...........................4 SISSEJUHATUS...........................................................................................................5 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.....................................................................................7 1.1. Koolituse ja arengu põhimõisted.......................................................................7 1.2. Inimese arenguvajadused...................................................................................8 1.3. Personali arendamise tingimused....................................................................10 1.4. Organisatsiooni strateegilised komponendid...................................................11 1.5. Õppimine organisatsioonis..............................................................................14 1.6. Personali arendamine ja koolitamine...............................................................14 1.7. Kooltuspoliitika, koolitamise strateegia............................
"Kaasaegne juhtimine ja personali koolitus" 2002. Laine Simson: 1. ja 2. osa I OSA Personali arendamise lähtealused 1.1.1. Mõisted Selles raamatus on kesksel kohal järgmised mõisted. - personal - personali kvaliteet - personali arendamine - personali arengu- ja arendustingimused Järgenvalt vaatleme neid lähemalt. Personal organisatsiooni kõik töötajad, töölised, spetsialistid, juhid, kaasaarvatud omanikud, kes töötavad selles organisatsioonis. Siiani leidub neid, kes kahtlevad, kas omanikud või tippjuhid ikka on personal või mitte. Ilmselt on siin tegemist praktilises elus kogetud olukorraga, mil juhid või omanikud oma kõnes kasutavad
VII TÖÖTAJATE KOOLITUS JA ARENDUS ORGANISATSIOONI TÖÖTAJATE ARENDAMINE JA KOOLITAMINE Pikka aega oldi Eestis arvamusel, et töötaja arendamine ja koolitamine on kulutus organisatsioonile. Tänaseks on jõutud arusaamisele, et töötaja pidev arendamine ja koolitamine on investeering ja tuleb ainult kasuks konkurentsi- võimelisena püsida soovivale organisatsioonile. Personali koolitamisel ette tulevad mõisted: · Haridus baasteadmiste ja oskuste omandamine koolis ja ülikoolis. · Treening konkreetse töö tegemiseks vajalike oskuste omandamine koolitusfirmades saavutatakse treeningute kaudu. · Arendamine organisatsiooni arenguvajadustest tulenevalt personali kompetentsuse tõstmine töökohal
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool PERSONALI ARENAMINE JA KOOLITAMINE AS A-SELVERIS Ainetöö Juhendaja: Erakorraline dotsent Jaak Tamberg Tallinn 2007 Kinnitan, et käesolev töö on kirjutatud iseseisvalt ning kõikidele kasutatud allikatele on viidatud. Allkiri................................................... Kuupäev............................................... SISUKORD sisukord....................................................................................
töötajad. See väljendub selles, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori väljanägemine jätab. Süvakultuur on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhilised väärtused, mis on sageli sõnastatud missioonis ja strateegias. Väärtusteks võib olla näiteks kõrge töökvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse. 6. Personali planeerimine- mis see on ja milleks? Personali planeerimine on protsess, mille käigus määratakse organisatsioonis kindlaks töötajate vajadus nende kvalifikatsiooni ja struktuuri lõikes ning koostatakse vastavad plaanid. Milleks? -arvestada plaanide tegemisel tööjõu pakkumisega tööjõuturul; -vähendada värbamise, koolitamise ja koondamisega seotud kulusid -leida optimaalne kasutus personali oskustele ja võimetele 7. Personali planeerimise käik
ühiskonna, tööturu, töö efektiivsuse ja konkurentsiga seotud aspektid; - hõlmab endas ressursi avastamist, aktualiseerimist, efektiivset kasutamist ja arendamist. Personalijuhtimine (Personnel Management) - on süsteemne ja sihikindel protsess organisatsioonis, mis hõlmab kõiki inimtegevusega seotud aspekte nii tööl kui kui ka osaliselt väljaspool tööd; - on spetsiifiline juhtimisfunktsioon, mis tagab organisatsioonis kompetentse personali olemasolu ja arengu ning seda toetava sidusvõrgustiku loomise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise. Personalijuht on isik organisatsioonis, kes tegeleb personalitöö juhtimisega. Personalijuht võib olla ametinimetus või olla mitteformaalse liidri nimetus sõltuvalt sellest, kus ta asetseb organisatsiooni formaalses struktuuris ja milline positsioon on tal suhetes teiste juhtidega ning töötajatega. Positsioonid on aja jooksul muutunud.
Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted TMO0060 Eksamitemaatika 1. Personalijuhtimise eesmärgid ja funktsioonid EESMÄRGID: Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine Personali planeerimine Töö analüüs Personali värbamine Personali valik Personali efektiivsuse suurendamine Personali koolitus Personali arendamine Personali hindamine Efektiivse tööjõu säilitamine Töötajate tasustamine Organisatsioonikultuur Töötajatevahelised suhted Eesmärgid on omavahel tihedasti seotud ja üksteisest sõltuvad. FUNKTSIOONID: Töö analüüs Personali planeerimine Personali värbamine Personali valik Personali hindamine Personali hüvitamine Personali arendamine Tööandjate ja töövõtjate vahelised suhted 2
Inimressursi juhtimine EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED: K 16 Jaanuar 9.30 10.30 1. Personalijuhtimise olemus ja kujunemine Personalijuhtimine kui tegevus, mis on seotud inimeste kui ühe olulisema ressursi juhtimisega pärineb ammustest aegadest. Tegevust hakati aga teadvustama üsna hiljuti, 19. sajandil. Erilise tähelepanu sai personali juhtimine ajal, mil tehnoloogilse revolutsiooni käigus uuendati kogu masinapark, mis aga vajas hulgaliselt personali masinapargi hooldamiseks. XX saj. algus personalijuhtimine seisnes teatud soodustuste, teenuste osutamises töötajatele, näiteks lõunasöök tehase kulul; Mary Parker Folletti ja Elton Mayo 20-30-ndad ilmnes personali administreerimine, värbamise ja baasõppe dokumentatsiooni haldamine niinimetatud kaadriküsimustega tegelesid "valgekrae ohvitserid"; 40-50-ndad kujunes välja personalijuhtimine kui iseseisev valdkond, algas sõjajärgne hoogne
Kõik kommentaarid