Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

TEOREETILINE MEHAANIKA (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks on vaja jõusüsteeme taandada?
  • Milline on siin resultandi Q moodul?
  • Mis me siin sisuliselt teeme?
  • Kuhu on üldiselt suunatud mingi sidemereaktsioon?
  • Mida nimetatakse siledaks pinnaks?
  • Kuhu on siis ikkagi suunatud reaktsioonjõud?
  • Mis hoiab varrast üleval sellest ka suund antud sihil Kuidas aga on parema otsaga?
  • Millega side BD mõjutab varrast AB?
  • Kummale poole seejuures sellel sihil suunata jõu FB ?
  • Mis on siis takistatud?
  • Milline on selle kogureaktsiooni moodul?
  • Mis aga teha otsaga B kus liigend toetub ratastele?
  • Kuhu on suunatud rullikute paaride K ja L reaktsioonjõud?
  • Kummale poole risti?
  • Kumb siis ikkagi igal konkreetsel juhtumil realiseerub kumma juhtumi valida?
  • Kummale poole vastava varda sihis?
  • Mis aga teha siis kui kergele kinnitusvardale mõjub mingi jõud?
  • Mis aga teha otsaga A?
  • Kuidas seda jõudu tähistada?
  • Millised jõudsiin mõjuvad?
  • Mis ülesanne on kinnitusvardal DE?
  • Mida teeb kaldpind silindriga?
  • Millised jõud tuleb joonistada?
  • Kuidas sellega toimida kuhu rakendada jõud P1 ?
  • Kuidagi võimalik ülesannet lahendada ilma ABC raskuskeskmeta?
  • Kuidas on see jõud suunatud?
  • Kus on kolmnurkse prisma raskuskese?
  • Kuhu rakendatud ja millises suunas?
  • Millised jõud siin mõjuvad?
  • Millised jõud siin mõjuvad?
  • Kuid mis suunas seejuures?
  • Mis mõjub täpselt niidi sihis Mis on selle tõmbejõu suurus?
  • Kummale poole aga sellel sihil?
Vasakule Paremale
TEOREETILINE MEHAANIKA #1 TEOREETILINE MEHAANIKA #2 TEOREETILINE MEHAANIKA #3 TEOREETILINE MEHAANIKA #4 TEOREETILINE MEHAANIKA #5 TEOREETILINE MEHAANIKA #6 TEOREETILINE MEHAANIKA #7 TEOREETILINE MEHAANIKA #8 TEOREETILINE MEHAANIKA #9 TEOREETILINE MEHAANIKA #10 TEOREETILINE MEHAANIKA #11 TEOREETILINE MEHAANIKA #12 TEOREETILINE MEHAANIKA #13 TEOREETILINE MEHAANIKA #14 TEOREETILINE MEHAANIKA #15 TEOREETILINE MEHAANIKA #16 TEOREETILINE MEHAANIKA #17 TEOREETILINE MEHAANIKA #18 TEOREETILINE MEHAANIKA #19 TEOREETILINE MEHAANIKA #20 TEOREETILINE MEHAANIKA #21 TEOREETILINE MEHAANIKA #22 TEOREETILINE MEHAANIKA #23 TEOREETILINE MEHAANIKA #24 TEOREETILINE MEHAANIKA #25 TEOREETILINE MEHAANIKA #26 TEOREETILINE MEHAANIKA #27 TEOREETILINE MEHAANIKA #28 TEOREETILINE MEHAANIKA #29 TEOREETILINE MEHAANIKA #30 TEOREETILINE MEHAANIKA #31 TEOREETILINE MEHAANIKA #32 TEOREETILINE MEHAANIKA #33 TEOREETILINE MEHAANIKA #34 TEOREETILINE MEHAANIKA #35 TEOREETILINE MEHAANIKA #36 TEOREETILINE MEHAANIKA #37 TEOREETILINE MEHAANIKA #38 TEOREETILINE MEHAANIKA #39 TEOREETILINE MEHAANIKA #40 TEOREETILINE MEHAANIKA #41 TEOREETILINE MEHAANIKA #42 TEOREETILINE MEHAANIKA #43 TEOREETILINE MEHAANIKA #44 TEOREETILINE MEHAANIKA #45 TEOREETILINE MEHAANIKA #46 TEOREETILINE MEHAANIKA #47 TEOREETILINE MEHAANIKA #48 TEOREETILINE MEHAANIKA #49 TEOREETILINE MEHAANIKA #50 TEOREETILINE MEHAANIKA #51 TEOREETILINE MEHAANIKA #52 TEOREETILINE MEHAANIKA #53 TEOREETILINE MEHAANIKA #54 TEOREETILINE MEHAANIKA #55 TEOREETILINE MEHAANIKA #56 TEOREETILINE MEHAANIKA #57 TEOREETILINE MEHAANIKA #58 TEOREETILINE MEHAANIKA #59
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 59 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor arturvainu Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Teoreetiline mehaanika

Nende kõigi koosmõju kehale isel. momendi mõistega. Def: jõupaari momendiks nim. paari ühe jõu suuruse korrutist õlaga võetuna kas pluss või miinusmärgiga. + märk on siis kui jõupaar püüab pöörata keha vstupäeva. ­ märk on siis kui ta püüa pöörata keha päripäeva. Jõu moment punkti suhtes ­ jõu momemndiks punkti suhtes nim jõu suuruse ja õla korrutist. Moment võetakse plussiga juhul kui jõud tekitab päripäeva pöörlemise punkti ümber . Miinusega kui vastupäeva. Jõu moment punkti suhtes võrdub nulliga kui jõu mõjusirge läbib momentide tsentrit ses siis õlg sõrduks nulliga. Jõu moment telje suhtes ­ jõu momendiks telje suhtes nim telje risttasapinnale võetud jõu prjekstsiooni ja õla korrutist võetuna pluss või miinumärgiga. Pluss märk võetakse sel juhul kui vaatleja silmitsedes tasapinda telje pos suunast näeb jõu proj. pöörlevana telje ümber päripäeva; miinus märk võetakse juhul

Teoreetiline mehaanika
thumbnail
8
docx

Teoreetiline mehaanika

Nende kõigi koosmõju kehale isel. momendi mõistega. Def: jõupaari momendiks nim. paari ühe jõu suuruse korrutist õlaga võetuna kas pluss või miinusmärgiga. + märk on siis kui jõupaar püüab pöörata keha vstupäeva. ­ märk on siis kui ta püüa pöörata keha päripäeva. Jõu moment punkti suhtes ­ jõu momemndiks punkti suhtes nim jõu suuruse ja õla korrutist. Moment võetakse plussiga juhul kui jõud tekitab päripäeva pöörlemise punkti ümber . Miinusega kui vastupäeva. Jõu moment punkti suhtes võrdub nulliga kui jõu mõjusirge läbib momentide tsentrit ses siis õlg sõrduks nulliga. Jõu moment telje suhtes ­ jõu momendiks telje suhtes nim telje risttasapinnale võetud jõu prjekstsiooni ja õla korrutist võetuna pluss või miinumärgiga. Pluss märk võetakse sel juhul kui vaatleja silmitsedes tasapinda telje pos suunast näeb jõu proj. pöörlevana telje ümber päripäeva; miinus märk võetakse juhul

Abimehanismid
thumbnail
7
doc

Teoreetiline mehhaanika

Teoreetiline mehaanika Eksam: 3 teoreetilist küsimust ja 2 lahendus ül. 1. Loeng Teoreetiline mehaanika uurib kehade liikumist. Absoluutselt jäik keha on keha, mille kahe mistahes punktivaheline kaugus on jääv sõltumata kehale mõjuvatest jõududest. Teoreetiline mehaanika jaguneb: · Staatika- uurib kehade tasakaalu tingimus ja neile mõjuvate jõudude süsteeme · Kinemaatika- vaatab mehaanilist liikumisi geomeetria seisukohalt · Dünaamika- uurib kehade liikumisi kui seda põhjustavaid jõude Mehaanika uurimisel kirjeldas Newton integraal ja diferentsiaal arvutust. Kujunes välja 2 uurimismeetodit: geomeetriline ja analüütiline Masspunkt- on keha geomeetriline punkt, kuhu on koondunud ta mass ja mis asub keha raskuskeskmes. Absoluutselt sile keha välistab igasuguse hõõrde. Kasutatakse aksiomaatilisi meetodeid (väited mis ei vaja tõestust) VEKTORID:

Teoreetiline mehaanika
thumbnail
252
doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise

Materjaliõpetus
thumbnail
3
docx

Tehniline mehaanika I

Jõud- suurus, mis on kehade vastastikuse mõju mõõduks. Tähis F, ühik njuuton N. Kirjeldamiseks on vaja anda tema rakenduspunkt, suund ,moodul . Rakenduspunkt ja suund koos määravad jõu mõjusirge. Ekvivalentsed ehk samaväärsed on need jõud, millel on sama rakenduspunkt, suund ja moodul. Jõusüsteemi moodustavad mitu ühele ja samale kehale rakendatavat jõudu. Kui üht jõusüsteemi saab asendada teisega, ilma et keha seisund muutuks, siis on tegemist ekvivalentse jõusüsteemiga. Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne ainult üks jõud , siis nimetatakse seda jõudu resultandiks Fres, mida on

Tehniline mehaanika
thumbnail
1
odt

Teoreetiline mehaanika - Staatika

Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüsteem- l�

Teoreetiline mehaanika
thumbnail
5
docx

Teoreetilise mehaanika eksamiküsimused

jõuhulknurk suletud ja jõudude geomeetriline summa=0. 11. Paralleeljõudude kese Paralleeljõudude keskme mõiste defineeritakse paraleeljõudude süst jaoks, millel on nullist erinev peavektor. Selline süsteem taandub resultandiks, mis on samasihiline antud jõududega. Jõududesüsteem F1;...;Fn, rakendatud punkti A1;...;An. Kuna F1;... on seotud vektorid, siis on ka nende resultant rak mingis kindlas punktis (C). Oletame, et pöörasime kõiki jõude võrra nii, et nad oleksid ka pärast paralleelsed. Endiseks jääb paralleeljõudude moodul, muutuvad suund ja rak-punkt. Igale -väärtusele vastab kindel mõjusirge, mis kõik läbivad kindlat punkti. See punkt resultandi mõjusirgelt, mille asukoht ei sõltu jõudude mõjusuunast, nim paralleeljõudude keskmeks. 12. Jäiga keha raskuskese 1.Jäiga keha raskuskeskmeks nimetatakse selle kehaga muutumatult seotud punkti, mida läbib

Abimehanismid
thumbnail
1
odt

Teoreetiline mehaanika- Staatika spikker

Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüsteem- l�

Teoreetiline mehaanika



Lisainfo

Loenguid ja harjutusi staatikast

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun