Üldkeemia kordamisküsimuste vastused (2)

1. Mis on aatom ? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel)
Aatomiks (vanakreeka sonast ἄτομος ( atomos ) 'jagamatu')nimetatakse vaikseimat osakest, mis sailitab talle vastavakeemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid voivad aines esineda uksikuna voi molekulideks liitununa.
• Keemia seisukohast on aatom jagamatu, fuusikalistevahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust voivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega.
• Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist; aatomi elektronkate maarab ara aatomi labimoodu. Vahima aatomi mass on suurusjargus 10−27 kg ja labimoot suurusjargus 10−10 m (ehk uks ongstrom).

• Prootonite arv = järjekorranumber, see on 11
  
• Elektronide arv = järjekorranumber, see on 11
  
• Aatommass = reeglina lahtris keemilise elemendi sümboli all olev arv, see on 22,99
  
• Neutronite arv = aatommass – prootonite arv, seega 22,99 – 11, see on 11,99
  
• Tuumalaeng = prootonite arvuga, see on +11
  
• Väliselektronide arv = A-rühma number, see on 1
  
• Elektronkihtide arv = perioodi number, see on 3
  

Aatomituum
• Aatomituum koosneb lahestikku asetsevatest nukleonidest – positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest . Prootoni ja neutroni mass on ligikaudu vordsed. Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajoud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest elektrostaatilisest toukejoust umbes 100 korda suurem. Et tuumajoudude mojuulatus on vaga vaike (efektiivselt mojub see vaid korvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ulisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajoud tuuma enam koos hoida ning tuum voib laguneda (N:tuumaelektrijaamades).
• Prootonite arv tuumas (laenguarv ehk aatomnumber Z) maarab, millise keemilise elemendi aatomiga on tegemist. Et prootonite arv tuumas vordub ka elektronide arvuga elektronkattes (ioniseerimata aatomi korral), on erineva prootonite arvuga aatomitel erinevad keemilised omadused ja optilised omadused.
Elektronkate
• Aatomi elektronkate koosneb elektronidest, millel on negatiivne elektrilaeng .
• Elektronid ei tiirle umber aatomi selle sona klassikalises moistes, vaid moodustavad elektronpilve.
• Elektronpilve labimoot on mitu suurusjarku suurem aatomituuma labimoodust, seega maarab elektronpilve labimoot ara aatomi mootmed. Aatomi labimoodu suurusjark on 10−10 m. Uhte sentimeetrisse mahuks ritta asetatuna umbes 100 miljonit aatomit.
• Elektronkatte peakvantarv (n) maarab ara elektronkihi, millel elektron asub. Tapse orbitaali maaramiseks tuleb arvestada veel asimuudi kvantarvu (l), magnetilise kvantarvu (ml) ja elektroni spinniga.
2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles (kuidas muutuvad elektronegatiivsus , aatomite raadiused , tuumalaeng, ionisatsioonienergia, elektronkonfiguratsioon).
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on susteem, mille moodustavad kindla seaduspara jargi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud ruhmadesse ja perioodidesse.
• Tanapaeval kasutatava perioodilisussusteemi loojaks peetakse vene keemikut Dmitri Mendelejevit
• Elemendid jarjestatakse vastavalt aatomnumbrile, mis valjendab aatomituuma elektrilaengut ehk prootonite arvu tuumas.
seadusparasusi
• Perioodis paremale liikudes suureneb valiskihil olevate elektronide arv, ruhmas ulalt alla liikudes suureneb elektronkihtide arv.
• Paremale liikudes aatomi raadius vaheneb, sest tuumalaeng kasvab ning elektronid paiknevad seetottu tuumale lahemal.
• Ulalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv.
• Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ulalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused.
• Ulalt alla suureneb metallide puhul keemiline aktiivsus, sest reaktsioonis loovutatavad valiskihi elektronid on tuumast kaugemal ja sellega norgemini seotud. Mittemetallide aktiivsus ulalt alla vaheneb, sest aatomi raadiuse kasvades vaheneb voime liita elektrone.
Elementide elektornegatiivsus
• Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist voimet siduda endaga molekulis voi keemilises uhendis elektrone.
• Korge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt.
• Kokkuleppeliselt voetakse uhikuks liitiumi aatomi elektronegatiivsus XLi = 1. Teiste elementide elektronegatiivsused leitakse vordluse teel.
• Tinglikult saab elektronegatiivsuse pohjal eristada metalle ja mittemetalle. Elemendid elektronegatiivsusega alla 1,7 on metallilised, elektronegatiivsusega ule 1,7 mittemetallilised.
Elektronegatiivsuste vahe alusel saab ka kindlaks tehavaldava sideme liitaine molekulides ning uhendeis .Elemendid, mille elektronegatiivsuste vahe on alla 1,7, moodustavad kovalentse sideme, teised ioonilise sideme.
• Uhendites taiendavad suurema elektronegatiivsusega elemendid oma valist elektronkihti kuni oktetini (8 elektronini) nende valentselektronide arvel, mida loovutavad vaiksema elektronegatiivsusega elementide aatomid.
• Erandiks on vesinik , mis taiendab elektronide arvu kuni kaheni.
Ionisatsioonienergia
• Ionisatsioonienergia ehk ionisatsioonipotentsiaal on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks uksikult aatomilt (voi molekulilt). Teisiti oeldes on tegemist elektroni seoseenergiaga aatomis (voi molekulis). Mida vaiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (voi molekul ) elektroni ja ioniseerub.
• N-taseme ionisatsioonienergiaon energia, mis kulub aatomilt voi molekulilt n-inda elektroni eemaldamiseks, kui n - 1 elektroni enne seda on juba ara voetud. Reeglina on iga jargmise taseme ionisatsioonienergia eelmisest suurem, kuna elektron on aatomituumale lahemal.
Elektronkonfiguratsioon
• Samasse ruhma kuuluvate elementide aatomis on valiskiht uhesuguse elektronkonfiguratsiooniga (elektronanaloogia).
• Luhikestes perioodides suureneb valentselektronide arv uhest kaheksani; paremale liikudes metallilised omadused vahenevad.
• Samasse perioodi kuuluvatel elementidel on aatomis vordne arv elektronkihte.
• Vasakult paremale tuumalaeng kasvab ja elektronid paiknevad tuumale lahemal, seega aatomi raadius vaheneb, samas suunas vahenevad metallilised omadused.
• Et metalli aatomid loovutavad iooni moodustumisel elektrone, vaheneb raadius, seega iooni raadius perioodis paremale liikudes suureneb
3. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooni aste etteantud ühendites (CuO, CuOH , Cu2O )
http://www.kke.ee/index_bin.php?action=REF&fname=613_keemia_051-101.pdf
• Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis naitab aatomi oksudeerituse astet keemilises uhendis
• Formaalne oksudatsiooniaste on hupoteetiline elektrilaeng, mis aatomil oleks keemilises uhendis, kui koik selle aatomi keemilised sidemed teiste keemiliste elementide aatomitega oleksid ioonilised .
• Oksudatsiooniastme suurenemine keemilise reaktsiooni kaigus on oksudeerumine, oksudatsiooniastme vahenemine aga redutseerumine. St. Selliste reaktsioonide puhul toimub formaalne elektronide ulekanne: elektronide summaarne formaalne juurdesaamine on redutseerumine ja elektronide summaarne formaalne loovutamine on oksudeerumine.
• Lihtaines on iga aatomi oksudatsiooniaste 0. Liitainetes on koigi aatomite oksudatsiooniastmete summa 0.
• A-ruhmade metallide oksudatsiooniaste uhendites on tavaliselt ruhma number, B-ruhmade metallide oksudatsiooniastmed on varieeruvad, enamasti 2. Mittemetallidel on muutuv oksudatsiooniaste: maksimaalne oksudatsiooniaste on ruhma number ja minimaalne oksudatsiooniaste on ruhma number miinus 8.
• IUPAC-i "Keemiaterminoloogia kasiraamat"[1] annab oksudatsiooniastmele jargmise definitsiooni: "Oksudatsiooniaste on aatomi oksudeerituse astme moot aines. Seda defineeritakse laenguna, mis aatomil voiks olla, kui loendada elektrone kokkulepitud reeglistiku jargi:
1) vaba elemendi (uhinemata neutraalse aatomi) oksudatsiooniaste on 0;
2) lihtsa (monoaatomilise) iooni puhul on oksudatsiooniaste vordne iooni summaarse elektrilise laenguga;
3) enamikus uhendites on vesinikul oksudatsiooniaste 1 ja hapnikul oksudatsiooniaste -2. (Siin on eranditeks, et vesinikul on aktiivsete metallide hudriidides, naiteks LiH, oksudatsiooniaste -1 ning hapnikul naiteks ulihapendites, naiteks H2O2 oksudatsiooniaste -1, samuti uhendites fluoriga);
4) neutraalse molekuli aatomite oksudatsioonisastmete algebraline summa peab olema 0 ning ioonide puhul peab nende koosseisus olevate aatomite laengute algebraline summa olema vordne iooni laenguga. Naiteks on vaavli oksudatsiooniastmed ainetes H2S, S8 (vaavel lihtainena), SO2, SO3 ja H2SO4 vastavalt -2, 0, +4, +6 ja +6. Mida korgem on antud aatomi oksudatsiooniaste, seda suurem on tema oksudeerituse aste; mida madalam on tema oksudatsiooniaste, seda suurem on tema redutseerituse aste.
4. Mis on keemiline side? Nimeta selle eriliigid ja kuidas neid eristatakse (vihjeks õppimisel „elektronegatiivsus“)?
• Keemiline side on viis, kuidas kaks voi enam aatomit voi iooni on aines omavahel seotud.
• Keemilise sideme liigi ule otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse Δx abil:
A) kui Δx = 0, siis mittepolaarne kovalentne side (nt H2)
B) kui Δx = 0...1,7, siis polaarne kovalentne side (nt HCl)
C) kui Δx > 1,7, siis iooniline side (nt NaCl).
• Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side, metallide aatomite vahel metalliline side.
Kovalentne side
• Kovalentne side ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on uhiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
• Kovalentse sideme juures on kandev roll elektronkatte valiskihi elektronide (valentselektronide) vastastikune toime. Aatomid moodustavad vahemalt uhe uhise elektronpaari.
• Uhe siduva elektronpaari (uksikside) asemel voib olla kaks (kaksikside), kolm (kolmikside) voi vaga harva ka neli (nelikside) voi kuus (kuuikside).
• Kovalentne side moodustub kas uhe ja sama elemendi aatomite vahel voi nende elementide aatomite vahel, mille elektronegatiivsuste erinevus pole Paulingi skaalal suurem kui 1,7.
• Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel.
• Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, voi aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on vordne, seovad molemad aatomid uhiseid elektronpaare vordse jouga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks
Polaarne kovalentne side
• Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, mojutab suurema
elektronegatiivsusega elemendi aatom elektronpaare tugevamini ning need on nihutatud selle elemendi aatomi poole. Niiviisi omandab see aatom sidemes negatiivse, teised aatomid (voi teine aatom) positiivse laengu
• Molekul tervikuna jaab elektroneutraalseks. Kuna molekulis tekivad poolused, nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks .
• Naiteks tekib selline side vee (H2O) molekulis. Hapnik, mille aatomil on suurem elektronegatiivsus, omandab molekulis negatiivse, kaks uksiksidemetega seotud vesiniku aatomit aga positiivsed laengud . Uhised elektronpaarid on seejuures rohkem hapniku poole tommatud. Positiivse laenguga vesiniku aatomite omavahelise toukumise tulemusena kujuneb vee molekulis sidemete omavaheliseks nurgaks 104...106 kraadi.
• Polaarne kovalentne side voib keemiliste reaktsioonide kaigus lohustuda ning ule minna iooniliseks sidemeks. Sel puhul liigub seotud elektronpaar tervikuna suurema elektronegatiivsusega elemendi elektronkattesse ning moodustab negatiivselt laetud iooni.
Metalliline side
• Metalliline side on keemilise sideme tuup, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tombumise tulemusena metallis. Vabad elektronid pohjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust.
• Metalliline side avaldub koige selgemalt aktiivsete metallide – leelis- ja leelismuldmetallide korral.
• Vahem aktiivsetes metallides esinevad lisaks metallilisele sidemele mingil maaral ka aatomitevahelised kovalentsed sidemed. Eriti margatav on kovalentse sideme osatahtsus siirdemetallide (d-metallide) korral.
• Elektrongaasi mudeli jargi koosneb metalli kristallivore metalli katioonidest. Katioone hoiavad kristallis koos nende vahel kiiresti liikuvad (valiskihi) elektronid, takistades katioonide omavahelist toukumist. Vabalt ja korraparatult liikuv elektronide kogum moodustab uhise elektronpilve, mis ulatub ule kogu metallikristalli. Elektronide vaba liikumine metallis meenutab osakeste vaba liikumist gaasides , seetottu nimetatakse niisugust elektronpilve "elektrongaasiks".
Iooniline side
• Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmargiliste laengutega ioonide elektrilise tombumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja (aktiivsete) mittemetallide vahel (paljud soolad , mitmed oksiidid ja hudroksiidid).
• Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vahemalt 1,7.
Vesinik side
• Vesinikside on taiendav keemiline side, mille moodustab uhe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga (voib tekkida ka suurte molekulide erinevate osade vahel).
• Vesinikside on kuni 10 korda norgem kui kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku voi lammastiku aatomiga. • Mida madalam on temperatuur, seda rohkem vesiniksidemeid vee molekulide vahel tekib.
• Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed pohjustavad ainete sulamisja keemistemperatuuri olulist tousu. Selliste ainete sulamisel voi keemisel on vaja eelnevalt lohkuda molekulidevahelised vesiniksidemed. Selleks on vaja kulutada taiendavat energiat – seega on vajalik korgem temperatuur.
• Vee erandlikult korge sulamis- ja keemistemperatuur (vorreldes teiste analoogiliste ainetega) on tingitud molekulidevahelistest vesiniksidemetest. Kui neid vesiniksidemeid ei oleks, oleks ka vesi tavatingimustes gaas .
5. Mis on metallid? Nimeta metallide põhiomadused!
• Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabuelektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise vore, mis annab neile iseloomuliku metallilise laike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hasti sepistatavad.
• Perioodilisussusteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal , mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po). Joone peale jaavad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; ules paremale jaavad mittemetallid .
• Praktikas kasutatavatest metallidest on parimad elektri- ja soojusjuhid hobe ja vask, kullaltki head on ka kuld ja alumiinium .
Ehitus ja omadused

• Läikivad
  
• Sepistatavad
  
• Suure tihedusega
  
• Kõvad
  
• Head elektri ja soojusjuhid
  
• Keemiliselt aktivsed
  

• Tahked metallid on kristalsed ained. Metalli kristallvores ehk metallivores paiknevad aatomid uksteisele voimalikult lahedal, nii et nende valiskihi elektronorbitaalid osaliselt kattuvad.
• Metalli aatomites on valiskihi elektronid suhteliselt norgalt seotud. Seetottu saavad elektronid kergesti liikuda uhe aatomi orbitaalilt teise aatomi orbitaalile (st uhe aatomi juurest teise aatomi juurde) ja nii ule kogu metallikristalli. Valiskihi elektronid muutuvad seega koigile aatomitele uhiseks, sidudes omavahel koiki aatomeid metallikristallis.
• Uhiste valiskihi elektronide abil moodustunud keemilist sidet metallides nimetatakse metalliseks sidemeks.
• Enamik metalle on keemiliselt aktiivsed.
• Eriti leelismetallid ja leelismuldmetallid, mis kuuluvad perioodilisustabeli kahte vasakpoolsesse ruhma.
• Keemilise inertsuse tottu on omamoodi erandiks vaarismetallid.
• Metallide keemilist aktiivsust valjendab nn pingerida, ning enamik metalle torjuvad lahjendatud hapetest vesinikku valja.
6. Mis on mittemetallid? Nimeta mittemetallide põhiomadused!
• Mittemetallid – kuuluvad koik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Valisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni.
• Mittemetallid on vaga mitmekesised . Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel.
• On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka uks tavatingimustes vedel aine ( broom ).
• On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka vaga korge sulamis-temperatuuriga ulimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid ( teemant ).
• Mittemetallide varvused voivad olla vaga erinevad (Skollane, C-must).

• Ei juhi elektrit ning juhivad halvasti soojust
  
• puudub metalli iseloomulik läige
  
• Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena
  
• Rabedad, ei ole sepistatavad
  
• Valdavat värvi ei ole, nagu metallidel on hallikas.
  

• Mittemetallid voivad looduses esineda mitmete allotroopidena.
• Allotroopia – keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Naiteks: susinik – teemant, grafiit . Allotroobid voivad uksteisest erineda:
1) aatomite arvu poolest (O, O2, O3)
2) molekulide paigutuse poolest kristallis (vaavli erinevad allotroobid)
3) struktuuri poolest (susiniku allotroobid grafiit ja teemant).
• Enamik mittemetalle on vaga halvad elektri- ja soojusjuhid.
• Mittemetallide aatomid on metalli aatomitega vorreldes suhteliselt vaikesed => aatom hoiab elektrone tugevalt kinni (suurem elektronegatiivsus vorreldes metallidega)=> elektrone on lihtsam juurde votta kui loovutada.
• Lihtainetes on aatomite vahel kovalentsed sidemed (O2, H2, H2O).
• Metallidega reageerimisel kaituvad mittemetallid oksudeerijana.
• Koige aktiivsemad mittemetallid on VIIA ruhmas (votavad kergesti juurde uhe elektroni). Koige vahemaktiivsemad (keemiliselt inertsed ) on VIIIA ruhma mittemetallid (vaarisgaasid) kuna nende valiskihil on 8 elektroni => pole pohjust ei juurde votta ega ara anda.
8. Mis on keemiline reaktsioon ? Nimeta keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid? Loetle erinevaid keemilisi reaktsioone!
Keemiline reaktsioon  on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena t üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti ).
• Looduses, keemiatoostuses ja bioloogilistes protsessides kulgevad keemilised reaktsioonid
jaotatakse kaheks:
– reaktsioonid, milles reageerivate ainete aatomite oksudatsiooniaste ei muutu
– reaktsioonid, milles aatomite oksudatsiooniaste muutub.
• Viimaseid nimetatakse redoksreaktsioonideks.
Reaktsiooni kiirus
• Keemilise reaktsiooni kiirust naitab ajauhikus ruumalauhiku kohta tekkinud voi reageerinud ainehulk ( moolides ).
• Reaktsiooni kiirus soltub paljudest faktoritest. Sellega tegeleb keemiline kineetika.
• Kui soovitud produkti moodustumise ja edasireageerimise kiirused on lahedased, siis vahendatakse konversiooni astet.

• Reaktsiooni kiirendavad tegurid:
  
  • Temperatuuritostmine
    
  • Kontsentratsiooni suurendamine
    
  • Gaaside korral rohu suurendamine
    
  • Tahkete ainete peenestamine
    
  • Katalusaatori kasutamine
    

Keemilised reaktsioonid:

• Tasakaalunihkumine.
  
• Homogeene reaktsioon
  
• Heterogeenne reaktsioon
  
• Ühinemisreaktsioon
  
• Lagunemisreaktsioon
  
• Asendusreaktsioon
  
• Vahetusreaktsioon.
  

9. Osata tasakaalustada redoksreaktsioone!
• Vahetusreaktsioonide vorrandites on lahteainete ja reaktsioonisaaduste valemite ette koefitsentide maaramine lihtne. Redoksvorrandite vordsustamine tavaliselt nii holpsasti ei toimu ja selleks kasutatakse jargmist viisi:

• Maaratakse nende elementide oksudatsiooniaste, mis reaktsiooni kaigus muutub
  
• Koostatakse vorrandid (see annab ka teada, milline element on redutseerija , milline oksudeerija)
  
• Et oksudeerija poolt liidetud elektronide arv vorduks redutseerija poolt loovutatud elektronide arvuga
  
• Vee molekulide arv maaratakse vorrandi tasakaalustamisel.
  

Redoksreaktsiooni tasakaalustamine
• Koostame redoksvorrandi vase reageerimise kohta lahjendatud lammastikhappega, kui reaktsioonisaadusteks on vasknitraat ja lammastik(II) oksiid .
1) Kirjutame reaktsiooni skeemi ja maarame elementideoksudatsiooniastmed
Cu0 + HINO3
-II → CuII(NO3)2 + NIIO-II
1 -6
Vase o.a on 0 ( lihtaine ), vasknitraadis on vask seotud kahe nitraatiooniga, s.t asendab valemis kahte vesinikku, jarelikult on tema o.a II. Maarame lammastiku o.a. lammastikhappes: vesinikul I, kolmel hapniku aatomil on 3*(-II)=-6, et o.a. summa vorduks nulliga, peab lammastiku o.a. olema V. Lammastikoksiidis on lammastiku
o.a II (sest hapniku o.a. on –II). Seega:
Cu0 → CuII
NV→ NII
2) Koostame nuud vorrandid, mis naitavad elektronide uleminekut:
Cu0 – 2e- = CuII (redutseerija Cu0)
NV + 3e- = NII (oksudeerija NV)
3) Et loovutatud ja liidetud elektronide arv oleks vordne, korrutame
esimest vorrandit 3-ga, teist 2-ga:
3Cu0 – 6e- = 3CuII
2NV + 6e- = 2NII
3Cu + 2HNO3 → 3Cu(NO3)2 + 2NO
Vorrandist nahtub, et lammastikhapet kulub ka vasknitraadimoodustamiseks, 3 mooli Cu(NO3)2 saamiseks kulub 6 mooli NHO3,jarelikult kulub uldse kokku 6+2 mooli HNO3 :
3Cu + 8HNO3 → 3Cu(NO3)2 + 2NO
4) Vorrandi vasakul poolel on 8 vesiniku aatomi
sumbolit, selle arvelt tekib 4 mooli vett:
3Cu + 8HNO3 → 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O
Lopuks kontrollime, kas hapniku aatomite
sumbolite arv vorrandi molemal poolel on
vordne:
8*3=3*6+2+4; 24=24
11. Mis on elektrolüüt ja elektrolüütiline dissotsiatsioon ?
• Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb taielikult voi osaliselt ioonideks. Elektroluudid on polaarsed ained, mis koosnevad ioonidest voi tugevasti polaarsetest molekulidest.
• Elektorluudid on alused, happed ja soolad.
• Elektroluutide lahustumisel vees katkevad nendes esinevad keemilised sidemed ja lahuses moodustuvad vastava aine ioonid . Seda protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks.
• Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks.
12. Mis on pH ja kuidas seda määratakse?
• Vesinikeksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH naitab lahuse happelisust.
• pH vaartused jaavad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ulihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne (N: pH=0 on vaga tugevalt happeline lahus). Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH vaartus on suurem kui 14 (N: pH=14 on vaga tugevalt aluseline lahus).
• Neutraalsetes lahustes on vee dissotsiatsioonil tekkinud H+ ja OH- ioonide (molaarsed) kontsentratsioonid vordsed: c(H+) = c(OH-). Neutraalsete lahuste pH = 7 (N: puhas vesi). Vihmavee pH on kergelt happeline, sest vesi reageerib ohus oleva susinikdioksiidiga, moodustades susihappe. Normaalne vihmavee pH on umbes 5,5.
• Mida suurem on vesinikioonide kontsentratsioon (ja mida vaiksem on hudroksiidioonide kontsentratsioon), seda happelisem on lahus ja seda madalam on lahuse pH. Lahus on happeline kui pH • Mida suurem on hudroksiidioonide kontsentratsioon (ja mida vaiksem vesinikioonide kontsentrasioon), seda aluselisem on lahus ja seda korgem lahuse pH. Lahus on aluseline kui pH > 7.
• Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH Ph määramine. ????????
Kasutakse lakmus, metüüloranzi või universaalindikaatorit.
13. Mis on aine olek? Nimeta aine põhiolekud ja iseloomusta igaüht lühidalt! Millest aine olekumuutus sõltub?
• Agregaatolek ehk olek on aine vorm, mille maarab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tuubi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku moiste abil kirjeldatakse aine voimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt .
• Aine pohiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (monikord tuuakse eraldi valja Bose- Einsteini kondensaat). Naiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jaaks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks.
Põhiolekud ja erinevused:

• Tahke Aatomid,molekulid Vaikesed vonkumised, osakesed lahestikku, korraparane struktuur
  
• Kindel ruumala ja kuju
  
• Vedel Molekulid Kaootiline liikumine, kaugus ~ tahkisega Sailitab ruumala, aga mitte kuju
  
• Gaasiline Aatomid,molekulid Vastastikmojud vaikesed,vaba liikumine Puudub kindel kujub,
  
• taidab kogu ruumala
  
• Plasma Ioonid , aatomid, vabad elektronid
  

Olek sõltub:

• Oleku muutus soltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia ule mis tahes agregaatolekusse.
  
• Kui naiteks kristalli temperatuur touseb, muutub molekulide vonkumine umber tasakaalupunktide nii ulatuslikuks, et kristall sulab. Toimub faasisiire , milles tahkis muutub vedelikuks.
  
• Kui vedelik kuumutada piisavalt korge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks (aurustumine).
  

14. Mis on keemilise reaktsiooni järk? Milline on reaktsiooni kiirus 0.-ndat ja 1.-st järku
reaktsioonides (graafikute abil)? Mis on iseloomulik 2. järku reaktsioonidele (võrdlus 1. Järku reaktsiooniga)?
• Reageeriva aine kontsentratsiooni astmenaitajat reaktsiooni kineetilises vorrandis nimetatakse reaktsiooni järguks antud aine järgi.
• Liites kokku reaktsiooni jargud koigi reageerivate ainete jargi, saadakse reaktsiooni üldine järk.
• Seega on reaktsiooni järk suurus, mis vordub reageerivate ainete kontsentratsioonide astmenaitajate summaga reaktsiooni kineetilises vorrandis.
0-ndat järku : Nulljarku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k, s.t kiirus ei soltu reagentide kontsentratsioonidest.
1.-st järku- Esimest jarku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lahteaine kontsentratsiooniga .
2. järgu- Teist jarku reaktsiooni korral on reaktsioonikiirus proportsionaalne lahteaine kontsentratsiooni ruudu voi kahe lahteaine kontsentratsioonide korrutisega.
Teise järgu reaktsioonidele iseloomulik:
• Teist jarku reaktsioonidele on iseloomulik suhteliselt pikk "saba" – madalatel kontsentratsioonidel on reaktsioon vaga aeglane.
• Teist jarku reaktsioonidele on iseloomulik,kontsentratsiooni poordvaartuse lineaarne soltuvus ajast.
1 järk versus 2 järk
15. Mis on lahus? Millest see koosneb? Nimeta agregaatoleku järgi eristatavaid lahuseid!
• Lahus on kahest voi enamast ainest koosnev homogeenne susteem.
• Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid:

• gaas-gaas (ohk)
  
• gaas-vedelik ( soodavesi -CO2 vees)
  
• gaas-tahke (H2 pallaadiumis)
  
• vedelik-vedelik ( etanool vees)
  
• tahke-vedelik (NaCl vees)
  
• tahke-tahke ( valgevask Cu/Zn)
  

16. Lahustumise põhireeglid (õppimiseks vihje „sarnane lahustub sarnases“ pikemalt lahti kirjutada).
– Ioonvorega ja polaarsed uhendid polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees)
– mittepolaarsed uhendid mittepolaarsetes lahustites ( orgaanika orgaanikas – benseenis,
susiniktetrakloriidis CCl4)
Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasutatakse moisteid segunevad ja
mittesegunevad vedelikud.
• Paremini lahustuvad uksteises sarnased ained.
– Naiteks benseen ja vesi lahustuvad uksteises vaga vahesel maaral, sest benseen on mittepolaarne, vesi aga tugevalt polaarne molekul.
• See-eest vesi ja etanool lahustutvad piiramatult teineteises, sest molemad on
polaarsed, ning oli lahustub hasti benseenis, sest molemad on mittepolaarsed ained.
17. Mis on lahustuvus ? Mis on küllastuspunkt?
Lahustuvus - aine omadus lahustuda mingis lahustis - naitab aine suurimat massi, mislahustub antud temperatuuril 100 g vees. hästilahustuvateks (> 2 g/100 g),vähelahustuvateks(0,1 - 1 g/100 g) ja praktiliselt mittelahustuvateks ( • On olemas kullastuspunkt, millest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada.
• Teatavatel tingimustel on siiski voimalik kullastuspunkti uletada.
• Enamiku lahuste lahustuvus paraneb korgemal temperatuuril.
18. Kuidas jagatakse lahuseid lahustunud aine sisalduse järgi? Iseloomusta lühidalt!
Lahustunud aine sisalduse pohjal eristatakse:

• kullastumata lahus – lahus, milles antud ainet veel lahustub
  
• kullastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rohul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal)
  
• ulekullastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapusiv susteem, mis sisaldab lahustunud ainet ule lahustuvusega maaratud koguse. Vahesel mojutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub
  

19. Mis on endotermiline ja eksotermiline protsess?
Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust.
Endotermilise reaktsiooni soojusefekt  on positiivne. See tähendab seda, et süsteem saab energiat juurde.
Keemilise sideme  lagunemine on alati endotermiline protsess.
Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust.
Eksotermilise reaktsiooni soojusefekt on negatiivne. See tähendab seda, et süsteem annab energiat ära. Keemilise sideme moodustumine on alati eksotermiline protsess.
20. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks?
Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks voi ioonideks.
• Sellised lahused on termodunaamiliselt pusivad susteemid (dosake Kolloidlahused -
• Neist eristuvad kolloidlahused ehk pihused , mida voib iseloomustada kui heterogeenset susteemi.
• Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad uhtlased.
– Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nahtavad.
• Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm.
• Kolloidlahused ei ole termodunaamiliselt stabiilsed.
– See tahendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb naiteks sademe tekke naol.
Kolloidsusteemide liigitus

• Pihustunud vedelik gaasis on aerosool .
  
• Pihustunud vedelik vedelikus on emulsioon .
  
• Pihustunud tahked osakesed gaasis on suits voi aerosool.
  
• Pihustunud tahked osakesed vedelikus on suspensioon.
  
• Pihustunud gaas vedelikus on vaht .
  
• Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht.
  

21. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise?
Lahuste kontsentratsioon
• Lahustunud aine hulka kindlas lahuse voi lahusti koguses (sageli mahus ) nimetatakse lahuse
kontsentratsiooniks.
• Kullastunud lahuse kontsentratsioon on lahustuvus.
• Kontsentratsiooni valjendamisviise on mitmeid.
– Naiteks molaarne kontsentratsioon, molaalne kontsentratsioon, moolimurd, massimurd, massi- voi mahuprotsent jne.
• Argielus kasutatakse lahuste koostise valjendamiseks lahustunud aine massi- voi mahuprotsenti, aga teaduses , keemiatoostuses ja tehnikas molaarset kontsentratsiooni.
22. Mis on lahuse kolligatiivsed omadused?
• Kolligatiivsed omadused – omadused, mis soltuvad lahustunud aine osakeste (ioonide,
molekulide) arvust lahuses, aga mitte antud aine iseloomust. Kui tahistada valemijargne osakeste arv n, siis:
– 1 mol suhkrut - lahuses 1 mol suhkru molekule (n = 1)
– 1 mol NaCl - lahuses 2 mol ioone:
NaCl → Na+ + Cl– (n = 2)
– 1 mol Na2SO4 - lahuses 3 mol ioone:
Na2SO4 → 2 Na+ + SO4
2– (n = 3)
23. Mis on puhverlahused ? Nimeta puhverlahuste põhiomadused!
• Puhverlahused on moningate ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) voi hudroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures margatavalt muutuks.
• Puhverlahused koosnevad enamasti kas norgast alusest ja selle soolast tugeva happega voi
norgast happest ja selle soolast tugeva alusega.
• Puhverlahused tekivad alati norga aluse voi happe tiitrimise kaigus.
• See soltub:

• Puhverlahuse komponentide kontsentratsioonidest
  
• Konstentratsioonide suhtest
  

• Puhverlahuste omadused:

• Lahjendamisel puhverlahuste pH peaaegu ei muutu
  
• Happe voi lahuse lisamisel muutub pH vahe
  
• Lahuse pH on ligikaudselt arvutatav
  

• Sõltub:

• puhverlahuse komponentide kontsentratsioonidest;
  
• kontsentratsioonide suhtest.
  

24. Mis on elektrokeemia ? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse?
• Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu
saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide labiviimisega ja koige sellega seonduvaga.
• Elektrokeemilised meetodid voimaldavad elektriliste mootmiste pohjal jalgida keemilise
reaktsiooni kulgu voi ioonide kontsentratsioone lahustes.
7
25. Mis on elektrokeemiline rakk ? Millest see koosneb? (proovi vastata kasutades näitena galvaanielementi).
Laetud osakeste tekitatud elektrivoolu ja potentsiaali (pinge) uurimiseks on vaja tekitada vooluring .
Elektrokeemiline rakk on seade mis suudab kas tuleneva elektri energiat keemiliste reaktsioonide või hõlbustada keemiliste reaktsioonide kehtestamise kaudu elektrienergiaks. (wiki).
26. Mis on potentsiomeetria? Milleks seda kasutatakse? Kirjelda ühte potsentsiomeetrilist
• Potentsiomeetria on elektrokeemiline analüüsimeetod, mis põhineb elektroodisusteemi potentsiaali mootmisel.
• Potentsiomeetria kuulub elektrokeemiliste meetodite hulka.
• Potentsiomeetrilised mootmised voimaldavad selektiivselt maarata mingi kindla iooni
kontsentratsiooni teiste ainete juuresolekul.
• Potentsiomeetria korral koosneb elektrokeemiline rakk kahest elektroodist, potentsiomeetrist ja uuritavast lahusest.
• Elektroode nimetatakse võrdluselektroodiks ja indikaatorelektroodiks. süsteemi (millest koosneb, mis on elektroodide erinevused)
• Joonisel kujutatud susteem on moeldud vesinikioonide kontsentratsiooni mootmiseks lahuses.
• Kujutatud susteemis toimuvad mootmised kalomelelektroodi suhtes, st. Kalomelelektrood on võrdluselektroodiks.
• Indikaatorelektroodiks on antud juhul vesinikioonide suhtes tundlik klaaselektrood .
27. Mis on standardpotentsiaal? Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja oksüdeerijadredutseerijad?
Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI suhtes ehk kui
redutseerumisreaktsiooni potentsiaal.
• Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents – tegemist on tugeva oksüdeerijaga.
– F2/F- E0 = +2,87 V
– MnO4-,H+/Mn2+, H2O E0 = +1,51 V
– Fe3+/Fe2+ E0 = +0,77 V
– I2/I- E0 = +0,54 V
– H+/H2 E0 = 0 V
• Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis
elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga.
– H+/H2 E0 = 0 V
– Pb2+/Pb E0 = -0,13 V
– Zn2+/Zn E0 = -0,76 V
– Al3+/Al E0 = -1,66 V
– Na+/Na E0 = -2,71 V
• Standardpotentsiaalidest E0 saab moodustada metallide elektrokeemilise pingerea, millest lahtudes saab ennustada naiteks metalli reaktsiooni vesinikiooniga:
– negatiivse E0 -ga metallid redutseerivad
vesinikioone vesiniku molekuliks (H2)
– positiivse E0 -ga metallid aga mitte (1 M H+
lahuses)
28. Mis on korrosioon ? Kuidas selle vastu võidelda?
• Korrosioon on metalli soovimatu oksudeerumine.
• Korrosiooni uheks peamiseks pohjuseks on niiskus.
• Korrosioonikaitseks kasutatakse:

• metallipinna katmist varvi voi inaktiivse metalli kihiga ;
  
• katoodkaitse – metall on kontaktis aktiivsema metalliga, mis ise oksudeerub.
  

29. Mis on pindpinevus ja pinnaaktiivsus?
Pindpinevus
Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. (WIKI)
• Aine dispergeerimisel suureneb pind margatavalt.
• Joud, mis mojub pindkihis olevatele molekulitel, puuab neid tommata vedeliku sisse. Seetottu on vedeliku pind vahendatud minimaalsete mootmeteni.
• Vedeliku pinda suurendamiseks , tuleb teha tood siserohu vastu. See too laheb pinna vabaenergia suurendamiseks. Kulutatud too suurust, arvutatuna 1cm2 tekkinud pinna
kohta, nimetatakse pindpinevuseks.
• Vaikesed dispergeeritud osakesed on vaga aktiivsed. Stabiilse olukorra saamiseks nad gruppeeruvad , et vahendada pinna vabaenergiat.
Pindaktiivsus
• Pindaktiivsete ainete(PAA) adsorptsioon erinevatel piirpindadel(tahke aine/vedelik/gaas) muudab piirpindade olemust, see on oluline farmaatsias.
• Adsorptsioon pohjustab pindpinevuse kahenemist. Pindaktiivsete ainete molekulid sisaldavad nii mittepolaarset-hudrofoobset gruppi kui ka polaarsethudrofiilset gruppi. Sellised molekulid tungivad polaarsete gruppidega vee molekulide vahele, kutsudes sellega pindkihis esile molekulidevaheliste joudude norgenemise, mis omakorda viib pindpinevuse langusele.
• Emulsioonide moodustamisel pindpinevus oli- ja vesifaasi vahel vaheneb. See aitab olist tekkida piisakesi ja sailitada neid dispergeeritud olukorras. Kui faasidevaheline pindpinevus on null, siis pohjustab piisakeste koaleerumist, aga piirpindadel olev surfaktandi monokiht vahendab kokkuporge voimalust.
30. Mis on adsorbtsioon ? Kuidas seda liigitatakse?
Adsorptsiooniks nimetatakse aineosakeste iseeneslikku kogunemist pindkihti ja aine kontsentratsioon pindkihis uletab aine kontsentratsiooni faasi sisemuses. Iseeneslikult
saavad pindkihti koguneda vaid need ained, mis pohjustavad pindpinevuse e. pinna vabaenergia vahenemist. On olemas kaks adsorptsiooni tuupi:

• Fuusikalise adsorptsiooni aluseks on fuusikalised nahtused – van der Waalsi joud adsorbaadi osakeste vahel.
  
• Kemosorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Voib tekkida nii elektroni uleminekul kui uhise elektronpaari tekkel.
  

31. Mis on märgumine? Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed?
Kolme kokkupuutuva faasi puhul on faasidevaheliste pindpinevuste
suhted on aluseks küllalt tähtsale nähtusele - märgumisele.
• Vesi ja polaarsed vedelikud margavad hüdrofiilseid aineid, sest et nende vahel on hea faasidevaheline koostoime( vaike kontakti nurk).
• Teiselt poolt hüdrofoobsed ained tõukuvad eemale vett, aga võivad kergesti olla märgutud mittepolaarse vedelikuga.
• Hudroobset materjali on vaga raske dispergeerida (kehv margumine). Pulber lihtsalt ujub vedeliku pinnal.
32. Lahuste stabiilsus – mis ja kuidas seda mõjutavad (atraktiivsed jõud, van der Walsi jõud, elektrolüüdid)?
Vastava teooria lõid D. Derjaguin, L. Landau ja nendest sõltamatud E.Verwey ja
J.T.G.Overbeek ja see on tuntud DVLO teooria. See teooria on seotud lüofoobsete süsteemide stabiilsusega. Teooria eeldab , et on olemas tasakaal elektrilise kaksikkihi laengust tulenevate tõukejõudude ja van der Waalsi atraktsioonijõudude vahel.
Selles teoorias :
– Totaalne potentsiaalne energia on tõukejõudude(Vr) ja van der Waalsi atraktsioonijõudude (Va) summa: Vt=Va+Vr
– Sama liiki osakeste vahel tekivad van der Waalsi atraktsioon.
– Kui osakesed on suured võrreldes pindkihtide kaugusega, siis selline võrrand: Va=-Aa/12H
• kus A on Hamaker konstant, mis sõltub osakeste omadustest ja keskkonast, kus nad on dispergeeritud
• a on osakest on osakeste raadius
• H on kaugus osakeste vahel
33. Mis on kolloidkeemia ? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme!
Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10-7...10-9 m.
• Fuusikalises keemias vaadeldakse susteeme (gaasid, vedelikud, lahused jt.), mida
moodustavad osakesed koosnesid enamikul juhtudel monest, harva monekumnest aatomist
(molekulist).
• Praktikas puutume aga usna sageli kokku selliste susteemidega, mille osakesed koosnevad
sadadest, tuhandetest aatomitest.
• Kolloidsusteemid on laialt levinud nii looduses kui ka tehnikas.
• Organismides kulgevate eluprotsesside ja tekkivate struktuuride aluseks on valgud , tarklis, tselluloos jt. suuremolekulilised ained.
• Toiduained (leib, voi, margariin , koor, liha), riided ja jalatsid (kiudained, nahk, kumm ,
plastmassid jt.) moodustavad mitmesugust tuupi kolloidsusteeme.
34. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid
– osakeste mõõtmete alusel
– faaside agregaatolekute alusel
– dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõju alusel
35. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused?
36. Millised on agregaatoleku järgi jagatavad disperssed süsteemid? Nimeta erinevaid süsteeme!
37. Mis on lüofiilsed, mis lüofoobsed süsteemid?
Lüofoobsed süsteemid (kreeka keelest “lahustan” ja “hirm”). Seal on vastastikused
mõjud nõrgad. Kui dispersioonikeskkonnaks on vesi, siis nimetatakse
hüdrofoobseteks süsteemideks.
Lüofiilsed süsteemid (kreeka keelest “lahustan” ja “sõber”). Seal on osakeste
vahelised mõjujõud suured. Veekeskkonna puhul kutsutakse neid süsteeme
hüdrofiilseteks süsteemideks. Näiteks Lüofiilsest süsteemi näiteks on
kõrgmolekulaarse ühendi (kmü) lahus.
38. Millised on dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõju alusel jagatavad disperssed süsteemid? Iseloomusta lühidalt!
39. Mis vahe on
a. Küllastunud ja küllastumata
küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid mille molekulis on  süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega. Näiteks  alkaanid  ja tsükloalkaanid.
Küllastumata ühendid on need orgaanilised ühendid, mille molekulis esineb süsinik süsinik kaksikside või süsinik-süsinik kolmikside või mitu kordset sidet. Näiteks  alkeenid , alküünid ja  dieenid . 
b. Tsüklilistel ja aromaatsetel
aromaatsel ühendil on ring sees, ehk kaksik või kolmiksidemed benseen
tsüklilisel ühendil pole sidemeid .
c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel?
Lineaarsed ühendites on süsinikud sirgelt paigutatud, kui tsüklilistel ühenditel on süsinikud paigutunud ringikujulisena.
Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid!
40. Mis vahe on
a. Sekundaarsel ja kahealuselisel alkoholil
b. Kahealuselisel alkoholil ja kahealuselisel fenoolil?
a) kahealuseline alkohol on see, mille puhul on kaks OH-rühma, sekundaarne alkohol
on see, mille puhul OH-rühm on seotud keskse (ahela sisese) süsinikuga, mitte otsas
b) ja see on elementaarne: kahealuselise alkoholi puhul on tüviühendiks alkaan või
alkeen , fenooli puhul benseen
41. Millistel orgaanilistel ühenditel esineb cis-trans-isomeeriat? Mille poolest need isomeerid
teineteisest erinevad? Tuleb osata ka määrata, millised ained neid isomeere moodustavad
(näiteks: butaanhape või buteenhape, 1- buteen või 2-buteen)
Cis-trans- isomeeria  ehk tsiss-trans-isomeeria ehk geomeetriline isomeeria on  stereoisomeeria  liik, mille korral aatomirühmad paiknevad tavaliseltkaksiksideme, mida ei saa ümber telje pöörata, tasapinna suhtes erinevalt. Cis-trans-isomeeriat esineb ka tsüklilise ehitusega molekulidel, kus on samuti keemiliste sidemete pööramine tsüklilise ehituse tõttu võimatu.
Cis-trans-isomeerias on kaks isomeeri vormi: cis ja trans. Kui asendusrühmad on orienteeritud mõlemad samas suunas, siis on tegemist cis  vormiga . Kui asendusrühmad on orienteeritud aga vastassuundades, siis on tegemist trans vormiga.
Ka tsükliliste ühendite puhul on cis-trans-isomeeria võimalik. Juhul kui mõlemad asendusrühmad asuvad tsükli tasandi ühel poolel on tegemist cis vormiga. Kui asendusrühmad on aga tsükli tasandi erinevatel pooltel on tegu trans vormiga.