Keemia eksamiks mõisted (0)

Aatomiks - nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest.
Aatomituuma- koostisesse kuuluvad prootonid ja neutronid .
Elektronkate - moodustavad elektronid.
Isotoobid- on elemendi teisendid,mille tuumas on erinev arv neutroneid.
Aatomorbitaal- on ruumisosa, kus elektron viibib kõige sagedamini.
Keemiline element - kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik/kogum.
Aatomnumber - Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Tuumalaeng - aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga
tuumas.
Massiarv , aatommass - Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku.
Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni.
elektronoktett - Kui aatomi väliskihis on kaheksa elektroni, siis moodustub elektronoktett.
elektronskeem- väljendab elektronide jaotumist elektronkihtidele.
Elektronvalem -väljendab elektronide jaotumist alakihtidele.
Ruutskeem- iseloomustab elektronide täpsemat jaotumist orbitaalidel.
Perioodilisusseadus- elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust. s.t kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järgi , siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element.
Elektronegatiivsus - elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes iseloomustab elektronegatiivsus.
Elektronide sidumise võime sõltub tuumalaengust ja aatomiraadiusest.
Ioon - laenguga aatom või aatomite rühmitus. Aatomist tekib ioon , kui aatom loovutab või liidab elektrone.
Katioon - positiivne ioon tekib siis, kui aatom loovutab elektroni.
Anioon- negatiivne ioon teib siis, kui aatom liidab elektrone.
Oksüdatsiooniaste – näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel , et see aine koosneb ioonidest.
Lihtaines on oksüdatsiooni aste 0.
Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0.
molekul – koosneb aatomitest.
Aine molekulivalem- näitab, milliste elementide aatomid ja millisel arvul kuuluvad aine ühe molekuli koostisse.
MOLEKULAARSED AINED- koosnevad molekulidest ( paljud mittemetallid , mittemetallioksiidid, happed , orgaanilised ained).
MITTEMOLEKULAARSED AINED- koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad ). Esinevad kristallidena, kus seotud väga palju ioone või aatomeid.
Keemiline side- on mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Alaliigid on kovalentne , iooniline ja metalliline side.
Eksotermiline - eraldub energiat. H 0. lagunemisreaktsioon.
Molekulivahelised jõud-on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Tunduvalt nõrhemad kui keemilised sidemed aatomite vahel.
Kovalentne side- on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side. Esineb aatomite vahel molekulides.
Valents- näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arvu.
Mittepolaarne kovalentne side-tekib ühe ja sama mittemetalli elemendi aatomite vahele. Esineb mittemetallides(lihtainena).
Polaarne kovalentne side- tekib erinevate mittemetalliliste elementide aaotmite vahele. =MM+MM
Osalaeng - iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel. Negatiivse osalaengu omandab see aatom, mis tõmbab ühist elektronpaari rohkem enda poole. Side on seda polaarsem , mida suurem on aatomite elektronegatiivsuste erinevus.
Iooniline side- on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. Esineb aktiivse metalli ja mittemetalli vahel metallioksiidides, hüdroksiidides ja soolades. = M+MM
Metalliline side- on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. ( metall lihtainena).
Vesinikside- on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid F-H, O-H VÕI N-H sidemeid . Vesinikside on nõrgem kui kovalentne side, aga tugevam kui molekuli vahelisne side. Vesiniksideme teke põhjust ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu.
Katalüsaator- on aine, mis muudab reaktsiooni kiirust. Moodustab lähte ainega vaheühendi, aga lõpuks vabaneb ikka esialgses koguses. Elusorganismide puhul on katalüsaatoriks ensüümid.
Katalüüs- on keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel.
Keemiline tasakaal- on pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunalised reaktsiooni kiirused on võrdsed.
Le Chatelier ' printsiip: pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vasasuunas tekitatud muutusele.
Oksiidid - on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik.
Happed- on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone . Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest.
Alused- on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.
Soolad- on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest.
Amfoteersed oksiidid- on oksiidid mis võivad reageerida nii hapete kui ka alustega. Ei reageeri veega. AL2O3, ZNO
Neutraalsed oksiidid- hapete, aluste ega veega ei reageeri. : NO, N2O , CO.
lahus= lahusti + lahustunud aine.
Molaarne kontsentratsioon c näitab lahustund aine hulka moolides ühes dm3 lahuses.
Suspensioon-= vedelik + tahke lahustumatu aine ( vesi + kriit)
emulsioon = vedelik + lahustumatu vedelik (vesi + õli)
vaht= vedelik + lahustumatu gaas (seebivesi + õhk)
aerosool = gaas + tahke aine või vedelik ( õhk + tolm või vesi )
elektrolüüdid- ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Ioonilise ja tugevalt polaarse sidemega ained. M + MM
Tugevad elektrolüüdid- lahuses on ainult ioonid.=tugevad happed, leelised, soolad.
Nõrgad elektrolüüdid- lahuses on nii molekulid kui ka ioonid.= nõrgad happed ja alused.
Mitteelektrolüüdid- ained, mille vesilagused ei sisalda ioone. Nõrgalt polaarsed ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained(MM). Lahuses ainult molekulid, paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid.
Elektrolüütiline dissotsiatsioon - on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees. Dissotsiatsioon põhjustab hüdraatumine- vee molekulide seostumine ioonidega.
Ioonvõrrand- ioonidena kirjutatakse tugevad hästi lahustuvad elektrolüüdid.1)tugevad happed. 2)tugevad alused, 3) lahustuvad soolad.
Molekulaarselt kirjutatakse :1)nõrgad happed, 2) nõrgad alused, 3) praktiliselt lahustumatud soolad, 4) H20, oksiidid, lihtained, gaasid.
Neutralisatsioonireaktsioonid- on happe ja aluse vahelised rekatsioonid, mille saaduseks on sool ja vesi.
Soolade hüdrolüüs- on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond.
Aluseline keskkond- pH>7 = tugev alus + nõrk hape
happeline keskkond- pH