Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Reaktsiooni kiirus on ainete muundumise kiirus keemilises reaktsioonis. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsioonide muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirust mõjutavad:1)hetero- ja homogeenses keskkonnas: a)temperatuur b)kontsentratsioon c)gaaside ja aurude korral nende rõhk 2)lisaks heterogeenses keskkonnas d)faaside kokkupuutepinna suurus e)reaktsioonisaaduste difusioonikiirus f) 2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergiast.
Reaktsioonivõrrand on keemilisel reaktsioonil toimunud muutuste lühike ja ülevaatlik väljend. Reaktsioonivõrrandis antakse lähteained ja saadused valemitena, kusjuures reaktsioonist osavõtvaid elemente peab ühel ja teiselpool võrdusmärki olema
Reaktsiooni järk – kontsentratsioonide astmenäitajate summa reaktsiooni kiiruse (massitoime seaduse) avaldises: I järku reaktsioonid: v = k⋅c; II järku reaktsioonid: v = k⋅c1⋅c2, v = k⋅c2; III järku reaktsioonid: v = k⋅c1⋅c2⋅c3, v = k⋅c12⋅c2, v = k⋅c13. Reaktsiooni järk ühe aine järgi – selle aine kontsentratsiooni astmenäitaja reaktsiooni kiiruse (massitoime seaduse) avaldises.
Reaktsiooni läbiviimiseks on vajalik teada uuritava DNA lôigu otste nukleotiidset järjestust. Reaktsiooni käivitamiseks kasutatakse kahte oligonukleotiidset (väiksest arvust nukleotiididest koosnevat- 8..30) praimerit (ingl. k. primer), mis kumbki vastavad ühe komplementaarse DNA ahela alguse nukleotiidsele järjestusele ja talitlevad kui ensüümi substraat, kuna neil on vabad otsad uute nukleotiidide sidumiseks.
Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina Elektrofiilse asendusreaktsiooni korral: Elektrofiil on ründav osake Elektrofiil ründab nukleofiilset reaktsioonitsentrit Lahkuv rühm eraldub elektrofiilina Markovnikovi reegel • Alkaanid on keemiliselt vähereaktiivsed, kuna süsinik-süsinik ja Ühinemisreaktsioonil liitub süsinik-vesinik sidemed on piisavalt stabiilsed.
Reaktsioonitsenter - nukleofiilsus-, elektrofiilsus- või radikaaltsenter, kuhu ühineb ründav osake lahkuv rühm- asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake katkev side- kovalentne side, mis katkeb lahkuva rühma väljatõrjumisel väljatõrjutud osake- asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake nukleofiilne asendus- Tugevam nukleofiil tõrjub nõrgema nukleofiili välja
Reaktsioon on nii kiire, et atmosfääris ei leidu peaaegu kunagi märkimisväärsel hulgal HSO3. Teises võimalikus reaktsioonivariandis võib HSO3 reageerida hüdroksüülradikaaliga, mille tulemusel vabaneb veeaur ja SO3. "Omavahel põrkudes tilgakesed aja jooksul kasvavad ja lõpuks langevad maha . Asemele tekivad uued tilgakesed.
Reaktsiooninorm –  fenotüübiliste tunnuste modifikatsioonilise muutlikuse piir Fenotüüp – ühe  organismi tunnuste kogum Genotüüp – ühe organismi geenide kogum  Geenifond – grupi geenide  kogumGenotüüp>fenotüüp
Reaktsioon on järgmine: K2SiO3 + CO2 --> n* SiO2. Kuivamisel tekkiv SiO2 ei kahjustu happevihmade käes (ei lagune SO2 toimel). Nii silikaatvärvide kui ka lubivärvide toonide saamiseks kasutatakse algupäraseid pigmente, milleks on oksiidid ja looduslikud mullad, väljaarvatud valge ja koobaltsinine, mida looduses ei leidu.
Reaktsioon on aeglane ja teine kiire -(k2>k1), siis võib segureaktori (PSR) -arvutamise kahe põhiülesande elusrakude kasutavad toiteaineid -kasvamiseks,uute saab juhtuda reageerivate osakeste kokkupõrke -ajal. integraalne -meetod silub katseandmeid, kuid olla raske saada piisavas -koguses saadust B. Kui aga erinevused.
Reaktsioonidele on iseloomulik suhteliselt pikk "saba" – madaletel kontsentratsioonidel on reaktsioon väga aeglane • Teist järku reaktsioonidele on iseloomulik kontsentratsiooni pöördväärtuse lineaarne sõltuvus ajast C t dc dc dc − = K II c = K II c1c 2 2 → − 2 = K II dt ⇒ − ∫ 2 = ∫ K II dt dt c C0 c t0
Reaktsioon on kiirem 7.Kuidas mõjutab segamine reaktsiooni kiirust? kiireneb, kuna segamisel reageerivad ained kiiremini ja ühtlasemalt 8.Kuidas mõjutab temperatuuri tõstmine reaktsiooni kiirust? Miks? Kiireneb, kuna kõrgemal temperatuuril on osakeste energia suurem, nende liikumine kiirem ja kokkupõrked tugevamad.
Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja ,D-glükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe. Glükoosi oksüdaas kujutab endast joonisel näidatultki liit- ehk konjugeeritud valku, flavoproteiini, mis sisaldab mittevalgulise komponendina flaviinadeniindinukleotiidi , mis toimib koensüümina.
Reaktsiooni korral on ∆ H negatiivne (miinusmärgiga), s.t. ∆ H < 0, endotermilistel reaktsioonidel aga positiivne (plussmärgiga), s.t. ∆ H > 0 Keemilise reaktsiooni soojusefekt võrdub reaktsioonisaaduste tekkesoojuste algebralise summaga, millest on lahutatud lähteainete tekkesoojuste algebraline summa.
Reaktsiooni tasakaal on nihutatud vasakule). Seetõttu on lahuses põhiliselt ainult vesinikkarbonaatioonid. Näiteks atsetaatpuhver - puhverlahus, mis koosneb etaanhappest (CH3COOH) ja tema soolast, näiteks naatriumatsetaadist (CH3COONa): Praktiliselt kulgeb hüdrolüüs vaid esimese astme võrrandi järgi.
Reaktsioonitsentris on kordsesideme juures olevad süsinikud, küllastumata ühenditega toimub liitumis reaktsioon, see tähendab, et lähtaineid on kaks ja saadusi on üks. Hüdrogeenimine (vesiniku liitumise reaktsioon) see on margariini tootmis reaktsioon nt. [+H2] Vastand reaktsioon on dehüdrogeenimine.
Reaktsiooni sinakas - rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud arvukalt (kuni 20) reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsioone: toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viib küllastamatuse suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides.
Reaktsioon E. coli ensüüm Eukarüoodi ensüüm Ahela vahetus RecA Rad 51 2-ahelaline katkemine - Spo11 (meioos), nukleaas 1-ahelalise DNA teke RecBCD helikaas, nukleaas MRX valk Ahelavahetuskompleks RecBCDm RecFDR Rad 52, Rad 53 Ühenduste liikumine RuvAB - Ühenduste lahendamine RuvC Mus81
Reaktsioon - mudelist, teised aga ei pidanud biheivioristlikku ortodokssust esmatähtsaks ning on püüdnud integreerida nii biheiviorismi kui ka kognitiivse psühholoogia positiivseid momente. Tüüpiliseks näiteks viimati mainitule on A. Bandura neobi-heivioristlik õppimisteooria.
Reaktsiooni tulemusena on tuhaväljade vesi väga aluseline, vee pH on 12–13. Kõrgleeliselist vett on tuhaväljadel ja nende settetiikides umbes 19 miljonit kuupmeetrit. Põlevkivituhk iseenesest pole loodusele kahjulik – seda võib kasutada väetistena ja pinna happesuse vähendamiseks.
Reaktsiooni hetkkiirus – kiirus ajahetkel (). Mõõdetakse reaktsiooni toimumise kestel ja iseloomustab reaktsiooni tingimustes, mis vastavad sel hetkel reaktsioonisegus olevate ainete kontsentratsioonidele. Joonis 9.1 Lähteainete kontsentrratsiooni muuutumine reeaktsiooni vältel
Reaktsioonidega – sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras – vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus.
Reaktsioonide lõppsaadused on metalliline raud ja süsinikoksiid CO2. Summaarne reaktsioonivõrrand Fe2O3 korral on järgmine Fe2O3 + 3CO → 2Fe + 3CO2 Raua tootmises kõrgahju protsessis pole saaduseks puhas raud, vaid malm (rauasulam, mis sisaldab kuni 5% süsiniku tavaliselt 3-4%.
Reaktsiooni molekulaarsus – reaktsiooni elementaaraktist osavõtvate osakeste arv (reaktsioonid, mis näevad ette 3 või enama molekuli osavõttu, kulgevad enamasti bimolekulaarsete reaktsioonide kaudu --- kuna selliseid kokkupõrkeid molekulide vahel on loomulikult kõige enam)
Reaktsioon stressile on väga individuaalne ja oleneb isiksusetüübist (vt. ka joonis Z): - A-tüüpi käitumine: range nõudlikkus ja distsipliin enda suhtes; - B-tüüpi käitumine: endasse suhtumine salliv, kiitev ja lõbujanu õigustav (Infarkti esineb enam A-tüübil).
Reaktsioon on suure tähtsusega tööstuse jaoks, sest ta on vaheetapiks lämmastikhappe tootmisel ammoniaagist: // t°, Pt 4NH3 + 5O2 ------- 4NO + 6H2O Ammoniaaki kasutatakse lämmastikhappe, väetiste, plastmaside, lõhkeainete, puhastusvahendite tootmiseks.
Reaktsioon on pöörduv. III Isotsitraadi osküdatiivse dekarboksüülimise tulemusel sünteesitakse α-ketoglutaraat, eraldub CO 2 (väljub esimene C aatom) ja toodetakse NADH ensüümi isotsitraadi dehüdrogenaasi (tsitraaditsükli võtmeensüüm) vahendusel.
Reaktsioon on dünaamiliselt tasakaalus, kui tekkivate osoonimolekulide arv on sama suur kui lagunevate osoonimolekulide arv. Stratosfääri osoon erineb maapinnalähedasest osoonist, mis pärineb tööstus- ja liiklussaastest kombineerituna ilmastikuoludega.
Reaktsiooni c6h12o6 - > 2CH3CH2OH + 2CO2. Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli (kaheldav, tavaliselt mitte üle 15-16%), kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil: C2H4 + H2O -> CH3CH2OH. [2]
Reaktsioon on igaühel erinev ja see pole midagi ebatavalist niisuguses seisundis. Lasteaiaõpetajal oleks hea teada vanema reaktsioone ja tundeid, kuna samast perest võib ka mõni vanem laps lasteaias käia, kellega õpetaja puutub kokku igapäevaselt.
Reaktsiooni sinakas - rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud palju reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsioone nagu näiteks steraanituuma oksüdeerumine ja sulfoneerumine erinevates punktides.
Reaktsioon - esmalt kasutatakse uuritava valgu vastaseid primaarseid antikehi, mis tunnevad valgu ära tema natiivses vormis ja seejärel fluorokroomiga konjugeeritud sekundaarseid antikehi, mis seonduvad primaarse antikeha konstantsete regioonidega.
Reaktsiooni sinakas - rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud arvukalt reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsiooni: toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viis küllastamatuse suurenemisele.
Reaktsioon on väga eksotermiline ning temperatuur võib selle käigus tõusta isegi 3000 0C-ni. Alumiiniumoksiid on väga väga püsiv valge värvusega tahke aine. Veega ta ei reageeri ning on küllaltki vastupidav nii hapete , kui leeliste suhtes.
Reaktsioonitsenter – nukleofiilsustsenter, elektrofiilsustsenter või radikaaltsenter, kuhu ühineb ründav osake Lahkuv rühm – asendusreaktiooni korral väljatõrjutav osake Katkev side – kovalentne side, mis kakteb lahkuva rühma väljatõrjumisel
Reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, jälgin, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi ühes tasapinnas ja loen samalt büretilt uue nivoo näidu.
Reaktsioon on õppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähempaigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada.
Reaktsioon – kuidas treening meeldis? 2. õppimine – kui palju teadmisi ja oskusi treenitav omandas? 3. käitumine – kas käitumises on muutusi märgata? 4. tulemused – kas töö tulemused on pärast treeningut paremad kui enne?
Reaktsioonide tulemuseks on C6H12O6 +6 H2O↑ + 18ADP . Vesiniku ja süsihappegaasi molekulide liitumisel talletatakse energia keemilistesse sidemetesse. Fotosünteesi üldvõrrand 6CO2 +12NADPH2 = C6H12O6 +6 H2O↑ + 18NADP Fotosünteesi tähtsus:
Reaktsiooni tulemuseks on tavaliselt sool + vesi + vastavalt väävli või lämmastiku madalama o-a’ga ühend või lihtaine, sest metalli loovutatud elektronid liidab endaga anioonis olev lämmastik või väävel ja seetõttu tema o-a kahaneb.
Reaktsiooninorm –  Tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piir. Somaatiline mutatsioon – Keharakkudes esinev mutatsioon. Spontaanne mutatsioon – Organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioon.
Reaktsioonide korral on kontsentratsiooni astmenäitajad (b, d – reagentide) positiivsed täisarvud. Murdarvuliste ja negatiivsete astmenäitajate esinemine reaktsiooni kiiruse võrrandis annab tunnistust reaktsiooni keerukast mehhanismist.
Reaktsioonidel on väga suur spetsiifilisus – iga ensüüm katalüüsib vaid teatud kindlaid reaktsioone • Reaktsioonid alluvad regulatsioonile (aktivaatorid, inhibiitorid) • Ensüümid võivad muuta energia ühte vormi teiseks.
Reaktsioonispetsiifilisus – erinevad ensüümid muundavad sama substraati erinevalt, andes erinevaid produkte N: *glükogeeni lagundamisne amülaasi ja glükogeeni fosforülaasi toimel - tekib vastavalt vaba glükoos või glükoos-1-fosfaat.
Reaktsioon joodiga on pöörduv ja kõrgemal temperatuuril kompleks laguneb ning seetõttu kaos pärast lahuse kuumutamist sinine värvus (värvitu lahus). Jahutamisel kompleksid jällegi moodustuvad ja lahus omandab tumesinist värvi.
Reaktsioonivõrrandist on näha, et soolhappe ja naatriumhüdroksiidi moolsuhe on 1:1 ja seepärast soolhappe molaarset kontsentratsiooni võib leida jäergmiselt: n HCl = n NaOH V HCl ⋅c M HCl = V NaOH ⋅ c M NaOH V NaOH ⋅ c M NaOH
Reaktsiooninorm – 1. Lai (keha mass, kasv, lehmadel piimaand) 2.Kitsas (silma vikerkesta värvus, silmade suurus juuste läbimõõt, lehmadel piima rasvasus) Ei muutu üldse: silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühmad
Reaktsiooni 550 - 600°C juures, jahutades seejärel kuni Katalüsaator Pt-Rh (5-10% Rh) väga tiheda sõela kujul põhjani ja toetub rõngale, mis tihendab kahe toru 400°C-ni, et ära hoida tagasipöörduvat reaktsiooni.
Reaktsioonjõudusid nimetatakse normaalreaktsioonideks, ning tähistatakse sageli N . Aga, veelkord tähelepanu: selline on pinnareaktsioon ainult sileda pinna puhul, kui hõõrdumist (ega ka veeretakistust) ei arvestata.
Reaktsioon veega – aldehüüdi ja ketooni teke etüüni ja propüüni näitel (saaduseks vastavalt etanaal (aldehüüd) ja propanoon ehk atsetoon (ketoon) Reageerimine hapnikuga e. põlemine (saaduseks CO 2 ja H2O)
Reaktsiooni vabaenergia on saaduste ja lähteainete molaarsete vabaenergiate vahe. Selle arvutamiseks peab teadma, kuidas iga reaktsioonis osaleva aine vabaenergia muutub sõltuvalt tema kontsentratsioonist või osarõhust.
Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja D-glükoonhappe. Peroksüdaas ktalüüsib spetsifiliste substraatide oksüdeerumist, kasutades elektronide aktseptorina teist substraati,, mille redutseerumisel moodustub vesi.
Reaktsioon ehk vastus ärritusele antakse: • tingimatute ehk kaasasündinud refleksidena – info liigub ainult seljaaju vahendusel ja reaktsioon on tahtmatu ja automaatne • tingitud refleksid (õpitud)
Reaktsioon – tegutsemisvalmidus – emots väline avaldumine (miimika, zestid) – regulatsioon (tahtlik pidurdus, pikedamine) Põhiemotsioonid: õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus (x6)
Reaktsioonideks on näiteks pupillide ahenemine eredas valguses, vasaraga vastu põlve löömisele järgnev põlvenärvi reaktsioon, kuuma veejoa alt käe välkkiire eemaldamine ja külma käes värisemine.
Reaktsioonienergiaskeem – x-teljel reaktsiooni tee, y-teljel energia, tee keskel aktiivnevahekompleks (Ea, ∆H, Ea’). Aktiivne vahekompleks – ebapüsiv vaheolek, mille osakesed peavad läbima, et reaktsioon
Reaktsioon on pöörumatu. Nüüd on meil tekkinud ühest glükoosi molekulist 2 püruvaadi molekuli, mis aeroobsetes tingimustes oksüdeeritakse täielikult tsütraaditsüklis üle atsetüül-CoA.
Reaktsioon – Vastupanu ühiskondlikule arengule ehk tagurlus 9. Püha Liit – Vene keisri Aleksander I eestvedamisel loodud liit, millega liitusid kõik Euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi.
Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja δ,D-glükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D- glükoonhappe. Järgmises etapis kasutatakse POx-i mis sisaldab mittevalgulise komponendina heemi.
Reaktsiooni järk on siin määratletud kui eksponentide summa kiirusvõrrandi kontsentratsiooniliikmes. Üldjuhul võib kiirusvõrrand olla keerulisem algebraline avaldis murdarvuliste eksponentidega.
Reaktsioonjõu suund on risti vardaga AB. Tähistame selle jõu N D . See jõud on suunatud allapoole, sest varras CD surub vardale AB peale (mitte ei tõmba üles). Varda AB jõudude skeem ongi valmis.
Reaktsioon on blokeeritud Konkureeriv inhibeerimine - etanooli ja etüleenglükooli koos esinedes eelistab keha etüleenglükooli, kui etanooli hulga suurenedes eelistab jälle etanooli.
Reaktsiooni kiiruse - võrrandis esinevad seega seosest saab arvutada -võrrandi (Kc=kn/k-n=CcC . CdD/CaA tavaliselt tahke -ja reaktsiooni reagendid ja saadused -arvutusvalemite tuletamiseks.
Reaktsiooni käivitamiseks on vaja Rubisco aktivaasi, mis eemaldab dekarbamüleeritud (inaktiivsest) aktiivtsentrist RuBP ning võimaldab karbamüleerimist ning Mg2+ liitumist aktiivtsentrisse.
Reaktsiooni läbiviimiseks on eelnevalt vajalik teada uuritava DNA lõigu otste nukleotiidset järjestust, mille alusel disainida praimerid, mis on tavaliselt kuni 30 oligonukleotiidi pikkused.
Reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, mis lihtsamal juhul vastavad reaktsioonivõrrandi stöhhiomeetrilistele koefitsentidele.
Reaktsioon on pöörduv. VIII Toimub fosfaatgrupi ülekanne asendist 3 asendisse 2, mille tulemusel tekib 2-fosfoglütseraat ensüümi fosfoglütseraadi mutaas vahendusel.
Reaktsioonikiirus – näitab kui kiiresti toimub osakeste kokkupõrked ning määrab reageeriva aine või reaktsioonis tekkinud aine koguse/kontsentratsiooni muutuse ajaühikus.
Reaktsioon on sisuliselt pöördumatu ja vajab 1 molekuli ATP-d. II Glükoos-6-fosfaat isomeriseerub fruktoos-6-fosfaadiks ensüümi fosfoglükoosi isomeraasi vahendusel.
Reaktsiooni kiirus – lähtainete reageeriminise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloom.ustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus.
Reaktsiooni kiirus on seda suurem, mida suurem on lähteaine kontsentratsioon. Keemilised reaktsioonid on kõrgemal temperatuuril tunduvalt kiiremad kui madalamal temperatuuril.
Reaktsioonide võrgustik – fotosüntees – on allikaks energiarikastele ühenditele – puit, kivisüsi, nafta – ja selle reaktsiooni ―jääkproduktile‖ – vabale hapnikule.
Reaktsioonide soojuseffekt on võrdne lähtainete põlemissoojuste tis. Kui lahusesse viidud väike kogus ainet, selles veel lahustub on la- 7.1 Redoksreaktsioonid galvanielementideks.
Reaktsioon – Neutraalne elektrolüüdi molekul laguneb iooniks: CuCl2=Cu2+ + Cl2-. Arvude kasutamine – Ca ja Mg sisaldusest leiame üldise ja mööduva kareduse.
Reaktsioon - Vastuaktsioonid riigis toimuvatele rahutustele,revolutsioonidele.Enamasti mõeldakse selle all mässude maha surumist ja normaalse olukorra taastamist.
Reaktsioon - seoste (S-R seoste) kujunemist loomade kohaneval käitumisel, sõnastas E.L. THORNDIKE rea õppimise seaduspärasusi, sh harjutamise ja efektiseaduse.
Reaktsioonisaadusteks on vasknitraat ja lammastik(II)oksiid. 1) Kirjutame reaktsiooni skeemi ja maarame elementideoksudatsiooniastmed Cu0 + HINO3 -II → CuII(NO3)2 + NIIO-II
Reaktsioonivõrrand - keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (lähteaineid ja saadusi) ning nende osakeste arvu(või arvude suhet)
Reaktsioon on toimunud. Katseandmed: Tabel 1. Sahharoosilahus 2,4% Aeg reaktsiooni Jrk nr Kellaaeg algusest min Polamat näit α 1. 13.17 0 8,5 2. 13.18 1 8,3
Reaktsiooni käiku on võimalik katseliselt jälgida, kuna on näha reaktsiooni käigus toimivaid muutusi: sademe teket, gaasi eraldumist, lahuse värvuse muutumist.
Reaktsiooni reagendiks on AgNO3 ja NH3 baasil tekkiv diammiinhõbe(I) (Ag(NH3)2)+. Marika Treiman, 134944YAGB „1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega“
Reaktsioon – vastupanu ühiskondlikule arengule ehk tagurlus Püha liit – ristiusupooldamine, mis tähendas endise seisusliku korra kaitsmist euroopas.
Reaktsioon - mudelist, kuid arvestavad ka mõtlemisprotsessidega, mis vormivad märguande ja reageeringu seost ning mõjutavad kujunenud seose rakendumist.
Reaktsiooni soojusefekt on määratud reaktsiooni saaduste ja lähteainete energiate vahega; on võrdne eraldunud või neeldunud energiaga, kui ei tehta tööd (w = 0).
Reaktsiooni pooled on füüsiliselt eraldatud, siis kujutab elektronide ülekanne elektrit juhtiva materjali kaudu ühelt reaktsioonipoolelt teisele elektrivoolu.
Reaktsiooni kiirusel on lineaarne sõltuvus temperatuurist – mida kõrgem on tempertuur, seda kiiremini naatriumtriosulfad ja väävelhape omavahel reageerivad.
Reaktsioon on mitmeastmeline, kuid summaarse võrrandi järgi astub karbonüülse hapniku aato- mi asemele lämmastiku aatom koos oma asendusrühmaga.
Reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal.
Reaktsioonina cromwelli - aegsele puritanismile hakati 17. saj keskpaigas Inglise kirikus piiskopiametit kiriku ühtsuse ja katoolsuse tagajana kõrgelt hindama.
Reaktsioonitsenter - aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonid
Reaktsiooninorm - ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid Spontaane mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv
Reaktsioonjõuks ehk sidemereaktsiooniks. Holonoomsus: *Kui seosvõrrandis kiirusi ei esine, siis nimetatakse seost holonoomseks ehk integreeruvaks.
Reaktsiooni kaod on 5%? d) Mitu grammi kaaliumit tuleb võtta, et reageerimisel veega saada 10 grammi kaaliumhüdroksiidi? Reaktsiooni kaod on 12%
Reaktsiooni pöör - duvust tähistatakse kahe vastassuuna-lise noolega: =, milles → tähistab pärisuunalist ja ← vastassuunalist reaktsiooni.
Reaktsioonide tulemuseks on C6H12O6 + H2O↑ + 18ADP . Vesiniku ja süsihappegaasi molekulide liitumisel talletatakse energia keemilistesse sidemetesse.
Reaktsioonidest - bakterid) • HETEROTROOFID- organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.
Reaktsiooni järk – kontsentratsioonide astmenäitajate summa reaktsiooni kiiruse (massitoime seaduse) avaldises --- järk pole suurem kui 3
Reaktsioonisegus on uuritava isiku proovist eraldatud üliväike DNA kogus, desoksüribonukleotiidtrifosfaate, praimerid ja DNA polümeraas.
Reaktsioonientroopia - entroopiamuut keemilises reaktsioonis s.o. reaktsioonisaaduste entroopiate summa miinus lähteainete entroopiate summa.
Reaktsioonis osaleja – lahusti ja ühendite lähteaine  Reagent ühendite lagundamisel  Hoiab keskkonna happelist-aluselist tasakaalu.
Reaktsioon on pöörduv. VIII Toimub malaadi dehüdrogeenimine, mille tulemusel regeneeritakse oksaloatsetaat ning toodetakse NADH.
Reaktsioon on pöörduv. Mida see tähendab? Päripidine reaktsioon kulgeb ainult energia andmisel ehk on endotermiline reaktsioon.
Reaktsioonivõrrand on keemilisel reaktsioonil toimunud muutuste lühike väljendusviis kus lähteained ja saadused antakse valemitena.
Reaktsiooni kiirus on suur vahemikus 0C-20C. Vesinikperoksiidi ja valgu koostoimed: 1) Vesinikperoksiidid lagunevad ning reageerivad.
Reaktsioon on pöörduv. X Fosfoenoolpüruvaadi energia arvel sünteesitakse püruvaadi kinaasi vahendusel ATP ja püruvaat.
Reaktsioon on plastiline siis, kui organism jääb stressi tagajärjel deformeerituks ja põeb või sureb kahjustuse tõttu.
Reaktsiooni järk on suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis.
Reaktsioon on pöörduv. See on ainus reakstioon tsitraaditsüklis, mille käigus sünteesitakse energiarikas fosfaatside.
Reaktsioon on komplitseeritud, kuna primaarsete amiinide kõrval võivad tekkida ka sekundaarsed ja tertsiaarsed amiinid.
Reaktsioon on toimunud, kui tuumad on teineteisele nii lähedale jõudnud, et nad oleksid tuumajõudude mõjupiirkonnas.
Reaktsiooni tasakaal on tugevalt nihutatud vasakule s.t et alkohol on väga nõrk elektrolüüt ja laguneb ioonideks minimaalselt.
Reaktsioon on pöörduv. Oksaloatsetaat kondenseerub uue atsetüül-CoA molekuliga tsitraadiks ning algab uus tsükkel.
Reaktsiooni kiirusekonstant - 23.Milline on Le Chatelier’ printsiibi tähtsus -katalüüs hõlmab reaktsioonil rohkem -kui üht faasi.
Reaktsiooninorm – ühe tunnuse (keemias hüdroksükarbonüülühendid). Jaotatakse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid.
Reaktsiooni soojusefekt on negatiivne, süsteem annab energiat ära. Keemilise sideme moodustamine on alati eksotermiline protsess.
Reaktsioonide kiirused on võrdsed. * Le Chatelier’ printsiip: pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud
Reaktsioonivõrrand - keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid ja nende osakeste arvu.
Reaktsioon – juhtida vastuolule tähelepanu ja jätta kõneleja otsustada, kas muuta oma väljendust või mitte.
Reaktsioonipool on testi standardiseeritud komponent, teine aga analüüt. Analüüt tuleb uuritavast materjalist.
Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja δ,D- glükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe.
Reaktsiooniest on haaratud ka süda, vereringe jm reaktsioonid, et kohastuda välis-või sisekeskkonna muudatudtega.
Reaktsioonikiirus temp - st. -T tõusuga SDU=rD/rU=kD/kU∙Cα1-α2A-Selektiivsuse -mehhanism ja Michaelis-Menteni võrrand.
Reaktsioon on aluseline (pH 7,6- 8,4) ; mineraalaineid on vees üsna palju, orgaanilisi aineid vähesel hulgal.
Reaktsiooni soojusefekt – soojushulk (enamasti entalpia muut), mis eraldub või neeldub aine(te) täielikul reageerimisel.
Reaktsioon on ebameeldiv, surmahirmu tekitav: pulss on kiire, vaevavad hingeldus ja õhupuudus, nägu punetab.
Reaktsioon vene - eesti segakeelt patravatele pahelistele poisikestele on ilmselt midagi muud kui mujal maailmas...
Reaktsioonitsentriks on halogeenühendi elektrofiilsustsenter, lahkuv rühm eraldub halogeenühendist halogeniidioonina.
Reaktsioon kulg on vähem aktiivsem kui leelismetallidel, sest väliskihi elektronid on tugevamani tuumaga seotud.
Reaktsioonisegus on 0,2dm 3 ⋅ 0,1mol/dm 3 = 0,02 mooli HCl ja 0,2 dm 3 ⋅ 0,15 mol/dm 3 = 0,03 mooli CH 3 COONa.
Reaktsiooni mehhanism – selgitab järjestikku ning paralleelselt kulgevaid reaktsioone ning tekkivaid vaheühendeid.
Reaktsiooni sinakas - rohelises staadiumis on TMR-meetodil indedifitseeritud arvukalt (kuni 20) reaktsiooniprodukte.
Reaktsiooni võrrand on keemilistes reaktsioonides toimunud muu- nim.tuumade vahelist kaugust ergastamata molekulis.
Reaktsioonijõuks ehk toereaktsiooniks. Kehade kokkupuutumisel on toereaktsioon suunatud kokkupuutepinnaga risti.
Reaktsioon on pöörduv. IX 2-fosfoglütseraat dehüdrateerub enolaasi vahendusel fosfoenoolpüruvaadiks.
Reaktsiooni kiirus - Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
Reaktsiooni norm – pärilikult määratud ja evolutsiooniliselt kinnistunud tunnuse normaalse muutuse ulatus.
Reaktsiooni kestvus - lähteainete kulu ∆H = ∆H T + R 0 P dT 35. Millise -temperatuur on graafikul ligikaudu.
Reaktsiooni lähtesubstraadiks on HCO3-, mis reaktsiooni esimeses etapis liidetakse ühe biotiini lämmastiku aatomi külge.
Reaktsioonitsenter - nukleofiilsustsenter, elektrofiilsustsenter v radikaaltsenter, kuhu ühineb ründav osake.
Reaktsioonidest mõh - kugi ei taipa, peab hoolikalt läbi lugema keskkooli keemiaõpiku viis esimest peatükki.
Reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lastakse eraldunud vesinikul paar minutit jahtuda.
Reaktsioonide korral on järgud p ja q võrdsed tasakaalustatud reaktsioonivõrrandi koefitsientidega a ja b.
Reaktsiooni tasakaal - pöörduva reaktsiooni olek, kus päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on
Reaktsiooni mehhanism on detailne (teoreetiline) kirjeldus kuidas, meie arvates keemiline reaktsioon kulgeb.
Reaktsioonikiirus on seda suurem, mida rohkem ajaühikus väheneb lähteaine või suureneb saaduse hulk.
Reaktsiooniproduktideks on peptiidid ja vabad aminohapped. Valkude hüdrolüüsi nimetatakse proteolüüsiks.
Reaktsioon on tihti neil, kes on seda oodanud või, kellel on majanduslik ja vaimne elu paigas.
Reaktsioon on mitmeastmeline ning lõplik värvus kujuneb üle punase ja sinise vaheühendi.
Reaktsioon on igaühel erinev ja see pole üldse midagi ebatavalist, niisuguses seisundis.
Reaktsiooninorm – tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse pärilikult kindlapiiriline ulatus.
Reaktsioon – glükoos-6-P  fruktoos-6-P 3. reaktsioon – moodustub fruktoos-1,6-diP
Reaktsioonid geelides on spetsiifilised. Sadestumisreaktsioonid geelidesse on rütmilise iseloomuga.
Reaktsioonivõime – oleneb hapete prootonite loovutamise võimest ehk aktiivsusest- pingerida.
Reaktsioonivõrrand on keemilisel reaktsioonil toimunud muutuste lühike ja ülevaatlik väljend.
Reaktsioonitsenter - nukleofiilsus-, elektrofiilsus- või radikaaltsenter, kuhu ühineb ründav
Reaktsioonivõime tõstmiseks on vajalik alkaane kas kuumutada või kasutada erinevaid katalüsaatoreid.
Reaktsioon – vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist.
Reaktsioon on SN2 tüüpi ja tema selektiivsuse määravad ära steriilsed faktorid.
Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
Reaktsiooni kiirus - reaktsioonist osa võtvate ainete kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
Reaktsiooninorm - tunnuse muutumise määr .Variatsioonirida- tunnuste muutumise määr.
Reaktsioonitsenter - aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus
Reaktsioon on suunatud vastupidiselt suunale, milles side takistab keha liikumist.
Reaktsiooniga – tekkiv kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse.
Reaktsiooni kiirus - lähteainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis, mida isel.
Reaktsiooni läbiviimiseks on vajalik teada uuritava DNA lôigu otste nukleotiidset järjestust.
Reaktsiooninorm – fenotüübiliste muutuste piirid – on geneetiliselt määratud.
Reaktsiooni kiirus on defineeritud kui lähteaine kadumise või saaduste tekke kiirus.
Reaktsiooni labiviimiseks on vajalik teada uuritava DNA loigu otste nukleotiidset jarjestust.
Reaktsiooni molekulaarsus - Väljendab reaktsiooni elementaaraktis osalevate molekulide arvu.
Reaktsioonifunktsioon - kajastab graafiliselt firma parimat valikut vastuseks teise firma
Reaktsiooni formeerimine - ebasoovitavale motiivile teadlikult valitud vastupidine tegevus.
Reaktsiooni kiirus – aeg, mille jooksul reaktsioon toimub, tähistatakse v tähega.
Reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega.
Reaktsioonidest on neile iseloomulikud liitumisreaktsioonid kordsetele sidemetele.
Reaktsiooni molekulaarsuseks nimetatakse reaktsiooni elementaaraktis osalevate osakeste arvu.
Reaktsiooninorm – ühe tunnuse modifikatsioonilise tunnuse muutlikkuse piirid.
Reaktsioon on eksotermiline ning temperatuur tõuseb seega 1700°C juurde.
Reaktsiooniga - töötava segureaktorisse juhitava toite reagendi A molaar.
Reaktsiooni vältel on võrdeline etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsiooniga.
Reaktsiooninorm on organismi keskkonnatingimustega kohanemise võimete piir.
Reaktsioonidega on osa professionaalina käituma ja reageerima õppimisest.
Reaktsiooni järk on suurus, mis on. arvuliselt võrdne kontsentratsioonide.
Reaktsiooni järk - on kontsentratsioonide astmete summa kiiruse võrrandis.
Reaktsiooni vabaenergiamuut on saaduste ja lähteainete molaarsete vabaenergiate vahe.
Reaktsioonikiirus on seda suurem, mida suurem on Na2 S2 O2 kontsentratsioon.
Reaktsioon on suunatud kokkupuutuvate pindade ühise normaali sihis.
Reaktsioon – vere pH; sõltub H ja OH-ioonide kontsentratsioonist.
Reaktsiooni soojusefekt - reaktsiooni toimumisel vabanev või neelduv soojushulk.
Reaktsiooni toimumine on enamasti seotud reageerivate osakeste kokkupõrgetega.
Reaktsiooninorm - mõistet kasutatakse modifikatsiooni iseloomustamiseks.
Reaktsiooniproduktideks on erineva molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped.
Reaktsioon on ebatavaline, sest harilikult põlemisel kulub hapnik.
Reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsiooniga.
Reaktsioon - komponendid hetkel t1. Algnurkkiirus on π (1/s). 6
Reaktsiooniks on seal vesiniku (deuteeriumi) ühinemine heeliumiks.
Reaktsiooninorm - ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid
Reaktsioonjõud on seega risti alumisega,  s.t. risti kaldpinnaga.
Reaktsioon – DHAP konverteeritakse glütseraldehüüd-3-P ks.
Reaktsiooni kiirus on ainete muundumise kiirus keemilises reaktsioonis.
Reaktsiooniga - taimede ja puude kasvuks väga halbade omadustega.
Reaktsioonjõud on seejuures rakendatud muidugi vaadeldavale kehale.
Reaktsioonideks on vajalik UV päikesekiirgus, vee aurud ja hapnik.
Reaktsioonikiirusele on tal palju suurem võimalus autoavariid tekitada.
Reaktsiooninorm on mingi genotüübi võimalike fenotüüpide hulk.
Reaktsioonidest – täiskasvanute tõsisema infektsiooni põhjus.
Reaktsiooni kiirus on lähteaine kadumise või saaduse tekke kiirus.
Reaktsioon – C6 (fruktoos) lõhustub kaheks C3-ühendiks.
Reaktsioonide soojusefektid on väljendatavad siseenergia ja entalpia kaudu.
Reaktsioon on lõppenud, kui juhtivus jääb konstantseks.
Reaktsioonidekorral on redokspotentsiaalide vahe positiivne suurus.
Reaktsioon on mitmeastmeline ja vajab kahte ATP molekuli.
Reaktsioon on suunatud organismi tervise säilitamisele.
Reaktsioon – võimendab skeletilihaste ja luude kasvu.
Reaktsiooni aktivatsioonienergia on katseliselt leitav Arrheniuse võrrandist.
Reaktsiooni soojusefekt on positiivne, süsteem saab energiat juurde.
Reaktsioon on endotermiline. 3. Täielik hüdrolüüs.
Reaktsioone tüliolukorrale on automaatsed, kuid mitte alati kasulikud.
Reaktsiooninorm – tunnuse mittepäriliku muutlikkuse piir
Reaktsioonil – ensüümid jagunevad kuude põhiklassi
Reaktsioonivõimelised – kasutatakse orgaaniliseks sünteesiks.
Reaktsiooniaeg - aeg, millal inimene reageerib millegile
Reaktsioonjõud on risti pinnaga, kuhu rullikud toetuvad.
Reaktsioon on tormiline kui baarium on peenestatud.
Reaktsiooni mehhanism – reaktsiooni tegeliku kulgemise viis:
Reaktsioon – sellest piisab lapse mõjutamiseks.
Reaktsiooninorm - modifikatsioonilise muutlikuse piirid
Reaktsioonist on möödunud pisut alla poole sekundi.
Reaktsioon – vastupanu ühiskondlikule arengule
Reaktsioon on pöörduv ja mittereguleeritav.
Reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine.
Reaktsioon on märksa vähem tähelepandav.
Reaktsiooni ea on suurem kui eksotermilise oma.
Reaktsioonitsenter – sinna ühineb ründav osake.
Reaktsioon – glükoosi fosforüülimine.
Reaktsiooni võrrandeid nim. termokeemia võrranditeks.
Reaktsioonidega - spetsiifiliste ja üldistega.
Reaktsiooni tulemus on punane vask(I)oksiidi sade.
Reaktsiooninorm – tunnuste muutumise määr
Reaktsiooninorm – tunnuse muutlikuse piir.
Reaktsioon on aktiivsem. Kõrvaklapid.
Reaktsioon on tugevalt eksergooniline.
Reaktsiooni kiirus on alati positiivne suurus.
Reaktsioon - inimolendi enda tegevus.
Reaktsiooninorm - tunnuse muutuse piirid.
Reaktsioonisegus on ülekaalus lähteained
Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter.
Reaktsioonitsenter on nukleofiilsus tsenter.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Reaktsioonientalpia on selle vaheetappide entalpiamuutuste summa.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun