Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Üldkeemia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis elementi saab toota uriinist ?
  • Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks ?
  • Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid) ?
  • Miks reaktsiooni kiirus enamasti kahaneb reaktsiooni toimumise vältel ?
  • Miks temperatuur avaldab väga olulist mõju reaktsioonide kiirusele ?
  • Millised järgmistest teguritest kiirendavad reaktsiooni ?
  • Millised nendest võivad nihutada reaktsiooni tasakaalu ?
  • Millest sõltub reaktsiooni tasakaalukonstant ?
  • Mis on oksüdatsiooniaste ?
  • Mis on standardpotentsiaal ?
  • Mis on korrosioon ?
  • Kuidas selle vastu võidelda ?
  • Millega tegeleb elektrokeemia ?
  • Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse ?
  • Mis on elektrokeemiline rakk ?
  • Millest see koosneb ?
  • Millistel tingimustel ja miks toimub osmoos ?
  • Millised tegurid ja kuidas mõjutavad lahuse osmootset rõhku ?
  • Millist tüüpi soolad hüdrolüüsuvad ?
  • Millised tegurid tugevdavad soola hüdrolüüsi ?
  • Miks enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab ?
  • Miks soola lisamisel värskele kraaniveele eralduvad sellest kihinal mullikesed ?
  • Millistel tingimustel vedelik keeb ?
  • Millistel tingimustel vedelik külmub ?
  • Mis on adsorbtsioon ?
  • Kuidas seda liigitatakse ?
  • Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed ?
  • Mis on pindpinevus ?
  • Mis on nende struktuurides ühist ?
 
Säutsu twitteris
SISSEJUHATUS 
BBC CHEMISTRY – A VOLATILE HISTORY – DISCOVERING THE ELEMENTS
  
1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti.
Uriinist saab toota fosforit. Uriin tuleb jätta paariks päevaks seisma ning seejärel 
kuumutada. Kuumutamisel tekkiv aur tuleb suunata läbi vee. Selle tulemusena tekib valge 
vahane aine, mis  helendab  pimedas.
2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit.
Vesiniku avastajaks ( 1766 ) loetakse inglise füüsik ja  keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris
metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda 
põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei 
õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult  arvas , et  vesinik on 
elavhõbeda (mitte happe) koostisosa , suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada.
2Na + 2H O —> H  + 2Na+ + 2OH–
2
2
3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks?  
Kaasaegse keemia isaks peetakse  Antoine  Lavoisieri, kes uuris põlemisreaktsioone, 
kasutades  hermeetiliselt  suletavaid nõusid ning kaaludes reaktsiooni lähteained ja  saadused
Nende abil näitas ta, et põlemine on ühinemine hapnikuga.
 
4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud ( iseloomustage  neid)? 
Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained 
muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete 
ümberformeerumise tõttu.
Keemia harud: 
Füüsikaline keemia – keemia üldised põhialused.  
Orgaaniline keemia – süsinikuühendite reaktsioonid ja omadused.  
Anorgaaniline keemia – kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused. 
Analüütiline keemia – objektide keemilise koostise määramine. 
Biokeemia – bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine.  
Teoreetiline keemia – ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu.
Keemiainseneriteadus – tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. 
5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). 
Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. 
2Mg(t) + O2(g)   2
 MgO(t)       
Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad 
muutused. 
Keemik reeglina mõtleb mikroskoopilisel tasemel, s.t kuidas sidemed tekivad, katkevad jne. 
Eksperimenti tehakse reeglina makroskoopilisel tasemel.  
Mõlemal tasemel toimuvaid protsesse kirjeldatakse keemiliste ja matemaatiliste valemite 
abil. 
6. Selgitage, millest koosneb teaduslik meetod. 
Teaduslik meetod algab andmete kogumisega. Pärast seda otsitakse andmekogumitest 
seoseid . Järgnevalt formuleeritakse hüpotees(id) ning kontrollitakse eksperimentaalselt. 
Seejärel formuleeritakse teooria. Teooriad võivad olla nii  kvalitatiivsed kui ka 
kvantitatiivsed . Teooriaks võib olla ka mudel.
 
7. Aatomi ehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga.
Aatom  koosneb tuumast ning tuuma ümber olevast  elektronkattest. Tuumas paiknevad 
positiivse laenguga  prootonid ning null-laenguga  neutronid . Elektonid on negatiivse 
laenguga. 
Elemendid on perioodilisustabelisse järjestatud prootonite/elektronide arvu järgi.  
Liikudes tabelis vasakult paremale ja alt üles suurenevad elementide  mittemetallilised  
omadused ja vähenevad metallilised omadused. 
Liikudes rühmas ülevalt alla suurenevad metallide keemilised aktiivsused. See on tingitud 
sellest, et elektronkihtide kasvades kaugeneb väline  elektronkiht  aatomituumast ja nende 
külgetõmme väheneb.   
Liikudes rühmas alt üles suurenevad mittemetallide  keemilised aktiivsused. See on tingitud 
sellest, et elektronkihtide vähenedes on seda tugevam side aatomituumaga.  
8. Ionisatsioonienergia. 
Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt       
(või molekulilt).   
Mida väiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (või  molekul
elektroni ja ioniseerub.
9. Keemiline side.
Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud.
Keemilise sideme liigi üle otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse Δx abil: 
A) kui Δx = 0, siis  mittepolaarne   kovalentne  side (nt H2) 
B) kui Δx = 0...1,7, siis polaarne kovalentne side (nt HCl) 
C) kui Δx > 1,7, siis iooniline side (nt NaCl). 
Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. Mittemetalli ja 
metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side, metallide aatomite vahel metalliline side. 
10. Kovalentse sideme omadused.
Kovalentne side ehk atomaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele 
moodustuv keemiline side. 
Kovalentse sideme juures on kandev roll elektronkatte väliskihi elektronide 
(valentselektronide) vastastikune toime.  Aatomid moodustavad vähemalt ühe ühise 
elektronpaari. 
Ühe siduva elektronpaari (üksikside) asemel võib olla kaks (kaksikside), kolm (kolmikside) 
või väga harva ka neli (nelikside) või kuus (kuuikside) elektronpaari. 
Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. 
Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel või aatomite vahel, mille 
elektronegatiivsus  on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga 
ning sidet nimetatakse mittepolaarseks
11. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentsest sidemest
Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme mõju aine omadustele, 
selle tähtsus  eluslooduses . Metalliline side.   

Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega 
ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja 
(aktiivsete) mittemetallide vahel (paljud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Üldkeemia #1 Üldkeemia #2 Üldkeemia #3 Üldkeemia #4 Üldkeemia #5 Üldkeemia #6 Üldkeemia #7 Üldkeemia #8 Üldkeemia #9 Üldkeemia #10 Üldkeemia #11 Üldkeemia #12 Üldkeemia #13 Üldkeemia #14 Üldkeemia #15 Üldkeemia #16 Üldkeemia #17 Üldkeemia #18 Üldkeemia #19 Üldkeemia #20 Üldkeemia #21 Üldkeemia #22 Üldkeemia #23 Üldkeemia #24 Üldkeemia #25 Üldkeemia #26 Üldkeemia #27 Üldkeemia #28 Üldkeemia #29 Üldkeemia #30 Üldkeemia #31 Üldkeemia #32 Üldkeemia #33 Üldkeemia #34
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maarja Laur Õppematerjali autor

Lisainfo

BBC CHEMISTRY – A VOLATILE HISTORY – DISCOVERING THE ELEMENTS

Märksõnad

Mõisted

bbc chemistry, füüsikaline keemia, orgaaniline keemia, anorgaaniline keemia, analüütiline keemia, biokeemia, teoreetiline keemia, keemiainseneriteadus, elektonid, ionisatsioonienergia, keemiline side, kovalentne side, korrosioon, sulamistemperatuuri järgi, tiheduse järgi, sulamistemperatuur, hea elektri, lämmastik, leelis, hape, soolad, soolad, aluselised oksiidid, happeline oksiid, amfoteerne oksiid, adiabaatilised protsessid, eksotermiline protsess, konstantsel rõhul, astmelises reaktsioonis, termokeemias, gibbsi energia, tasakaaluolekus, reaktsiooni vabaenergiamuut, reaktsiooni kiirus, reaktsiooni kiirus, kiiruskonstant k, katalüsaator, kaugelt olulisem, redoksreaktsioonides, i vi, lihtaine oksüdatsiooniaste, i vi, poolreaktsioonid, redokspotentsiaal, fotosüntees, hingamisahela võtmereaktsioon, korrosioon, korrosioon, keemilised vooluallikad, lahustumisentalpia, k h, kolligatiivsed omadused, osmoos, atsetaattselluloos, osmoos, lahuse kontsentratsioon, puhverlahused, destilleeritud vesi, vee ioonkorrutis, vesinikeksponent, dissotsiatsiooniaste, tugevad elektrolüüdid, dissotsiatsioonikonstant, adsorptsioon, sarnaselt pindpinevusele, adsorptsiooni vabaenergia, kontsentratsioon pinnakihis, kontsentratsioon pinnakihis, neeldumiskeskkonda või, adsorptsioon, adsorbendi pinnal, hüdrofoobsus, pihussüsteem, mitsellideks, mitsellide tekkel, sisemine osa, küllastumata ühend, aromaatsed ühendid, lineaarne ühend, põhiahel, rea üldvalem, etüün, analüüsiobjektid, analüüt, keemiline analüüs, analüüsimeetod, analüüsimetoodika, kalibreerimisproovide või, valideerimine, referentsmaterjalid, laboritevahelised võrdlusmõõtmised, kromatograafia

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

38
docx
Üldkeemia eksami konspekt
70
pdf
Rakenduskeemia kordamisküsimused
23
docx
Üldkeemia eksami kordamisküsimused
40
docx
Keemia eksami vastused
304
doc
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
8
doc
Üldkeemia konspekt
26
docx
KEEMIA 1-kursus Eksam
10
doc
Üldkeemia kokkuvõte





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun