Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010/2011 (3)

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Keemia ja materjaliõpetus

5 VÄGA HEA

KEEMIA EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED

Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavat või ainult mõjutavate objektide ja nähtuste (tegurite) kogum. Seejuures võib vastastikune mõju olla väga erineva suuruse ja tähtsusega. Praktikas tuleb paljudel juhtudel lahendada mingis süsteemis olevat probleemi. Edukaks lahendamiseks tuleb tingimata määratleda vastava süsteemi kõige olulisemad objektid ja mõjutegurid. Tavaelus on kõigile hästi tuntud süsteemid nagu: haridussüsteem, tervishoiusüsteem, keskküttesüsteem, ventilatsioonisüsteem, elektrisüsteem, sidesüsteem,
Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja seesama nimi, seetõttu selgita alati endale ja teistele nii sõnas kui kirjas, kas on tegemist mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega.

AINE ja MATERJAL
Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana kui ühendites. (prooton, neutron )
Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. (alumiiniumpotid)
Tavatingimustel: 20C ja 1atm. Kõik ained mis on vedelas olekus on võimalik viia üle tahkesse, kuid mitte gaasilisse olekusse. (osad ained lagunevad temp. tõustes ja rõhu langedes.) Tahkeid ained on võimalik viia vedelasse, kuid mitte gaasilisse olekusse.
Puhaste ainete ja materjalide omadused sõltuvad ainete ja materjalide elementkoostisest ja sisestruktuurist (kõvadus, sepistatavus, sulamis-keemis temp) . Laetud osakeste liikumisvõimest ( elektrijuhtivus ).
Aine klassifikatsioon :

NIMI
Nimi ei anna informatisooni ei aine või materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta.

Näide: kõikide elementide nimed, kriit, malm , lubi, vesi, tsement , põrgukivi jne.

Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta

Näide: lubjakivi , sooraud, tsinkvalge, seebikivi jt.

Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot.

Näide: nailon , amberliit, dowex jpt.

VALEM

Empiiriline (lihtsaim valem)

Näitab ühendisse kuuluvate aatomite liike ja nende arvulist vahekorda ning aatomite gruppide arvulist vahekorda vähimate täisarvudega. CH3Br, C6H6, Ca(OH)2, Ca3(PO4)2

Struktuurvalem .

Lisaks elementide ja elementgruppide suhtele näitab ka kuidas need on omavahel seotud.

Tähtede ja numbrite kombinatsioon

Saab nii ainet või materjali kui ka nende koostist identifitseerida vastavate käsiraamatute või interneti otsingumootorite abil

Nomenklatuursed nimetused. Standardiseeritud on puhaste ainete nimetused. Nimetused on välja töötatud organisatsiooni JUPAC poolt.
Pildid

Kolloidsüsteemideks on näiteks aerosoolid , agrokemikaalid, tsement, värv.
Kolloidkeemia käsitleb süsteeme, mille ühe komponendi mõõtmed jäävad vahemikku nanomeetrist mikromeetrini. Seega moodustavad selle süsteemi molekulid.
Klassifikatsioon:

Kolloidsed dispersioonid – termod . ebastabiilsed, pinna kõrge vabaenergia , pöördumatud
Makromolekulaarsete ainete lahused – termod. stabiilsed, pöörduvad
Kolloidide assotsiatsioon – termod. stabiilsed

Valmistamine:

Kondenseerimine – aatomite, molekulide, ioonide liitmine agregaatideks
Dispergeerimine – suuremate osakeste pihustamine väiksemateks.

Paljusid hüdrokolloide on saadud loodusest. Näiteks karrageen ekstraheeritakse merevetikatest, želatiin on toodetud hüdrolüüsil veiste valkudest ja pektiin on saadud tsitrusviljade koortest ja õuna viljadest.
Kolloide saab kasutada ka vee pinna puhastamiseks saasteainetest. Saaste imbub väga lihtsalt kolloidse aine peale. Seda on lihtsalt kokku korjata ning puhastada .

MÕISTED
Homogeenne segu – koostis ja omadused on sama igas väikeses segu koguses. (õhk)
Heterogeenne segu – koostis ja omadused on materjali piires erinevad. ( suspensioon )
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid . (O3, Fe, Au, Ag, H2).
Liitaine on keemiline ühend, milles esineb kahe või enama keemilise elemendi aatomid.
Liitaine on näiteks vesi (H2O), keedusool (NaCl) ja süsihappegaas (CO2).
Iga elemendi sisaldus ühendis on konstantne .
Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. (puhtad metallid, vesi, õhk, sulamid)
Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest .
Segu – süsteem (objekt, ese), mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest.

Ainete valemite mõiste ja seletus:

Empiirilises valemis näitab ühendisse kuuluvate aatomite liike ja nende arvulist vahekorda ning nende aatomite gruppide arvulist vahekorda.
Molekulivalem (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkis , nt N2, CH4).

Molekulivalem kujutab aine ühe molekuli koostist ja näitab, milliseid elemente
molekul sisaldab ja milline on iga elemendi aatomite arv molekulis, kuid ei näita keemilise sideme tüüpe molekulis.

Lihtsustatud struktuurivalemis on näidatud aatomite rühmade (nt

karboksüülrühm) järjestus molekulis ja keemil. sideme tüüp nende aatomite rühmade vahel
(näidatud kriipsukestena).

Täielik struktuurivalem näitab molekulis aatomite paigutust üksteise suhtes. Valemis on märgitud ka kõik molekulis esinevad sidemed.

Keemiline reaktsioon on muundumine , mille tulemusena muutuvad aine keemilised omad. või moodustub uus aine. Keemilisel reaktsioonil tekivad lähteainetest saadused . On protsess, kus tekib uus aine, kätkeb vähemalt üks ja tekib juurde vähemalt üks keemiline side erinevate elementide vahel või kahe erineva aine osakeste vahel:
1)2NaOH+H2SO4=Na2SO4+2H2O;
2)MgCO3+2HCI= MgCl2 +H2O+CO2;
3) CuSO4 + Zn=ZnSO4+Cu;
4)CuO+ H2SO4= CuSO4+H2O;
5)2SO2+ O2=2SO3
Põhitunnus – igale reaktsioonile kaasneb energia eraldumine või neeldumine , enamasti soojus .
Eeldus – Sideme lõhkumine nõuab energiat. Olenevalt sellest, kumb energia on suurem, energia neeldub või eraldub.
Põlemissoojus – Aine täielikul põlemisel eraldub soojushulk
Valguse jõul – Fotosüntees, valgus ergastab aine osakest, UV-kiirguse toimel.
Mehhaaniline energia jõul–

Ainete töötlemine valtsveskis suure surve all
Ainete (pulber, vedelik) töötlemine löökveskis

Elektrivoolu toimel - Selle toimel või kasutamisel eraldub elektrit. ( Akud )
Redoksreaktsioon - mille käigus aatom liidab või loovutab elektrone. Elektronide tõttu muutub ka aatomi osküdatsiooniaste. Saab vaid toimuda siis, kui reageerivate ühendite redokspotensiaalid on erinevad.
Keemilise reaktsiooni üleskirjutis sisaldab reageerivate ainete ja reaktsioonide saaduste keemilisi valemeid ning näitab reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu (2H2+O2=2H2O.)
Koostamine -

Võrrandi vasakule poole kirja lähteaine valemid, paremale saaduste

valemid. Võrrandi pooli eraldab pöördumatu reakts korral [=], pöörduva reakts korral ↔

Võrrand tuleb tasakaalustada, st elemendi aatomeid on võrrandi vasakul ja paremal pool

võrdselt
Praktikas kasutamine - fotokeemia – valgustamine, kiirguskeemia – kiiritamine, katalüüs.

Ainete ja materjalide iseloomustamise printsiibid :

Agregaatolek normaalrõhul ja toatemp -l
Värvus
tahkete ainete puhul osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus
vedelike puhul viskoossus erinevatel temp-l
tihedus
sulamis- ja keemistemp
lisainfo

Sertifikat kasutatakse ainete ja materjalide korrali kuid nende sisu on erinev

dokument, milles on kirjas konkreetse aine või materjali kõige olulisemad omadused ning nende määramise normdokumendid. Iga aine ja materjali pakendi ja partiiga peab kaasas olema ülallaetud sisuga dokument.

On dokument, milline antakse välja minfile tootele komisjoni poolt, ja milles on fikseeritud nõuded, millistele peab vastama iga vastav toode või toote partii. Selliseid sertifikaate tootega kaasa ei anta .
Vesilahuste omadused ja sertifikaadi iseloomustused:
Vesilahuse lahustiks on vesi. Enamasti on tegu anorg . lahusega, mis võib olla tuleohtlik või toksiline

Vedelik ; Värvus
Viskoosus ; Tihedus
Keemis temp. ; Koostis
Lisainfo

Aatom – elemendi väikseim osake, millel säilivald selle elemendi keemilised omadused. Koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest.
Elektron – Negatiivse laenguga aatomi stabiilne elementaarosake.
Molekul – Elektriliselt neutraalne , st iseseisvalt eksisteeriv väikseim aine osake, ühe või erisuguse aatomituumade ja elektronide püsiv dünaamiline süsteem, mille sisemised vastasmõjud on suuremad kui vastatstikmõjud ümbrusega
Ioon – elektriliselt laetud osake, mis tekib kui aatom loovutab või liidab ühe või mitu elektroni, et moodustada stabiilset väliselektronkihti. Katoodid ja Anoodid.
Molekul – On aine hulge SI ühik, mis sisaldab samapalju struktuuri elemente, kui on aatomeid.
Faas - On heterogeense süsteemi üks homogeenne osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku (kas tahke, vedel, või gaas ), keemilise koostise või struktuuri (kas mikro - või makrostruktuur või mõlemad)

Hapete ja aluste teooria + tugevused+arvuitamine
Hape on osake, mis loovutab prootoneid H2SO4=2H+SO4
Alus on osake, mis liidab prootoneid ja moodust vesi OH+H=H2O.
Kas aine on alus või hape oleneb partnerist, nt CH3COO(a) + H2O(h) = CH3COOH (h) + OH(a)
Tugevad happed ja alused on need, millede osakesed dissotseeruvad prootoniteks ja hüdroksiidioonideks võimalikult täielikult
Nõrgad happed – etaanhape ; keskmised – fosforhape ; tugevad – HNO3 , H2SO4, HCl;
Nõrgad alused – ammoniaagi vesilahus ; tugevad – NaCl
pH tähendab vesinikeksponenti, mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses. Mida rohkem on lahuses vesinikioone , seda happelisem lahus on; midarohkem on lahuses hüdroksiidioone, seda aluselisem on lahus.
(Nõrk alus on NH3-vesilahus pH=10,6), tugev alus on NaOH (pH=14,0), nõrk hape on äädikhape (pH=2,4) ja tugev hape onHNO3 (pH=1,0)
Prootonite konsentr. Arvutamine [H+]: [H+]=10Ph / Ph= -log H+

Gaas – aine, mis norm rõhlu ja toatemp. On täielikult gaasilises olekus [võime paisuda ja kokku tõmbuda, puudub kindel kuju, ruumala sõltub temp. ja rõhust.]
Aur – Aine gaasilises olekus, mille keemis temp. on kõrgem toatemp.
Gaaside seadused: Boyle -marionette seadus – Gay Lussaci seadus[ PV/T ]– Clapeyroni [ pV=nRT]
Kriitiline temperatuur – Temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldade rõhu suurendamisega
Kriitiline rõhk – Rõhk mil gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus. V
Reaalgaaside käitumise kõrvale kaldumine ideaalgaaside omast suureneb madalamatel temp ja kõrgetel rõhkudel, mil kaugused molekulide vahel on märksa väiksemad.
Osarõhk- niisugune rühk mida vaatlusalune segukomponent omaks, kui ta täidaks üksinda kogu segu ruumala.

Väävelvesinik H2S – Äärmiselt tokiline gaas, konsentratsioonil > 1000ppm surmav .
Tekkekohad: Põhjavee šahtkaevud ja mineraalvee allikad, sest bakterid toodavad SO42 —st H2S
Kanalisatsioonikaevud ja trassid avatud keskonnas ning hoonete ja rajatiste all
Kommunikatsioonikanalid ja kaevud avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all
Nafta ja naftasaaduste mahutid ning Heitvee mahutid
Põhjustatud ohud inseneri asjanduses: on olemas bakterid, millised toodavad H2S-st väävelhapet. Seetõttu võib H2S olemasolu süsteemis kiirendada kõikide konstruktsioonimaterjalide korrosiooni, millised ei ole vastupidavad H2SO4 toimele (metallid, betoonid jt.)

Süsihappegaas CO2 – Süsihappegaasi kolmikpunkti rõhk on suurem atmosfäärirõhust. Atmosfäärirõhul sublimeerub temperatuuril -78 °C. Kõrgematel rõhkudel ta sulab, kriitiline punkt on 31 °C ja 73 atm. Tekib - Ta tekib süsiniku ja tema mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel.

Veeaur õhus
1. Absoluutne niiskus gH2O *m-3 vee kogus grammides ühes kuupmeetris õhus
2. Suhteline niiskus % :
2.1 (Tegelik veeauru rõhk temperatuuril t1)/(Küllastunud veeauru rõhk temp t1 )∙100%= %
2.2 (Veeauru tegelik sisaldus temp t2, g∙m^(-3) )/(Maksimaalne veeauru sisaldus tmep t2, g∙m-3)∙100%= %
Küllastatud veeauru rõhk sõltub ainult temperatuurist
Kastepunktid
Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub, nimetatakse kastepunktiks.
Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru rõhk ületab küllastunud veeauru rõhku.
1. Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (ca 1atm) korral moodustub kondensaat .
2. Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu juures veeaur hakkab kondenseeruma.
Kondensaadi arvutamine: Tuleneb Boyle Marionette seadusest : PH2O / Püld = VH2O / 100
Gaasi segus on gaasi osarõhu suurus %-s võrdne selle gaasi sisalduse mahuprotsendiga.
Kuna õhu komprimeerimisel veeauru mahuprotsent ei muutu seni, kuni veeaur ei kondendseeru, saama võrrandi: PH2O teg. / Püld = PH2O,küll/ Püld, kompr.
VEDELIKUD –
On ained, millised voolavad raskusjõu mõjul. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine üksteiste suhtes raskusjõu mõjul.
KINNINE SÜSTEEM:

Küllastatud aururõhk – Aurude osarõhk, mil aurude konsentratsioon gaasi faasis on konstante .

Kõllastunud arur rõhk sõltub ainult temperatuurist.

Keemine on protsess kus gaasilisse olekusse lähevad vedeliku molekulid mitte ainult pinnalt aga ka vedeliku mahu sees. Keemine toimub temperatuuril, mille juures vedeliku aurude rõhk saavutab gaasilise keskkonna rõhu. Vesi keeb temp. 100 c juhul, kui veeauru osarõhk saavutab suuruse 760mm/Hmm , või 1 atm.

AVATUD SÜSTEEM : Analoogne protses toimub märgade tahkete materjalide kuivamisel. Kui õhu suhteline niiskus on 100 % ei toimu kuivamist. Keedusoola lahus: vesi lendub sõltub puhta vee korral ning mingi aja pärast hakkavad tahkesse faasi minema lahustunud aine osakesed, antud juhul hakkavad moodustuma naatrium kloriidi kristallid . Protsessi lõppedes ong seintel ja põhjas keedusool aga vesi on kadunud.

Tahke aine lahus – Kui lahustunud aine vees on võimeline moodustama kristall hüdraate, siis tahkesse olekusse võivad jääda lahustunud aine kristallhüdraadid, oleneb kuivamise tingimustest.
Vedelike lahus – eralduvad lahusest kõikide komponentide molekulid ja hajuvad ühiskonda, kuid erineva kiirusega

Vedelike SAAMINE - Vedelikust saab aine keemistemperatuuril gaas ja külmumispunktis tahkis. Murdosalise destillatsiooni abil on võimalik eraldada vedelikke.
Viskoosuseks nimetatakse taktistust voolamisele, s.t. mida väiksem on viskoosus, seda kiiremini, mida suurem, seda aeglasemalt vedelik voolab.
Viskoosus määratakse vadeliku välja voolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava.
Temperatuuri tõusuga viskoosus väheneb ja vastupidi
Pindpinevus on jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse.
Tingituna pindpinevusest püüab vedeliku osake (tilk) võtta maksimaalselt kera kuju.
Pindpinevuse suurendamine – lisatakse pindaktiivseid aineid detergente. Nii tehtakse elektrolüüsidega.

Kohesiooni jõud – jõud osakeste vahel vedelikus (faasi sees)
Adhesiooni jõud – jõud vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel (erinevate faaside vahel)
Adsorbtsioon – komponentide konentratsiooni muutus heterogeense süsteemi faasidevahelisel piirpinnal.

Vedeliku märgavaid omadusi konkreetse pinna suhtes on võimalik reguleerida. Selleks:

Vähendadakse kohensiooni jõudude suurust.

Vähendadakse adhesiooni jõudude suurust.

Kui suurendatakse siis märgamine paraneb .
Kui vähendatakse siis märgamine väheneb.

Märgumise kriteerium - Äärenurk – 0

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 227 allalaadimist

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #1

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #2

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #3

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #4

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #5

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #6

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #7

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #8

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #9

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #10

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #11

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #12

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #13

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #14

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #15

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #16

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #17

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

227 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KasparTr Õppematerjali autor

Keemia eksami kordamisküsimustele 2010/2011 leiab just siit vastuseid. Vastatud on enamus küsimusi, lisaks on ka abi pakkuvaid valemeid.

keemia eksam keemia materjaliõpetus eksam aine materjal kolloidsüsteem vedelikud korrusioon

Sarnased õppematerjalid

pdf

Keemia eksam

Keemia ja materjaliõpetus 1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja

Keemia ja materjaliõpetus

docx

Nimetu

1. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt

Keemia ja materjaliõpetus

docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

materjalide ja nende omaduste kohta ning uuritakse, kuidas mõjutavad materjalid teineteist korrosiooni seisukohalt. Püütakse leida parim variant, et korrosiooni oht oleks minimaalne. 2. Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise füüsikalised olekud tavatingimustel, rõhu ja temperatuuri mõju nende olekule ja püsivusele. Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused? Ainete ja materjalide klassifikatsiooni skeemi algus keemia valdkonnas. Konkreetsed näited kõikide mõistete ja omaduste juurde. Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, ta võib esineda nii puhtana kui ühendites (on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega). Näide: hapnik Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (N: alumiiniumpott)

Keemia ja materjaliõpetus

doc

Keemia eksam 2011

1.Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Element Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid. Näiteks kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2, Süsteemsus Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Näited: Etanooli valmistamine. Koosneb tooraine (kartul, teravili) kasvatamisest, tootmi

Keemia ja materjaliõpetus

doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011

esitatavale ehitusprojektile''sätetes osa korrosioonitõrjest, korrosioonitõrjemeetoditest, kus oleks käsitletud materjalide kokkusobivus. Selle osa koostamine pole vastavate seadusandlike dokumentide alusel kohustuslik. 2. Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise füüsikalised olekud tavatingimustel, rõhu ja temperatuuri mõju nende olekule ja püsivusele. Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused? Ainete ja materjalide klassifikatsiooni skeemi algus keemia valdkonnas. Konkreetsed näited kõikide mõistete ja omaduste juurde. Aine on mateeria vorm (aineosakeste paiknemine/struktuur), mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Aineosakeste hulka kuuluvad eelkõige prooton, neotron ja elektron, millest koosnevad kõik stabiilsed aatomid. Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel/töötlemisel ei toimu

Keemia ja materjaliõpetus

doc

Eksami abimees!

www.eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks. Kõikides väikestes perioodid

Keemia ja materjaliõpetus

docx

Konspekt eksamiks

osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus) jne. Keemilised omadused sõltuvad elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest. Struktuur muutub, kui aine muudab oma olekut. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Klassifikatsiooni skeemi algus keemia valdkonnas: ??? (ei leidnud) kuid ma arvan, et kõige primitiivsem klassifitseerimisviis on liit- ja lihtmaterjal. Lihtmaterjalid on keerulise koostisega, kuid koostisosad ei eristu selgelt või on jaotunud juhuslikult, samuti ei erine need koostisosad üksteisest järsult mehaaniliste ja tehnoloogiliste omaduste poolest. Liitmaterjalid aga koosenvad mitmest(kõige sagedamini kahest) sootuks erinevate omadustega ainest. Üks tuntumaid liitmaterjale on raudbetoon

Keemia ja materjaliõpetus

doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

Keemia ja materjaliõpetus - Küsimused ja vastused 1.Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne 2.Aine ja materjali mõiste. 3.Liht ja liitainete, 4.Aine Valemite mõiste ja sel. 5.Ainete ja materjalide isel.: 6.Aatomi, molekuli, iooni jne.: 7.Gaasi ja auru mõiste jne.: 8.Vedeliku mõiste jne.: 9.Vedelike voolavuse, visk.: 10. Vedelate lahuste ...: 11. Ainete vees lahustuvuse isel.: 12. Loodusliku vee koostis 13. Vee dissotsiatsioon.: 14. Millised ained on happed 15. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.: 16

Keemia ja materjaliõpetus

Rohkem sarnaseid