Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Add link

Üldkeemia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis elementi saab toota uriinist?
  • Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks?
  • Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud iseloomustage neid?
  • Miks reaktsiooni kiirus enamasti kahaneb reaktsiooni toimumise vältel?
  • Miks temperatuur avaldab väga olulist mõju reaktsioonide kiirusele?
  • Millised järgmistest teguritest kiirendavad reaktsiooni?
  • Millised nendest võivad nihutada reaktsiooni tasakaalu?
  • Millest sõltub reaktsiooni tasakaalukonstant?
  • Mis on oksüdatsiooniaste?
  • Mis on standardpotentsiaal?
  • Mis on korrosioon?
  • Kuidas selle vastu võidelda?
  • Millega tegeleb elektrokeemia?
  • Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse?
  • Mis on elektrokeemiline rakk?
  • Millest see koosneb?
  • Millistel tingimustel ja miks toimub osmoos?
  • Millised tegurid ja kuidas mõjutavad lahuse osmootset rõhku?
  • Millist tüüpi soolad hüdrolüüsuvad?
  • Millised tegurid tugevdavad soola hüdrolüüsi?
  • Miks enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab?
  • Miks soola lisamisel värskele kraaniveele eralduvad sellest kihinal mullikesed?
  • Millistel tingimustel vedelik keeb?
  • Millistel tingimustel vedelik külmub?
  • Mis on adsorbtsioon?
  • Kuidas seda liigitatakse?
  • Millised ained on hüdrofoobsed millised hüdrofiilsed?
  • Mis on pindpinevus?
  • Mis on nende struktuurides ühist?
Vasakule Paremale
Üldkeemia #1 Üldkeemia #2 Üldkeemia #3 Üldkeemia #4 Üldkeemia #5 Üldkeemia #6 Üldkeemia #7 Üldkeemia #8 Üldkeemia #9 Üldkeemia #10 Üldkeemia #11 Üldkeemia #12 Üldkeemia #13 Üldkeemia #14 Üldkeemia #15 Üldkeemia #16 Üldkeemia #17 Üldkeemia #18 Üldkeemia #19 Üldkeemia #20 Üldkeemia #21 Üldkeemia #22 Üldkeemia #23 Üldkeemia #24 Üldkeemia #25 Üldkeemia #26 Üldkeemia #27 Üldkeemia #28 Üldkeemia #29 Üldkeemia #30 Üldkeemia #31 Üldkeemia #32 Üldkeemia #33 Üldkeemia #34
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maarja Laur Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
38
docx

Üldkeemia eksami konspekt

 Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri  Neutraalsed oksiidid  Neutraalsetele oksiididele ei vasta ühtegi hapet ega alust  Hapete, leeliste ega veega nad ei reageeri  Sellesse alaliiki kuuluba ainult 3 mittemetallioksiidi: süsinikoksiid CO (tuntud ka vingugaasina), lämmastikoksiid NO ja dilämmastikoksiid N 2O (tuntud ka naerugaasi nime all) 25. Keemiline reaktsioon (liigitus, näited).  Looduses, keemiatööstuses ja bioloogilistes protsessides kulgevad keemilised reaktsioonid jaotatakse kaheks: o Reaktsioonid, milles reageerivate ainete aatomite oksüdatsiooniaste ei muutu o Reaktsioonid, milles aatomite oksüdatsiooniaste muutub (redoksreaktsioon)     Paralleelsed reaktsioonid   Mõnikord kulgeb ühtede ja samade lähteainete vahel mitu erinevat keemilist reaktsiooni

Üldkeemia
thumbnail
70
pdf

Rakenduskeemia kordamisküsimused

Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal avastas inglise füüsik ja keemik

Rakenduskeemia
thumbnail
23
docx

Üldkeemia eksami kordamisküsimused.

aluselised, happelised, neutraalsed ja amfoteernsed. Nt. H2O- vesi; Al2O3- alumiiniumoksiid; CaO- kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi. *Hüdroksiidid: Koosneb metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH -). Jaotatakse leelised(lahustuvad vees) ja nõrgad alused(ei lahustu). Nt. Ca(OH) 2- kaltsiumhüdroksiid; KOH-kaaliumhüdroksiid; NaOH- naatriumhüdroksiid. *Happed: Annab lahusesse vesinikioone. HCl-vesinikkloriidhape(soolhape); H2SO4- väävelhape; HNO3- lämmastikhape. 8. Mis on keemiline reaktsioon? Nimeta keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid? Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Jaotatakse: reaktsioonid kus reageerivate ainete aatomite oksüdatsiooniaste muutub ja, sellised kus ei muutu. Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid:

Keemia
thumbnail
40
docx

Keemia eksami vastused

avalduvad väga nõrgalt. Reageerivad nii hapete kui leelistega üsna raskesti. Tüüpiline amfoteerne oksiid on alumiiniumoksiid (Al2O3). Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. Neutraalsed oksiidid. Neutraalsetele oksiididele ei vasta ühtegi hapet ega alust. Hapete, leeliste ega veega nad ei reageeri. Sellesse alaliiki kuulub ainult 3 mittemetallioksiidi: susinikoksiid CO (tuntud ka vingugaasina), lämmastikoksiid NO ja dilämmastikoksiid N2O (tuntud ka naerugaasi nime all). 25. Keemiline reaktsioon (liigitus, näited). 1. Paralleelsed reaktsioonid •Mõnikord kulgeb ühtede ja samade lähteainete vahel mitu erinevat keemilist reaktsiooni. •Näiteks benseeni reageerimisel klooriga tekib alati nii klorobenseeni C6H6 + Cl2 = C6H5Cl + HCl Kui ka heksakloroheksaani C6H6 + 3Cl2 = C6H6Cl6 2. Ühinemisreaktsioon •Selle tulemusel tekib liht- või liitainetest ühend: H2 + Cl2 = 2HCl NaOH + CO2 = NaHCO3 3. Lagunemisreaktsioon

Keemia
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

Kõik LM oksüdeeruvad õhus väga kiiresti Rb, Cs – süttivad õhus, F2-s, Cl2-s momentselt reageerivad energiliselt paljude mittemetallidega ja ühenditega (Br2, I2, S, H2 (kõrgemal t-l), põlevad CO2-s); paljude metallidega moodustavad intermetallilisi ühendeid, omavahel sulameid Veega: 2Lm + 2H2O → 2LmOH + H2 Li rahulikult, Na energiliselt, K - eralduv vesinik süttib, Rb, Cs - plahvatavad Hapetega: → soolad + H2 Lahuste puhul toimub reaktsioon kõigepealt veega → leelis (mis võib edasi reageerida) 2.2.5. Kasutamine 2.2.5.1. Lihtainetena (metallidena) Mitmed kasutusalad erinevatel LM-del sarnased K - Na sulam tuumareaktoris soojuskandjana Li seoses fotoefektiga fotoelementides, fotokordistites jms. (Cs, Rb, K) uumlampides (Na : tänavavalgustites), eriotstarbelistes gaaslahendustorudes (Rb)

Keemia
thumbnail
8
doc

Üldkeemia konspekt

ühesuguses energiaolekus asuvat, st ühesuguste kvantarvudega elektroni.Vastavalt Pauli printsiibile mahub ühele ja samale orbitaalile kaks vastupidise spinniga elektronpaari. Orbitaali täitumise järjekord(Hundi reegel): ühesugust tüüpi orbitaalid täituvad esmalt ühesuguse spinnkvantarvuga elektronidega.Kletskovi reegel:orbitaali energia on määratud kvantarvude summaga n+1, orbitaalide täitumine antud energiatasemel toimub selle summa kasvu järjekorras. Keemiline reaktsioon keemiliste sidemete katkemine lähteainete ja uute sidemete tekkimine saaduste molekulides. Tänapäeval lähtub keemilise sideme teooria Schrödingeri võrrandist.Keemilise sideme tekke üldine füüsikaline alus: valentselektronide kollektiviseerumine-see tunnus võimaldab alati eristada keemilist sidet muudest interaktsioonidest. Keemiline side on seda polaarsem, Mia erinevamad on elemetntide elektronegatiivsused. Ioonside: tekib väga erinevate elektronegatiivsusega elementide puhul

Üldkeemia
thumbnail
26
docx

KEEMIA 1. kursus Eksam

paisumisel, tahke aine lahustumisel jne. 36. Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid. Gibbsi energia (tuntud ka kui Gibbsi vabaenergia, tahistatakse G) on termodunaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tood, mida termodunaamiline susteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rohul. Vabaenergia ­ energia, mis on tootamise jaoks "katte saadav". Gibbsi energia keemilise reaktsiooni jaoks on selle reaktsiooni toimumise potentsiaal, mis vordub nulliga, kui reaktsioon on saavutanud tasakaalu. Tasakaaluolekus on delta G vordne nulliga. Keemiline tasakaal ja kineeteika 37. Keemilise reaktsiooni tasakaal. Pöörduvate reaktsioonide korral: Kui tingimused ei muutu, kulgevad reaktsioonid olekuni, kus vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks, ainete kontsentratsioonid enam ajas ei muutu ja tekkinud segus on sõltuvalt tingimustest rohkem või vähem kõiki reaktsioonis osalevaid aineid = TASAKAAL 38

Keemia
thumbnail
10
doc

Üldkeemia kokkuvõte

(kui ühtivad kolm kvantarvu n, l, ml, siis peab spinn olema erinev) Vastavalt Pauli printsiibile mahub ühele ja samale orbitaalile, mida iseloomustab kvantarvude n, l ja ml kindlate väärtuste kogum, kaks vastupidise spinniga elektroni, mis moodustavad elektronpaari. Hundi reegel - Orbitaalide täitumise järjekord Ühesugust tüüpi orbitaalid (n ja l väärtused orbitaalidel samad, m l aga erinev) täituvad esmalt ühesuguse spinnkvantarvuga elektronidega. Keemiline reaktsioon - keemil. sidemete katkemine lähteainete ja uute sidemete tekkimine saaduste molekulides Elektronegatiivsus - sobiv suurus elektronisidumisvõime iseloomustamiseks aatomites (L.Pauling, 1932). Tänapäeval- seostatakse EN vastava aatomi ionisatsioonienergia ja elektronafiinsusega (nende poolsummaga) mittepolaarne (homöopolaarne) side polaarne side - Keemiline side on seda polaarsem, mida erinevamad on elementide elektronegatiivsused. Kõige polaarsem side:

Keemia



Lisainfo

BBC CHEMISTRY – A VOLATILE HISTORY – DISCOVERING THE ELEMENTS

Märksõnad

Mõisted

bbc chemistry, füüsikaline keemia, orgaaniline keemia, anorgaaniline keemia, analüütiline keemia, biokeemia, teoreetiline keemia, keemiainseneriteadus, elektonid, ionisatsioonienergia, keemiline side, kovalentne side, korrosioon, sulamistemperatuuri järgi, tiheduse järgi, sulamistemperatuur, hea elektri, lämmastik, leelis, hape, soolad, soolad, aluselised oksiidid, happeline oksiid, amfoteerne oksiid, adiabaatilised protsessid, eksotermiline protsess, konstantsel rõhul, astmelises reaktsioonis, termokeemias, gibbsi energia, tasakaaluolekus, reaktsiooni vabaenergiamuut, reaktsiooni kiirus, reaktsiooni kiirus, kiiruskonstant k, katalüsaator, kaugelt olulisem, redoksreaktsioonides, i vi, lihtaine oksüdatsiooniaste, i vi, poolreaktsioonid, redokspotentsiaal, fotosüntees, hingamisahela võtmereaktsioon, korrosioon, korrosioon, keemilised vooluallikad, lahustumisentalpia, k h, kolligatiivsed omadused, osmoos, atsetaattselluloos, osmoos, lahuse kontsentratsioon, puhverlahused, destilleeritud vesi, vee ioonkorrutis, vesinikeksponent, dissotsiatsiooniaste, tugevad elektrolüüdid, dissotsiatsioonikonstant, adsorptsioon, sarnaselt pindpinevusele, adsorptsiooni vabaenergia, kontsentratsioon pinnakihis, kontsentratsioon pinnakihis, neeldumiskeskkonda või, adsorptsioon, adsorbendi pinnal, hüdrofoobsus, pihussüsteem, mitsellideks, mitsellide tekkel, sisemine osa, küllastumata ühend, aromaatsed ühendid, lineaarne ühend, põhiahel, rea üldvalem, etüün, analüüsiobjektid, analüüt, keemiline analüüs, analüüsimeetod, analüüsimetoodika, kalibreerimisproovide või, valideerimine, referentsmaterjalid, laboritevahelised võrdlusmõõtmised, kromatograafia

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun