Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Konspekt eksamiks (11)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused ?
  • Millised tegurid ja kuidas mõjutavad reaktsiooni kiirust homogeenses, millised heterogeenses süsteemis ?
  • Millised on vesilahuste peamised omadused, milledega iseloomustatakse neid sertifikaadis ?
  • Palju võib maksimaalselt tekkida mmol katlakivi 12 m3-st veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3) ?
  • Milline protsess on lahustumine ?
  • Miks ja kuidas töödeldakse looduslikku vett ioonvahetajatega ja millistega ?
  • Milline on kõige lihtsam raud(II)ioonide sisalduse vähendamise viis vees ?
  • Kui on, siis kuidas ?
  • Kuidas on võimalik määrata vesilahuste pH väärtusi ?
  • Millised ained on happed, millised alused ?
  • Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks ?
  • Millega on määratud tahkete ainete ja materjalide kõik omadused ?
  • Millist informatsiooni on võimalik saada röntgenfaasianalüüsi abil ?
  • Kui segudes amorfsete ainetega ja mitmete kristalsete ainetega, põhjendage vastust ?
  • Millistel juhtudel toimub keemiline reaktsioon elektrolüütide vesilahustes ?
  • Kuidas neid arve on vaja kasutada sellise vee kasutamisel aurugeneraatorites ja katlamajades ?
  • Kus seda leidub, kuidas tekib (on tekkinud) ?
  • Millised on kõige plahvatusohtlikumad süsteemid argielus, näiteid ?
  • Millised reaktsioonid on tasakaalureaktsioonid ?
  • Millest sõltub difusiooni kiirus ?
  • Millised reaktsioonid on redoksreaktsioonid ?
  • Millised redutseerijad ?
  • Millised protsessid leiavad aset metallide korrosioonil, näited ?
  • Kuidas valmistatakse tsinkkatet metallidele ?
  • Millest sõltub tsingikihi paksus terase kuumtsinkimisel ?
  • Milline on kõige levinum pinnases asuvate gaasi magistraaltorude kaitsmisviis korrosiooni vastu ?
  • Milliseid materjale kasutatakse Nord Streami gaasitrassi rajamisel ?
  • Millised on kõige suuremad korrosiooniriskid ?
  • Milliseid protsesse nimetatakse elektrokeemilisteks ?
  • Millest oleneb selle suurus ?
  • Millised on praktikas tüüpilised kontaktkorrosiooni toimumise kohad ?
  • Kuidas tõrjuda kontaktkorrosiooni ?
  • Millest oleneb elektrokeemilise korrosiooni kiirus ?
  • Mis katoodipiirkond ?
  • Millistel põhjustel need tekivad(moodustuvad) ?
  • Millised katoodiks ?
  • Millised soolad hüdrolüüsuvad ja kuidas ?
  • Kuidas määratakse vees HCO3­ sisaldust ?
  • Kui katlakivi koostiseks võtta CaCO3 ?
  • Kuidas töötavad Volta ja Jacobi galvaanielemendid (skeem ja toimuvad reaktsioonid) ?
  • Millistel tingimustel moodustuvad (tekivad) igapäevases elus galvaanielemendid ?
  • Milline protsess on elektrolüüs ?
  • Mis on ülepinge ?
  • Millest olenevad nende suurused ?
  • Milliseid aineid toodetakse elektrolüüsi abil (näited) ?
  • Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused ?
  • Kui materjali oksüdeeritakse ?
  • Miks on enamikel juhtudel saadav oksiidikiht värviline ?
  • Milline nähtus on korrosioon ?
  • Kuidas klassifitseeritakse korrosiooni ilmingute järgi ?
  • Milline on metallide korrosioonis anoodipiirkond ja milline katoodipiirkond ?
  • Milliste meetoditega kaitstakse metalle korrosiooni vastu (loetlege ja kirjeldage) ?
  • Kus leiab aset pilukorrosioon ?
  • Milline on kemism ja tõrje meetodid ?
  • Kuidas eristada välimuse järgi galvaaniliselt tsingitud terasplekki teistest plekkidest ?
  • Millised reaktsioonid kulgevad alumiiniumi kokkupuutel raua ja vasega ?
  • Mis on ülepinge ja mis lagunemispinge ?
  • Millest oleneb tahke aine pinna märgamine vedelike poolt ?
  • Mis on märgamise kriteeriumiks ?
  • Kui on, siis kuidas, kui ei, siis miks ?
  • Mida nimetatakse keemiliseks reaktsiooniks ?
  • Mis on metallide korrosioonis anoodipiirkond ja mis katoodipiirkond ?
  • Milline on legeerivate lisandite Cu ja Ni sisalduse efektiivsus süsinikterase vastupidavusele korrosioonile ?
  • Millest sõltub (lähtub) tsinkimise meetodi valik ?
  • Kui ja, siis kuidas ?
  • Milliste omaduste järgi hinnatakse tsinkkatte omadusi terasel ?
  • Milliseid korrosioonitõrje meetmeid tuleks sellistel juhtudel kasutada ?
  • Mille järgi võib arvutada vastava detaili eluea selles pinnases. Kaitse ?
  • Millised on tüüpilised kontaktkorrosiooni kohad ehitistes, rajatistes ja kommunikatsioonides ?
 
Säutsu twitteris

1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje?
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid , keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid.
Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:
1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesugune nimi! (Erandid – hapnik moodustab osooni; süsinik moodustab teemanti, grafiiti , tahma .) Segadusse ajab näiteks lause: veri sisaldab rauda – kas veri sisaldab raua aatomeid sisaldavaid aineid, lihtaine raua pulbrit või mõlemaid? – tegemist on siiski raua aatomitega, mis on aine hemoglobiin koostises.
2) Nii puhaste ainete kui ainete segude koostise väljendamine teatud ühendite kaudu, milliseid konkreetne aine ei pruugi üldse sisaldada . Näitelause: kivim on aluseline kui SiO2 sisaldus on 45 – 52 % Kivimites võivad Si aatomid olla mineraalis kvarts (valem on SiO2) ja paljudes silikaatides. Antud lauses 45 – 52% on summa kvartsi sisaldusest ja Si aatomite sisaldusest silikaatides, ümberarvutatuna SiO2-ks.
3) Ühel ja samal tähisel ja mõistel võib olla erinevates valdkondades sageli erinev sisu. Näide: Mõiste “aluselisus” Keemias väljendab see mõiste OH– sisaldust, geoloogias aga Si aatomite sisaldust kivimites.
Süsteemsuse olemus: Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavate või lihtsalt üksteist mõjutavate objektide ja nähtuste (tegurite) kogum.
Süsteemsuse olulisus inseneride jaoks: Praktikas uuritakse väga paljude ainete ja materjalide ning nähtuste omadusi mingis keskkonnas ja mingitel tingimustel. Kui jäetakse määratlemata süsteem, kus vastav aine või materjal või nähtus asub ning ilmneb, või tehakse seda ekslikult, saadakse eksitavad või valed tulemused, mis võivad viia väga tõsiste tagajärgedeni.
Rajatiste ja ehitiste projektid on vastava reaalse süsteemi mudelid. Kui projektis jäetakse mõni süsteemi kuuluv nähtus kas üldse käsitlemata või käsitletakse ebapiisaval tasemel, võivad tagajärgedeks olla avariid, õnnetused, konstruktsioonmaterjalide hävimised jm. Näide:
  • Kahes Tallinna suurelamus valmistati kuuma vee süsteem tsingitud terastorudest. Tingituna ebaõigest kasutusrežiimist tekkisid korrosiooni tulemusena ühes majas torudesse esimesed augud 1,5 aasta, teises 5 aasta pärast.
  • Roostevaba terasest kuuma vee katel . Arvestamata jäeti roostevaba terase korrosiooni spetsiifika ning suitsugaasi torudesse tekkisid korrosioonist põhjustatud augud paari aasta jooksul.

Süsteemne materjalide korrosioonitõrje: põhineb sellel, et teostatakse põhjalikud uuringud materjalide ja nende omaduste kohta ning uuritakse, kuidas mõjutavad materjalid teineteist korrosiooni seisukohalt. Püütakse leida parim variant, et korrosiooni oht oleks minimaalne.
2. Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise füüsikalised olekud tavatingimustel, rõhu ja temperatuuri mõju nende olekule ja püsivusele. Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused? Ainete ja materjalide klassifikatsiooni skeemi algus keemia valdkonnas. Konkreetsed näited kõikide mõistete ja omaduste juurde.
Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, ta võib esineda nii puhtana kui ühendites. Näide: hapnik
Materjal on aine, mille töötlemisel ( kasutamisel ) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (N: alumiiniumpott).
Aine olekud – tahke, vedel, gaasiline, aur. Tavatingimused: 20 ºC (293 K) ja 1 atm (101325 Pa). Kõik ained, mis on tavatingimustel vedelas olekus, on võimalik üle viia tahkesse olekusse, kuid mitte kõiki gaasilisse olekusse (temperatuuri tõustes ja rõhu langemisel osad ained lagunevad); tavaolekus tahke aine võib viia vedelasse olekusse, aga mitte kõiki gaasilisse olekusse. Samuti on aineid ja materjale, mis eksisteerivad ainult kahes olekus ( parafiin – vedelikuna, kuid vähesel määral gaasilisena; jood läheb kiiresti gaasiliseks).
Ainete ja materjalide omadused sõltuvad nende elementkoostisest ja struktuurist. Füüsikalised omadused sõltuvad osakeste massist ja nende paiknemise tihedusest, keemilise sideme tüübist ja struktuurist (kõvadus, sepistatavus, venitatavus, sulamis- ja keemistemp), laetud osakeste liikumisvõimest ( elektrijuhtivus ) jne. Keemilised omadused sõltuvad elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest. Struktuur muutub, kui aine muudab oma olekut.
Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse.
Klassifikatsiooni skeemi algus keemia valdkonnas: ??? (ei leidnud) kuid ma arvan, et kõige primitiivsem klassifitseerimisviis on liit- ja lihtmaterjal. Lihtmaterjalid on keerulise koostisega, kuid koostisosad ei eristu selgelt või on jaotunud juhuslikult, samuti ei erine need koostisosad üksteisest järsult mehaaniliste ja tehnoloogiliste omaduste poolest. Liitmaterjalid aga koosenvad mitmest(kõige sagedamini kahest) sootuks erinevate omadustega ainest. Üks tuntumaid liitmaterjale on raudbetoon . (võin rääkida ka agregaatolekutest – vedel, tahke, gaasiline)

3. Liht- ja liitaine , puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Vastavad näited. Reaktsiooni kiiruse mõiste, mõõtmine. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad reaktsiooni kiirust homogeenses, millised heterogeenses süsteemis?
Lihtaine koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest (hapnik, osoon, raud, vesinik ). Ei saa lõhkuda. Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid.
Ühend ehk liitaine koosneb kahe või enama elemendi omavahel seotud aatomitest (H2O, H2SO4, CO2, NaCl). Tal on koostiselementidega võrreldes teistsugused füüsikalised ning keemilised omad.
Puhas aine ei sisalda lisandeid.
Homogeenses segus on segu keemiline koostis ja struktuur segu mistahes osas ühesugune.
Heterogeenne segu koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist).
Reaktsiooni kiirus on ainete muundumise kiirus keemilises reaktsioonis. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsioonide muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirust mõjutavad:
1) hetero - ja homogeenses keskkonnas – temperatuur, kontsentratsioon, gaaside ja aurude korral nende rõhk
2) heterogeenses keskkonnas – lisaks eelnimetatutele faaside kokkupuutepinna suurus, reaktsioonisaaduste difusioonikiirus ja 2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergia.
4. Ainete valemite mõiste, keemilise reaktsiooni võrrand ja nende seletused (sisu). Mis on keemiline reaktsioon , tooge vähemalt viis üheselt arusaadavat näidet. Milliseid reaktsioone nimetatakse redoksreaktsioonideks. Keemilise reaktsiooni võrrand (mõiste), selle koostamine ja kasutamine praktikas. Näited.
Ainete valemite mõiste ja seletus:
1) empiirilises valemis – esitatud on iga elemendi aatomite lihtsaim suhe ühendis. See ei näita iga elemendi aatomite koguarvu , kovalentse või keemilise sideme tüüpi ühendis.
2) molekulivalem (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkis , nt N2, CH4) – kujutab lihtaine või ühendi ühe molekuli koostist ja näitab, milliseid elemente molekul sisaldab ja milline on iga elemendi aatomite arv molekulis, kuid ei näita keemilise sideme tüüpe molekulis.
3) lihtsustatud struktuurivalem – näidatud on aatomite rühmade (nt karboksüülrühm) järjestus molekulis ja keemilise sideme tüüp nende aatomite rühmade vahel (näidatud kriipsukestena).
4) täielik struktuurivalem – näitab molekulis aatomite paigutust üksteise suhtes. Valemis on märgitud ka kõik molekulis esinevad sidemed.
Keemiline reaktsioon on muundumine , mille tulemusena muutuvad aine keemilised omadused või moodustub uus aine. Keemilisel reaktsioonil katkeb vähemalt üks ja tekib juurde vähemalt üks keemiline side erinevate elementide vahel.
  • Ühinemisreaktsioon: moodustub kahest või enamast lähteainest üks uus – H2 + Cl2  2HCl
  • Lagunemisreaktsioon: moodustub ühe aine lagunemisel ja tekib 2 või enam uut ainet – Cu(OH)2  Cu + H2O
  • Asendusreaktsioon : asendavad lihtaine aatomid ühendi koostises oleva elemendi aatomeid – Fe + CuSO4  Cu + FeSO4
  • Vahetusreaktsioon: moodustub kahest liitainest koostisosade vahetamise tulemusena, tekib 2 uut lihtainet – BaCl2 + Na2SO4  BaSO4 + 2NaCl
  • Redoksreaktsioonid: Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid oluliseim on oksüdatsiooni astmete järgi – kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nimetatakse reaktsiooni redoksreaktsiooniks – 2H2 + O2  2H2O
    Keemilise reaktsiooni võrrand: Keemilise reaktsiooni üleskirjutis sisaldab reageerivate ainete ja reaktsiooni saaduste keemilisi valemeid ning näitab reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu. Näide: 2H2 + O2  2H2O.
    Koostamise üldpõhimõtted:
    1) võrrandi vasakule poole kirjutatakse lähteaine valemid, paremale saaduste valemid. Võrrandi pooli eraldab pöördumatu reakts korral  või , pöörduva reaktsiooni korral ;
    2) võrrand tuleb tasakaalustada, st elemendi aatomeid on võrrandi vasakul ja paremal pool võrdselt; on tavaks kirjutada gaasina eralduva aine valemi järele nool üles ja sademena eralduva aine järele nool alla. Praktikas kasutamine: fotokeemia – valgustamine, kiirguskeemia – kiiritamine, katalüüs.
    5. Ainete ja materjalide iseloomustamise printsiibid nende pakenditel ja saatedokumentidel. Sertifikaat , mõiste kahesugune sisu, vastavad näited. Millised on vesilahuste peamised omadused, milledega iseloomustatakse neid sertifikaadis? Loodusliku vees on Ca2+ + Mg2+ sisaldus 5,2 mmol/dm3, HCO3 sisaldus 4,0 mmol/dm3, kui palju võib moodustuda katlakivi viiest kuupmeetrist veest (katlakivi mmol koostiseks võtta CaCO3)?
    Ainete ja materjalide partiide sertifikaatide tüüpsisu:
  • Agregaatolek normaalrõhul ja toatemperatuuril (20 – 25oC) (tahke, vedel, gaas ).
  • Värvus silmale nähtava spektri ulatuses.
  • Tahke aine/materjali korral: osakeste kuju, suurus ja suuruste jaotus (fraktsiooniline koostis), osakeste pinna iseloomustus.
    Vedelike korral: viskoosssus erine-vatel temperatuuridel , lahuste korral kontsentratsioon, pH jm.
  • Tihedus
  • Sulamistemperatuur , keemistemperatuur
  • Koostis: kas elementide aatomite või puhaste põhiaineteainete sisaldus ning lisandainete sisaldus, %
  • Mitmesugune info, nagu: tule- või plahvatusohtlikus, hügroskoopsus, hoidmistingimused, säilivusaeg, kokkusobivad ja kokkusobimatud ained, jm.
    Sertifikaat, mõiste kahesugune sisu ja näited:
  • on dokument, milles on kirjas konkreetse aine või materjali kõige olulisemad omadused ning nende määramise normdokumendid. Iga aine ja materjali pakendi ja partiiga peab olema kaasas ülalloetletud sisuga dokument. Plastid , kunstnahad, kemikaalid .
  • on dokument, mis antakse välja mingile tootele ( sertifitseerimise ) komisjoni poolt, ja milles on fikseeritud nõuded, millele peab vastama iga vastav toode või toote (ained, materjalid, esemed) partii. Selliseid sertifikaate toodetega kaasa ei anta . Valmis tooted(auto aku).
    Vesilahuste peamised omadused - pH, kontsentratsioon, külmumistemp, elektrijuhtivus, värv lahuste puhul valguse neeldumine, küllastunud auru rõhk lahuse kohal jne. Sertifikaati märgitakse need tunnused, mis on antud aine kasutamise seisukohast olulised. Iseloom: vedelad on enamasti anorgaanilised kuid ka orgaanilised; võivad olla tuleohtlikud, toksilised ja kergesti lenduvad .
    Ülesanne:
    Antud: Lahend :
    PK = 5,2 mmol/dm3 Ca2+ + 2HCO3  CaCO3 + CO2 + H2O
    MK = 4,0 mmol/dm3 [Mg2+ + 2HCO3  Mg(OH)2 + 2CO2 – kui katlakivi koostiseks on Mg(OH)2]
    VH2O = 5 m3 = 5000 dm3 ÜK = PK + MK = 5,2 + 4 = 9,2 mmol/dm3
    MCa = 40,08 g/mol ÜK5 m3 kohta = 9,2 * 5000 = 46000 mmol = 46 mol
    MMg = 24,31 g/mol ÜKgrammides = 46 * 40,08 = 1843,68 g
    MCaCO3 = 100 g/mol mCaCO3 = 1843,68 * 100 / 40,08 = 4609,2 g
    6. Aatomi, elektroni, molekuli, iooni, valemi, mooli, faasi ja süsteemi mõisted ja sisu, näited. Hapete ja aluste teooria, hapete ja aluste tugevuse ja reaktsioonivõime mõiste, näited. pH mõiste, näited. pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi.
    Aatom – elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused, koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest.
    Elektron – negatiivse laenguga (e–) aatomi stabiilne elementaarosake .
    Molekul – elektriliselt neutraalne , st aine iseseisvalt eksisteeriv väikseim osake.
    Ioon on elektriliselt laetud osake, mis tekib siis, kui aatom loovutab või liidab ühe või mitu elektroni, et moodustada stabiilne väliselektronkiht. Jagunevad – katioonid ja anioonid .
    Valem – on informatsioon ühendi keemilise koostise ja struktuuri kohta, milles kasutatakse elementide keemilisi sümboleid; jagunevad empiirilisteks ja struktuurilisteks. Empiiriline valem näitab aine elementaarkoostist ja elemendi ning elemendi gruppide omavahelist suhet, nt H2S. Struktuurivalem näitab lisaks empiirilisele ka kuidas need on omavahel seotud, nt O=C=O. Vt pilet nr 4
    Mool – (mol) on aine hulga SI ühik, mis sisaldab samapalju struktuuri elemente kui on aatomeid 12 g C-s.
    Faas – on kahe või rohkema olekuga ainete segu eraldi osa, neid eraldab piirpind . Nt liiva ja vee segu koosneb kahest faasist – tahkest faasist (liiv) ja vedelast faasist (vesi).
    Süsteem – on omavahel seotud vastasmõjus olevate objektide terviklik kogum (suletud, avatud või poolsuletud), nt tasakaalureaktsioonis osalevad ained. Vt pilet nr 1.
    Arheniuse teooriahapped on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad prootoni. Alused on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad OH– iooni. Rakendamine piiratud ainult vesilahustega.
    Bronsted-Lowry teooria – happed võivad loovutada prootoni, alused võivad liita endaga prootoni. Alati eeldatakse prootoni ülekannet happelt alusele. Hapete ja aluste tugevuse määrab hapete ja aluste dissotsatsiooni (osaline või täielik lahustumine ioonideks) määr (dissotsiatsioonikonstant). Tugevad alused ja happed on täielikult dissotseeruvad. Nõrkade korral on see osaline. Dissotsiatsioonikonstant sõltub väga oluliselt keskkonnast (lahustist), kus reaktsiooni läbi viiakse, seetõttu võib ühes lahustis tugeva happena käituv aine olla teises lahustis suhteliselt tagasihoidliku tugevusega ja vastupidi. Hapete ja aluste tugevusest sõltub nende reaktsioonivõime.
    Vesinikeksponent ehk pH - iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses ja on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH väärtused ulatuvad reeglina 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH = 7. Lahus on happeline kui pH 7 ja neutraalne kui pH = 7. pH skaala kehtib ainult standardtingimustel (1 atm ja 25°C). Näiteks NaOH pH on 14,0. Soolhappel 1,0.
    pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi: pH = -log[H+] => [H+] = 10-pH
    7. Gaasi ja auru mõiste, nende üldised omadused ning nende omadusi väljendavad põhiseadused (normaaltingimused, tiheduste väljendamine ja määramine, mooli ruumala, kriitiline temperatuur ja rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine , osarõhud).
    Gaas – aine, mis norm rõhul 1 atm ja toatemperatuur(18-23°C) on täielikult gaasilises olekus (ainel pole kindlat ruumi ega kuju).
    Aur – selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur, nt veeaur (st gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelad või tahked, nt vesi (vedel), jood (tahke)).
    Omadused:
  • gaaside võime paisuda ja kokkusurutavus;
  • gaasidel ei ole kindlat kuju, nad võtavad anuma kuju;
  • gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub (ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust);
  • gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikidele seintele ühesugune, nt
    P = 101325 Pa = l atm; T = 273,15 K = 0°C; VM = 22,4 l/mol.
    Põhisedused:
    Normaaltingimused:
    T = 273,15 K (0 ◦C);
    P = 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mmHg, 10 m H2O sammast +4oC )
    Vm = 22,4 dm3/mol
    Tihedus - suurus, mis on võrdne ruumala ühikus olevate osakeste arvuga, ka mass ruumala ühikus  = m/V (kg/m3). Ühe mooli gaasi või auru ruumala normaaltingimustel on 22,4 g/dm3.
    Kriitiline temperatuur – temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega N: CH4 - 82oC.
    Kriitiline rõhk – rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus, st vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal N: CH4 - 45,8atm.
    Käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral – Gaasi maht on võrdelises seoses temperatuuri tõstmisega. Kui temperatuuri muutumisel gaas jääb täielikult gaasilisse olekusse, siis kehtib Gay Lussac ’i seadus, mis väidab, et konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht (V) võrdelises sõltuvuses temperatuuriga (T). Gaasi maht on pöördvõrdelises seoses rõhu tõstmisega. Kui rõhu muutumisel gaas jääb täielikult gaasilisse olekusse, siis kehtib Boyle ’i- Mariotte ’i seadus, mis väidab, et konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P).
    Boyle-Mariotte ja Gay-Lussaci võrrand:
    Segude iseloomustamine - Segu gaasidest, mis omavahel ei reageeri, käitub ühe puhta gaasina, järgides ideaalgaasi seadust.
    Daltoni seadus: gaaside segu kogurõhk on summa iga individuaalse gaasi poolt avaldatud rõhkudest(osarõhkudest).
    Osarõhk – rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Püld = P1 + P2 + P3 + ... (nt õhk on gaaside segu: põhikomponendid: N2 – 78%, O2 – 21%)
    Clapeyroni võrrand: pV = nRT.
    8.Väävelvesiniku (H2S) iseloomulikud omadused, leidumine tehis- ja looduskeskkonnas, moodustumise kemismid. Väävelvesinikust põhjustatud ohud inseneriasjanduses.
    Väävelvesinik ( divesiniksulfiid ) – H2S tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävlibakterite toimel. Äärmiselt toksiline gaas: konsentratsioonil >1000 ppm (miljondikosa) seiskub kohe hingamine; Konsentratsioonil 800 ppm saabub 50% inimestel surm 5 min jooksul; konsentratsioonil 0,0047 ppm tunneb 50% inimesi mädamuna lõhna. Keskmine H2S sisaldus õhus on 0,0001 + 0,0002 ppm. H2S tekke ja kogunemise kohad:
    1) Põhjavee šahtkaevud ja mineraalvee allikad, kus bakterid toodavad H2S-i
    2) Kanalisatsioonikaevud ja –trassid avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all
    3) Kommunikatsioonikanalid ja –kaevud avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all
    4) Nafta ja naftasaaduste mahutid
    5) Heitvee mahutid
    6) Täitepinnased
    NB! On bakterid, mis toodavad H2S-st väävelhapet. Seetõttu võib H2S olemasolu süsteemis kiirendada kõikide konstruktsioonimaterjalide korrosiooni, mis ei ole vastupidavad H2SO4 toimele.
    9. Süsinikdioksiidi (CO2) iseloomulikud omadused, leidumine tehis- ja looduskeskkonnas, moodustumise kemismid. “Tootmine“ ja kasutamine. Süsinikdioksiidist põhjustatud ohud inseneriasjanduses.
    Iseloomulikud omadused – Tekib hingamisel, põlemisel, kõdunemisel, tööstuslikes protsessides, on peamine põlemissaadus. Värvusetu ja lõhnatu, hapuka maitsega gaas, õhust umbes 1,5 korda raskem. Lahustub vees. CO2 ei põle ega soodusta põlemist. Kasutatakse tulekustutites, karastusjookides , kuiv jää (tahke CO2), taimed kasutavad seda klorofilli vee ja päikesevalguse toimel orgaaniliste ainete tootmiseks. Õhus leidub 0.035%. Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Kogus kasvab, sest taimed ei jõua ära siduda. Põhjustab kliimasoojenemist, kasvuhooneefekte. Suur enamus elusorganisme tarvitavad hapniku ja hingavad välja CO2. Inseneriasjanduses tuleb arvestada korrosiooni ohtu. Süsinikdioksiid kahjustab betooni kuna moodustab niiskusega kokkupuuduted happe.CO2
    + H2O = H2CO3 Hape söövitab ka metalli
    10. Veeaur õhus. Absoluutne niiskus, suhteline niiskus. Kondensaat , selle tekkimise põhjused õhus olevast veeaurust ja kondensaadi koguste arvutusskeemid: kondensaadi kogus – 1. kui muutub nii õhu rõhk kui temperatuur; 2. kui rõhk ei muutu, aga alaneb temperatuur; 3.kui temperatuur ei muutu, kuid suureneb õhurõhk.
    Veeauru kogust õhus väljendatakse absoluutse niiskusena (H2O g/m3) ja
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Konspekt eksamiks #1 Konspekt eksamiks #2 Konspekt eksamiks #3 Konspekt eksamiks #4 Konspekt eksamiks #5 Konspekt eksamiks #6 Konspekt eksamiks #7 Konspekt eksamiks #8 Konspekt eksamiks #9 Konspekt eksamiks #10 Konspekt eksamiks #11 Konspekt eksamiks #12 Konspekt eksamiks #13 Konspekt eksamiks #14 Konspekt eksamiks #15 Konspekt eksamiks #16 Konspekt eksamiks #17 Konspekt eksamiks #18 Konspekt eksamiks #19 Konspekt eksamiks #20 Konspekt eksamiks #21 Konspekt eksamiks #22 Konspekt eksamiks #23 Konspekt eksamiks #24 Konspekt eksamiks #25
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 267 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor A U Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Heas formaadis, kõik 2010 jaanuari eksami küsimused sees
    keemia , ttü

    Mõisted

    lihtmaterjalid, lihtaineid, homogeenses segus, reaktsiooni kiirus, milliseid reaktsioone, keemiline reaktsioon, aatom, elektron, molekul, ioon, mool, arheniuse teooria, gaas, gaasi maht, boyle, kastepunkt, rõhu kastepunkt, korrutada 100, kondensaadi kogus, aurumine, lenduvus, kondenseerumine, kondensaat, tahkumine, lahustuvuse temperatuursõltuvus, vedelike lahus, vedelike lahus, viskoossuse arvutamiseks, osmoos, keemine, aururõhud, lahustamise põhireegel, destillatsioon, ioonvahetajat, dissotsiatsioon, happed, tugevad happed, eksisteerimisvormid, tegelik tihedus, efektiivne tihedus, poorsed, kihilised, kristalne, amorfne, klaasjas, heterogeensus, puistematerjalid, pulbrid, tolmud, eripinnad, autoadhesioon, kapillaar, agregaat, aglomeraat, tüüpomadused, millist informatsiooni, röntgenfaasianalüüsiga, hco3, süsteem aur, tasakaalureaktsioon, inhibiitor, homogeenne katalüüs, difusioon looduskeskkonnas, adsorbtsioon, adsorbtsiooni isotermid, oksüdeerija, redutseerija, keemiline korrosioon, tsingitud teraskonstruktsioonides, kuumtsinkimine, kuumpihustus, difusioonmeetod, metallide tootmine, inertne elektrood, kontaktkorrosioon, konstruktsioon, anoodipiirkonnaks, metallide pingerida, galvaanipaar, elektrood, elektrokeemiline oksüdatsioon, alumiiniumi oksüdeerimine, oksiidikiht, korrosiooniks, erosioonkorrosioon, kloori mõju, hapniku mõju, alutsink, pilu, rooste eraldamine, looduslik oksiidikiht, konstruktsioonide kaitse, anoodiks, anoodkaitse, lagunemispinge, aktiveerimine, molaarmass, ioonvahetajad, kuumtsinkimine, kuumpihustus, vastupidavus korrosioonile, tsinkpulbervärviga katmine, teraspleki eristamine, suurendavad pindpinevust, kaitsekatted, oksiid, inhibiitorid, elektrokeemilised meetodid, süsinikteras, kuumtsinkimine, kuumpihustus, elektrokeemiline, difusioonimeetod, tsinkpulbervärv, merevees, merevees, korrosioonikaitseks, karastamine, enamkasutatavam, el00, vältimise abinõud, tõhusa korrosioonikindlusega

    Meedia

    Kommentaarid (11)

    dzinn profiilipilt
    dzinn: Superkonspekt, kõik uued küsimused vastatud, mitte nagu eelmistes, mis on juba veidi aegunud.
    18:59 28-12-2010
    heidi1 profiilipilt
    heidi1: Väga hea ja põhjalik konspekt! Suur aitäh :)
    09:43 23-12-2010
    air profiilipilt
    air: Väga hea põhjalik kokkuvõte!
    13:16 07-01-2013


    Sarnased materjalid

    30
    docx
    Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused
    23
    docx
    Nimetu
    48
    doc
    Keemia eksam 2011
    33
    doc
    Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011
    14
    doc
    Eksami abimees
    15
    doc
    Konspekt
    21
    pdf
    Keemia eksam
    33
    doc
    Keemia ja materjaliõpetuse eksam



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun