Keemia kordamine - metallid (0)

Keemia kordamine – metallid
Põhiklassid:
Happed
Soolad metall +aniooni nim
Alused e. hüdroksiidid
Oksiidid
HCl- - vesinikkloriidhape
+ kloriid
metall + OH-
metall + O22-
HBr- -vesinikbromiidhape
+ bromiid
HI- - vesinikjodiidhape
+ jodiid
Kui metall on B-rühmast, tuleb öelda nimetuses tema o-a. Enamasti on see kas 2 või 3. Kui aine on antud, tuleb leida metalli o-a ja siis anda nimetus.
Erand : Sn ja Pb on muidu A-rühmas, aga neil esinem mitu o-a’d ja nimetuses tuleb need ära näidata.
Zn on B-rühma element, aga tema o-a on alati 2 ja nimetuses pole vaja o-a’d
1.B rühma elementide o-a on 1
H2S2- - divesiniksulfiidhape
+ sulfiid
H2SO32- - väävlishape
+ sulfit
H2SO42- - väävelhape
+ sulfaat
H3PO43- - fosforhape
+ fosfaat
H2CO32- - süsihape
+ karbonaat
H2SIO32- -ränihape
+ silikaat
HNO3- lämmastikhape
+ nitraat
HNO2- - lämmastikushape
+ nitrit
Metallid koosnevad alati 1 aatomist. Mittemetallid võivad olla 1-st (Si, B) või 2-st aatomist (N2, O2)
Metalli reageerimine:

Mittemetalliga
Aktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega toatemperatuuril või mõõdukal soojendamisel. Väiksema aktiivsusega metallid reageerivad mittemetallidega kuumutamisel ja mitteaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega väga aeglaselt isegi tugeval kuumutamisel.

Metall + O2 -> oksiid

Metall + halogeen -> soolad / metall + S -> sulfiid / metall + P -> fosfiid / metall + N -> nitride / metall + H -> hüdriid

Happelahusega
Metalli reageerimisel happega muutub metalli aatom metalli katiooniks, sest ta loovutab elektrone. Need elektronid liidab endaga vesinikuioonm, mis on pärit happest . Selle tulemusena saab vesinikuioonist vesiniku aatom, mis ühineb teise vesiniku aatomiga ja moodustab vesiniku molekuli. Metall on redutseerija ja vesinikuioon oksüdeerija. Metallid, mis asuvad pingereas H-st tagapool, on vesinikust nõrgemad redutseerijad ja ei suuda hapetest vesinikku välja tõrjuda. (Cu, Hg, Ag, Pt, Au)
Metall + hape -> sool + vesinik (üles)

Veega

Metallid, mis reageerivad veega tavatingimustes. Pingereas K-Mg, 1A ja 2A metallid.
Metall + vesi -> OH + H2 (üles)

Metallid, mis reageerivad ainult kuuma veeauruga. Pingereas Al-Fe.
Metall + vesi ->(t) O + H2 (üles)

Metallid, mis ei reageeri veega üldse: pingereas Ni-Au

Soolalahusega
Metall suudab soolalahusest välja tõrjuda vähemaktiivse metalli, mis asub metallide pingereas temast taga pool.
Metall1 + sool1 -> sool2 + metall2
Erand: Metalli ei õnnestu selle soola vesilahusest välja tõrjuv, kui tõrjuv metall regeerib veega, siis toimub reaktsioon metall1 + vesi -> metall1OH + H2(üles). Tekkinud hüdroksiid reageerib passiivsema metalli soolaga ning lõpptulemusena tekivad aktiivsema metalli soolad, passiivsema metalli hüdroksiid ja vesinik.
Kokkuvõtlikult: Metall1 +metall2sool + vesi -> metall2OH(alla) + metall1sool + H2(üles)

HNO3 ja konsentreeritud H2SO4-ga
Tavaliselt tekib metalli reageerimisel happega sool ja vesinik, aga lämmastikhappes ja kontsentreeritud väävelhappes on happe anioonid tugevamad kui vesinikuioon. Seetõttu ei teki vesinikku. Reaktsiooni tulemuseks on tavaliselt sool + vesi + vastavalt väävli või lämmastiku madalama o-a’ga ühend või lihtaine, sest metalli loovutatud elektronid liidab endaga anioonis olev lämmastik või väävel ja seetõttu tema o-a kahaneb. Reaktsioonivõrrand vaja teha elektrobilansi meetodil.
Nt:
1) 3Pb + 8HNO3 -> 2NO + 4H2O + 3Pb(NO3)2 2) 5Co + 12HNO3 -> N2 + 5Co(NO3)2 + 6H2O
3Pb0 – 2 6e -> 3Pb2 *3 5Co0 – 2 10e -> 5Co2 *5
2N5 + 3 6e -> 2N2 *2 N5 + 10 e -> 2N0
1. Panna 3-ed vasakule ja paremale poole Pb ette
2. Panna 2 paremal oleva N ette
3. Lugeda paremal N kokku ja tasakaalustada N vasakul
4. Tasakaalustada H
Metallide aktiivsuse võrdlus:
Metallide aktiivsus kasvab rühmas ülevalt alla, sest aatomi raadius suureneb, elektronkihtide arv suureneb. Reas kasvab metallide aktiivsus paremalt vasakule.
Elektronegatiivsus – näitab elektronide külgetõmbamisvõimet. Mida suurem on elektronegatiivsus, seda rohkem tõmbab elektrone enda külge. Suureneb reas paremalt vasakule ja rühmas alt üles.
Mida kaugemal on elektronid tuumas, seda kergem on neid ära anda e. seda aktiivsem metall. Mida aktiivsem metall, seda väiksem elektronegatiivsus. Mida väiksem on aatomi raadius, seda rohkem tõmbab ta endale elektrone ja seda suurem on elektronegatiivsus.
Liiaga ül – reageeritavate ainete kogused ei ole tegelikud , vaid ühte on rohkem ja tuleb välja selgitada, millise aine alusel arvutus toimub.
Nt: 30mol Na pandi reageerima 40mol veega. Leia, mitu mooli H eraldub.
2Na + 2H2O -> 2NaOH + H2 Vähim moolide arv mooli kohta võtta x arvutamiseks.
2mol 2mol 1mol 30/2 =15 30mol 40mol x=30*1/2=15mol
Millist ainet ja mitu mooli jäi üle? Vastus: Järgi jäi 10mol vett.
2Na + 2H2O -> 2NaOH + H2
2mol 1mol
X=30mol 15mol