Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Koensüümid ja vitamiinid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Koensüümid ja vitamiinid
Ensüümide klassifikatsioon
Looduses esineb tohutu hulk erinevaid ensüüme
Enamikule on antud triviaalnimetused
Osad triviaalnimetused viitavad katalüüsitavale reaktsioonile
(trioosfosfaadi isomeraas) teised mitte (trüpsiin)
Ensüümide Komisjoni (EC) poolt on välja töötatud ensüümide
nimetamist ja klassifitseerimist võimaldav loogiline süsteem
Ensüümi süstemaatiline nimetus baseerub katalüüsitaval
reaktsioonil
Biokeemias leiavad kasutamist eelkõige triviaalnimetused
Ensüümi nimetus lõpeb alati sufiksiga -aas
Ensüümi nimetus: substraat(+aas) või (+protsess aas)
amülaas alkoholi
dehüdrogenaas
Ensüümide klassifitseerimine põhineb katalüüsitaval
reaktsioonil ­ ensüümid jagunevad kuude põhiklassi
1. Oksüdoreduktaasid, katalüüsivad oksüdeerumis­
redutseerumisreaktsioone
2. Transferaasid, katalüüsivad keemiliste gruppide ülekannet ühelt
molekulilt (grupi doonor) teisele molekulile (grupi aktseptor)
3. Hüdrolaasid, katalüüsivad hüdrolüüsi reaktsioone
4. Lüaasid, katalüüsivad gruppide liitumist kaksiksidemetele või
gruppide elimineerimist mille tulemusena moodustuvad
kaksiksidemed või tsüklid
5. Isomeraasid, katalüüsivad molekulisiseseid ümberasetusi ehk
isomerisatsiooni reaktsioone
6. Ligaasid, katalüüsivad kahe molekuli ühinemisreaktsioone mille
käigus kasutatakse ATP või mõne muu makroergilise ühendi
hüdrolüüsi energiat
Ensüümide komisjon annab ensüümile vastava koodi, mis koosneb eesliitest EC ja
neljast teineteisest punktidega eraldatud numbrist (näiteks EC 3.4.21.5)
·Esimene number-
kuuluvus põhiklassi
·Teine ­ alamklassi
·Kolmas ­ alam-
alamklassi
·Neljas- konkreetne
ensüüm
Ühe EC koodi alla
võib mahtuda rida
ensüüme, mis
katalüüsivad küll
sama reaktsiooni,
kuid erinevad oma
struktuurilt või
päritolult
Kofaktorid
Tihti ei piisa katalüüsi vahendamiseks valgu aminohappejääkide
funktsionaalrühmadest ­ ensüümid kasutavad kofaktorite abi
Kofaktorid võivad olla
· Orgaanilised molekulid
· Organometallilised molekulid Koensüümid
· Metalliioonid
Prosteetiline rühm kovalentselt seotud koensüüm
Holoensüüm täielik katalüütiliselt aktiivne valk
(koosneb valgulisest osast ehk apoensüümist ja kofaktoritest)
Vitamiinid ­ koensüümide metaboolsed eelkäijad
· Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed
eksogeensed orgaanilised ühendid
· Imetajad ei ole võimelised ise sünteesima ­ peavad saama toiduga
· Iga koensüüm tuleneb mingist vitamiinist
Vitamiinid jagunevad veeslahustuvateks ja rasvlahustuvateks
Mõningad näited: vitamiin (tähis) - koensüüm
Veeslahustuvad:
Niatsiin (PP) ­ NAD+, NADP+
Riboflaviin (B2) ­ FMN, FAD
Tiamiin (B1) ­ tiamiin pürofosfaat
Püridoksiin (B6) ­ püridoksaal fosfaat
Pantoteenhape ­ CoA
Foolhape (B10) - THF
Askorbiinhape (C)
Rasvlahustuvad:
Retinoidid (A)
Kaltsiferoolid (D)
Tokoferoolid (E)
Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid ­ NAD+
Oksüdeerimis-redutseerimis
reaktsioonid:
CH3CH2OH + NAD+
CH3CHO + H+ + NADH
NAD+ võtab vastu kaks elektroni
ja ühe prootoni ehk hüdriidiooni
H-
Tihti ei eksisteeri selget piiri koensüümi ja teise substraadi vahel
NAD+ kui tõeline koensüüm ­ UDP-galaktoosi-4-epimeraas
UDP-galaktoosi-4-epimeraas katalüüsib
reaktsiooni:
UDP-glükoos UDP-galaktoos
NAD+ ja NADH ei lahku ensüümi küljest
Reaktsiooni vaheühendiks on ketoon
Sõltuvalt hüdroksüüli liitumise suunast
tekib, kas UDP-glükoos või UDP-galaktoos
Ükski ensüümides esinevatest
aminohappejääkidest ei ole võimeline
katalüüsima selliseid redoksreaktsioone
Flaviin koensüümid ­ FMN ja FAD
Riboflaviin ­ vitamiin B2
Flaviin adeniin mononukleotiid ­ FMN (riboflaviin fosfaat)
Flaviin adeniin dinukleotiid - FAD
Osalevad, nii ühe kui kahe elektroni ülekannet
hõlmavates redoksreaktsioonides. Enamus
oksüdaase on flavoensüümid
Tiamiin pürofosfaat
Tiamiin ­ vitamiin B1
Esimesena avastatud vitamiin
ca 100 aastat tagasi Casimir Funk ­ Aasias levinud haigus beribeeri
on põhjustatud teatud minoorse komponendi puudumise poolt toidus
Vitamiin ­ "elu amiin"
Tiamiin pürofosfaat on koensüümiks kõigile -ketohapete
dekarboksüleerimist katalüüsivatele ensüümidele (püruvaadi
dehüdrogenaas)
Püridoksaal fosfaat
Oluline aminohapete metabolismis:
· transamineerimine
· dekarboksüleerimine
· ratsemeriseerumine
· kõrvalahela vahetus
Koensüüm A ­ CoA või CoASH
Atsüülgrupi aktiveerimine ­
moodustub makroergiline
tioester side
Osaleb atsüülgrupi
ülekandereaktsioonides
atsüülgrupi doonorina
Oluline süsivesikute ja
lipiidide metabolismis
Olulisemaks ülekantavaks
atsüülgrupiks on
atsetüülgrupp ­ atsetüül-CoA
ehk AcCoA
Tetrahüdrofolaat - THF
THF osaleb ühesüsinikuliste rühmade ülekandel. Oluline koensüüm
puriinide ja pürimidiinide biosünteesil
Askorbiinhape
Antioksüdant
Oluline kollageeni
modifitseerimisel
Rasvlahustuvad vitamiinid
Kriitilise tähtsusega
silmanägemise seisukohast ­
trans-retinaali eelkäija
Vitamiin D ­ kolekaltsiferool ­
vajalik luustiku normaalseks
arenguks, osaleb kaltsiumi ja
fosfori metabolismis
Vitamiin E - tokoferool
Metalliioonid ensüümide kofaktoritena
Metalliioone sisaldavad valgud ­ metalloproteiinid (hemoglobiin)
Metalliiooni sisaldavad ensüümid ­ metalloensüümid (katalaas)
Metalliioonid esinevad tihti valguga seotud mittevalgulise osa
koosseisus (heemi koosseisus olev raud)
Ensüüm Metalliaatomi roll ensüümis Metalliaatomid võivad
Fe Tsütokroomi oksüdaas Oksüdeerimine-redutseerimine osaleda katalüüsis:
Cu Askorbaadi oksüdaas Oksüdeerimine-redutseerimine
· otseselt ­
Zn Alkoholi Aitab ensüümil siduda NAD +
dehüdrogenaas elektrostaatiline katalüüs,
redoksreaktsioonid
Mn Histidiini ammoniaak Tõmbab elektrone enda poole
lüaas · kaudselt ­ ATP-
Co Glutamaadi mutaas Co on osaks koensüümist kobalamiin Magneesium kompleks
Ni Ureaas Esineb aktiivtsentris
Mo Ksantiini oksüdaas Oksüdeerimine-redutseerimine
V Nitraadi reduktaas Oksüdeerimine-redutseerimine Metallid on olulised
Se Glutatiooni Asendab ühes tsüsteiinijäägis
mikroelemendid
peroksüdaas väävliaatomit
Mittevalgulised biokatalüsaatorid: ribosüümid
Ribonukleaas P ­ katalüüsib tRNA eellasmolekuli
hüdrolüüsi spetsiifilise koha pealt, moodustub
funktsionaalne tRNA
Ribonukleaas P koosneb valgulisest osast ja RNA-st
1983 a ­ Ribonukleaas P-st isoleeritud RNA oli
võimeline teostama katalüüsi
Katalüütiline RNA ehk ribosüüm
Tänapäevaks teada palju erinevaid ribosüüme
"RNA maailma" mudel ­ esimesteks
isereplitseeruvateks ja spetsiifilist katalüüsi
vahendavateks molekulideks võisid olla RNA-d
Ensüümide modifitseerimine
Kaasaegne insenergeneetika pakub hulgaliselt võimalusi:
Suunatud mutagenees, otsitakse:
uudne substraadi spetsiifilisus
kõrgendatud stabiilsus erinevate keskkonnatingimuste suhtes
eelkõige pakub infot katalüüsi molekulaarsete mehhanismide kohta
Hübriidsed valgud ­ liitvalgud (ingl. fusion proteins)
Probleem ­ primaarstruktuuri järgi ei osata veel ennustada
valgu ruumilist struktuuri
Katalüütilised antikehad ehk absüümid ­ aktiveeritud kompleksi
analoogide vastu tehtud antikehad omavad vahest katalüütilist
aktiivsust
Kokkuvõte - loodus on siiski parem ensüümide kujundaja
kui inimene
Vasakule Paremale
Koensüümid ja vitamiinid #1 Koensüümid ja vitamiinid #2 Koensüümid ja vitamiinid #3 Koensüümid ja vitamiinid #4 Koensüümid ja vitamiinid #5 Koensüümid ja vitamiinid #6 Koensüümid ja vitamiinid #7 Koensüümid ja vitamiinid #8 Koensüümid ja vitamiinid #9 Koensüümid ja vitamiinid #10 Koensüümid ja vitamiinid #11 Koensüümid ja vitamiinid #12 Koensüümid ja vitamiinid #13 Koensüümid ja vitamiinid #14 Koensüümid ja vitamiinid #15 Koensüümid ja vitamiinid #16 Koensüümid ja vitamiinid #17 Koensüümid ja vitamiinid #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lelluke Õppematerjali autor
koensüümid ja vitamiinid põhjalik konspekt

Sarnased õppematerjalid

Biokeemia II EKSAMiks kordamine
32
docx

Biokeemia II EKSAMiks kordamine

Inaktiveerub õhuhapniku toimel. 3. Selgitage milline on glutamaadi ja glutamiini funktsioon ammooniumi assimileerimisel. Kirjeldage reaktsioonid, mida katalüüsivad glutamaadi dehdrogenaas, glutamiini süntetaas ja glutamiini süntaas. Nende reaktsioonidega toimub anorgaanilise lämmastiku sisenemine orgaaniliste ühendite koosseisu. Glutamaadi dehüdrogenaas kasutab NADPH redutseerivaid ekvivalente ammooniumi sidumiseks - ketoglutaraadiga. Glutamiini süntetaas on põhiline ensüüm mida kasutatakse ammooniumi fikseerimiseks. Kasutab ATP energiat reaktsiooni läbiviimiseks. Substraadiks glutamaat. 4. Asendatavad ja hädavajalikud aminohapped. Asendatavad aminohapped on sellised mille biosünteesi rajad on loomadel olemas. Biosünteesi rajad lihtsamad. Hädavajalikud aminohapped produtseeritakse taimede ja bakterite poolt. Biosünteesi rajad on pikemad ja keerukamad. Hädavajalikud: Histidiin, Isoleutsiin, Leutsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin

Biokeemia
Bikeemia kordamisküsimuste vastused 3
13
docx

Bikeemia kordamisküsimuste vastused 3

Kordamisküsimused (membraantransport, ensüümid, vitamiinid, regulatsioon) 1. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas). dG=RTln(Cin/Cout) 2. Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud vabaenergia muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne. Positiivne. Tasakaaluolek (dG=0) võib erineda olukorrast Cout=Cin juhul kui membraanil

Analüütiline keemia
Ensüümid
9
pdf

Ensüümid

kristalliseeruvad · kõrgspetsiifilised ­ tuleneb valgulisest loomusest ja see läbi ensüümi aktiivtsentri ja substraadi komplementaarsusest. See määrab suuresti protsesside kulu vajalikus suunas ja koordineerituses. - substraadispetsiifilisus- spetsiifilisus ühe substraadi suhtes (nt lipaasid lõhustavad ainult lipiide). *absoluutne spetsiifilisus ­ ensüüm muundab vaid ühte substraati (arginaas muundab Arg, mitte metüülArg) *stereokeemiline spetsif ­ E muundab vaid ühte stereoisomeeri (L-aminohappe oksüdaas toimib vaid L- aminohappele) *sidemespetsif ­ sahharaas lõhustab vaid glükoosi ja fruktoosi vahelist glükosiidsidet sahharoosis *rühmaspetsiifilisus ­ nii pepsiin kui ka trüpsiin hõdrolüüsivad peptiidsidemeid

Biokeemia
Vitamiinid ja koensüümid
16
pdf

Vitamiinid ja koensüümid

Vitamiinid ja koensüümid Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida organism vajab väikestes (katalüütilistes) kogustes, ent mida ta ise sünteesima pole võimeline või mille sünteesikiirus pole piisav organismi vajaduste katmiseks. Vitamiinid jaotuvad vastavalt füsikokeemilistele omadustele vees lahustuvateks ja lipiidides ehk rasvades lahustuvateks. Vees lahustuvad vitamiinid on organismist väljutatavad uriiniga ning nende liig ei oma tavaliselt toksilist efekti. Samas ei akumuleerita vees lahustuvaid vitamiine organismis tagavaraks märkimisväärsel hulgal ning seetõttu peame neid pidevalt toiduga juurde saama. Rasvades lahustuvate vitamiinide liiast organism nii lihtsalt ei vabane, seetõttu on nad suures koguses toksilised. Paljude lipiidides lahustuvate vitamiinide tagavara on korraliku toitumuse korral organismil olemas, näiteks vitamiin D varu jätkub

Geenitehnoloogia
Biokeemia I kordamisküsimuste vastused
24
docx

Biokeemia I kordamisküsimuste vastused

peptidoglükaani 3.(99.) Joonistage DNA ahelas nukleotiidijääke ühendav keemiline side (ka RNA kohta). Monomeerid on omavahel ühendatud ühe monomeeri suhkrujäägi 5`C hüdroksüüli ja teise monomeeri suhkrujäägi 3`C hüdroksüüli ühendava fosfordiestersideme kaudu. 4.(100.) Kas DNA on füsioloogilise pH juures: c) negatiivse laenguga 7.(103) Kas lämmastikalus on suhkrujäägi külge ühendatud: a) glükosiidse sidemega 8.(104) Nimetage üks adenosiinil põhinev kofaktor? koensüüm A ehk siis CoA 9.(105) Kas geneetiline informatsioon säilitatakse nukleiinhappe a) primaarstruktuuris ehk nukleotiidide järjestusena 10.(106) Kirjutage antud nukleotiidiga komplementaarne nukleotiid paarid: AT, AU, GC 11.(107) Millisel interaktsioonil põhineb geneetilise materjali kopeerimine? b) vesiniksidemel, sest lämmastikaluste komplementaarsus baseerub vesiniksidemetel 12.(108) Millise lämmastikalusega paardub tsütosiin ja mitme vesiniksideme vahendusel?

Biokeemia
Biokeemia - ensüümid-hormoonid-ainevahetusrajad ning süsivesikute ja rasvhapete oksüdatsioon
15
doc

Biokeemia - ensüümid, hormoonid, ainevahetusrajad ning süsivesikute ja rasvhapete oksüdatsioon

Ensüümid .. on bioloogilised katalüsaatorid, mille peamiseks ülesandeks elusorganismis on keemiliste reaktsioonide kiirendamine. .. on valgud ..ei saa käivitada termodünaamiliselt võimatut protsessi .. ei mõjuta reaktsiooni kulgemise suunda Ometi ensüümid kontrollivad ainevahetusprotsesside üldist suunda, sest nende aktiivsus sõltub organismi vajadusest ja ühed reaktsioonid ei kesta kogu aeg vaid muutuvad. Ensüümide katalüüsivõime aluseks on nende omadus alandada reaktsioonide aktivatsioonienergiat. Aktivatsioonienergia on energia, mis on vajalik reageerivate ainete ergastamiseks. Ensüümidele on iseloomulik spetsiifilisus:  Stereokeemiline spetsiifilisus (eristatakse D- ja L-isomeere)

Biokeemia
Biokeemia kordamisksimuste vastused
32
doc

Biokeemia kordamisksimuste vastused

koostises esinevad samad lämmastikalused välja arvatud see, et üks pürimidiin T on asendatud teise pürimidiiniga, uratsiil (U). 13.(109) Kas DNA esineb eukarüootses rakus reeglina ühe või kaheahelalise molekulina? (sama küsimus ka RNA kohta). DNAkaheahelalise molekulina, RNAüheahelalisena 14.(110) Miks toimub DNA ahela süntees alati 5´otsast 3`otsa suunas? (sama küsimus ka RNA kohta). Replikatsiooni läbi viiv ensüüm DNA (või RNA) polümeraas saab nukleotiide liita vaid 3'C külge. Seega jääb DNA/RNA "ülemisse" otsa nukleotiid vaba 5'OHrühmaga ja reaktsiooni saabki nimetada 5'3' suunaliseks. 15.(111) Millise sideme kaudu on ühendatud nukleotiidijäägid DNA ahelas? (sama küsimus ka RNA kohta). a) fosfodiesterside b) fosfoanhüdriidside c) vesinikside Nukleotiid ­ lämmastikalus + suhkur + monofosfaat Nokleotiidid on ühendatud lineaarseks polümeeriks nukleiinhappeks 3'5' fosfodiestersidemega

Biokeemia
Biokeemia eksami kordamine
22
docx

Biokeemia eksami kordamine

Inhibiitorid Pöördumatud inhibiitorid inaktiveerivad ensüüme läbi kovalantsete sidemete, pöörduvad läbi mittekovalentsete sidemete Konkurentne inhibeerimine ­ inhibiitor seondub ainult E'ga Mittekonkurentne inhibeerimine ­ inhibiitor seondub kas E või ES'ga Ebakonkurentne inhibeerimine ­ inhibiitor seostub ainult ES'ga (hüpoteetiline) Ensüümkatalüüsi keemilised mehhanismid · kovalentne katalüüs ­ ensüüm ja substraat moodustavad kovalentseid sidemeid ühes või mitmes reaktsiooniahela punktis, kovalentse sideme moodustamine taga reaktsioonikiiruse kasvu, võib olla nukleofiiline või elektrofiilne katalüüs · happe-alus katalüüs ­ katalüüs, mille puhul siirdeseisundis kantakse üle üks prooton. Spetsiifilises katalüüsis osaleb kas prooton või hüdroksiidioon, mis difundeerub katalüütilisse tsentrisse. Üldises

Biokeemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun