alati kontekstispetsiifiline: ühiskond, tööstusharu, turg
  
• Sõltub turu tüübist
  

3) Spetsiifiline struktuur:

• kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad:
  
• Ostja / tarbija
  
• Müüja / tootja
  
• Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus (turg ≠ kauplemine )
  
• Konkurents :
  
• mittejagatava eesmärgi poole püüdleva 2 või enama tegutseja vaheline suhe: teritus gaudens („kolmas osapool võidab“);
  
• tehingute suhteline läbipaistvus.
  

*Vahetus-ja rolliturg
Vahetusturud:

• Turutegutseja identiteet ja roll (ostja/müüja) muutlik
  
• Vahendaja , maakler, kaupleja
  
• Neoklassikalise turumudeli aluseks (L.Walras, Pariisi börs 19 saj)
  

Rolliturud:

• Identiteet ja rollid püsivad: kas müüja/tootja või ostja
  
• Tootjad joonduvad pigem üksteise suhtes (nišid, identiteedid) kui vahetult tarbijast/nõudlusest
  
• Turutegutsejate organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul
  
• Tootmisturud (tootmisahel);
  

*Staatus-ja standarditurg
Staatusturg–

• Turu korrastatus (struktuur) ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate turuidentiteetide ja staatushierarhia baasil;
  
• Ei ole väljakujunenud „objektiivset“ ja turuvälist hindamisskaalat, vajalik „turusisene“ informatsioon;
  
• Pigem vähem tegutsejaid; unikaalsed kaubad , nn esteetilised turud ;
  
• Brändid, eksperdid (sh kriitikud), klassifikatsioonid jms
  

Standarditurg–

• Turu korrastatus (struktuur) kujuneb eelkõige standardite põhjal (hind, kvaliteet, tarneajad);
  
• Laienemine ja turule sisenemine enamasti lihtsam;
  
• müüja / ostja isik (sh kaubamärk) ei ole oluline;
  

*Turg kui tegevusväli (N.Fligstein): 4 reeglitetüüpi: omandiõigus, valitsemisstruktuurid, vahetusreeglid, kontrollikontseptsioonid

• Omandiõigus: kellel on õigus saada osa kasumist (nt aktsionär, töötaja , kohalik kogukond, tarbija; ka intellektuaalne omand, patent jne), määratleb riski-ning tasupiirid;
  
• Valitsemisstruktuurid (governance structures): määratleb legaalsed ja legitiimsed konkurentsi ning ettevõtete organisatoorsed ja koostöö vormid (seadused, normid; vertikaalse ja horisontaalne integreeritus, professionaalsed ühingud jms);
  
• Vahetusreeglid: kes/mis ja millistel tingimustel saab osaleda vahetussuhtes;
  
• Kontrollikontseptsioonid: jagatud tähendusstruktuurid, mis võimaldavad tõlgendada teiste tegutsejate strateegiaid , turu üldist struktureeritust ning enda võimalikke strateegiaid väljal nn „kuidas asjad käivad“, turukultuur)
  

*Raha funktsionaalne käsitlus
Raha funktsionaalne käsitlus:
raha kui ...

• ... vahetusvahend : võimaldab erinevaid vahetustehinguid, ületab barterkaubanduse võimalusi;
  
• ...väärtuse akumuleerija: väärtuse stabiilsus;
  
• ...arvestusühik: võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist;
  
• ...ajatatud makse standard (krediidisuhe).
  

Eeldab:

• Universaalset aktsepteeritavust ja sotsiaalset neutraalsust;
  
• Homogeensust, jaotatavust, äratuntavust;
  

*Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus
Raha sotsioloogilisi määratlusi

• Raha kui vahetusvahend: üldistatud, legitiimne väärtusnõue (Carruthers2005):
  
• Raha garanteerib ligipääsu hüvedele;
  
• Selline hüvede kasutamine, omandamine on legitiimne
  
• Raha kui üldistatud nõudevahend: kasutatav kõikide kaupade teenuste soetamiseks
  

• Raha kui institutsioon / institutsionaliseerutud suhe
  
• Raha kui institutsionaliseerutud õigus-ja krediidisuhe;
  
• Institutsionaliseeritus erinevatel tasanditel
  
• Regulatiivsed institutsioonid (seadustatus)
  
• Finantssektor ja selle kliendid (igapäevane turusuhtlus)
  
• Riiklik ja globaalne tasand (nt euro, IMF jm)
  

• Kontekstuaalsus ja sotsiaalne konstrueeritus -rahalised nõuded on ...
  
• ... tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised
  
• ... sõltuvad „isetäituvatest“ ja kollektiivsetest ootustest
  

• Raha kui institutsionaliseerutud usaldus
  
• Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus ;
  
• Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (tehingu osapooled + väljaandja + „vahendajad“ (finantssüsteem)
  

• Raha sümbolväärtus
  
• Kasvav lahutatus „omaväärtusest“ (raha kui virtuaalne arvestusühik);
  
• Valitseja võim; rahvuslik identiteet;
  
• Tarbimisühiskond
  

*Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid: „sotsiaalne raha“ja raha sotsiaalseid tähendusi
SOTSIAALNE RAHA (V. Zelizer):

• Raha mõjutavad mitte ainult majanduslikud, vaid ka kultuurilised ja sotsiaalsed struktuurid ;
  
• „Universaalraha“ asemel on ka modernses ühiskonnas tegemist „erirahadega“, millega seostuvad erinevad tähendused ja kasutusmustrid;
  
• Sotsio-kultuuriliste protsesside pinnalt tekivad
  

*mittekattuvad ja eristunud vahetussfäärid,
*piirangud rahakasutusele ja -ringlusele;
*piiride dünaamilisus;

• Raha –võib olla ka unikaalne (isegi sakraalne) objekt;
  

RAHA SOTSIAALSEID TÄHENDUSI

• Eristuvad vahetussfäärid ja väärtusskaalad (nt „hindamatud“ kaubad, kaubastumisprotsessi mõiste);
  
• Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise (taas)looja (nt valuutakursid, krediidireitingud, pankade laenupoliitika)
  
• Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistatavate tähenduste kaudu (nt soorollid, pühaliku/ igapäevase /räpase tähendus, identiteedid ja kuuluvus);
  
• Raha kui sümbol: staatus, võim, sotsiaalsed suhted;
  
• Mentaalne arvepidamine ( mental accounting ), rahamärgistamise sotsiaalsus
  

SEMINARID : alltoodud tekstidestlähtuvalt tuleb eksamitöös 2-3 arutlevat lühiküsimust ( piisab seminariks ettevalmistatud vastustest , oluline on mõista teksti autori põhiväiteid ja nende üle lühidalt arutleda)
Seminaritekstid:

• Eesti Inimarengu Aruanne 2014 -2015, ptk. 2.6 Tammaru , T. ja Eamets R. Nüüdisaegne väljaränne : ulatus, põhjused ja mõjud Eesti arengule
  
• Jarvis , D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and he State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-464
  
• Brumley, K. M. (2014) The Gendered Ideal Worker Narrative: Professional Women’s and Men’s Work Experiences in the New Economy at a Mexican Company, Gender & Society, 12(28): 799-823