Facebook Like

Majandussotsioloogia eksmiks kordamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust ?
  • Kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust ?
  • Milles seisneb tööjõu võõrandumine ?
  • Milles seisneb tööjõu võõrandumine ?
  • Mis määrab sotsiaalse mobiilsuse võimalikkuse ?
  • Mis määrab sotsiaalse mobiilsuse võimalikkuse ?
  • Kuidas määratleda ja mõõta kulusid ?
  • Kuidas määratleda ja mõõta kulusid ?
  • Mis iseloomustab tööjõu liikumist tänapäeval ?
  • Mis iseloomustab tööjõu liikumist tänapäeval ?
  • Kuidas on muutunud tööjõu kvalitatiivsed karakteristikud ?
  • Kuidas on muutunud tööjõu kvalitatiivsed karakteristikud ?
  • Milles ilmneb töö paindlikkus, fragmentaarsus ja ebakindlus ?
  • Milles ilmneb töö paindlikkus, fragmentaarsus ja ebakindlus ?
  • Mis iseloomustab töötaja käitumist töösfääris ?
  • Mis iseloomustab töötaja käitumist töösfääris ?
  • Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust ?
  • Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust ?
  • Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine ?
  • Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine ?
  • Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames ?
  • Milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga ?
  • Kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga ?
  • Kuidas need mõisted on seotud ühiskonna ebavõrdsusega eelkõige majanduskontekstist lähtuvalt ?
  • Milliseid võimalusi või piiranguid pakub tööjõumigratsioon saatva ja vastuvõtva riigi majandustegevusele ?
  • Milline problemaatika selle fenomeniga kaasneb ?
  • Milline problemaatika selle fenomeniga kaasneb ?
 
Säutsu twitteris
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu
  • Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika
    Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused:
    Vaba turu (majanduse) eeltingimused:
    • „nähtamatu käe” (invisible hand ) printsiip: majanduse eneseregulatsioon , üksikisikute huvid -> ühiskonna heaolu
    • Aga: individuaalsete huvide järgimine peab olema tasakaalustatud sotsiaalsete normidega, institutsioonidega;
  • Karl Marx :
    kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust?
    milles seisneb tööjõu võõrandumine ?
    Kapitalistlik tootmine:
    • Kapitali akumuleerumine lõputus ringluses
    • M-C-M’ ( Money – Commodity – resold/reinvested for (more) money)
    Võõrandumine (kaubastumine):
    • Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel
    • Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui kaup.
    väärtuse käsitlus ?
    Kauba väärtus:
    Vahetusväärtus: sotsiaalselt loodud; tugineb illusioonile, et on kauba loomulik omadus;
    Hilisemad (neomarksistlikud) autorid: tarbimisühiskonna kriitika
  • Durkheim :
    mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus ,
    Tulenevalt industrialiseerumisest, linnastumisest ja tööjaotuse tekkest , tekib sotsiaalne muutus:
    mehhaaniline -> orgaaniline solidaarsus;
    • Mehhaaniline solidaarsus: kogukond , jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus;
    • Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine , vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu;
    anoomia – sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng .
  • Weber :
    sotsiaalse muutuse olemus?
    Kapitalistliku majandussüsteemi arengu käsitlus laiemate lääne ühiskonna muutuste kontekstis:
    • Moderniseerumine : sekulariseerumine , ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus)
    • Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „ raudne puur“ ( bürokraatia , kasum kasumi pärast)
    • Lisaks materiaalsetele ressurssidele ( tootmisvahendid , kapital ) on sotsiaalses muutuses oluline kultuur;
    • Institutsioonid ei ole „baasi“ väljenduseks, vaid on sellest teataval määral sõltumatud (hilisemad autorid: tegemist on vastasmõjuga);
    • „Pöörmeseadja“ metafoor : ressursid (struktuur) kui rööpad, kultuur annab suuna
    • Majanduslik „korrastatus“ ( institutsioon ) –
    • Tekkemehhanismid:
      • Teadlik loomine (nt seadusandlus , firma)
      • Korduvate tegevuste „kaastulemusena“, normide stabiliseerumine ja tunnustatus : (nt turg , kus on 2 tüüpi interaktsioonid: vahetus, konkurents)
    kapitalismi põhitüübid?
    domineerimistüübid?
    religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos?
    Modernse kapitalismi arengu eeltingimused:
    • kultuurilised – „kapitalismi vaim“;
    • institutsionaalsed – linn, riik, teadus, õigussüsteem jne.
    Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim:

  • Giddens ja Beck :
    kaasaegse ühiskonna põhijooned : refleksiivsus , individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste?
    Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil:
    • Infoühiskonna areng;
    • Suurendab nii avatust kui ebakindlust;
    • „everyone is guessing the guesses of others, who are also guessing their guesses“ (Giddens, 1998: 104)
    Individualiseerumine:
    Aja ja ruumi lahutatus:
    Globaliseerumine: maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel.
    • kommunikatsioonitehnoloogiate areng
    • mobiilsus (ka tunnetuslikult)
    • uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest teemadest
    • globaalne tööjaotus
    • globaalse ja lokaalse segunemine
    • erinev globaliseerituse „aste“
    Riskiühiskond (U.Beck, Risk Society, 1992) – risk ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel
    • Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus):
      • toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine
      • „(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele“
    Riskiühiskonna kontekstis toimub moderniseerumis-riskide:
    • süstemaatiline sotsiaalne tootmine sellisel määral, mis ei vasta institutsionaalsele struktuurile, ressurssidele jne;
    • määratlemise „definitsioonikonfliktid“: kuidas hinnata ( prognoosimine , majanduslik väärtus jm)?;
    • globaliseerumine: riskid ei tunne piire , „demokraatlikkus“ (nt ökoloogiline katastroof);
    • baasil uute kihistumise vormide teke (nt individualiseerumine, riskide „transportimine“ arengumaadesse)

    Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 1 ja 2 (vastavalt nimetatud autoritele), lk 105-106
    Giddens, A. (2009) Sociology, ptk 3 ja 4 (vt eriti lk 74-79, 83-85, 88-94), lk 193-195
    3. Loeng – Majandus ühiskonnas
  • Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine , roll ja rollikonflikt , identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur
    KULTUUR – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: - edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele) - on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis
    MAJANDUSKULTUUR – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust
    Majanduskultuuri erinevad tasandid :
    VÄÄRTUSED – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne , sobiv, õige, vale. Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga ; abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; suhteliselt kestvad
    SOTSIALISEERUMINE – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus
    omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus
    • Primaarne sotsialiseerumine: lapsepõlv (pere, kool)
    • Sekundaarne sotsialiseerumine: hilisemad mõjutajad elukäigu jooksul
    Sotsialiseerumise agendid (vahetud, vahendatud):
    SOTSIAALSED ROLLID – käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga - rollikogum (nt arst kui professionaal , kolleeg) - rolliootused - rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed
    IDENTITEET / IDENTITEEDID
    • indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid ;
    • on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi;
    • on individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud;
    • on seotud samastumise – eristumisega sotsiaalses interaktsioonis; kategoriseerimisega
    Identiteedi eri vormid:
    • primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet
    • sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid - sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega
    Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad.
    VÕIM - võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda (M. Weber)
    • Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale;
    • Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle ( latentne võim), eeldab ressursse (kapitali)
    • Võimusuhete erinev vorm, intensiivsus, olemus:
    • Otsene: formaliseeritud, nt alluvussuhe, omand
    • Kaudne: võime kujundada keskkonda, nt tähendusstruktuure (nt domineeriv majandusideoloogia), konkurentsi-suhteid (nt monopoolne turupositsioon) jm
    • Vastasmõju: mõlema suhtepoolte sõltuvus ja teatav autonoomsus
    SOTSIAALNE STRUKTUUR – sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused )
    • nii „objektiivne“ (indiviidi-väline) kui „subjektiivne“ (kuidas indiviid „väliseid“ piiranguid ja võimalusi mõtestab)
    • vastasmõju struktuuri ja tegutseja vahel – struktuur loob nii võimalused kui piirangud, indiviidid muudavad ja taastoodavad neid oma tegevusega
    • dünaamiline , ajas muutuv
  • Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel
  • Üksikisiku tasand:
      • Seotus sotsiaalsete suhetega ;
      • Individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine;
      • Identiteet (sisemine / omistatud):
        • Kaupade ja teenuste tarbijana (sh laenuvõtjana), töötajana;
        • aga ka professionaalina, ettevõtjana, juhina , tööandjana;
    Nt Botterill (2012) laenuvõtja identiteedi ja staatuse sotsiaalsest konstrueeritusest:
    • 19. saj - sotsiaalne häbi;
    • Krediidi normaliseerumine 20.saj lõpuks: keskne rahasuhete vorm, tarbimisvõimaluste avaja ;
    • 20. saj - vastutuse individualiseeritus, personaalsed „vabadusekaotuse“ tõlgendused.
  • Pere / leibkond, nt:
    • Tööjaotus ja soorollid
    • Pere-eelarve kujunemine
      • Nt sissetulekuallikate ja kulude mõtestamine ja sotsiaalne markeerimine, selle seos rahakasutuse strateegiatega (V. Zelizer )
    • Majanduslikud suhted lähisuhtes
      • Fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas (V.Zelizer):
    Nt Rahakasutuse ritualiseeritud vormid sotsiaalse suhte olemuse markeerimiseks (vrdl „kurameerimine“, abielu, prostitutsioon)
      • Hooldussuhete kommertsialiseerumine: õiglase tasu ja tasu kohasuse probleem, põimitus soorollidega
  • Organisatsioon
    • ettevõte, selle erinevad vormid
    • aga ka ametiühingud , professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel
    • Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine:
    Nt „organisatsioonilised müüdid “ – kehtestunud arusaamad efektiivsest organisatsioonist, nende kopeerimine:
  • Tööstusharu, turg, nt
    Noh, sihukene asjalik kontor on päris oluline. Et inimesel tekib nagu kindlustunne. Kui sa ikka kutsud ühte toapugerikku ja sul on üks kolme jalaga katkine taburet seal, et noh, mingisugused niuksed häirekellukesed ilmselt inimese peas peavad hakkama nagu helisema, et no kas ma ikka usaldan seda firmat... ( kinnisvaramaakler , tsitaat uuringuintervjuust)
  • Ühiskond, majandussüsteem :
    • Majandussuhete organiseerituse põhivormid (K.Polanyi)
      • Retsiprookne / vastastikune: ressursside vastastikune vahetus, sotsiaalne vahetus, sotsiaalsed kohustused -> traditsiooniline majandussüsteem;
      • Ümberjaotav: tsentraliseeritud ressursside ümberjaotus -> tsentraliseeritud majandussüsteem (nt sotsialistlik maj.süsteem, autokraatne võim)
      • Turukeskne: turupõhine vaba vahetus, konkurents, kasum -> turumajanduslik süsteem
      • Majandussüsteemid : erinev sotsiaalne struktuur ja kultuurimustrid;
      • Enamasti domineerib ühiskonnas üks majandussuhete organiseerituse vorm, aga esindatud kõik;
      • Järsud muutused majandussüsteemis: anoomia (Durkheim), transformatsiooniteooriad;
    Nt P. Bourdieu , kabiilid 1960.-tel:
    • Traditsiooniline ja turu-põhine majandussüsteem samaaegselt, konfliktsed nõuded;
    • Majanduspraktika kui uskumuste süsteem (struktuuri-tegutseja vastasmõju);
    • Ratsionaalne majandustegutseja: eripärane ajaloo produkt
  • Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine
    Institutsionaalne majanduselu käsitlus
    • Institutsioonid: teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum (nt majandus, religioon , perekond, aga ka turg, keskpank, aktsiaselts , ametiühing jm)
    • Institutsioon ≠ organisatsioon, institutsioon kui organisatsiooni „plaan“, näidis , algmudel.
    • Kontrolli- ja sanktsioonimehhanismid;
    • Enamasti ajas suhteliselt stabiilsed.
    • Formaliseeritus: Seadusandlus, standardid , tegevusjuhised jms
    • Informaalsus: Traditsioonid, normid, rutiinid, jagatud arusaamad jms
    Institutsioonide funktsioon majanduselus
    • Määratlevad tegevuste legitiimsust
    • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid;
    • Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist;
    • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda.
    Institutsioonide stabiilsus
    • Formaalsete reeglite muutmine lihtsam/kiirem (nt ühiskondlik transformatsioon : erinevad „ kellad “ - P. Sztompka);
    • Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt
    • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel
    Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8
    Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9 (ka 10)
    4. Loeng – kapitalide käsitlused
  • Inimkapitali mõiste
    INIMKAPITALI üldmõiste (G. Becker , 1960d): kapital, mis ei ole selle kandjast „eraldatav“.
    • haridus ja oskused, tervis;
    • motiveeritus ja väärtused;
    • indiviidi-põhine kapital;
    • kasutatav nii mikro -, meso- kui makrotasandi mõistena.

  • Sotsiaalne kapital
    SOTSIAALNE KAPITAL: sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus (Lin ‘11)
    • Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet);
    Erinevad käsitlused, kas rõhuasetus pigem:
    • Kollektiivse organiseerituse, sotsiaalsete gruppide ja struktuuri iseloomustajana – sotsiaalne kapital kui sotsiaalne liim (nt J. Coleman , R. Putnam );
    • Indiviidi tasemel juurdepääs ressurssidele ja selle seos tegutsemisvõimalustega (nt M.Granovetter, P.Bourdieu).

  • Tihedad , tugevad sidemed, siduv kapital
    Tihedad / tugevad sidemed (siduv kapital):
    • Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990);
    • Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel, „civic virtue “ („kodanikuvoorus“) (Putnam 2000);
    • Homogeensed ressursid, sotsiaalne solidaarsus, sotsiaalne kontroll;
    • Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, immigrant-grupid);
    • Kasutatud nii mikro, meso- kui makrotasandil (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna „omadusena“).
  • Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital
    Avatud / nõrgad sidemed („sildkapital“):
    • Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks („The strength of weak ties“, Granovetter 1973)
    • Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed „tühimikud“ ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu (Burt 1992);
    • Heterogeensemad ressursid,
    • Põgusamad, instrumentaalsemad suhted;
    • Konkurentsieelise loomine turuvahetuses.
  • Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid
    Sotsiaalne kapital - kas ainult positiivne ressurss?
    • Grupisolidaarsus: võimalused grupi liikmetele, piirangud „teistele“ (nt etniline majandus);
    • Sotsiaalne kontroll: konformsus vs innovatiivsus (nt hoiakud ettevõtluse osas);
    • Sotsiaalsed suhted: kohustused vs individuaalne vabadus (nt illegaalne majandus);
    P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus:
  • Habituse mõiste
    Habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe
    Pierre Bourdieu (1930-2002) – Habitus – hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele käituda/tegutseda/toimida teatud viisil mistahes tegevusväljal .
  • Habituse ja välja suhe
    Habitus – kui kehastunud sotsiaalsus , tunneb end „koduselt” igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm.
    Välja pinged , konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel - tegutsejate habitus ( suutlikkus ) sekkuda, osaleda, saavutada - muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis.
    Habituse duaalne suhe tegevusväljaga:

  • Kapitalide liigid P. Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital)
    Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Majandussotsioloogia eksmiks kordamine #1 Majandussotsioloogia eksmiks kordamine #2 Majandussotsioloogia eksmiks kordamine #3 Majandussotsioloogia eksmiks kordamine #4 Majandussotsioloogia eksmiks kordamine #5 Majandussotsioloogia eksmiks kordamine #6 Majandussotsioloogia eksmiks kordamine #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Marianikon Õppematerjali autor

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    16
    docx
    Majandussotsioloogia kordamisküsimused
    42
    docx
    Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused
    24
    docx
    Majandussotsoloogia põhjalik eksami materjal
    20
    docx
    Sotsioloogia Eksam
    10
    docx
    Sotsioloogia Eksam
    28
    docx
    Majandussotsioloogia eksamikonspekt
    20
    docx
    Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused
    24
    docx
    Majandussotsioloogia kordamismaterjal



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun