Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Glükolüüs (0)

1 Hindamata
Punktid
Glükolüüs  
 
Süsivesikud toidus  
 
Toidus olevatest süsivesikutest on olulisemad:  
 
- monosahhariidid glükoos ja fruktoos  
- disahhariidid sahharoos ja maltoos  
-polümeersed tärklis (amüloos ja amülopektiin) ja glükogeen  
- tselluloos kuulub paljude toiduainete koosseisu, kuid ei ole seeditav .  
 
Süsivesikute metabolismi esimene etapp on seeditavate polümeeride  
lagundamine lihtsamateks, hästilahustuvateks ja soolestikus organismi 
imenduvateks molekulideks. Süsivesikute lagundamine algab  suus. Nõrgalt 
happeline  sülg (pH6.8) sisaldab amülaasi. Amülaas on esmane süsivesikuid 
hüdrolüüsiv ensüüm . Süljes sisalduva amülaasi toime piirdub toidumassiga, 
mis paikneb suus ja söögitorus, sest mao tugevalt happeline keskkond 
inaktiveerib selle ensüümi praktiliselt täielikult. Mao happeline keskkond aitab 
kaasa toidumassi seedimisele denatureerides makromolekulide struktuuri. 
Spetsiifilised mao proteaasid  ja lipaasid aitavad läbi viia valkude ja lipiidide 
hüdrolüüsi.  
 
Peensooles on põhiliseks polümeerseid süsivesikuid hüdrolüüsivaks ensüümiks α-
amülaas. See pankrease poolt sekreteeritav ensüüm on samasuguse spetsiifikaga nagu 
sülje amülaas, produtseerides disahhariide ja trisahhariide.  Viimased konverteeritakse 
omakorda monosahhariidideks soolestiku sahharaaside poolt. Näiteks maltaasid 
hüdrolüüsivad di- ja trisahhariide. On olemas ka suurema substraadispetsiifilisusega  
disahharaasid sukraas, laktaas  ja trehhalaas. Kõikide nende ensüümide koosmõjul 
toimub seeditavate süsivesikute konverteerimine monosahhariidideks. Tekkinud 
glükoos ja teised monosahhariidid transporditakse läbi soolestiku seina ja edasi 
portaalveeni vahendusel  maksa ja teistesse kudedesse. Seal toimub monosahhariidide 
arvel rasvhapete, aminohapete ja glükogeeni süntees ning nende kataboolne 
oksüdatsioon  energia saamise eesmärgil.  
 
Glükoosi oksüdatsiooni esimene etapp kannab glükolüüsi nime. Glükoos on 
protsess, kus glükoos oksüdeeritakse püruvaadiks. Hapniku puudusel , näiteks lihastes 
intensiivse füüsilise koormuse korral, konverteeritakse tekkinud püruvaat laktaadiks 
ja summaarselt nimetatakse seda protsessi ka anaeroobseks glükolüüsiks. Aeroobsetes 
tingimustes laktaati kudedes ei moodustu, sest püruvaadist tekib atsetüül -CoA ja 
NADH regenereerimiseks kasutatakse hingamisahelat.  
 
Glükoosi oksüdatsioonil vabanev energia.  
Aeroobse glükolüüsi protsessis esmalt  tarbitakse 2 ATPd glükoosi aktivatsiooniks, 
hilisemates staadiumites produtseeritakse 4 ATPd ja 2 NADHd. Summaarselt tekib 
seega 1 mooli glükoosi konverteerimisel 2 mooliks püruvaadiks 2 mooli ATPd ja 2 
mooli NADH.  
 
Glc + 2ADP + 2NAD+ + 2Pi => 2Püruvaat + 2ATP + 2NADH + 2H+  
 
(Glükolüüsis moodustunud NADH  kasutatakse aeroobsete tingimuste korral 
mitokondris ATP sünteesiks, rakendades  oksüdatiivse fosforüülimise protsessi. 
Olenevalt sellest, kuidas  glükolüüsis redutseeritud NADH elektronid sisenevad  
mitokondriaalsesse hingamisahelasse (glütseroolfosfaadi või malaadi- aspartaadi  
süstiku vahendusel), on ATP ligikaudne  saagis 1 NADH mooli kohta kas 1.5 või 2.5 
mooli. Seda ATPd arvestades  on  summaarne ATPsaagis 1 mooli glükoosi 
oksüdatsioonil püruvaadiks 5-7 mooli.  
2 mooli püruvaadi täielik oksüdatsioon TCA tsükli vahendusel võimaldab saada veel 
täiendavalt ca 23 mooli ATPd. Seega saadakse 1 mooli glükoosi täielikul 
oksüdatsioonil CO2ks ja H2Oks kokku  28-30 mooli ATPd.)   
 
Glükolüüsi reaktsioonid 
Glükolüüsi rada on vastavalt reaktsioonide energeetikale jaotatav kaheks faasiks. 
Esimeses faasis tarbitakse energiat ATP kujul, teine faas on energiat salvestav. 
Esimeses faasis kasutatakse 2 ATPd glükoosi konverteerimisel fruktoos 1,6-
bisfosfaadiks (F1,6BP).  
Teises faasis degradeeritakse F1,6BP kaheks püruvaadiks, sellega kaasneb 4  ATP ja 
2  NADH teke.  
 
1. Heksokinaasi reaktsioon .  
ATP sõltuv glükoosi fosforüülimine glükoos-6-fosfaadiks (G6P) on glükolüüsi raja 
esimene reaktsioon . Seda reaktsiooni katalüüsivad koespetsiifilised isoensüümid 
heksokinaasid. Fosforüülimisel on mitu eesmärki. Esiteks konverteeritakse laenguta 
glükoos aniooniks, mis on lõksustatud rakku, sest rakkudel puudub fosforüülitud 
suhkrute jaoks transpordisüsteem. Teiseks konverteeritakse bioloogiliselt inertne 
suhkur sellisesse vormi, mida on edasi võimalik metaboliseerida.  
 
Imetajatel on teada 4 heksokinaasi isosüümset vormi I-IV. I tüüpi heksokinaasi  
nimetatakse sageli glükokinaasiks. Glükokinaas esineb hepatotsüütides. Glükokinaasi 
kõrge Km tõttu on ensüüm küllastatud vaid substraadi (glükoosi) kõrge 
kontsentratsiooni korral.  
 
Teistes kudedes oleva heksokinaasi Km (0.1 mM) on tunduvalt madalam kui 
glükokinaasil (10 mM). Selle erinevuse alusel on perifeersetes kudedes (sisaldavad 
heksokinaasi) võimalik veres sisalduvat glükoosi efektiivselt lõksustada 
konverteerides seda G6P-ks. Maksa oluline funktsioon on vereringet glükoosiga 
varustada ja see on võimalik tänu sellele, et hepatotsüütides oleva glükokinaasi Km 
on oluliselt kõrgem kui normaalne vere glükoositase (5 mM).  
 
Tänu glükokinaasi kõrgele Km-le on maks võimeline puhverdama vere glükoositaset. 
Vahetult peale söömist on maksa glükokinaas märkimisväärselt aktiivne, maks seob 
veres tsirkuleerivat glükoosi ja alandab seega selle kontsentratsiooni.  
 
Kui vere glükoositase langeb, siis glükokinaasi sisaldavad   koed nagu maks ja neerud, 
mis ei ole tugevalt sõltuvad glükoosi tarbimisest, lõpetavad vähese saadaoleva 
glükoosi kasutamise. Samal ajal tarbivad veres allesjäänud glükoosi endiselt madala 
Km väärtusega heksokinaasi sisaldavad koed, mis oluliselt sõltuvad glükoosist. 
Selliste organite hulka kuulub näiteks aju.  
 
Glükoosi taseme  langemisel vereringes alla kriitilise väärtuse, mis juhtub 
söögikordade vahel, suurendab maks vere glükoosi taset glükoneogeneesi raja abil. 
Glükoosi hulk, mida produtseeritakse glükoneogeneetiliselt ei ole piisav selleks, et  
maksas leiduv glükokinaas aktiivselt suhkrut fosforüüliks ja seega väljub tekkiv 
glükoos hepatotsüütidest verre.  
 
Heksokinaasi ja glükokinaasi allosteeriline regulatsioon on samuti erinev. 
Heksokinaasid I, II ja III on allosteeriliselt inhibeeritud produkti G6P 
akumuleerumisel, glükokinaas aga ei ole. See võimaldab akumuleerida maksal 
glükoosi varu glükogeenina sel ajal, kui glükoos on liias ning samas soodustada 
glükoosi perifeerset tarbimist siis, kui glükoos on vajalik energiaallikana perifeersetes 
kudedes.  
 
2. Glükoos 6- fosfaadi isomeraas  
Glükolüüsi raja teine reaktsioon on isomerisatsioon, mille käigus G6P 
konverteeritakse fruktoos 6-fosfaadiks (F6P). Vastav reaktsioon on  rakus olevate 
heksoosfosfaatide kontsentratsioonide korral pöörduv. Seega katalüüsib vastav 
ensüüm nii glükolüütilise raja reaktsiooni kui ka pöördreaktsiooni glükoneogeneetilise 
raja koosseisus .  
 
3. Fosfofruktokinaas-1, PFK-1  
Järgmises glükolüüsi raja reaktsioonis kasutatakse ATP energia F6P konverteerimisel 
fruktoos 1,6-bisfosfaadiks (F1,6BP). Reaktsiooni katalüüsib  fosfofruktokinaas-1 ehk 
PFK-1 ja reaktsioon on praktiliselt pöördumatu (ΔG0 = -22.2 kJ/mol). 
Glükoneogeneetilises rajas viiakse  F1,6BP-i konversioon  F6P-ks läbi hüdrolüütilise 
ensüümi fruktoos 1,6-bisfosfataasi  (F-1,6BPaas) poolt.  
 
Nende kahe ensüümi olemasolu samas raku kompartmendis võimaldab metaboolse 
futiilse tsükli teket, mis kontrollimatul mittereguleeritud kujul viiks suurte 
energiakadudeni. Mõlema ensüümi aktiivsus on aga olulisel määral reguleeritud. 
PFK-1 loetakse kiirust limiteerivaks ensüümiks glükolüüsi rajas ja F-1,6BPaas on 
kiirust limiteeriv ensüüm glükoneogeneesis.    
 
4. Aldolaas  
Aldolaas katalüüsib F1,6BP lagunemist kaheks 3-C  produktiks, 
dihüdroksüatsetoonfosfaadiks (DHAP) ja glütseeraldehüüd 3-fosfaadiks (G3P). 
Aldolaasi reaktsioon kulgeb lihtsalt ka pöördsuunas  ja seda 
kasutatakse nii glükolüüsi kui glükoneogeneesi rajas.  
 
5. Trioosfosfaadi isomeraas  
Aldolaasi reaktsiooni kaks produkti (DHAP ja G3P) on tasakaalus trioosfosfaadi 
isomeraasi poolt katalüüsitava reaktsiooni abil. Glükolüüsi raja järgmine reaktsioon 
kasutab substraadina G3P-d. See määrab ka vastavalt massitoime seadusele 
trioosfosfaadi isomeraasi reaktsiooni toimumise suuna.  
 
6. Glütseeraldehüüd-3-fosfaadi dehüdrogenaas  
Glükoosi katabolismi teises faasis toimuvad reaktsioonid, mille käigus salvestatakse 
energia ATP ja redutseeritud koensüümi NADH kujul. Esimeses nendest  
reaktsioonidest katalüüsib glütseeraldehüüd-3-fosfaadi dehüdrogenaas (G3PDH) 
NAD+ sõltuvat G3P oksüdatsiooni 1,3-bisfosfoglütseraadiks (1,3BPG), millega 
kaasneb NADH teke. G3PDH reaktsioon on rakus pöörduv ning vastav ensüüm 
katalüüsib seega ka glükoneogenesi pöördreaktsiooni.  
 
7. Fosfoglütseraadi kinaas  
Makroergiline ühend 1,3BPG kasutatakse fosfoglütseraadi kinaasi reaktsioonis ATP 
saamiseks. Tegemist on  substraadi tasemel fosforüülimise reaktsiooniga. Teise 
produktina moodustub 3-fosfoglütseraat. See on glükolüüsi raja ainuke ATP osalusel 
toimuv reaktsioon, mis kulgeb rakus pöörduvates tingimustes. Sama ensüüm 
katalüüsib ka glükoneogeneesi pöördreaktsiooni.   
 
Fosfoglütseraadi kinaasi ja 1,3BPG-ga on erütrotsüütides assotseerunud oluline 
reaktsioon, mida katalüüsib  bisfosfoglütseraadi mutaas. Reaktsiooni tulemusel 
moodustub 2,3-bisfosfoglütseraat (2,3BPG), oluline hemoglobiini ja hapniku vahelise 
kompleksi moodustamise allosteeriline regulaator. 2,3-bisfosfoglütseraadi fosfataas  
degradeerib  2,3BPG 3-fosfoglütseraadiks, mis on tavaline glükolüüsi raja vaheühend. 
Seega opereerib 2,3BPG shunt 1 ATP ekvivalendi kulutamise arvel ühe 
tsüklit  läbiva trioosi kohta. Protsess ei ole füsioloogilistes tingimustes pööratav.  
 
8, 9. Fosfoglütseraadi mutaas ja enolaas  
Glükolüüsi järelejäänud osas konverteeritakse suhteliselt madala energiaga 3PG kui 
fosfoatsüülester kõrge energiasisaldusega molekuliks ja seotakse fosfaat ATP kujul. 
3PG konverteeritakse esmalt 2PGks fosfoglütseraadi mutaasi toimel ja 2PG omakorda 
enolaasi reaktsioonis fosfoenoolpüruvaadiks (PEP).  
 
10. Püruvaadi kinaas  
Glükolüüsi raja viimases reaktsioonis konverteeritakse PEP püruvaadiks reguleeritava 
ensüümi püruvaadi kinaasi (PK) poolt. Reaktsioon on tugevalt eksergooniline. 
Reaktsiooni tulemusel kantakse fosforüül üle ADP koosseisu ning seega  moodustub 
ATP. Fosfaadi eemaldamise tulemusel PEP kossseisust  moodustub esmalt 
ebastabiilne enoolvorm, mis tautomeriseerub spontaanselt stabiilsemaks püruvaadi 
ketovormiks. Selle reaktsiooni arvele langeb oluline osa PEP hüdrolüüsi 
vabaenergiast.  
 
Anaeroobne glükolüüs, fermentatiivsed reaktsioonid  
Aeroobsetes tingimustes metaboliseeritakse püruvaat enamikes rakkudes edasi TCA 
tsükli vahendusel. Anaeroobsetes tingimustes konverteeritakse püruvaat 
erütrotsüütides ja lihaskoes püruvaat laktaadiks. Reaktsiooni katalüüsib  laktaadi 
dehüdrogenaas (LDH), tekkiv laktaat transporditakse rakust välja.  
 
Anaeroobsetes tingimustes võimaldab püruvaadi konverteerimine laktaadiks 
samaaegselt  tagasi oksüdeerida G3PH reaktsioonis tekkiva NADH. See reaktsioon on 
vajalik, sest NAD+ on glükolüüsi rajas G3PDH reaktsiooni üheks substraadiks, ning 
ilma selleta glükolüüs seiskub. Aeroobsetes tingimustes kulgeva glükolüüsi korral 
kantakse elektronid NADH koosseisust mitokondriaalse hingamisahela kandjatele, 
ehk siis oksüdatiivne fosforüülimine regenereerib pidevalt tsütoplasmaatilise NAD+.  
 
Aeroobse glükolüüsi korral on mooli oksüdeeritava glükoosi kohta võimalik saada 
oluliselt rohkem ATP-d kui anaeroobsetes tingimustes. Glükolüüsi olulisus 
lihasrakkudele seisneb aga selles, et selles protsessis genereeritakse ATP-d ca 100x 
kiiremini kui  oksüdatiivse fosforüülimise protsessis. Seega kasutatakse lühiajalise 
intensiivse pingutuse korral lihaskoe rakkudes ATP saamise eesmärgil anaeroobset 
glükolüüsi. 
 
Anaeroobsetes tingimustes kasvavate mikroorganismide korral kasutatakse NADH 
reoksüdeerimiseks fermentatsiooni ehk kääritusreaktsioone. Nendest tuntuim on 
pärmirakkudes toimuv kaheetapiline alkohoolne fermentatsioon .  
Esimeses, tiamiinpürofosfaadi (TPP) sõltuvas reaktsioonis, katalüüsib püruvaadi 
dekarboksülaas atseetaldehüüdi teket püruvaadist. Üks süsinik vabaneb sealjuures  
CO2 vormis. Teises, alkoholi dehüdrogenaasi reaktsioonis redutseeritakse 
atseetaldehüüd etanooliks, kasutades selleks redutseeritud NADH, millest tekib 
NAD+. Fermentatiivsed reaktsioonid tagavad stöhhiomeetrilise koguse NADH 
reoksüdatsiooni ning võimaldavad seega glükolüüsi raja edasise kulgemise .  
  

Document Outline

  • Glükolüüs 
  • Süsivesikud toidus 
  • Glükolüüsi reaktsioonid
  • 2. Glükoos 6-fosfaadi isomeraas 
  • 3. Fosfofruktokinaas-1, PFK-1 
  • 4. Aldolaas 
  • 5. Trioosfosfaadi isomeraas 
  • 6. Glütseeraldehüüd-3-fosfaadi dehüdrogenaas 
  • 7. Fosfoglütseraadi kinaas 
  • 8, 9. Fosfoglütseraadi mutaas ja enolaas 
  • 10. Püruvaadi kinaas 
  • Anaeroobne glükolüüs, fermentatiivsed reaktsioonid 
Vasakule Paremale
Glükolüüs #1 Glükolüüs #2 Glükolüüs #3 Glükolüüs #4 Glükolüüs #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RViikoja Õppematerjali autor
Glükolüüsi rada on vastavalt reaktsioonide energeetikale jaotatav kaheks faasiks. Esimeses faasis tarbitakse energiat ATP kujul, teine faas on energiat salvestav. Esimeses faasis kasutatakse 2 ATPd glükoosi konverteerimisel fruktoos 1,6-bisfosfaadiks (F1,6BP).
Teises faasis degradeeritakse F1,6BP kaheks püruvaadiks, sellega kaasneb 4 ATP ja 2 NADH teke.

Sarnased õppematerjalid

Biokeemia II EKSAMiks kordamine
32
docx

Biokeemia II EKSAMiks kordamine

Signaali tansduktsiooni protsessiga kaasneb hormooni sidumise efekti amplifikatsioon. Ühe hormooni molekuli sidumise tagajärjel tekib palju cAMP molekule. 5. Fosforülaas a ja fosforülaas b, T ja R vorm, allosteeriline aktiivsuse kontroll. 6. Fosforülaasi kinaasi ja valgu (glükogeeni) fosfataasi aktiivsused Glükolüüs SISSEJUHATUS 1. Defineerige glükolüüs. Selgitage milline on glükolüüsi roll energeetilises metabolismis. Glükolüüs on rada, millega glükoos konverteeritakse püruvaadiks. Selles protsessis moodustub 2 ATP-d. Glükoos aktiveeritakse fosforüülimise teel. Fosforüülitud vaheühedid konverteeritakse makroergilisteks ühenditeks. Makroergiliste ühendite energiat kasutatakse ATP sünteesiks. Summaarne reaktsioon: Glükoos + 2ADP + 2Pi + 2NAD+ 2Püruvaat + 2NADH + 2ATP + 2H2O + 4H+ 2

Biokeemia
Glükolüüs
7
doc

Glükolüüs

GLÜKOLÜÜS 1. Mõisted. Glükolüüs on ensümaatiliste reaktsioonide ahel, mille käigus glükoos muudetakse püruvaadiks. a) Lähtesubstraat/substraadid - glükoos. Toidust saadavad süsivesinikud: - Tärklis ja glükogeen: hüdrolüüsitakse glükoosiks amüloosi abil suus. - Disahhariidid (maltoos, sahharoos, laktoos): hüdrolüüsitakse monosahhariidideks. Maltoos + H2O 2 glükoos (maltaas) Sahharoos + H2O glükoos + fruktoos (sahharaas invertaas)

Keemia
Biokeemia - ensüümid-hormoonid-ainevahetusrajad ning süsivesikute ja rasvhapete oksüdatsioon
15
doc

Biokeemia - ensüümid, hormoonid, ainevahetusrajad ning süsivesikute ja rasvhapete oksüdatsioon

süsinikule, tekib 2-fosfoglütseraat, millest enolaasi toimel saadakse fosfoenoolpüruvaat. Sellest võtab püruvaadi kinaas ära fosfaatrühma, mille ta seob ADP-ga (tekib ATP) ning fosfoenoolpüruvaadist saab lihtsalt püruvaat. Püruvaat redutseeritakse laktaadiks laktaadi dehüdrogenaasi abil ning samal ajal oksüdeeritakse NADH +H+ ning selle reaktsiooni produkt NAD+ saab osaleda juba järgmise molekuli lagundamisel. Et kogu see pikk jutt kokku võtta toimub glükolüüs peamiselt kolme liiki reaktsioonidena. Esiteks glükoosi süsinikahel lammutatakse, fosfaatrühmad kantakse ühenditelt üle, et produtseerida ATP-d ning sobstraadi molekulidelt võetakse vesinikke ja seotakse need NAD+ abil püruvaadile. Fosforüülitud ühendid on sellepärast olulised, et fosfaatrühmad on tavaliselt ioniseeritud ning selle tõttu ei saa läbida rakumembraani ning seega hoiavad fosforüülitud ühendid neid aineid raku sees ega lase neil imbuda väliskeskkonda.

Biokeemia
BIOKEEMIA harjutustunni küsimuste vastused II KT-ks
73
pdf

BIOKEEMIA harjutustunni küsimuste vastused II KT-ks

4. HARJUTUSTUND SÜSIVESIKUD Mono-, oligo- ja polüsahhariidid 1. Andke definitsioon järgmistele mõistetele: a) süsivesinik (keemia alusel) - Biomolekul, mis koosneb vaid vesinikust, süsinikust ja hapnikust. Süsivesikuteks loetakse polühüdroksüaldehüüde ja -ketoone või aineid, mis annavad hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Nimetus tuleb empiirilisest valemist (CH2O)n b) Oligosahhariid - liitsuhkrud, mis koosnevad 2-10 glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jäägist. Jaotatakse redutseeruvateks - vaba hemiatsetaalrühm on olemas; ja mitteredutseeruvateks - puudub vaba hemiatsetaalrühm. c) Polüsahhariid - liitsuhkrud. Lihtsuhkrute polümeerid, mis koosnevad sadadest kuni tuhandetest kovalentselt glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jääkidest. Jaotatakse kaheks: homopolüsahhariidid - koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest; heteropolüsahhariidid - koosneva

Biokeemia
Metaboolsed protsessid
12
docx

Metaboolsed protsessid

lõhustumine monomeerideks – ehitusüksusteks), mille käigus salvestatakse (nt. ATP) või vabaneb soojusena metaboolset energiat ning saadakse anabolismi lähtesubstraadid • Jääkainete eemaldamine organismist Katabolismi etapid • Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks • Monomeeride muutmine metaboolse raja võtmeühenditeks (metaboliidid) • Metaboliitide oksüdatsioon Anabolism ja katabolism • Toitumisjärgselt on aktiivsed rajad: • glükolüüs, • glükogeeni süntees • lipogenees • valkude süntees, kudede uuendamine Ehk üleliigse metaboolse kütuse säilitamine varuainetena • Mittetoitumise (mis algab juba mõne tunni möödumised peale toitumist) faasis on aktiivsed • glükogeeni lõhustamine (miks glükogeen on väga palju hargnenud? Milliste kudede rakkudes glükogeen deponeeritakse?) • lipiidide varu (triglütseriidid) lagundamine • valkude muundamine glükoosiks glükoneogeneesi

Keemia
Glükolüüs pürüvaadi transformatsioonid
4
docx

Glükolüüs,pürüvaadi transformatsioonid

Glükolüüs : · Ensümaatiliste reaktsioonide ahel, mille käigus glükoos muudetakse püruvaadiks · Raku tsütoplasmas kulgev universaalne ainevahetusrada · Anaeroobsetes rakkudes ainus ATP-d tootev rada · Aeroobsetes rakkudes esimene etapp süsivesikute oksüdatsioonil a) lähtesubstraat / substraadid - glükoos b) millises raku kompartmendis reaktsioonid toimuvad - tsütoplasmas c) protsess on aeroobne / anaeroobne - hapniku defitsiidi korral toimub anaeroobne glükolüüs ja hapniku küllaldasel olemasolul aeroobne glükolüüs, need erinevad püruvaadile järgnevate reaktsiooniproduktide poolest. d) kas / milline on energiavajadus (ATP vormis) protsessi käivitamiseks - esimeses faasis tarbitakse 2 molekuli ATP, et teda hiljem rohkem toota. e) energiasaagis ATP ja taandatud koensüümidena (NADH) - 2ADP tekib 2ATP ning 2NAD+ tekib 2 NADH. 2. Glükolüüsi reaktsiooniahel koosneb 10-st üksikreaktsioonist, mida võib rühmitada järgmisteks

Üldbioloogia
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED
5
doc

BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED

tsitraaditsükli erinevatest etappidest ja annavad 18 ATP-d. Lisaks saadakse tsitraaditsüklis suktsinaadi konverteerumisel fumaraadiks 2 FADH2 molekuli, millest saab 4 ATP molekuli. Kokku ongi glükoosi aeroobse lõhustumise energia saagis 38 ATP-d. 2. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui saate glükolüüsi. Glükolüüs on glükoosi osaline või lõplik oksüdatiivse lõhustumine, mille jooksul organism konverteerib glükoosis oleva energia endlae sobivasse vormi: ATP või NADH. Glükolüüs on üksikreaktsioonide jada. Glükoosi osaline lõhustumine toimub hapniku defitsiidi tingimustes nt. intensiivselt töötavates lihasrakkudes, erütrotsüütides. See toimub tsütoplasmas ja tekib laktaat. Glükoosi lõplik lõhustumine toimub hapniku juuresolekul. Tekivad CO 2 ja H2O ning see toimub mitokondrites tsitraaditsükli vahendusel. Glükoosi lõhustumise etapid: I Glükoosi aktiveerimine fosforüleerimise teel. Süneesitakse glükoos-6-fosfaat ensüümi heksoosi kinaas vahendusel.

Biokeemia
Biokeemia I kordamisküsimuste vastused
24
docx

Biokeemia I kordamisküsimuste vastused

1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama Pikemalt: Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. (Kips on kips! ja 5=100:5 ­ 15=1041) 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II säädus) 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vee jäätumisel tema korrapära kasvab ehk S<0. Avatud süsteemi isevoolulised protsessid toimuvad vabaenergia vähenemise suunas (G<0). Selleks,et G oleks negatiivne, peab H<0 ning seega tingimuseks on see,et protsess peab toimuma madalamatel temperatuuridel H>TS Entroopia vähenemist peab kompenseerima soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga ja seega peab ümbritsev keskkond

Biokeemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun