Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LAHUSED (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus üldjuhul suureneb t° tõusuga.  
5 .  L A H U S E D 
Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasut. mõisteid segunevad  ja 
Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev 
mittesegunevad vedelikud 
homogeenne süsteem.  
Kui jõud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad jõududest lahusti ja 
Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid:  
lahustunud aine osakeste vahel, siis lahustub vähesel määral ainet ja protsess on 
endotermiline . Kui aga jõud lahusti ja lahustunud aine osakeste vahel on tugevamad, 
  gaas - gaas   (õhk) 
siis lahustub ainet rohkem ja protsess on eksotermiline.  
 gaas-vedelik  ( soodavesi  - CO2 vees) 
 gaas-tahke  (H2 pallaadiumis) 
Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) 
 vedelik-vedelik  ( etanool vees) 
lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks.  
 tahke-vedelik  (NaCl vees) 
 tahke-tahke  ( valgevask Cu/Zn) 
Tõelised lahused  - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, 
aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid 
Lahustumisprotsess: 
(dosake 
Tahke kristalliline aine 
 ioonvõrega – läheb lahusesse ioonidena 
Kolloidlahused  - lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad (dosake 
 molekulvõrega – läheb lahusesse molekulidena 
~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja 
 aatomvõrega – sageli mittelahustuvad  
nad on suhteliselt ebapüsivad.  
Vedelik, gaas 
Gaaside lahustuvus 
 läheb lahusesse molekulidena 
Gaaside lahustuvus väheneb t° tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus 
Molekulid võivad lahuses lahusti molekulide toimel kas osaliselt või täielikult ioonideks 
vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. 
jaguneda 
Kui üks aine lahustub teises jaotuvad lahustunud aine osakesed (molekulid või ioonid
Henry seadus:  
ühtlaselt kogu lahusti mahus . Lahustumisel tekivad muutuva koostisega keemilised 
ühendid - solvaadid ( vesilahuste korral nimet. hüdraadid). 
Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse 
kohal.  
Lahusti – mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda 
oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). 
C
⋅  
M
h
 60% etanooli + 40% atsetooni   lahustiks etanool 
 98%-ne väävelhappelahus   lahustiks vesi 
kus 
 CM  - gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses, mol/dm3  
Lahustuvus – aine omadus lahustuda mingis lahustis – puhta aine mass, mis lahustub 
 p  - gaasi osarõhk lahuse kohal, atm 
100 grammis lahustis antud temperatuuril ( 2 g/100 g – hästilahustuv) 
    (nn. Henry konstant) 
Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: 
Rõhu kiire vähenemine põhjustab osa gaasi eraldumist lahusest (CO
küllastumata lahus – lahus, milles antud ainet veel lahustub 
2 eraldumine pudeli 
avamisel, kessoontõbi tuukritel
küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse 
koguse lahustunud ainet (tasakaal) 
Seadus ei kehti veega reageerivate ainete kohta (NH3, SO2, CO2). Näiteks NH3 
reageerib osaliselt veega ja tema lahustuvus osutub oodatust kõrgemaks. 
ü l eküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab 
lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel 
(loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub 
NH3 + H2O  D  NH4OH   
 
Lahustunud aine eraldumist lahusest nimetatakse kristallisatsiooniks (sademe 
SO
tekkeks) 
2 + H2O  D  H2SO3  
Sarnane lahustub sarnases! Ioonvõrega ja polaarsed ühendid polaarsetes 
lahustites ( soolad , alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes 
lahustites (orgaanika orgaanikas – benseenis, süsiniktetrakloriidis CCl4) 
5.1
 
5.2
 
KKY3031 Üldine keemia 
A. Trikkel , 2001 
Lahuste kontsentratsioon 
      naine [mol]      mol 
Cm = ,     NB! murru nimetajas  lahusti, 
Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (sageli mahus) nimetatakse 
      mlahusti [kg]     kg     s.t vee mass kilogrammides. 
lahuse kontsentratsiooniks. Kasutatavamad kontsentratsiooni väljendusviisid on 
järgmised: 
4. Moolimurd  (CX) 
1. Protsentkontsentratsioon (C%) 
Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud 
Protsentkontsentratsioon näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses 
ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest lahustunud 
ainest, siis 
     lahustunud aine mass[g]*100%    maine*100% 
         n
C% =   = , % 
aine 
C
         lahuse mass[g]               m
X =  
lahus 
      naine + nlahusti 
Lahuse massi ja mahu seob lahuse tihedus: 
Mitut lahustunud ainet sisaldava lahuse korral tuleb murru nimetajas liita nende kõikide 
moolide arvud.  
          mlahus  [g]       g 
dlahus =  ,   
               naine1 
          Vlahus [cm3]     cm3 
CX1 =  
      naine1 + naine2 + ... + nlahusti 
Ja lahustunud aine massi leidmiseks saab nendest tuletada: 
5. ppm (parts per million
                       C%             C% 
maine = Vlahus * dlahus *  = mlahus *  
ppm näitab lahustunud aine massiosade arvu miljonis (106) massiosas lahuses. 
                      100%           100% 
Kasutatakse väga väikeste sisalduste esitamiseks näiteks keskkonnakeemias. Kuna 
ppm- ides väljendatavate lahuste kontsentratsioonid on väga madalad (seega on nende 
2. Molaarne kontsentratsioon (C
lahuste tihedus d ≈ 1.00 g/cm3), siis võib kehtivaks lugeda ka seosed 
M) 
Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris 
          1 g      1 mg      1 mg     1 µg 
(ühes liitris) lahuses 
1 ppm =  =  =  =  
         106 g     1 kg      1 l      1 ml 
      naine [mol]      mol 
C
Veelgi madalamate kontsentratsioonide korral kasutatakse ka ppb (parts per billion
M = ,   
      V
(biljon e. miljard - 109) 
lahus [dm3]      dm3 
 
         maine [g]             V0gaas [L] 
Näited: 
naine =   naine = , mol 
250 grammis vees lahustati 10.5 grammi naatriumkloriidi. Saadi lahus tihedusega 
        Maine [g/mol]         22.4 [L/mol] 
1.027 g/cm3. Leida saadud lahuse protsentkontsentratsioon, molaarsus , molaalsus , ja 
moolimurd. 
Avaldame ka nendest valemitest lahustunud aine massi: 
 
maine = Vlahus * CM * Maine 
Antud: 
mNaCl = 10.5 g Lahuse mass 
3. Molaalne kontsentratsioon (C
m
m) 
lahusti = 250 g mlahus = maine(NaCl) + mlahusti(H2O) =  
MNaCl = 58.5 g/mol  
Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis 
dlahus = 1.027 g/cm3             = 10.5 + 250 = 260.5 g 
--------------------------- 
C%, CM, Cm, CX = ?  
5.3
 
5.4
 
KKY3031 Üldine keemia 
A.Trikkel, 2001 
 
Raoult'i seadus (Francois Marie Raoult, 1830-1901):  
      m

NaCl
100%      10.5 g   100% 
Lahusti aurude osarõhk lahuse kohal  on võrdne lahusti moolimurru ja puhta lahusti 
C% =  =  = 4.03% 
aururõhu korrutisega:  
        mlahus          260.5 g 
plahusti = CX lahusti * p°lahusti  
       mNaCl       10.5 g 
n
Võrrand näitab, et mittelenduv lahustunud aine vähendab lahusti tendentsi üle minna 
NaCl = =  = 0.179 mol 
       M
aurufaasi – mida rohkem on lahuses lahustunud ainet, seda väiksem on lahusti 
NaCl      58.5 g/mol 
moolimurd 
Kui lahuse mõlemad komponendid on lenduvad (näit. vesi + etanool), siis lahuse 
        mlahus      260.5 g 
aururõhk on summa mõlema komponendi aururõhkudest: 
Vlahus =  =  = 254 cm3 = 0.254 L 
        dlahus     1.027 g/cm3  
pA = CX A * p°A  
pB = CX B * p°B  
      nNaCl      0.179 mol 
C
ja üldine aururõhk lahuse kohal 
M =  =  = 0.705 mol/L 
      Vlahus      0.254 L  
Püldine = pA + pB 
      nNaCl      0.179 mol 
kus  
Cm =  =  = 0.716 mol/kg H2O 
 p°A  - puhta aine A aururõhk antud temperatuuril 
      mH2O       0.250 kg  
 p°B  - puhta aine B aururõhk antud temperatuuril 
 CX A  - aine A moolimurd lahuses 
 C
       m
X B  - aine B moolimurd lahuses 
H2O     250 g  
 p
n
A  - aine A aurude osarõhk lahuse kohal 
H2O =  =  = 13.9 mol 
 pB  - aine B aurude osarõhk lahuse kohal 
       MH2O     18.0 g/mol  
Sellel seadusel põhineb nn. fraktsioneeriv destilleerimine  -  protseduur vedelike 
eraldamiseks lahustest, mis põhineb nende erinevatel keemistemperatuuridel ( erineval  
         nNaCl             0.179  
lenduvusel).  
CX =  =  = 0.0127 
      nNaCl + nH
benseen (80.1°C) – tolueen (110.6°C) 
2O      0.179 + 13.9  
etanool (78.3°C) – vesi (100.0°C) 
Saadud lahuse protsentkontsentratsioon on 4.03%, molaarsus 0.705 mol/dm3, 
molaalsus 0.716 mol/kg H
Destilleerimisel (isegi mitmekordsel) täielikku lahutamist komponentideks ei saavutata! 
2O, moolimurd 0.0127 
 
5.3. Lahjad elektrolüütide lahused 
5.2. Lahjade mitteelektrolüütide lahuste omadusi 
Elektrolüüdid - ained, mille vesilahused ja/või mis vedelas olekus juhivad elektrivoolu 
Mitteelektrolüüdid - ained, millede vesilahused ei juhi elektrivoolu.  
Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud 
osakesteks – ioonideks. Ka ioonvõrega ained lähevad lahusesse ioonidena. Kuna 
Mitteelektrolüütide lahustumisel molekulid ioonideks ei jagune. Seega puuduvad 
lahuses on liikuvad laenguga osakesed, juhivad sellised lahused elektrivoolu ( elektrivool  
lahuses liikuvad laenguga osakesed ja sellised lahused ei juhi elektrivoolu (suhkur, 
- laetud osakeste suunatud liikumine). 
alkoholid ). 
Seda ioonideks jagunemise protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks 
Lahuse aururõhk. 
dissotsiatsiooniks.  
Dissotsiatsiooni ulatust iseloomustab  dissotsiatsiooniaste  (α) - ioonideks 
Eksperimendid näitavad, et kui lahustunud aine on mittelenduv (näit. suhkur), siis on 
lagunenud (e. ioniseerunud) molekulide (valemühikute) arvu suhe üldisesse lahuses 
lahuses oleva lahusti  aururõhk alati väiksem puhta lahusti aururõhust. 
olevate molekulide (valemühikute) arvusse 
5.5
 
5.6
 
KKY3031 Üldine keemia 
A.Trikkel, 2001 
        ioniseerunud molekulide arv 
Kui väävelhape on tugev elektrolüüt, siis vesiniksulfaatioon dissotsieerub edasi juba 
α =   
väga vähesel määral. Viimane seaduspära on iseloomulik kõikidele mitmealuselistele 
        kogu molekulide arv lahuses 
hapetele.  
Näiteks 0.05 M fosforhape (H3PO4) kui kolmealuseline hape on esimeses järgus 
Sageli väljendatakse dissotsiatsiooniastet ka protsentides (α ⋅ 100%) 
dissotsieerunud 32% (α = 0.32), teises järgus vaid 0.2% ja kolmandat järku praktiliselt ei 

 
eksisteerigi. Seega on fosforhappe vesilahuses suhteliselt palju H2PO4   ioone, vähesel 
määral HPO 2–
3–
4
 ioone ning peaaegu puuduvad PO4   ioonid .  
Elektrolüütide klassifikatsioon  

1. Tekkivate osakeste arvu järgi: 
 H3PO4  D  H+ + H2PO4   
 
 
 H

2–
2PO4   D  H+ + HPO4
  
binaarsed   tekib kaks iooni: 
 
    NaCl  →  Na+ + Cl–  
 HPO 2–
3–
4
  D  H+ + PO4   
    MgSO
2–
4  →  Mg2+ + SO4
  
- ternaarsed  tekib kolm iooni: 
5.4. Lahuste kolligatiivsed omadused  
    Na
2–
2SO4  →  2 Na+ + SO4
  
    MgCl
Kolligatiivsed omadused – omadused, mis sõltuvad lahustunud aine osakeste (ioonide, 
2  →  Mg2+ + 2 Cl–  
molekulide) arvust lahuses, aga mitte antud aine iseloomust. Kui tähistada valemijärgne 
 
osakeste arv ν, siis: 
2. Dissotsiatsiooni ulatuse järgi: 
1 mol suhkrut  lahuses 1 mol suhkru molekule  (ν = 1) 
 
tugevad elektrolüüdid - lahuses peaaegu täielikult ioonideks jagunenud (α ≈ 1) 
1 mol NaCl  lahuses 2 mol ioone:   
 enamus soolasid 
 NaCl → Na+ + Cl–  (ν = 2) 
 mitmed happed: HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3 , H2SO4 
 
  leelis - ja leelismuldmetallide hüdroksiidid:  
1 mol Na
  NaOH , KOH, Ca(OH)
2SO4  lahuses 3 mol ioone:   

 Na
2–
2SO4 → 2 Na+ + SO4
  (ν = 3) 
nõrgad elektrolüüdid - lahuses vähesel määral ioonideks  
 
jagunenud (α 

Vasakule Paremale
LAHUSED #1 LAHUSED #2 LAHUSED #3 LAHUSED #4 LAHUSED #5 LAHUSED #6 LAHUSED #7 LAHUSED #8 LAHUSED #9 LAHUSED #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Suggis Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
pdf

KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL

a) temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni suunas, temperatuuri alandamisel  eksotermilise reaktsiooni suunas; b) rõhu tõstmisel nihkub tasakaal gaasiliste ainete moolide arvu (st. ruumala) vähenemise suunas, rõhu alandamisel vastupidi; c) reaktsioonis osaleva aine lisamisel nihkub tasakaal selle aine kontsentratsiooni vähenemise suunas, aine eemaldamisel tema tekke suunas. II. LAHUSED A. Põhimõisted ja kontsentratsiooni väljendusviisid Lahusteks nimetatakse homogeenseid ühefaasilisi süsteeme, mis tekivad kahe või enama aine segunemisel. Komponenti, mille agregaatolek lahustumisprotsessis ei muutu, nimetatakse lahustiks. Kui mõlemad komponendid on ühes ja samas agregaatolekus, loetakse tavaliselt lahustiks liias olev suurema kontsentratsiooniga komponent.

Keemia alused
thumbnail
4
doc

Elektrolüüdid

Elektrolüüdid ·Elektrolüüdid ­ ained, mille vesilahusedsisaldavad ioone ­Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivadelektrolüütide lahused elektrivoolu ·Tugevad elektrolüüdid ­ esinevad lahuses ainultioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) ·Nõrgad elektrolüüdid ­ lahuses esinevad niimolekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) ·Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemegaained Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ­ ained, millevesilahused ei sisalda ioone ­Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid)

Keemia
thumbnail
32
doc

Orgaaniline keemia

TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Keemia
thumbnail
44
doc

Füüsikaline keemia

seotud ATP sünteesiga↑ ↑seotud C6H12O6 oksüdatsiooniga Glükoosi oksüdatsiooni termodünaamiline pöörduvus on oluliselt kasvanud ja me saame küllalt palju kasulikku tööd: η = 38 · (–30) · 100 = 40% –2879 Rohkemate vaheprotsesside puhul oleks η suurem aga protsessid aeglased. Praegune vaheastmete arv on optimaalne. ATP süntees on seostatud reaktsioon, mis toimub glükoosi oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. II LAHUSED 1. üldseisukohad: 70% inimorganismist on vesi, mis pole puhtal kujul vaid kujutab endast lahust. Seal on lahustunud mitmesugused elektrolüüdid, madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid (suhkrud), kõrgmolekulaarsed ühendid, gaasid (O2, N2, CO2). Tänapäeval vaadeldakse lahuseid kui molaarseid ja ioonilisi segusid, kus komponentide vahel esineb keemiline või füüsikaline vastastikune toime. Seisundilt on nad mehaanilise segu ja keemilise ühendi vahepeal

Füüsikaline keemia
thumbnail
18
pdf

Üldine keemia põhimoisted I

0 100 C T TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused III. Lahused 1. Lahuste põhimõisteid Lahus – kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem (või süsteemi osa); lahustuvus – aine maksimaalne sisaldus lahuses (või lahustis) ehk küllastunud lahuse kontsentratsioon (g/100g lahustis vms.) antud tingimustes. Lahustumisentalpia (∆Hl) – soojusefekt 1 mol aine lahustumisel (lõpmata suures hulgas lahustis, p = const.): ∆Hl = ∆H1 + ∆H2 , ∆H1 > 0 – lahustumisel sidemete lõhkumiseks kuluv energia,

Üldine keemia
thumbnail
9
pdf

Termodünaamika alused

0 100 C T TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused III. Lahused 1. Lahuste põhimõisteid Lahus ­ kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem (või süsteemi osa); lahustuvus ­ aine maksimaalne sisaldus lahuses (või lahustis) ehk küllastunud lahuse kontsentratsioon (g/100g lahustis vms.) antud tingimustes. Lahustumisentalpia (Hl) ­ soojusefekt 1 mol aine lahustumisel (lõpmata suures hulgas lahustis, p = const.): Hl = H1 + H2 , H1 > 0 ­ lahustumisel sidemete lõhkumiseks kuluv energia,

Keemia alused
thumbnail
5
docx

Elektrolüüdid

ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid ­ hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ­ ioone); 2) mitteelektrolüüdid ­ destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama).

Üldkeemia
thumbnail
6
doc

Keemia aluste kokkuvõtlik konspekt

ühekomponentne süsteem ­ 1 aine, aga vôib mitmes erinevas agr. olekus olla. Vee diagramm: vee O e. kolmikpunkt: TO = 0,0078C; pO = 4,6mmHg. Superkriitiline olek ­ kaob vahe vedela ja gaasilise faasi vahel, tekib tihe ja hästi voolav ollus. Vee puhul: Tkr = 374C; pkr = 218atm. B) kahekomponentne süsteem ­ 2 ainet; A ja B. Nii sulamise kui ka keemise vältes muutub kummagi faasi koostis eraldi. III LAHUSED I Lahuste pôhimôisted. Lahus ­ homogeenne süsteem, mis koosneb vähemalt kahest erinevast ainest. Lahusti ei muuda agr. olekut, aga lahust. aine vôib muuta. Pihus ­ aine, mis on jaotunud molekulidest palju suurtemateks osadeks. Lahustuvus ­ andtud tingimuste küllastunud lahuse konts. [g / 100 g lahustis]. Paremini lahustub aine sellistes lahustites, mis on temaga samade omadustega (n. polaarsus). Massiprotsent ­ p = l.a. / kogu lahus 100% Massimurd ­ sama, kuid protsentideks viimata.

Keemia alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun