Termodünaamika seadused (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Keemia - Biokeemia

1 Hindamata

Biokeemia töö (14.10.15) kordamine

Termodünaamika esimene seadus: Energia ei saa tekkida ega hävida. Energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab.
Termodünaamika teine seadus: Kõigis looduslikes protsessides entroopia kasvab. Soojus liigub kuumemast kohast külmemasse kohta.
Entalpia väljendab süsteemi siseenergia (U), rõhu (p) ja ruumala (V) vahelist seost. (H=U+pV)
Entroopia kirjeldab süsteemi korratuse kasvu ja/või protsesside käigus süsteemis aset leidva energia kvaliteedi langust.

Keemiline kineetika on füüsikalise keemia osa, mis tegeleb reaktsioonide kiirustega.
Reaktsiooni kiirus on lähteaine kadumise või saaduse tekke kiirus.
Kiirust mõjutavad tegurid:

Mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon, seda kiiremini toimub reaktsioon . v = k * [A] * [B] v = k (Näide: N2 + 3H2 → 2NH3 v = k * [N2] * [H2]3 homogeenne ; CO2 + C (tahke) → 2CO v = k * [CO2] (tahke aine ei saa osa võtta) heterogeenne)
Mida suurem on gaasiliste ainete osavõtul kulgeva reaktsiooni puhul rõhk, seda kiiremini toimub reaktsioon .
Mida kõrgem on reaktsioonikeskkonna temperatuur, seda kiiremini toimub reaktsioon. (Arrheniuse võrrand)

Kiiruse konstant (k) on kontsentratsioonist sõltumatu tegur s.t. ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist ja ajast.
Arrheniuse võrrand:
, A = ln k’, ;
Ea – aktiveerimisenergia; k’ – kiiruskonstandi temperatuurist mittesõltuv osa;
– tõenäosus, et osakestel on reaktsiooniks piisav energia (Ea).
Katalüsaator on aine, mis suurendab võimaliku reaktsiooni kiirust ja kutsub esile termodünaamiliselt võimaliku reaktsiooni.
Aktivatsioonienergia on energia, mida süsteemi osakesed peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks. Mida väiksem on aktivatsioonienergia, seda kiiremini toimub reaktsioon.

Keemiline tasakaal on süsteemi olukord, kus pärisuunalise reaktsioonikiirus on võrdeline vastassuunalise reaktsiooni kiirusega.
(Näide: N2 + 3H2 ↔ 2NH3 K = [NH3]2 / [N2] * [H2]3 )
Le Chatelier ’ printsiip väidab, et kui mingi välismõju rikub süsteemis keemilist tasakaalu, kulgevad protsessid süsteemis selles suunas, mis vähendab tekitatud muutust. See määrab ära keemilise tasakaalu nihkumise. Keemilist tasakaalu mõjutavad kontsentratsioon, rõhk ja temperatuur.
Tasakaalukonstant sõltub ainult temperatuurist ja reageerivate ainete iseloomust.

Lahused on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. Koosneb lahustunud ainest ja lahustist.
Solvent e. lahusti on mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut.
Polaarne solvent
Mittepolaarne solvent
Kolloidlahused on lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad.
Koagulatsioon ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli.
Koagulatsioonilävi on minimaalne elektrolüüdi kontsentratsioon, mis teatud tingimuste korral kutsub esile kolloidlahuse kiire koagulatsiooni.

Tasakaal elektrolüüdilahustes
Tugevad happed on HCl, HNO3 , H2SO4.
Nõrgad happed on H2CO3, H2S
Tugevad alused on IA-st kõik: LiOH, NaOH , KOH, RbOH, CrOH, IIA-st Ca(OH)2, Sr(OH)2, Br(OH)2
Nõrgad alused on kõik ülejäänud.

Puhverlahused koosnevad nõrga happe (või aluse) ja tema soola lahusest ning millel on võime säilitada püsivat vesinikioonide kontsentratsiooni väärtust nii lahjendamisel kui ka mõõduka hulga tugeva happe (aluse) lisamisel.
Henderson -Hasselbalchi võrrand: pH = pK + log * (n base /n acid) pK = -logK
Prootoni doonorid võivad loovutada prootoni (happed).
Prootoni aktseptorid võivad liita endale prootoni (alused).
Puhvermahtuvus on tugeva happe või aluse moolide arv, mis muudab 1 liitri lahuse pH-d 1 ühiku võrra. β = kolmnurkn/kolmnurkpH kolmnurkn – 1 kuupdetsimeeter puhverlahusele lisatud tugeva happe (või aluse) moolide arv. kolmnurkpH – sellele vastav pH muutus.

Lahuse pH. Happelised, neutraalsed või aluselised . Neutraalses lahuses on H+ ja OH- ioone võrdselt. Mida happelisem on lahus seda suurem on selle vesinikioonide sisaldus. Mida aluselisem on lahus, seda suurem on selle hüdroksiidioonide sisaldus. pH arvutamine: pH = -log [H+].
Indikaatorid :
INDIKAATOR
happeline
neutraalne
aluseline
universaalindikaator
punane
kollane
sinine
lakmus
punane
lilla
sinine
metüüloranž
punane
kollane
kollane
fenoolftaleiin
läbipaistev
läbipaistev
vaarikapunane

Kolligatiivsed omadused sõltuvad lahustunud aine osakeste arvust lahuses, aga mitte antud aine iseloomust.

Lahuse aururõhk : kui lahustunud aine on mittelenduv , siis on lahuses oleva lahusti aururõhk alati väiksem puhta lahusti aururõhust. Kui lahuse mõlemad komponendid on lenduvad, siis lahuse aururõhk on summa mõlema komponendi aururõhkudest. EHK Daltoni seadus: lahuse üldine aururõhk võrdub komponentide aururõhkude summaga : p = p1 + p2.
Aururõhu suhteline langus lahuse kohal on võrdne lahustunud aine moolimurruga. , kus .
Lahuse keemistemperatuur : Vedelik keeb tingimustes, kus tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Lahus keeb kõrgemal temperatuuril kui puhas lahusti.
Lahuse keemistemperatuuri tõus:
Lahuse külmumistemperatuur: Vedelik külmub tingimustes, kus tema aururõhk saab võrdseks tahke faasi aururõhuga. Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist ning see on ka täpsem kui keemistemperatuur. Kasutatakse molaarmassi määramiseks .
Lahuse külmumistemperatuuri langus:

Osmoos on lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas.
Osmootne rõhk on lahusele avaldatav lisarõhk, mis väldib osmoosi toimumist .
Poolläbilaskev membraan on õhukene vedel või tahke kile, mis laseb läbi vaid teatud molekule või ioone.

Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb tiitritava aine reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada.

Absoluutne viga: (aine saadud kontsentratsioon) – (aine määratud kontsentratsioon) = absoluutne viga
Suhteline viga: [(absoluutne viga) / (aine saadud kontsentratsioon)] * 100% = suhteline viga

Kromatograafia on meetod komponentide eraldamiseks ainete segudest.
Fotokolorimeetria

.ODT Laadi alla originaalfail 5 lk · .odt · 9 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eliseleht Õppematerjali autor

Termodünaamika seadused
Biokeemia töö (14.10.15) kordamine:

Termodünaamika seadused Termodünaamika Reaktsiooni kiirus Kiiruse konstan Arrheniuse võrrand

Sarnased õppematerjalid

pdf

Termodünaamika alused

Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused I. Termodünaamika alused 1. Termodünaamika põhimõisted Süsteem vaadeldav universumi osa (liigitus: avatud, suletud, isoleeritud); faas ühtlane süsteemi osa, mis on teistest osadest eralduspinnaga lahutatud ja erineb teistest osadest oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest; olekuparameetrid iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid olekuparameetrite vahelised seosed.

Keemia alused

pdf

Üldine keemia põhimoisted I

Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused I. Termodünaamika alused 1. Termodünaamika põhimõisted Süsteem – vaadeldav universumi osa (liigitus: avatud, suletud, isoleeritud); faas – ühtlane süsteemi osa, mis on teistest osadest eralduspinnaga lahutatud ja erineb teistest osadest oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest; olekuparameetrid – iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid – olekuparameetrite vahelised seosed.

Üldine keemia

doc

Keemia aluste kokkuvõtlik konspekt

I TERMODÜNAAMIKA ALUSED I Termodünaamika pôhimôisted. Termodünaaika I seadus energia ei teki, ega kao vaid läheb ühest vormist teise. Isoleeritud süsteemis on U jääv. Keemilise reaktsiooni soojusefekt vôrdub reaktsiooni saaduste ja lähteainete energiate vahega. Entalpia e. soojussisaldus [H = U + pV = U + nRT]. II Hessi seadus. Termokeemilised vôrrandid selline reakts. vôrrand, millele on lisatud reakts.i soojusefekt. Q- efekt sôltub T-st ja P-st. Hessi seadus reaktsiooni Q-efekt sôltub ainult lähteainete ja saaduste iseloomust (ja oleku parameetritest), kui ei sôltu reaktsiooni kulgemsie viisist ega vahe etappidest. Tekkeentalpia [H = Hj,f - Hi,f]: ühe mooli aine tekkimisel lihtainetest eraldub vôi neeldub soojust st. ühe mooli aine tekkimise Q-efekt. Pôlemisentalpia [Hc = Hj,c - Hi,c]. III Entroopia. Entroopia selline olekufunktsioon, mis isel. süsteemi korrapäratust. Energia kulub entroopia kasvuks: [Hsul = TS]. Tegurid: agr. ol

Keemia alused

pdf

KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL

Keemia alused I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL A. Keemilise reaktsiooni kiirus Keemiline kineetika on keemiaharu, mis uurib reaktsioonide kiirust ja mehhanismi. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageeriva aine või reaktsiooni saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Kontsentratsiooni väljendatakse tavaliselt aine moolide arvuga kuupdetsimeetris ja aega sekundites; sel juhul on reaktsiooni kiiruse dimensioon mol·dm-1·s-1. Kui reageeriva aine kontsentratsioon ajamomentidel t1 ja t2 on vastavalt c1 ja c2, avaldub reaktsiooni keskmine kiirus v ajavahemikus t2 - t1 = t järgmiselt: c 2  c1 c v  . (1) t 2  t1 t Reaktsioon

Keemia alused

pdf

LAHUSED

Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus üldjuhul suureneb t° tõusuga. 5. LAHUSED Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasut. mõisteid segunevad ja Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev mittesegunevad vedelikud homogeenne süsteem. Kui jõud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad jõududest lahusti ja Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: lahustunud aine osakeste vahel, siis lahustub vähesel määral ainet ja protsess on gaas-gaas (õhk) endotermiline. Kui aga jõud lahusti ja lahustunud aine osakeste vahel on

Kategoriseerimata

docx

Füüsikaline keemia

süsteemile antava soojushulga q ja tema heaks tehtava töö w summaga. Süsteem võib ka energiat kaotada, st teha tööd või anda ära mingi osa soojusest. Seega muutub suletud süsteemi energia. • Suletud süsteemi energia muutub tänu energiavahetusele soojuse ja töö kujul süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, kuna puudub soojusülekanne 3. Protsessifunktsioonid. Energia, töö, soojus. Termodünaamika I seadus. Olekufunktsioonid. Paisumistöö. Kalorimeetria. Siseenergia. Nimetage ja seletage termodünaamika esimesest seadusest tulenevaid järeldusi. Energia- keha või jõu võime teha tööd, džaul Töö on liikumine mõjuva jõu vastu. Soojus on energia, mis kantakse üle tänu temperatuuri erinevusele. Kõrgemalt madalamale. Termodünaamika I seadus: isoleeritud süsteemi siseenergia on konstantne, mitteisoleeritud süsteemi korral ∆U=q+w

Füüsikaline keemia

docx

Füüsikaline üldkonspekt 1

Bioenergeetika Anname gaasile võimaluse paisuda, vähendades Termodünaamika üldmõisted koormust. Gaasi ruumala suureneb V võrra ning Termodünaamika teadus, mis uurib eri energiavormide ta teeb seetõttu tööd koormuse tõstmiseks h vastastikuseid üleminekuid erinevates füüsikalistes ja keemilistes protsessides. Termodünaamika uurimisobjekt võrra. Seda tööd nimetatakse gaasi paisumistööks ja on süsteem.

Füüsika

doc

Füüsikaline keemia ja kolloidkeemia, eksami kordamisküsimused

Kordamisküsimused: Füüsikalise keemia ja kolloidkeemia Faasiline tasakaal kahekomponentsetes süsteemides 1. Faasilise tasakaalu tingimus. Üldmõisted. Faas – heterogeense süsteemi homogeenne osa, millel on ühesugused termodünaamilised ja keemilised omadused ja milline on teistest faasidest eraldatud piirpinnaga. Komponendid - sõltumatud keemilised ühendid, mille abil saab keemiliselt iseloomustada igat süsteemi faasi ja kogu süsteemi tervikuna. Koostisosaks – on iga aine, mida võib süsteemist eraldada ja mis võib eksisteerida väljaspool süsteemi. Vabadusastmed- süsteemi sõltumatud parameetrid (rõhku, temperatuuri, kontsentratsiooni), mida me võime teatud piirides meelevaldselt muuta, ilma et seejuures faaside arv muutuks. Faaside tasakaalu korral on sama keemiline potentsiaal kooseksisteerivatel faasidel ning segu puhul ka segu eri komponentidel. Näiteks tasakaalu korral vedeliku ja tema kohal oleva küllastatud auru vahel on keemilised potentsiaalid kumb

Füüsikaline ja kolloidkeemia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid