Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on aatom Millest see koosneb?
  • Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem?
  • Mis on oksüdatsiooniaste?
  • Mis on keemiline side?
  • Mis on metallid?
  • Mis on mittemetallid?
  • Mis on keemiline reaktsioon?
  • Mis on elektrolüüt ja elektrolüütiline dissotsiatsioon?
  • Mis on pH ja kuidas seda määratakse?
  • Mis on aine olek?
  • Mis on keemilise reaktsiooni järk?
  • Mis on lahus Millest see koosneb?
  • Mis on lahustuvus?
  • Mis on küllastuspunkt?
  • Kuidas jagatakse lahuseid lahustunud aine sisalduse järgi?
  • Mis on endotermiline ja eksotermiline protsess?
  • Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks?
  • Mis on lahuste kontsentratsioon?
  • Mis on lahuse kolligatiivsed omadused?
  • Mis on puhverlahused?
  • Mis on elektrokeemia?
  • Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse?
  • Mis on elektrokeemiline rakk?
  • Millest see koosneb?
  • Mis on potentsiomeetria?
  • Milleks seda kasutatakse?
  • Mis on standardpotentsiaal?
  • Mis on korrosioon?
  • Kuidas selle vastu võidelda?
  • Mis on pindpinevus ja pinnaaktiivsus?
  • Mis on adsorbtsioon?
  • Kuidas seda liigitatakse?
  • Mis on märgumine?
  • Millised ained on hüdrofoobsed millised hüdrofiilsed?
  • Mis on kolloidkeemia?
  • Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme?
  • Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid?
  • Millised on agregaatoleku järgi jagatavad disperssed süsteemid?
  • Mis on lüofiilsed mis lüofoobsed süsteemid?
  • Mis on nende struktuurides ühist?
  • Millistel orgaanilistel ühenditel esineb cis-trans-isomeeriat?
Vasakule Paremale
Üldkeemia kordamisküsimuste vastused #1 Üldkeemia kordamisküsimuste vastused #2 Üldkeemia kordamisküsimuste vastused #3 Üldkeemia kordamisküsimuste vastused #4 Üldkeemia kordamisküsimuste vastused #5 Üldkeemia kordamisküsimuste vastused #6 Üldkeemia kordamisküsimuste vastused #7 Üldkeemia kordamisküsimuste vastused #8 Üldkeemia kordamisküsimuste vastused #9 Üldkeemia kordamisküsimuste vastused #10 Üldkeemia kordamisküsimuste vastused #11 Üldkeemia kordamisküsimuste vastused #12 Üldkeemia kordamisküsimuste vastused #13 Üldkeemia kordamisküsimuste vastused #14 Üldkeemia kordamisküsimuste vastused #15 Üldkeemia kordamisküsimuste vastused #16 Üldkeemia kordamisküsimuste vastused #17 Üldkeemia kordamisküsimuste vastused #18 Üldkeemia kordamisküsimuste vastused #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 153 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hallmees Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
docx

Üldkeemia eksami kordamisküsimused.

Keemia Eksam 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel, järjenumber 11).Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Naatrumil on kolm elektronkihti. Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev. Ta reastas tol hetkel tuntud olnud 63 elementi aatommassi kasvu järjekorras ritta ning siis paigutas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et "elementide omadused on aatommassidest perioodili

Keemia
thumbnail
80
pdf

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? Kirjelda Na aatomi näitel. · Aatom on osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. · Näide. Naatrium Na: +11|2)8)1) p arv: 11 n arv (ümardatud aatommass ­ aatomnr): 12 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem ja tema seaduspärasused? · Perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. · Seaduspärasused: 1) perioodides nõrgenavad elementide metallilised omadused (tuumalaeng suureneb, raadius väheneb); 2) rühmades tugevnevad metallilised omadused (kihtide arv ja raadius suureneb). 3. Mis on oksüdatsiooniaste? Osata määrata seda etteantud ühendites. · Oksüdatsiooniaste on arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis. · Määramine. Li

Keemia
thumbnail
70
pdf

Rakenduskeemia kordamisküsimused

Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal avastas inglise füüsik ja keemik

Rakenduskeemia
thumbnail
40
docx

Keemia eksami vastused

1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Fosfori avastas 17.saj Saksa keemik Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Aur kondenseerus valgeks vahaseks aineks, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku? Reaktsioonivõrrand. Henry Cavendish, inglise keemik. Mõõtis esimesena gaaside tihedust; 18. saj uuris gaasi, mis eraldub metallide reageerimisel hapetega; gaas on väga väikese tihedusega ja kergestisüttiv; Tõestas katseliselt, et selle gaasi põlemisel tekib vesi; st. vesi tekib kahe gaasi kombinatsioonil. Zn + H2SO4= ZnSO4 + H2↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antoine-Laurent Lavoisier, prantsuse keemik, 18. saj Tõestas eksperimentaalselt ainete massi jä

Keemia
thumbnail
14
doc

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

1. Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne. Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass. N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2 (E- energiamuut; c2= 9*

Keemia
thumbnail
22
doc

Keemia alused Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Keemiline element – teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom – koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul – koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon – koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass – aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass – molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass – keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass – ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine – keemiline aine, milles

Keemia
thumbnail
15
doc

Keemia eksami kordamisküsimused

Mass ja energia. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu ­ see on on üks aine ehituse mõistatustest. (Bosonid ­ Higginsi boson). Iga aine püüdleb Maa tsentri suunas. Albert Einsten 1879 ­ 1955 ­ juba (!) 1905 aastal väitis, et ka energial on mass ­ seetõttu kaldub ka kiirgus (energia) massi suunas ­ maailm ei ole lineaarne, vaid deformeeritud. Energia ja massi seos: 2 E = mc , Energia joulides, mass kilogrammides ja valgus kiirus meetrit sekundis ­ 8 2,9979 × 10 , ehk ligikaudu 300 000 km/sec. SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd Mool ja kordsete suhete seadus. Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on oluline keemiaseadus. See väidab, et kui kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu keemilist ühendit, siis ühe elemend

Keemia
thumbnail
46
pdf

Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused

I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete ­ analüütide ­ sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii elem

Keemia



Lisainfo

Vajalik materjal EMÜ tudengitele, kellel on üldkeemia õppekavas.
Leiab kõikidele kordamisküsimustele vastused. Ise sa kasutaud seda ja ka koostatud 2011 aasta sügis-talvel. Hea õpimaterjal.

1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel)
2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles (kuidas muutuvad elektronegatiivsus, aatomite raadiused, tuumalaeng, ionisatsioonienergia, elektronkonfiguratsioon).
3. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooni aste etteantud ühendites (CuO, CuOH, Cu2O)
4. Mis on keemiline side? Nimeta selle eriliigid ja kuidas neid eristatakse (vihjeks õppimisel „elektronegatiivsus“)?
5. Mis on metallid? Nimeta metallide põhiomadused!
6. Mis on mittemetallid? Nimeta mittemetallide põhiomadused!
8. Mis on keemiline reaktsioon? Nimeta keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid? Loetle erinevaid keemilisi reaktsioone!
9. Osata tasakaalustada redoksreaktsioone!
11. Mis on elektrolüüt ja elektrolüütiline dissotsiatsioon?
12. Mis on pH ja kuidas seda määratakse?
13. Mis on aine olek? Nimeta aine põhiolekud ja iseloomusta igaüht lühidalt! Millest aine olekumuutus sõltub?
14. Mis on keemilise reaktsiooni järk? Milline on reaktsiooni kiirus 0.-ndat ja 1.-st järku
reaktsioonides (graafikute abil)? Mis on iseloomulik 2. järku reaktsioonidele (võrdlus 1. Järku reaktsiooniga)?
15. Mis on lahus? Millest see koosneb? Nimeta agregaatoleku järgi eristatavaid lahuseid!
16. Lahustumise põhireeglid (õppimiseks vihje „sarnane lahustub sarnases“ pikemalt lahti kirjutada).
17. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt?
18. Kuidas jagatakse lahuseid lahustunud aine sisalduse järgi? Iseloomusta lühidalt!
19. Mis on endotermiline ja eksotermiline protsess?

20. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks?
21. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise?
22. Mis on lahuse kolligatiivsed omadused?
23. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused!
24. Mis on elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse?
25. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? (proovi vastata kasutades näitena galvaanielementi).
26. Mis on potentsiomeetria? Milleks seda kasutatakse? Kirjelda ühte potsentsiomeetrilist
27. Mis on standardpotentsiaal? Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja oksüdeerijadredutseerijad?
28. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda?
29. Mis on pindpinevus ja pinnaaktiivsus?
Pindpinevus
30. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse?
31. Mis on märgumine? Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed?
32. Lahuste stabiilsus – mis ja kuidas seda mõjutavad (atraktiivsed jõud, van der Walsi jõud, elektrolüüdid)?
33. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme!
34. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid
35. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused?
36. Millised on agregaatoleku järgi jagatavad disperssed süsteemid? Nimeta erinevaid süsteeme!
37. Mis on lüofiilsed, mis lüofoobsed süsteemid?
41. Millistel orgaanilistel ühenditel esineb cis-trans-isomeeriat? Mille poolest need isomeerid
teineteisest erinevad? Tuleb osata ka määrata, millised ained neid isomeere moodustavad

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (2)

EeeOoo profiilipilt
EeeOoo: Oli abi. :)
14:18 02-01-2013
stenhenrik profiilipilt
Sten K.: aitäh
02:00 23-01-2013





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun