Elu organiseerituse tasemed ja organismide koostis. (0)

Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Tunnused: sisekeskkonna stabiilsus, rakuline ehitus, aine- ja energia vahetus ja paljunemine.
Eluslooduse organiseerituse tasemed:
…Tase
Bioloogia haru
Elualad
Molekul
Molekulaarbioloogia
Toiduainetööstus , materjaliteadus.
Rakuline tase
Tsütoloogia ehk rakubioloogia
Taimekasvataja, kunstlik viljastamine
Kude
Histoloogia
Ilukirurg, karusnahatööstus, lihunik , puidutööstus
Elundkond
Kardioloogia, nefroloogia
Organism
Anatoomia, füsioloogia, etoloogia, psühholoogia
Sõjaväelane, loomade talitaja , skulptor, kunstnik, tuletõrje, jahimees , rätsep, kingsepp
Populatsioon ja liigi tase
Ornitoloogia , ihtüloogia ja algoloogia
Ökosüsteemi ja koosluse tase
Botaanika , zooloogia, mikroloogia
biosfääritase
Organismi tase:
Homöostaas – sisekeskkonna stabiilne seisund
Hormoonid – humoraalne regulatsioon
Närvid – neuraalne regulatsioon
Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane sise- ja välisehitus, sarnased geenid , kindel levila, kelle isendid annavad omavahel järglasi.
Populatsioon – ühe liigi isendid teatud territooriumil
Ökosüsteemi moodustavad ühel territooriumil elavad organismid koos eluta loodusega.
Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides:

• Elus ja eluta ei erine mitte elemendid, vaid kontsentratsioon
  
• Elusorganismide funktsioneerimiseks on hädavajalikud 27 elementi, need on bioelemendid
  

Elu Keemia
Keemilised elemendid biomolekulis :
O – oksüdeerija , osaleb oksüdatsiooni protsessis
N – nukleiin – ja aminohapetes, pärilikkus
S – pärilikkus, aminohapped
H – vesiniksidemed , ainete stabiliseerija
P – energia allikas
OLULISI IOONE
Na+, K+, Cl- – osmootse rõhu säilitamine rakkudes; Na ja K olulised närvirakkude töös.
Ca+ - luude koostises, närviülekande vahendaja lihasrakkude ja närvirakkude vahel, oluline vee hulga reguleerimises.
Mg+ - luude koostises, klorofülli koostises, ensüümide aktiveerija.
VESINIKSIDEMED
Vee molekulaarsed funktsioonid organismis:

• Reaktsioonis osaleja – lahusti ja ühendite lähteaine
  
• Reagent ühendite lagundamisel
  
• Hoiab keskkonna happelist -aluselist tasakaalu.
  

Vee ülesanne rakus: temperatuuri hoidmine, ehituslik ülesanne, säilitab osmootset siserõhku.
VALGUD ehk proteiinid – polüpeptiidi, mis koosnevad aminohappe jääkidest
Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides.
VALGUSTRUKTUURID

Primaar – valgu aminohappeline järjestus

Sekundaar – tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltimisel. Moodustunud struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed.

Tertsiaar – tulenevalt sek. strukt. Pakkimismeetodist tuleneb järgmine(seda struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed):
Gloobul (ümarvalgud) - nt ensüümid , antikehad, vereplasma
Fibrill – Vere hüübimisvalgud

Kvaternaarstruktuur (ainult gloobulid) – tekivad mitme polüpeptiidi ühinemise . Mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin .
DENATURATSIOON E. VALGUSTRUKTUURI MUUTUS

• Laguneb valgu kõige kõrgemat järku struktuur: juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine.
  
• Palavik denaturiseerib inimese kehas haigusetekitajate valke.
  

Võimalused: Mehhaanilisel teel, kõrgel temperatuuriga, keemilisel teel, kiirguse teel.
RENATURATSIOON – Kõrgemat järku struktuurid taastuvad nt: juuste struktuuri taastumine peale lokke, vahustatud munavalge vedelaks muutumine.
VALKUDE JAOTUS
Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge.
Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mitte valgulisest osast nt hemoglobiin ja kromosoomid
VALKUDE ÜLESANDED

Ensümaatiline – ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist.

Struktuurne (ehituslik) – Rakumembraanide ehitus, karvad , küüned, suled, kabjad

Transport – Hemoglobiin transpordib hapnikku veres.

Regulatoorne – hormoonid (insuliin – reguleerib vere suhkru sisaldust)

Retseptoorne – Raku membraani pinnaretseptorid annavad välisignaale edasi.

Liikumisfunkt. – Algloomade viburid, ripsmed , lihaskoe valgud

Varuaine – (Loomadel kelle loode areneb kehaväliselt) Munas, piim(kaseiin)

Kaitse – antikehad(kompleksvalk, mis võitleb viiruse vastu), verehüübimisvalgud, kattevalgud, munas munavalge valgud( hoiab temp. Kõikumist )

Toksiline(kaitse) – Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid

Energeetiline – väga madal, 1 g valgu täielikul lõhustumisel vabaneb 17,6 KJ energiat, aga inimene ei lagunda täielikult, sest tekib CO2.
NB: valgu liigtarbimine kahjstab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi.
LIPIIDID – Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist, nad on veest kergemad ja hüdrofoobsed .
80% vett, 14% valke 2%, lipiide.
Lihtlipiidid (neutraalrasvad:

Vedelad rasvad – (Taimsed õlid) glütserool on ühinenud küllastumata rasvhapetega. Mida rohkem kaksik ning kolmiksidemeid, seda vedelam.

Tahked rasvad – (Loomsed rasvad) glütserool on ühinenud küllastunud rasvhapetega.

Vahad – (taimsed ja loomsed) alkoholis ei ole glütserooli .
Liitlipiidid – Üks rasvhappejääk on asendunud mõne teise ainega( fosfolipiididel fosfaatrühmaga)
Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse: hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba.
Tsüklilised lipiidid - steroidid - Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes.
1)Vees ei lahustu. 2)Esinevad loomakudedes: hormoonid, vitamiinid, kolesteriid.
Kolesteriid – kuulub loomaraku membraani koostisesse, kolesteroolist sünteesitakse: hormoone, vitamiin D ühendeid, sapi koostisosi. Asendamatute rasvhapete defitsiit põhjustab nahahaigusi.
LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMIS

Peamine energiaallikas 6) regulatoorne funktsioon(hormoonide koostises)

Ehituslik(rakumembraani koostises) 7) lahusti funktsioon

Kaitse – nahaalune lipiidide kiht 8) Bioreulatoorne funkts.

Kaitseb keha mahajahtumise eest

Peamine energia varu (varurasv)
SAHHARIIDID EHK SÜSIVESIKUD – orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapniku

• (esmane energiaallikas)Nad on energiarikkad.(nagu valgud, ainult, et neid saab täielikult lagundada)
  
• Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis energiaallikana
  
• Taimed valmistavad eluks vajalikke süsivesinikke ise.
  

MONOSAHHARIIDID EHK LIITSUHKRUD

• Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised ( rakudes pole monosahhariide, sest muidu hakkavad veega reageerima. (1g sahh. – 4g vett)
  

Pentoosid (5 c aatomit)
Heksoosid (6 C aatomit)
Riboos (nukleiinhapete koostises, RNA) C5H10O5
Glükoos
Desoksüriboos (nukleiinhapete koostises, DNA) C5H10O4
Fruktoos
Glükoos ehk viinamarja suhkur C6H12O6 - Taimedes moodustub fotosünteesi käigus, loomad saavad toiduga.
OLIGOSAHHARIIDID – koosnevad 2-3 monosahhariidist. (kui kaks siis disahhariid )
Maltoos e. linnasesuhkur (idandatud teravili) koosneb kahest glükoosi jäägist
Laktoos e. piimasuhkur (glükoos + galaktoos )
Sahharoos – (glükoos + fruktoos) roo ja peedi suhkru peamine koostisosa
Kasutatakse enamasti energia saamiseks nagu monosahhariide.
POLÜSAHHARIIDID – Monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks.
Looduslikud polüsahhariidid: Tärklis, tselluloos ja glükogeen .
Tärklis – Varuainena taimes (fotosünteesi tulemusena glükoosivarud → tärklis) Fotosünteesi lakkamisel lagundatakse tärklis uuesti glükoosi molekulideks.
Tselluloos – Sünteesitakse glükoosimolekulidest. On taimede rakukesta peamine koostisosa
Glükogeen – Varuainena elusolendis. Loomorganism suudab kiiresti tagasi glükoosiks muundada.(Glükoosivarud loomade maksas ja lihastes loomse tärklisena)
SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS

• Ehituslik(struktuurne) – kitiin ja rakumembraani koostises
  
• Esmane energiaallikas – 60% koguenergiast, süsivesikute lõhustumisel
  
• Varuaine – glükogeenina maksas, tärklisena taimedes
  
• Kaitse – taimedes rakutsütoplasma suhkrustamine, kaitseb külmumise eest.
  
• Paljunemiseks – õistaimede nektar, putukate ligimeelitamiseks.