LAHUSED (0)

Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus üldjuhul suureneb t° tõusuga.  
5 .  L A H U S E D 
Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasut. mõisteid segunevad  ja 
Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev 
mittesegunevad vedelikud 
homogeenne süsteem.  
Kui jõud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad jõududest lahusti ja 
Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid:  
lahustunud aine osakeste vahel, siis lahustub vähesel määral ainet ja protsess on 
endotermiline . Kui aga jõud lahusti ja lahustunud aine osakeste vahel on tugevamad, 
  gaas - gaas   (õhk) 
siis lahustub ainet rohkem ja protsess on eksotermiline.  
 gaas-vedelik  ( soodavesi  - CO2 vees) 
 gaas-tahke  (H2 pallaadiumis) 
Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) 
 vedelik-vedelik  ( etanool vees) 
lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks.  
 tahke-vedelik  (NaCl vees) 
 tahke-tahke  ( valgevask Cu/Zn) 
Tõelised lahused  - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, 
aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid 
Lahustumisprotsess: 
(dosake  Tahke kristalliline aine 
 ioonvõrega – läheb lahusesse ioonidena 
Kolloidlahused  - lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad (dosake 
 molekulvõrega – läheb lahusesse molekulidena 
~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja 
 aatomvõrega – sageli mittelahustuvad  
nad on suhteliselt ebapüsivad.  
Vedelik, gaas 
Gaaside lahustuvus 
 läheb lahusesse molekulidena 
Gaaside lahustuvus väheneb t° tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus 
Molekulid võivad lahuses lahusti molekulide toimel kas osaliselt või täielikult ioonideks 
vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. 
jaguneda 
Kui üks aine lahustub teises jaotuvad lahustunud aine osakesed (molekulid või ioonid ) 
Henry seadus:  
ühtlaselt kogu lahusti mahus . Lahustumisel tekivad muutuva koostisega keemilised 
ühendid - solvaadid ( vesilahuste korral nimet. hüdraadid). 
Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse 
kohal.  
Lahusti – mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda 
oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). 
C
= k ⋅ p  
M
h
 60% etanooli + 40% atsetooni   lahustiks etanool 
 98%-ne väävelhappelahus   lahustiks vesi 
kus 
 CM  - gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses, mol/dm3  
Lahustuvus – aine omadus lahustuda mingis lahustis – puhta aine mass, mis lahustub 
 p  - gaasi osarõhk lahuse kohal, atm 
100 grammis lahustis antud temperatuuril ( 2 g/100 g – hästilahustuv) 
    (nn. Henry konstant) 
Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: 
Rõhu kiire vähenemine põhjustab osa gaasi eraldumist lahusest (CO
küllastumata lahus – lahus, milles antud ainet veel lahustub 
2 eraldumine pudeli 
avamisel, kessoontõbi tuukritel ) 
küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse 
koguse lahustunud ainet (tasakaal) 
Seadus ei kehti veega reageerivate ainete kohta (NH3, SO2, CO2). Näiteks NH3 
reageerib osaliselt veega ja tema lahustuvus osutub oodatust kõrgemaks. 
ü l eküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab 
lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel 
(loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub 
NH3 + H2O  D  NH4OH   
 
Lahustunud aine eraldumist lahusest nimetatakse kristallisatsiooniks (sademe 
SO
tekkeks) 
2 + H2O  D  H2SO3  
Sarnane lahustub sarnases! Ioonvõrega ja polaarsed ühendid polaarsetes 
lahustites ( soolad , alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes 
lahustites (orgaanika orgaanikas – benseenis, süsiniktetrakloriidis CCl4) 
5.1
 
5.2
 
KKY3031 Üldine keemia 
A. Trikkel , 2001 
Lahuste kontsentratsioon 
      naine [mol]      mol 
Cm = ,     NB! murru nimetajas  lahusti, 
Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (sageli mahus) nimetatakse 
      mlahusti [kg]     kg     s.t vee mass kilogrammides. 
lahuse kontsentratsiooniks. Kasutatavamad kontsentratsiooni väljendusviisid on 
järgmised: 
4. Moolimurd  (CX) 
1. Protsentkontsentratsioon (C%) 
Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud 
Protsentkontsentratsioon näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses 
ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest lahustunud 
ainest, siis 
     lahustunud aine mass[g]*100%    maine*100% 
         n
C% =   = , % 
aine 
C
         lahuse mass[g]               m
X =  
lahus 
      naine + nlahusti 
Lahuse massi ja mahu seob lahuse tihedus: 
Mitut lahustunud ainet sisaldava lahuse korral tuleb murru nimetajas liita nende kõikide 
moolide arvud.  
          mlahus  [g]       g 
dlahus =  ,   
               naine1 
          Vlahus [cm3]     cm3 
CX1 =  
      naine1 + naine2 + ... + nlahusti 
Ja lahustunud aine massi leidmiseks saab nendest tuletada: 
5. ppm (parts per million) 
                       C%             C% 
maine = Vlahus * dlahus *  = mlahus *  
ppm näitab lahustunud aine massiosade arvu miljonis (106) massiosas lahuses. 
                      100%           100% 
Kasutatakse väga väikeste sisalduste esitamiseks näiteks keskkonnakeemias. Kuna 
ppm- ides väljendatavate lahuste kontsentratsioonid on väga madalad (seega on nende 
2. Molaarne kontsentratsioon (C
lahuste tihedus d ≈ 1.00 g/cm3), siis võib kehtivaks lugeda ka seosed 
M) 
Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris 
          1 g      1 mg      1 mg     1 µg 
(ühes liitris) lahuses 
1 ppm =  =  =  =  
         106 g     1 kg      1 l      1 ml 
      naine [mol]      mol 
C
Veelgi madalamate kontsentratsioonide korral kasutatakse ka ppb (parts per billion ) 
M = ,   
      V
(biljon e. miljard - 109) 
lahus [dm3]      dm3 
 
         maine [g]             V0gaas [L] 
Näited: 
naine =   naine = , mol 
250 grammis vees lahustati 10.5 grammi naatriumkloriidi. Saadi lahus tihedusega 
        Maine [g/mol]         22.4 [L/mol] 
1.027 g/cm3. Leida saadud lahuse protsentkontsentratsioon, molaarsus , molaalsus , ja 
moolimurd. 
Avaldame ka nendest valemitest lahustunud aine massi: 
 
maine = Vlahus * CM * Maine 
Antud: 
mNaCl = 10.5 g Lahuse mass 
3. Molaalne kontsentratsioon (C
m
m) 
lahusti = 250 g mlahus = maine(NaCl) + mlahusti(H2O) =  
MNaCl = 58.5 g/mol  
Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis 
dlahus = 1.027 g/cm3             = 10.5 + 250 = 260.5 g 
--------------------------- 
C%, CM, Cm, CX = ?  
5.3
 
5.4
 
KKY3031 Üldine keemia 
A.Trikkel, 2001 
 
Raoult'i seadus (Francois Marie Raoult, 1830-1901):  
      m
⋅
NaCl
100%      10.5 g   100% 
Lahusti aurude osarõhk lahuse kohal  on võrdne lahusti moolimurru ja puhta lahusti 
C% =  =  = 4.03% 
aururõhu korrutisega:  
        mlahus          260.5 g 
plahusti = CX lahusti * p°lahusti  
       mNaCl       10.5 g 
n
Võrrand näitab, et mittelenduv lahustunud aine vähendab lahusti tendentsi üle minna 
NaCl = =  = 0.179 mol 
       M
aurufaasi – mida rohkem on lahuses lahustunud ainet, seda väiksem on lahusti 
NaCl      58.5 g/mol 
moolimurd 
Kui lahuse mõlemad komponendid on lenduvad (näit. vesi + etanool), siis lahuse 
        mlahus      260.5 g 
aururõhk on summa mõlema komponendi aururõhkudest: 
Vlahus =  =  = 254 cm3 = 0.254 L 
        dlahus     1.027 g/cm3  
pA = CX A * p°A  
pB = CX B * p°B  
      nNaCl      0.179 mol 
C
ja üldine aururõhk lahuse kohal 
M =  =  = 0.705 mol/L 
      Vlahus      0.254 L  
Püldine = pA + pB 
      nNaCl      0.179 mol 
kus  
Cm =  =  = 0.716 mol/kg H2O 
 p°A  - puhta aine A aururõhk antud temperatuuril 
      mH2O       0.250 kg  
 p°B  - puhta aine B aururõhk antud temperatuuril 
 CX A  - aine A moolimurd lahuses 
 C
       m
X B  - aine B moolimurd lahuses 
H2O     250 g  
 p
n
A  - aine A aurude osarõhk lahuse kohal 
H2O =  =  = 13.9 mol 
 pB  - aine B aurude osarõhk lahuse kohal 
       MH2O     18.0 g/mol  
Sellel seadusel põhineb nn. fraktsioneeriv destilleerimine  -  protseduur vedelike 
eraldamiseks lahustest, mis põhineb nende erinevatel keemistemperatuuridel ( erineval  
         nNaCl             0.179  
lenduvusel).  
CX =  =  = 0.0127 
      nNaCl + nH
benseen (80.1°C) – tolueen (110.6°C) 
2O      0.179 + 13.9  
etanool (78.3°C) – vesi (100.0°C) 
Saadud lahuse protsentkontsentratsioon on 4.03%, molaarsus 0.705 mol/dm3, 
molaalsus 0.716 mol/kg H
Destilleerimisel (isegi mitmekordsel) täielikku lahutamist komponentideks ei saavutata! 
2O, moolimurd 0.0127 
 
5.3. Lahjad elektrolüütide lahused 
5.2. Lahjade mitteelektrolüütide lahuste omadusi 
Elektrolüüdid - ained, mille vesilahused ja/või mis vedelas olekus juhivad elektrivoolu 
Mitteelektrolüüdid - ained, millede vesilahused ei juhi elektrivoolu.  
Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud 
osakesteks – ioonideks. Ka ioonvõrega ained lähevad lahusesse ioonidena. Kuna 
Mitteelektrolüütide lahustumisel molekulid ioonideks ei jagune. Seega puuduvad 
lahuses on liikuvad laenguga osakesed, juhivad sellised lahused elektrivoolu ( elektrivool  
lahuses liikuvad laenguga osakesed ja sellised lahused ei juhi elektrivoolu (suhkur, 
- laetud osakeste suunatud liikumine). 
alkoholid ). 
Seda ioonideks jagunemise protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks 
Lahuse aururõhk. 
dissotsiatsiooniks.  
Dissotsiatsiooni ulatust iseloomustab  dissotsiatsiooniaste  (α) - ioonideks 
Eksperimendid näitavad, et kui lahustunud aine on mittelenduv (näit. suhkur), siis on 
lagunenud (e. ioniseerunud) molekulide (valemühikute) arvu suhe üldisesse lahuses 
lahuses oleva lahusti  aururõhk alati väiksem puhta lahusti aururõhust. 
olevate molekulide (valemühikute) arvusse 
5.5
 
5.6
 
KKY3031 Üldine keemia 
A.Trikkel, 2001 
        ioniseerunud molekulide arv 
Kui väävelhape on tugev elektrolüüt, siis vesiniksulfaatioon dissotsieerub edasi juba 
α =   
väga vähesel määral. Viimane seaduspära on iseloomulik kõikidele mitmealuselistele 
        kogu molekulide arv lahuses 
hapetele.  
Näiteks 0.05 M fosforhape (H3PO4) kui kolmealuseline hape on esimeses järgus 
Sageli väljendatakse dissotsiatsiooniastet ka protsentides (α ⋅ 100%) 
dissotsieerunud 32% (α = 0.32), teises järgus vaid 0.2% ja kolmandat järku praktiliselt ei 
–
 
eksisteerigi. Seega on fosforhappe vesilahuses suhteliselt palju H2PO4   ioone, vähesel 
määral HPO 2–
3–
4
 ioone ning peaaegu puuduvad PO4   ioonid .  
Elektrolüütide klassifikatsioon  
–
1. Tekkivate osakeste arvu järgi: 
 H3PO4  D  H+ + H2PO4   
 
 
 H
–
2–
2PO4   D  H+ + HPO4
  
-  binaarsed   tekib kaks iooni: 
 
    NaCl  →  Na+ + Cl–  
 HPO 2–
3–
4
  D  H+ + PO4   
    MgSO
2–
4  →  Mg2+ + SO4
  
- ternaarsed  tekib kolm iooni: 
5.4. Lahuste kolligatiivsed omadused  
    Na
2–
2SO4  →  2 Na+ + SO4
  
    MgCl
Kolligatiivsed omadused – omadused, mis sõltuvad lahustunud aine osakeste (ioonide, 
2  →  Mg2+ + 2 Cl–  
molekulide) arvust lahuses, aga mitte antud aine iseloomust. Kui tähistada valemijärgne 
 
osakeste arv ν, siis: 
2. Dissotsiatsiooni ulatuse järgi: 
1 mol suhkrut  lahuses 1 mol suhkru molekule  (ν = 1) 
 
tugevad elektrolüüdid - lahuses peaaegu täielikult ioonideks jagunenud (α ≈ 1) 
1 mol NaCl  lahuses 2 mol ioone:   
 enamus soolasid 
 NaCl → Na+ + Cl–  (ν = 2) 
 mitmed happed: HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3 , H2SO4 
 
  leelis - ja leelismuldmetallide hüdroksiidid:  
1 mol Na
  NaOH , KOH, Ca(OH)
2SO4  lahuses 3 mol ioone:   
2 
 Na
2–
2SO4 → 2 Na+ + SO4
  (ν = 3) 
nõrgad elektrolüüdid - lahuses vähesel määral ioonideks  
 
jagunenud (α