Keemia alused: Termodünaamika (1)

Termodünaamika
1. Mis on süsteem ja keskkond termodünaamikas? Kuidas süsteeme klassifitseeritakse? Tooge näiteid! – Süsteem on see osa, millest oleme huvitatud (kapp). Kõik ülejäänu on ümbritsev keskkond (tuba kapiga jne). Süsteem võib olla: 1) avatud, kui ta vahetab (võib vahetada) keskkonnaga ainet ja energiat ( auditoorium ); 2) suletud, kui toimub ainult energiavahetus(õllepudel); 3)isoleeritud, kuimingit vahetust ei toimu(suletud termos).
2. Selgitage järgmisi mõisteid: olekuparameetrid , olekufunktsioonid , protsessi funktsioonid, intensiivsed ja ekstensiivsed suurused. Tooge näiteid! – Olekuparameetrid - Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku, mida saab mõõta.; Olekufunktioonid – süsteemi olekufunktsioonid on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist: tihedus, siseenergia (kõrgus merepinnast). Olekufunktsiooni erinevus kahe oleku vahel sõltub ainult nendest olekutest, aga mitte viisist, kuidas ühest teise liiguti.; Protsessi funktsioonid - Mehaaniline töö kui protsessi funktsioon sõltub sellest, kuidas td süst. läheb üle algolekust lõppolekusse. Mehaaniline töö loetakse posit. td süst. paisumisel (mahu suurenemisel ), negatiivseks aga komprimeerimisel (mahu väh.).; Intensiivsed suurused - Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp.; Ekstensiivsed suurused - parameetrid , mis on proportsionaalsed süsteemis olevate kehade massiga või osakeste arvuga. Nt. maht, energia, entroopia , entalpia . 50 grammil ainel on 2x rohkem siseenergiat kui 25 grammil ainel samadel tingimustel.
3. Defineerige süsteemi siseenergia. – Süsteemi summaarset võimet teha tööd nim tema siseenregiaks U.
4. Arvutage soojuse ja töö tõttu tekkiv siseenergia muutus. ∆U=q+w q-eraldunud soojuse hulk ;w-paisumistöö
5. Arvutage gaasi paisumisega kaasnev töö, soojuse ja siseenergia muutus. w=-Pex∆V (w=-nRTlnV2/V1)?
6. Sõnastage termodünaamika I seadus ja selgitage sellest seadusest tulenevaid järeldusi. – Isoleeritud süsteemi siseenergia on konstantne , energia jäävuse seadus, ei teki ega kao. Mitteisoleeritud süsteemi korral ∆U=q+w, konstantsel ruumalal ∆U=q. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga , mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb – energia lihtsalt muutub ühest liigist teise.
7. Mis on aine soojusmahtuvus ? Kuidas see sõltub aine ehitusest? - Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra (J/K). Kuna suurema ainehulga soojusmahtuvus on suurem, tuleb aine soojusmahtuvus anda kas massiühiku või mooli aine kohta. Aine molaarne soojusmahtuvus sõltub tema ehituse keerukusest – keerukamate ainete soojusmahtuvus on suurem, kuna neis on rohkem võimalusi energia alvestamiseks. Vedelike soojuskahtuvused on reeglina suuremad kui vastavatel tahkistel . Molekulid saavad rohkem liikuda ja pöörelda.
9. Defineerige entalpia. Milleks see võiks hea olla? – (state function ) Olekufunktsioon mis lubab jälgida energia muutusi konstantsel rõhul – entalpia. Süsteem teeb saadud soojuse arvel ka tööd ja tema siseenergia muutus on selle võrra väiksem. Süsteemi entalpia muutus on võrdne eraldunud soojusega või saadud soojusega konstantsel rõhul.
10. Defineerige reaktsioonientalpia ja tekkeentalpia . Selgitage nendevahelist erinevust. – Reaktsioonientalpia – entaplia muutus mooli kohta molekulis arvestades võrrandi stöhhiomeetrilisi kordajaid. Tekkeentalpia – standardne tekkeentalpia ∆Hf0 on defineeritud kui 1 mooli aine tekkimisreaktsiooni entalpia, lähtudes vajalikest elementidest nende kõige stabiilsemates vormides . Seega on elemendi tekkeentalpia tema kõige stabiilsema vormis 0. Kui ainet elementidest otse sünteesida ei saa, kasutatakse tema põlemisentalpiat ja Hessi seadust. Erinevus?
11. Leidke reaktsioonientalpia, kui siseenergia muutus on antud ja vastupidi. - ∆H=∆U+∆ngasRT
12. Mis on faasiüleminekud ja kuidas arvutatakse neile vastavaid entalpiaid? – tahke>vedel> gaas Aine üleminekul ühest faasist teise on faasiüleminek, aine ise ei muutu. Faasiüleminekud toimuvad kindla temp ja rõhu juures, mis sõltuvad ka aine puhtusest. Kuna aine üleminek ühest faasist teise toimub enamasti konstantsel rõhul, on selliste protsesside soojusülekandeid hea iseloomustada entalpiamuutuste kaudu. ∆H(aur)=Hm(g)-Hm(v)=-∆H( kondens ) (v)-(t)=(tahk); (g)-(t)=(aur)+(sul)
13. Mida kirjeldab aine soojendamiskõver ja millest sõltub selle kuju? – Soojendamiskõver kirjeldab graafiliselt aine (proovi) temperatuuri muutust, sõltuvalt talle antud soojuse hulgast. Kuju sõltub: 1) aine soojusmahtuvusest; 2)toimuvatest faasiüleminekuprotsessidest, kusjuures faasiülemineku ajal proovi temp ei muutu.
14. Leidke Hessi seaduse abil summaarne reaktsioonientalpia, kui osareaktsioonid ja nende entalpiad on antud.
15. Arvutage kütuse põlemisel vabanev soojus . – Peab olema antud põlemisreaktsiooni entalpiamuut jne.
16. Arvutage standardne reaktsioonientalpia, kui osalevate ainete standardsed tekkeentalpiad on antud. ∆Hr0=∑n∆Hf0( saadused )-∑n∆Hf0(lähteained)
18. Defineerige sidemeentalpia. Nimetage sidemeentalpia puudused. – Reaktsioonientalpiat saab ka ennustada, lähtudes reaktsiooni käigus toimunud sidemete katkemise ja tekkimise entalpiatest. Sideme tugevust näitab sidemeentalpia. Sidemeentalpia on alati positiivne. Sidemeentalpia sõltub mitte ainult seotud aatomitest, vaid ka nende naabrusest. Vastav varieeruvus on aga suhteliselt väike. Reeglina antakse tabelites keskmised sidemeentalpiad (∆HB). Sidemeentalpiad antakse reeglina gaasifaasi kohta.
19. Arvutage keskmiste sidemeentalpiate abil reaktsioonientalpia. - ∆H0=∑∆Hf0(sideme lagunemine )+(-∑∆Hf0(sidemte tekkimine)
20. Arvutage reaktsioonientalpia erinevatel temperatuuridel . - ∆Hr,20=∆Hr,10+∆Cp(T2-T1) C-soojusmahtuvus ∆Cp=∑nCP,m( produktid )-∑nCP,m(lähteained)
21. Mis on entroopia ja milles seisneb selle tähtsus termodünaamikas? Millised tegurid mõjutavad süsteemi entroopiat ? – Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv – entroopia. Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab iga iseenesliku muutuse tulemusena. Entroopia on olekufunktsioon – süsteemi korrapära (või korrapäratus) ei sõltu vastava oleku saavutamise teest. Süsteemi entroopiat mõjutavad: 1)Temp tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem (energilisemalt, kiiremini) liikuma; 2)Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel.
22. Sõnastage termodünaamika II seadus ja selgitage sellest seadusest tulenevaid järeldusi. - Termodünaamika teine seadus väidab, et kõigis looduslikes protsessides entroopia kasvab. Entroopia on Universumi korrapäratuse määr. Teise seaduse üks järeldus on, et soojus liigub kuumemast kohast külmemasse kohta. Kuuma objekti kogunenud soojus levib laiali väljapoole ja on vähem korrapärane, sel viisil see protsess suurendabki entroopiat. Soojus ei levi iseenesest külmast kohast kuuma kohta. Entroopia mängib osa ka keemilistes reaktsioonides. Paljud reaktsioonid suurendavad entroopiat, muutes keemilise energia soojuseks, mis kandub ümbruskonda laiali. Mõnede reaktsioonide korral vabanevad gaasid, mis on vedelikest või tahketest kehadest vähem korrapärased.
23. Arvutage entroopiamuut pöörduval soojusülekandel. - ∆S=nRlnP1/P2
24. Leidke ideaalgaasi isotermilise paisumise või kokkusurumise entroopiamuut. - ∆S=nRlnV2/V1(T2/T1)
25. Arvutage faasiülemineku standardne entroopiamuut. - ∆Saur=∆Haur/Tkeem
26. Sõnastage termodünaamika III seadus ja selgitage sellest seadusest tulenevaid järeldusi. - Termodünaamika kolmas seadus ütleb, et on olemas minimaalne temperatuur, mida nimetatakse absoluutseks nulliks. Sellel temperatuuril on ainel minimaalne võimalik soojusenergia ja ta ei saa muutuda külmemaks. Absoluutse nullini on võimatu jõuda, sest iga objekt neelaks absoluutse nullini jõudes otsekohe soojust teda ümbritsevatelt objektidelt. Sellest hoolimata näitavad arvutused, et absoluutne null on –273,15 kraadi Celsiuse skaala järgi. Paljud termodünaamika arvutused kasutavad temperatuure termodünaamilises skaalas, mis seab absoluutseks nulliks 0 K (null Kelvinit). Valemid, mis kirjeldavad gaaside omadusi, on termodünaamiliste temperatuuride kasutamise näiteks. Konstantsel rõhul muutub gaasi ruumala võrdeliselt tema temperatuuriga arvatuna absoluutsest nullist. Samuti, kui gaasi hoitakse fikseeritud ruumala juures, siis selle surve kasvab võrdeliselt tema termodünaamilise temperatuuriga.
27. Selgitage mõistet termodünaamiline tõenäosus. – Reaalsete protsesside kulgemine iseeneslikult ainult ühes suunas tuleneb aine molekulaarsest ehituest. Iga süsteemi olekut (energiat) on võimalik realiseerida erineva arvu mikroolekute järgi. Termodünaamiline tõenäosus W ongi mikroolekute arv, mille kaudu antud süsteemi olek on realiseeritav.
28. Leidke ja analüüsige Boltzmanni valemi abil aine entroopiamuutu. – S=klnW Mikroolek eksisteerib vaid hetke, nii et reaalsed mõõtmised toimuvad tegelikult kesendatult üle paljude mikroolekute. Valemist /jutust lähtuvalt kulgevad protsessid iseeneslikult suurema tõenäosusega oleku suunas. Valemi rakendamine reaalse aine entroopia arvutamiseks on väga keeruline sageli ebatäpne.
29. Hinnake antud tingimustel ja süsteemide koostise juures, millise süsteemi entroopia on suurem. – Kui meid huvitava temp ja nulltemp vahel toimub faasiüleminekuid, tuleb ka nende entroopiamuudud arvesse võtta. Ainete molaarsed entroopiad kasvavad nende ehituse keerukuse kasvuga. Gaaside molaarsed entroopiad on suuremad kui sarnastel vedelikel või tahkistel. Kui reaktsiooni käigus kulub või tekib gaas, on vastav entroopiamuut domineeriv ja reaktsioonientroopia märki saab sellest lähtuvalt ennustada. Muudel juhtudel on entoopiamuudud suhteliselt väiksed ja nende ennustamiseks tuleb kasutada numbrilisi andemid.
30. Leidke standardsete molaarsete entroopiate abil standardne reaktsioonientroopia. –
∆Sr0=∑nSm0(saadused)-∑nSm0(lähteained)
31. Hinnake soojusvahetusega kaasnevat keskkonna entroopiamuutu konstantsel rõhul ja temperatuuril.-∆S=qrev/T
32. Hinnake reaktsiooni iseeneslikkust summaarse entroopiamuudu abil. - ∆Ssum=∆Ssüst+∆Skesk Protsess on spontaanne, kui ∆Ssum on positiivne.
33. Kasutage summaarset entroopiamuutu süsteemi tasakaaluoleku kindlaks tegemiseks. – Tasakaaluolekus ei ole päri- ega vastassuunalised protsessid iseeneslikud ehk: ∆Ssum=0
34. Mis on reaktsiooni vabaenergia ? Arvutage entalpia- ja entroopiamuudu abil reaktsiooni vabaenergia. Hinnake vabaenergiamuudu abil reaktsiooni iseeneslikkust antud temperatuuril. – Vabaenergia on olekufunktsioon, määrab reaktsiooni iseeneslikkuse. ∆G=∆H-T∆S ja ∆G=-T∆Ssum Kui miinusega, siis iseeneslik/spontaanne.
35. Arvutage standardsete tekkevabaenergiate abil reaktsiooni standardne vabaenergia. –
∆Gr0=∑nGm0(saadused)-∑nGm0(lähteained)
36. Leidke protsessi maksimaalne mittepaisumistöö suurus. – we,max=∆G
37. Arvutage minimaalne temperatuur, mille korral endotermiline reaktsioon võib iseeneslikult kulgeda. – T=∆Hr0/∆Sr0
Füüsikaline tasakaal
38. Mis on füüsikaline tasakaal? Mis on staatiline tasakaal? Mis on dünaamiline tasakaal? – Füüsikaline tasakaal – faasid ja faasiüleminekud; lahustuvus ; kolligatiivsed omadused; binaarsed vedelike segud ; kromatograafia. Staatiline tasakaal – Ahvid köie otsas. Eest vaadates 10, küljepealt 1. Dünaamiline tasakaaal – dünaamilise tasakaalu korral päri- ja vastassuunalised protsessid küll toimuvad, kuid võrdse kiirusega.
39. Defineerige aururõhk. Hinnake Clausiuse- Clapeyroni võrrandi abil vedeliku aururõhku ja keemistemperatuuri. Millest lähtudes saab ennustada aine lenduvust? – Aururõhk on defineeritud kui vedeliku või tahkisega tasakaalus oleva auru poolt avaldatav rõhk. lnP2/P1=(∆H0aur/R)*(1/T1-1/T2) Mida tugevamad on jõud molekulide vahel, seda väiksem on vedeliku lenduvus . Lenduvuse prognoosimisel tuleks arvesse võtta: 1) vesiniksidemed ; 2) dipool -dipool interaktsioonid ; 3)dispersiooni (Londoni) jõud – mida rohkem elektrone, seda tugevamad on interaktsioonid.
40. Selgitage keemise, külmumise ja sulamise olemust. – Temperatuuri tõustes vedeliku aururõhk samuti tõuseb, kuni saab võrdseks atmosfääriga ja aurustumine hakkab toimuma kogu lahuse ulatuses – vedelik hakkab keema . Külmumisel väheneb vedeliku molekulide energia tasemini, mil nad enam liikuda ei saa ja toimub aine üleminek tahkesse faasi. Külmumistemp on temp, mille juures tahke aine ja vedelik on tasakaalus ning varieerub sõltuvalt rõhust. Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks ∆G=0.
41. Analüüsige aine faasidiagrammi. Selgitage Gibbsi faaside reeglit. – Kui meil on k komponenti (ainet) ja p faasi, siis vabadusastmete (süsteemi kirjeldamiseks vajalike muutujate) arv f avaldub: f=k-p+2 . Seega ühekomponentses süsteemis f=3-p . Ühekomponentses süsteemis ei saa tasakaalus olla korraga rohkem kui 3 faasi.
42. Selgitage lahustumise põhimõtet. Selgitage gaaside lahustumist, kasutades selle hindamiseks Henry seadust. Kirjeldage temperatuuri mõju lahustumisele. – Lahustumisel lähevad lahustuva aine osakesed lahusti faasi, andes homogeense segu – lahuse. Aine lahustuvusel teises aines on reeglina piirid. Küllastunud lahus on lahus, milles on lahustunud maksimaalne võimalik kogus lahustunud ainet. Sarnane lahustab sarnast. Reeglina on antud aine lahustamiseks parimad lahustid need, mis sarnanevad ainega eelkõige oma polaarsuselt. Henry seadus - Gaasi lahustuvus konstantsel temp on proportsionaalne tema osarõhuga: s=kHP . kH on Henry konstant. Konstantsel temp rõhu tõstmine kaks korda suurendab ka gaasi lahutuvust kaks korda. Kõrgemal temp toimub ainete lahustumine reeglina kiiremini. Seega aga ei tähenda, et kõrgemal temp oleks lahustuvus alati suurem: 1) nii on enamike gaaside lahutuvused kõrgemal temp madalamal; 2) enamike tahkete ainete lahutuvus kasvab temp tõustes, kuid esineb ka vastupidist ja isegi segakäitumist
44. Selgitage kolligatiivseid omadusi. – Rida lahuste omadusi sõltub ainullt lahuse konsentratsioonist, mitte aga lahustunud ainest. Selliseid omadusi nim kolligatiivseteks. Tähtsamad kolligatiivsed omadused on aururõhu alanemine, keemistemp kasv, külmumistemp alanemine ja osmootne rõhk. Kolligatiivseid omadusi on hea arvutada, lähtudes konsetratsioonidest, mis on esitatud kas: moolimurruna; molaarsusena.
45. Arvutage Raoult ’i seaduse abil lahusti aururõhk lahuses. – Plahusti=xlahustiPpuhas
46. Joonistage keemistemperatuuri tõusu kirjeldav graafik . Selgitage seda. – Keemistemp on temp, kus aruru ja vedeliku vabaenergiad võrdsustuvad: Gaur=Gvedelik . Lahustumisega kaasneb entroopia kasv ja selle tulemusena ka lahuse vabaenergia kahanemine. Seega peab ka auru vabaenergia kahanema ning sellele vastab keemistemp tõus. Keemistemp tõus on enamasti väike. (konspekt)
47. Joonistage külmumistemperatuuri alanemist kirjeldav graafik . Selgitage seda. – Oluliselt suurem on külmmumistemp alanemine, mida ka rohkem kasutatakse: jää sulatamiseks maanteedel; aine puhtuse hindamiseks laboratooriumis. (konspekt)
48. Arvutage lahustunud aine molaalse kontsentratsiooni abil keemistemperatuuri tõus / külmumistemperatuuri alanemine. - ∆T=kcm k-kas lahusti ebullioskoopiline(kb)(T tõus) või krüoskoopiline konstant (kf)(T alanemine)
49. Mis on van’t Hoffi faktor? Analüüsige van’t Hoffi faktori leitud väärtust. – Väga lahjas lahuses on anioonid ja katioonid praktiliselt sõltumatud, kontsentreeritumates lahustes tuleb aga arvestada nendeevahelisi agregaate. Seetõttu kasutatakse vahel eeltoodud valemis empiirilist van’t Hoffi faktorit i: ∆T=ikcm. Lähtudes faktori i suurusest , võib hinnata ainete dissotsiatsiooni ulatust lahuses. Ioonide arv = i. NaCl i=2; CaCl2 i=3 jne. Määratakse happe tugevust, kui palju H-ke annab lahusesse, seda tugevam, suurem number.
50. Mis vahe on osmoosil ja pöördosmoosil? Milleks pöördosmoosi kasutatakse? – Osmoos on nähtus, kus lahusti tungib läbi poolläbilaskva membraani kontsentreeritumasse lahusesse. Poolläbilaskev membraan laseb läbi ainult osasid lahuses olevaid molekule. Osmoos põhjustav osmootse rõhu ∏, mis on äärmiselt oluline elu ülalhoidmiseks. Rakendades soola lahusele suuremat rõhku kui osmootne rõhk, saab sundida lahusti molekule üle minema läbi poolläbilaskva membraani puhtasse lahustisse. Sellist pöördosmoosi nimelist tehnoloogiat kasutatakse tänapäeval laialdaselt joogivee tootmisel mereveest .
51. Leidke teadaoleva molaarse kontsentratsiooniga lahuse osmootne rõhk. - ∏=iRTc i-mitmeks iooniks lagunevad
52. Selgitage kolligatiivsete omaduste kasutamist lahustunud ainete molaarmasside määramiseks. Milliste võimalike probleemidega (veaallikatega) tuleb arvestada? -
53. Kirjeldage binaarsete vedelike segusid, kaasa arvatud mitteideaalsed segud. – Reeglina on binaarsed segud tõelised lahused, kuid traditsiooniliselt nim neid sageli ka segudeks. Vaatleme lihtsat binaarset segu, mis koosneb benseenist ja tolueenist. Kuna ainete struktuurid on sarnased, võib eeldada, et tegu on ideaalse lahusega, s.t mõlemad komponendid käituvad vastavalt Raoult’i seadusele. Seega on aurufaas rikkam lenduvama komponendi osas – antud juhul siis benseeni osas. Seda fakti saab kasutada segu lahutamisel komponentideks (puhastamisel) destilleerimise teel. Enamus segusid ei ole ideaalsed. Seetõttu on ka aururõhud erinevad tulenevalt Raoult’i seadusest. Kõrvalekalded võivad olla mõlemas suunas: 1)aururõhk suurem kui ennustatud – positiivsed kõrvalekalded ( etanool / benseen ); 2)aururõhk väiksem kui ennustatud – negatiivsed kõrvalekalded (atsetoon/kloroform). Kõrvalekalded on ennustatavad, lähtudes segunemisentalpiatest – positiivsele segunemisentalpiale vastab positiivne kõrvalekalle. Need kõrvalekalded raskendavad ka segu komponentide teineteisest eraldamist, kuna tekivad aseotroopilised segud, mille keemistemp on kas madalam või kõrgem kui kummalgi segu komponendil. Positiivsete kõrvalekalletega segud annavad aseotroopse segu, mis keeb madalamal temp kui kumbki komponent . Negatiivsete kõrvalekalletega segud annavad aseotroopse segu, mis keeb kõrgemal temp kui kumbki komponent.
54. Leidke binaarsete vedelike segu aururõhk ja auru koostis. – Psum=PA+PB=xA,seguPA,puhas+xB,seguPB,puhas
Keemiline tasakaal
57. Mis on keemiline tasakaal? Selgitage selle seost vabaenergiamuuduga. – Keemiline tasakaal on keemilise reaktsiooni seisund kui puuduvad kalduvused muutusteks reaktsioonisegus – reagentide, saaduste konsentratsioonides või osarõhkudes. Päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Ka keemilisele tasakaaluolekule vastab Gibbsi vabaenergia miinimum, s.t ∆G=0. Reaktsiooni vabaenergia on saaduste ja lähteainete molaarsete vabaenergiate vahe. Selle arvutamiseks peab teadma, kuidas iga reaktsioonis osaleva aine vabaenergia muutub sõltuvalt tema kontsentratsioonist või osarõhust.
58. Mida näitavad ainete aktiivsused? – Ainete aktiivsus saab kasutada, et kirjeldada reaalseid gaase ja reaalseid lahuseid, kui molekulidevahelised interaktsioonid on tähtsad.... aj on aine J aktiivsus. Idealiseeritud süsteemide jaoks on aktiivsusel lihtne sisu: 1)ideaalgaasi korral aj=PjP0 (sageli jäetakse P0 ehk standardrõhk 1 bar märkimata); 2)lahustunud aine korral lahjas lahuses aj=[J]/[J]0=1M; 3)puhta tahkise või vedeliku korral aj=1.
59. Kuidas on defineeritud tasakaalukonstant ja mida see näitab? Selgitage tasakaalukonstandi seost vabaenergiamuuduga. – Tasakaaluolekus on kõik aktiivsuse oma tasakaalulistel väärtustel ja Q omab kindlat väärtust K, mis on vastava reaktsiooni tasakaalukonstant. Tasakaalukonstandist lähtudes saab hinnata, kui kaugele reaktsioon kulgeb: 1)suure K korral on tasakaal nihutatud produktide suunas (K>1); 2)väikese K korral on tasakaal nihutatud lähteainete suunas (K