Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osa rõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. (0)

1.Töö eesmärk
Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osa rõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal.
2. Kasutatud mõõteseadmed , töövahendid ja kemikaalid
Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk ( magneesium ).
Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber , termomeeter, baromeeter , hügromeeter.
3. Töö käik
Katse ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset.
Katse:
Küsida juhendajalt metallitükk. Võtta metall paberist välja ning mähkida filterpaberisse. Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Seejärel hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt. Katseklaasi järsult liigutades kukutada metallitükk happesse. Loksutada , et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem
paigal. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit.
4. Katseandmed
V1 (vee nivoo büretil enne reaktsiooni)= 8,2 cm3
V2 (vee nivoo peale reaktsiooni)= 16,1 cm3
V3 (eraldunud vesiniku maht)= V2- V1= 16,1- 8,2= 7,9 cm3
P0 ( õhurõhk normaaltingimustel)= 101325 Pa
Püld (õhurõhk)= 99200 Pa
PH2O (küllastatud veeauru rõhk temperatuuril T)= 19,8 mmHg= 2639,8 Pa
T0 (temperatuur normaaltingimustel)= 273 K
T (temperatuur)= 295 K
RH (õhu relatiivne niiskus)= 53%
M(Mg) (magneesiumi molaarmass )= 24,3 g/mol
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Arvutada reaktsioonil eraldunud vesiniku maht normaaltingimustel:
Arvutada katses reageerinud metallitüki mass:
Leida katse suhteline viga:
6. Kokkuvõte või järeldused
Laboratoorse töö ülesandeks oli gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osa rõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Magneesiumi metallitükk, mida kasutasin , kaalus 7,0 mg. Katse tulemusena sain vastuseks 7,6 mg. Seega oli eksimus umbes 8,6%. Ebatäpsuse põhjustajaks oli ilmselt kahe büreti nivoode mitte täpne ühele tasapinnale viimine , mistõttu ei olnud rõhk bürettides võrdne välisrõhuga ning tegelik nivoo erines veidi märgitud nivoost. Vaatamata väikesele veale, võib sellist meetodit pidada üsna heaks magneesiumi massi leidmiseks.