Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Keemia eksam 2011 (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje ?
  • Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused ?
  • Millised heterogeenses süsteemis ?
  • Milledega iseloomustatakse neid sertifikaadis ?
  • Milline protsess on lahustumine ?
  • Milline on kõige lihtsam raud(II)ioonide sisalduse vähendamise viis vees ?
  • Kui on, siis kuidas ?
  • Millised ained on happed, millised alused ?
  • Milles seisneb hapete ja aluste tugevus ning reaktsioonivõime ?
  • Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks ?
  • Kuidas määratakse nende faasikoostist ?
  • Millist informatsiooni on võimalik saada röntgenfaasianalüüsi abil ?
  • Mitmete kristalsete ainetega, põhjendage vastust ?
  • Millistel juhtudel toimub keemiline reaktsioon elektrolüütide vesilahustes ?
  • Kus seda leidub, kuidas tekib (on tekkinud) ?
  • Millised reaktsioonid on tasakaalureaktsioonid ?
  • Millest sõltub difusiooni kiirus ?
  • Millised reaktsioonid on redoksreaktsioonid ?
  • Millised ained on oksüdeerijad, millised redutseerijad ?
  • Millised protsessid leiavad aset metallide korrosioonil, näited ?
  • Kuidas valmistatakse tsinkkatet metallidele ?
  • Millest sõltub tsingikihi paksus terase kuumtsinkimisel ?
  • Millised on kasutatud kaitsmisviisi ohud ?
  • Millised on kõige suuremad korrosiooniriskid ?
  • Milliseid protsesse nim elektrokeemilisteks ?
  • Kuidas seda määratakse ja millest oleneb selle suurus ?
  • Kuidas tõrjuda kontaktkorrosiooni ?
  • Mis katoodipiirkond ?
  • Millistel põhjustel need tekivad(moodustuvad) ?
  • Millised soolad hüdrolüüsuvad ja kuidas ?
  • Kuidas määratakse vees HCO3- sisaldust ?
  • Kui katlakivi koostiseks võtta CaCO3 ?
  • Palju tekib katlakivi (koostiseks CaCO3) 5 m3 vee keetmisel ?
  • Mitu mooli HCO3- on 5m3 vees ?
  • Millistel tingimustel moodustuvad(tekivad) igapäevases elus galvaanielemendid ?
  • Kuidas saab valmistada galvaanielemente, tooge vähemalt viis näidet ?
  • Milline protsess on elektrolüüs ?
  • Mis on lagunemispinge ja mis on ülepinge ?
  • Milliseid aineid toodetakse elektrolüüsi abil (näited) ?
  • Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused ?
  • Miks alumiiniumi kui materjali oksüdeeritakse ?
  • Milline nähtus on korrosioon ?
  • Kuidas klassifitseeritakse korrosiooni ilmingute järgi ?
  • Milline katoodipiirkond ?
  • Kuidas vältida (vähendada) kontaktkorrosiooni ?
  • Milliste meetoditega kaitstakse metalle korrosiooni vastu (loetlege ja kirjeldage) ?
  • Kus leiab aset pilukorrosioon ?
  • Milline on kemism ja tõrje meetodid ?
  • Millised reaktsioonid kulgevad alumiiniumi kokkupuutel raua ja vasega ?
  • Mis on märgamise kriteeriumiks ?
  • Kui on, siis kuidas, kui ei, siis miks ?
  • Mida nimetatakse keemiliseks reaktsiooniks ?
  • Mis on eelduseks keemilise reaktsiooni toimumiseks ?
  • Millistest tsingikihi omadustest oleneb terase vastupidavus korrosioonile ?
  • Milliseid pindinaktiivseteks ning kus ja milleks neid kasutatakse ?
  • Millest sõltub (lähtub) terase tsinkimise meetodi valik ?
  • Milline on iga meetodi puhul saadava tsingikihi paksus ?
  • Kui jah, siis kuidas ?
  • Milliste omaduste järgi hinnatakse tsinkkatte omadusi terasel ?
 
Säutsu twitteris
1.Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje?
Element – Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid .
Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid. Näiteks kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2,
Süsteemsus – Kõik keemilised tehis - ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid , seadmed , keskkond ja mõjutegurid. Näited:
Etanooli valmistamine. Koosneb tooraine (kartul, teravili) kasvatamisest,
tootmistehnoloogiast, töötajatest ning aparatuurist.
Õlle valmistamine. Koosneb teravilja (oder, nisu, rukis jt.) sordi valikust ja kasvukoha
valikust, linnaste valmistamisest, õlle valmistamise tehnoloogiast ja säilitamise viisist.
Eluslooduste seisukohalt peamiste elementide – s.t. C, P ja N ühendite loodusliku
ringkäigu süsteem.
Praktikas uuritakse väga paljude ainete ja materjalide ning nähtuste omadusi mingis
keskkonnas ja mingitel tingimustel. Kui jäetakse määratlemata süsteem, kus vastav
aine või materjal või nähtus asub ning ilmneb, või tehakse seda ekslikult, saadakse
eksitavad või valed tulemused, millised võivad viia väga tõsiste tagajärgedeni.
Rajatiste ja ehitiste projektid on vastava reaalse süsteemi mudelid. Kui projektis
jäetakse mõni süsteemi kuuluv nähtus kas üldse käsitlemata või käsitletakse
ebapiisaval tasemel, võivad tagajärgedeks olla avariid, õnnetused, konstruktsioonmaterjalide
hävimised jm.
KONKREETSEID NÄITEID
Ühes puidukuivatis oli valitud konkreetsesse süsteemi mittesobivad konstruktsioonmaterjalid :
alumiiniumisulam ja roostevaba teras AISI 304. Mõlemad korrodeerusid üsna kiiresti sedavõrd palju, et vastavad konstruktsioonid tuli välja vahetada.
Kahes Tallinna suurelamus valmistati kuuma vee süsteem tsingitud terastorudest.
Tingituna ebaõigest kasutusrežiimist tekkisid korrosiooni tulemusena ühes majas torudesse esimesed augud 1,5 aasta, teises 5 aasta pärast. Mõlemal juhul tuleb kas torustik välja vahetada või ehitada teise põhimõttega kuuma vee süsteem.
Roostevaba terasest kuuma vee katel . Arvestamata jäeti roostevaba terase korrosiooni
spetsiifika ning suitsugaasi torudesse tekkisid korrosioonist põhjustatud augud paari aasta jooksul.Kõigi nende näidete juures võib algpõhjuseks lugeda ebakvaliteetset projekti: nimelt puudub enamikes ehitus- ja rajatiste projektides osa „Materjalide korrosioonitõrje“.
Selle osa koostamine ei ole vastavate seadusandlike dokumentide alusel kohustuslik.
2. Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise füüsikalised olekud tavatingimustel, rõhu ja temperatuuri mõju nende olekule ja püsivusele .Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused ? Ainete ja materjalide klassifikatsiooni skeemi algus keemia valdkonnas. Konkreetsed näited kõikide mõistete ja omaduste juurde.
Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana (suhteline mõiste) kui ka ühendites, nt prooton, neutron , elektron .
Materjal on aine, mille töötlemisel ( kasutamisel ) ei toimu keemilisi muutusi (nt alumiiniumpotid).
Tavatingimused: 20 ºC (293 K) ja 1 atm (101325 Pa). Kõik ained, mis on tavatingimustel vedelas olekus, on võimalik üle viia tahkesse olekusse, kuid mitte kõiki gaasilisse olekusse (temp tõustes ja rõhu langemisel osad ained lagunevad); tavaolekus tahke aine võib viia vedelasse olekusse, aga mitte kõiki gaasilisse olekusse. Samuti on aineid ja materjale, mis eksisteerivad ainult kahes olekus ( parafiin – vedelikuks kuid vähesel määral gaasiliseks; jood läheb kiiresti gaasiliseks).
Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused? Füüsikal. omadused sõltuvad osakeste massist ja nende ,,kokkupakitusest“ (tihedus), keemilise sideme tüübist ja struktuurist (kõvadus, sepistatavus, venitatavus, sulamis- ja keemistemp ), laetud osakeste liikumisvõimest ( elektrijuhtivus ) jne. Keemilised omadused sõltuvad elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest.
Ainete ja materjalide enamkasutatav klassifikatsioon , ainete ja materjalide tähistamine praktikas: Klassifitseerimine toimub alati mingi tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, st. aine võib olla eritunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Ainete ja materjalide tähistamine: 1)NIMI a)Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi); b)Nimes sisaldub mingi info ( sooraud , seebikivi ); c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained ); 2)VALEM: a) Empiiriline – näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkised, nt N2 ja CH4) Tahke ioonvõrega ainetel molekule ei ole; b)Struktuuri valem – näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud; c)Valem tähtede ja numbrite kombinatsiooniga. Näiteks:El00-E199 toiduvärvid; d)Nomenklatuursed nimetused on standardiseeritud puhastele ainetele JUPAC poolt H2SO4 (tetraoksosulfaat(VI) vesinik ). Lisaks keemilisele tähestikule kasutatakse mitmeid numbrilisi koode, milledest tähtsamad on CAS ja EINEKS registrite numbrid . (CAS – Chemical Abstract Services (kemikaali (aine) reg nr andmebaasis , EINEKS–European Invention of Existing Commercial Chemical Substances) – on kemikaali (aine) reg. nr Euroopa kaubanduslike ainete loetelus. CAS reg nr omistatakse ainele kui see lisatakse andmebaasi, igale CAS nr vastab üks ja ainult üks aine. CAS nr järgi saab Interneti kaudu kätte ka selle kemikaali ohutuskaardi.
3. Liht- ja liitaine , puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Vastavad näited. Reaktsiooni kiiruse mõiste, mõõtmine. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad reaktsiooni kiirust homogeenses, millised heterogeenses süsteemis?
Lihtaine hapnik O2, osoon , raud Fe, süsinik (ühe sama elemendi).
Liitaine- ühendid, mitu erinevat elementi. H2O, NaCl.
Puhas aine - Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest, põhiainet on 99,9999% (lisandeid on 0,0001%).
Materjal- aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei esine arvestatvaid keemilisi muutusi (nt: alumiinium pottidena, metallid, looduslikud ja sünteetilised kivimid, pooljuhid). Homogeenses segus on süsteemi (segu) keemiline koostis ja struktuur süsteemi mistahes osas ühesugune.
Heterogeenne segu või süsteem koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist).
Faas on heterogeense süsteemi üks homog. osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku (tahke, vedel, gaas ), keemilise koostise või struktuuri poolest, s.t. faaside vahel on piirpinnad.
Süsteem on ruumi osa, mis võib olla piiratud piirpindadega (suletud süsteem) või mitte (avatud süsteem).
Keemilise reaktsiooni kiirus – ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud reageerinud aine hulk. Mõõdetakse reageerivate ainete kontsentrasiooni muutusega ajaühikus.
Reaktsiooni kiirus oleneb: 1)homogeenses süsteemis: a)temperatuurist (temp. kasvades reaktsiooni kiirus kasvab - van’t Hoffi reegel: temperatuuri tõusu 100 võrra kasvab reaktsiooni kiirus 2-4 korda), b)kontsentratsioonist (konts. kasvades reaktsiooni kiirus väheneb, sest vahele tekib aine, mis segab edasist reaktsiooni (nt: betoon õhus)), c)gaaside ja aurude korral nende rõhust. 2)heterogeenses süsteemis: a,b,c + d) faaside kokkupuutepinna suurusest (suurendad pinda siis kiirus suureneb), e)reaktsiooniproduktide difusiooni kiirus faaside kokkupuutepinnalt nende sügavusse, f)2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergiast. Näiteks: A+B=AB, v=k*[A]*[B], kus k- reaktsiooni kiiruskonstant ja [A], [B]- reageerivate ainete kontsentratsioonid mol*dm-3. Keemilise reaktsiooni kiirus n jääva temperatuuri puhul võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega: mA+nB=pC, v=k*(A)m *(B)n (üldjuhul).
4. Ainete valemite mõiste ja seletus.
Ainete valemite mõiste ja seletus: 1)empiirilises valemis on esitatud iga elemendi aatomite
lihtsaim suhe ühendis. See ei näita iga elemendi aatomite koguarvu kovalentses või keemilise
sideme tüüpi ühendis. 2)molekulivalem (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkis , nt N2, CH4).
Molekulivalem kujut. lihtaine või ühendi ühe molekuli koostist ja näitab, milliseid elemente
molekul sisaldab ja milline on iga elemendi aatomite arv molekulis, kuid ei näita keemilise sideme tüüpe molekulis. 3)lihtsustatud struktuurivalemis on näidatud aatomite rühmade (nt
karboksüülrühm) järjestus molekulis ja keemil. sideme tüüp nende aatomite rühmade vahel
(näidatud kriipsukestena). 4)täielik struktuurivalem näitab molekulis aatomite paigutust üksteise suhtes. Valemis on märgitud ka kõik molekulis esinevad sidemed.
Keemiline reaktsioon on muundumine , mille tulemusena muutuvad aine keemil. omadused või moodustub uus aine. Keemilisel reaktsioonil tekivad lähteainetest saadused. Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine. Keemilisel reaktsioonil katkeb vähemalt üks ja tekib juurde vähemalt üks keemiline side erinevate elementide vahel. *Kahe erineva aine osakeste vahel:
1)2NaOH+H2SO4=Na2SO4+2H2O; 2)MgCO3+2HCI= MgCl2 +H2O+CO2;
3) CuSO4 + Zn=ZnSO4+Cu; 4)CuO+ H2SO4= CuSO4+H2O; 5)2SO2+ O2=2SO3
*Sama aine osakeste sees ( lagunemisreaktsioon ): 1) NH4Cl =NH3+HC1; 2)CaCO3= CaO+CO2;
3)2NaHCO3= Na2CO3+H2O+CO2
Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on oks-astme järgi: a) kui
reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oks. aste, nim. reaktsiooni
redoksreaktsiooniks; b) kui elemendi oks. aste ei muutu, nim. seda liitumis-, asendus- vm reaktsiooniks.
Keemilise reaktsiooni üleskirjutis sisaldab reageerivate ainete ja reaktsiooni saaduste keemil. valemeid ning näitab reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu N:2H2+O2=2H2O.
Koostamise üldpõhimõtted: 1)võrrandi vasakule poole kirjutatakse lähteaine valemid, paremale saaduste valemid. Võrrandi pooli eraldab pöördumatu reakts korral või =, pöörduva reakts korral; 2)võrrand tuleb tasakaalustada, st elemendi aatomeid on võrrandi vasakul ja paremal pool võrdselt; on tavaks kirjutada gaasina eralduva aine valemi järele ↑ ja sademena eralduva aine järele ↓.
Praktikas kasutamine: fotokeemia – valgustamine, kiirguskeemia – kiiritamine, katalüüs.
5. Ainete ja materjalide iseloomustamise printsiibid nende pakenditel ja saatedokumentidel. Sertifikaat , mõiste kahesugune sisu, vastavad näited. Millised on vesilahuste peamised omadused, milledega iseloomustatakse neid sertifikaadis?
Looduslikus vees on Ca2+ + Mg2+ sisaldus 5,2 mmol/dm3, HCO3 – sisaldus 4,0 mmol/dm3, kui palju võib moodustuda katlakivi viiest kuupmeetrist veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3)?
Pakendid ja/või saatedokumendid peavad iseloomustama aine valmistajat, ainet, selle koostist, kasutustingimusi, kasutamise eesmärki, võimalikke kõrvalmõjusid. Pmst kõike aine kohta peab pakend või saatedokument ütlema. Ära peavad olema märgitud ka aine mingid iseloomulikud omadused, mis ei liigitu eelnevate asjade alla. Nt. Mürgise aine korral oleks mõistlik märkida – ohtlik.
Vesilahuste peamised omadused sertifikaadis on välimus, värvus, olek, pH, kontsentratsioon, strateegilised temperatuurid (sulamis-, keemis- jne), tihedus, viskoossus , riskid (põleb, plahvatab)
6. Aatomi, elektroni, molekuli, iooni, valemi, mooli, faasi ja süsteemi mõisted ja sisu, näited. Hapete ja aluste teooria, hapete ja aluste tugevuse ja reaktsioonivõime mõiste, näited. pH mõiste, näited. pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi.
Aatom - keemilise elemendi väikseim osake, mis koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Tal on elemendile omased keemil. omadused. Elektron - negatiivse elektrilanguga püsiv elementaarosake . Molekul - lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt ja samal ajal säilitab selle elemendi keemil. omadused. Ioon - elektriliselt laetud osake, mis tekib siis, kui aatom loovutab või liidab ühe või mitu elektroni, et moodustada stabiilselt väliselektronkihti. Jagunevad katioonideks ja anioonideks. Ainete valemite mõiste:
1)Empiiriline valem nt ühendisse kuuluvate aatomite arvu vahekorda vähimate täisarvudega, ka elementide gruppide omavahelist suhet. CH3Br, C6H6, H2C. Erandjuhul väljendab valem ainult molekulide koostist: N2, CH2, Hcl
2)Struktuurivalem lisaks elementide ja elementide gruppide suhetele näitab ka kuidas need on omavahel seotud.
Mool - aine hulga SI ühik. Aine hulk, mis sisaldab 6,02*10²³ mistahes aine osakest. Avogadro arv - osakeste arv ühe mooli kohta, mis võrdub 6,02*10²³ 1/mol. Süsteem - ruumi osa, mis võib olla piiratud piirpindadega(suletud süsteem) või mitte piiratud(avatud süsteem). Homogeenses süsteemis või segus on süsteemi (segu) mistahes osas keemiline koostis ja struktuur ühesugune. Heterogeenne süsteem või segu koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast(faasist). Faas- ühtlane piirpindadega eraldatud süsteemi osa. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeennne osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku, keemilise koostise või struktuuri poolest s.t et faaside vahel on piirpinnad. Hapete ja aluste tugevuse määrab hapete ja aluste dissotsatsiooni määr. Tugevad alused ja happed on täielikult dissotseeruvad. Nõrkade korral on see osaline. Hapete ja aluste tugevusest sõltub nende reaktsiooni võime. pH- iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Näiteks NaOH pH on 25*C juures 14,0, Naatriumfosfaadi pH on aga 12,0. Soolhappe pH on 1,0.

7. Gaasi ja auru mõiste, nende üldised omadused ning nende omadusi väljendavad põhiseadused (normaaltingimused, tiheduste väljendamine ja määramine, mooli ruumala, kriitiline temperatuur ja rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine , osarõhud).
Gaas – aine, mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. Ideaalne gaas – mudelgaas, milles kõik osakesed mono - osakestena , täielikult kokkusurutav . Aurud – gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelas või tahkes olekus. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma, võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub toatemperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suunades ühesugune. Gaaside seadused – matemaatilised suhted gaaside temperatuuril rõhu ja ruumala vahel. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga. Sublimatsioon – kõiki gaase ja aure on võimalik viia rõhu tõstmisel ja temp alandamisel vedelasse ja tahkesse olekusse. Kriitiline temp- temp. millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk - HK-rõhk, mille korral gaas on nii vedelas, kui gaasilises olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Kui muuta temperatuuri ja rõhku, siis saab gaase ja aure vedelasse ja sealt edasi tahkesse olekusse viia. Sellest järeldub, et neil on sulamis-, keemis- ja veeldumis-temperatuur. Normaaltingimused: P= 101325Pa =1atm=760mmHg, T=273K=0*C. Osarõhk- rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Clapeyroni võrrand: PV=nRT(R=8,314 J/K*mol), Lussaci võrrand: P0*V0/T0=P1*V1/T1. Tihedus on suurus, mis on võrdne ruumala ühikus olevate osakeste arvuga. Tihedus on ka mass ruumala ühikus =m/v (=kg/m3). Tihedust saab arvutada teades gaasi või auru ja tema massi, saame arvutada mitu mooli gaasi on. Moolide arvust leiame osakeste arvu ja konsentratsiooni ning siis tiheduse. Ühe mooli gaasi või auru ruumala norm. tingimustel on 22,4dm3. Kehtib seoses moolide arvu ja suurusega n=V/22,4dm3/mol. Veeauru kogust õhus väljendatakse kahel viisil: a) Absoluutne niiskus (g H2O/m3) b) suhteline niiskus (%). Suhtelist niiskust õhus arvutatakse kahel viisil: 1)Tegelik veeauru rõhk temperatuuril tX / Küllastatud veeauru rõhk samal temp-l*100=% 2) Tegelik veeauru sisaldus temp. tX [g H2O/m3]/ Maksimaalne veeauru sisaldus samal temp-l [g H2O/m3]*100=%. Tempil., mille juures õhus olev veeaur kondenseerub (kaste, härmatis), nim. kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel, s.o. temp-l ja rõhul. Kastepunkt - on temp., mille juures atmosfääri tavarõhu (ca 95-105 kPa) korral moodustub kondensaat . Rõhu kastepunkt - on temperatuur, mille juures tavarõhust erinevate rõhkude juures hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma. Enamasti vajalik arvutada rõhku, mille juures õhu komprimeerimisel hakkab veeaur kondenseeruma ja kui palju moodustub kondensaati. Kondensaadi koguse( hulga) arvutusvõrrand tuleneb Boyle `i- Mariotte seadusest:(1) pH2O / Püld=VH2O / 100, mille järgi veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru osaga 100-s mahuühikus õhus. Kui võrrandi mõlemaid pooli korrutada 100-ga, võrdub veeauru osarõhk õhus (gaasisegus) protsentides veeauru sisaldusega mahuprotsentides õhus või gaasisegus. Kuna õhu komprimeerimisel veeauru mahuprotsent ei muutu seni, kuni veeaur ei kondenseeru, tuleneb võrrandist (1): pH2O / Püld=pH2O,küll / Püld, kompr. Selle võrrandi abil saab arvutada rõhu, mille juures hakkab komprimeeritavas õhus sisalduv veeaur kondenseeruma. Õhu kokkusurumisel suureneb üldrõhu suurenemisega ka veeauru osarõhk õhus, sest veeauru osarõhu osa suurus ei muutu. Üldrõhul, mille juures veeauru osarõhu suurus ületab küllastatud auru rõhu suuruse sellel tempil, hakkab veeaur kondenseeruma.
Gaaside seadused: Boyle-Mariotte-Gay-Lussaci võrrand : pV/T=p1*V1/T1,
Clapeyroni võrrand : pV=nRT
8. Väävelvesiniku (H2S) iseloomulikud omadused, leidumine tehis- ja looduskesk-konnas, moodustumise kemismid. Väävelvesinikust põhjustatud ohud inseneriasjanduses.
Väävelvesinik (divesiniksulfiid) tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävlibakterite toimel. H2S on äärmiselt toksiline gaas:
Kontsentratsioonil >1000 ppm seiskub kohe hingamine .
Kontsentratsioonil 800 ppm saabub 50%-l inimestel surm 5 min jooksul.
Kontsentratsioonil 0,0047 ppm tunneb 50% inimesi mädamuna lõhna.
Keskmine H2S sisaldus õhus on 0,0001 – 0 0002 ppm.
H2S tekkimise ja kogunemise kohad:
Põhjavee šahtkaevud ja mineraalvee allikad, sest bakterid toodavad SO4-st H2Si.
Kanalisatsioonikaevud ja –trassid avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all.
Kommunikatsioonikanalid ja –kaevud avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all.
Nafta ja naftasaaduste mahutid. Heitvete mahutid.
Väävelvesinikust põhjustatud ohud inseneriasjanduses:
On olemas bakterid, millised toodavad H2S-st väävelhapet. Seetõttu võib H2S olemasolu süsteemis kiirendada kõikide konstruktsioonimaterjalide korrosiooni, millised ei ole vastupidavad H2SO4 toimele (süsinikterased, betoonid , alumiinium, tsink , vask, jt.).
9.Süsinikdioksiidi (CO2) iseloomulikud omadused, leidumine tehis- ja looduskeskkonnas, moodustumise kemismid. “Tootmine“ ja kasutamine. Süsinikdioksiidist põhjustatud ohud inseneriasjanduses.
Omadused: CO2 on värvusetu ja lõhnatu gaas. Ta ei põle ega toeta põlemist (seepärast kasutatakse teda tulekustutamisel). Maitsetu. Õhust 1,5 korda raskem.
Leidumine: Õhus leidub mahuliselt 0,03% CO2. Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis-
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Keemia eksam 2011 #1 Keemia eksam 2011 #2 Keemia eksam 2011 #3 Keemia eksam 2011 #4 Keemia eksam 2011 #5 Keemia eksam 2011 #6 Keemia eksam 2011 #7 Keemia eksam 2011 #8 Keemia eksam 2011 #9 Keemia eksam 2011 #10 Keemia eksam 2011 #11 Keemia eksam 2011 #12 Keemia eksam 2011 #13 Keemia eksam 2011 #14 Keemia eksam 2011 #15 Keemia eksam 2011 #16 Keemia eksam 2011 #17 Keemia eksam 2011 #18 Keemia eksam 2011 #19 Keemia eksam 2011 #20 Keemia eksam 2011 #21 Keemia eksam 2011 #22 Keemia eksam 2011 #23 Keemia eksam 2011 #24 Keemia eksam 2011 #25 Keemia eksam 2011 #26 Keemia eksam 2011 #27 Keemia eksam 2011 #28 Keemia eksam 2011 #29 Keemia eksam 2011 #30 Keemia eksam 2011 #31 Keemia eksam 2011 #32 Keemia eksam 2011 #33 Keemia eksam 2011 #34 Keemia eksam 2011 #35 Keemia eksam 2011 #36 Keemia eksam 2011 #37 Keemia eksam 2011 #38 Keemia eksam 2011 #39 Keemia eksam 2011 #40 Keemia eksam 2011 #41 Keemia eksam 2011 #42 Keemia eksam 2011 #43 Keemia eksam 2011 #44 Keemia eksam 2011 #45 Keemia eksam 2011 #46 Keemia eksam 2011 #47 Keemia eksam 2011 #48
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 188 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TM89 Õppematerjali autor

Lisainfo

kõik 64 küsimust, mõnes küsimuses osa puudu, aga enamus olemas
keemia , element , süsteemsus , lihtaine , faas , süsteem , materjal

Mõisted

lihtaine, süsteemsus, puhas aine, reaktsioon, looduslikus vees, aatom, gaas, osarõhk, üldrõhku, h2s, tulekustutid, lahusti lahustamis, küllastunud lahus, üleküllastunud lahus, lahustamise põhireegel, antud temperatuuril, gaaside korral, ioonvahetus, caco3 kõrval, vee karedus, katlakivi, co32, tahkeks, kristalsetel ainetel, efektiivne tihedus, tõstes temperatuuri, temperatuuri muutmisel, puistematerjalid, autoadhesioon, molekulaar, aglomeraat, millist informatsiooni, elementaarrakk, võre parameetrid, võrekonstant, hco3, tasakaalureakts, tasakaalu nihutamiseks, lisaained, inhibiitor, difusioon, diffusio, adsorptsioon, adsorptsiooniisotermid, kromatograafia, no3, zn vesilahustes, punktkorrosiooni risk, alumiinium, metalli rafineerimine, vahetatatkse elektroodid, katood, metalle, anoodiks, galvonotehnika puhul, galvanoplastika ülesandeks, kontaktkorrosioon, soolade hüdrolüüs, vesilahuste ph, kaks elektroodi, daniel, daniel, printsipiaalne aparatuur, lagunemispinge, anodeerimine, summaarne valem, elektrokeemilisel oksüdeerimisel, korrosiooniks, kõrgtemperatuurne korrosioon, elektroodiks, tinakattega, looduslik oksiidikiht, vastupidavus korrosioonile, vastupidavus atmosfääris, elektrolüüdiks, ioonvahetajad, fotosüntees, vastav ese, leiduva co2, poolusega, kuumtsinkimine, kuumpihustus, difusioonimeetod, tsinkpulbervärv, vesilahustes, head küljed, elektrokeemilisel katmisel, ehitusdetailidele, vastupidavus korrosioonile, mõjufaktorid, h2s, merevees, pinnasel, korrosioonikaitseks, el00, cas, einecs, ohutuskaart

Meedia

Kommentaarid (5)

lMikil profiilipilt
lMikil: Kordamiseks sobilik materjal.
23:17 16-01-2012
sorts profiilipilt
sorts: Tegi oma töö ära küll.
17:06 19-12-2011
suduk profiilipilt
suduk: Tundub väga asjalik!
19:27 03-12-2012


Sarnased materjalid

33
doc
Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011
21
pdf
Keemia eksam
30
docx
Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused
25
docx
Konspekt eksamiks
23
docx
Nimetu
33
doc
Keemia ja materjaliõpetuse eksam
14
doc
Eksami abimees
17
docx
Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun