Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia alused: Termodünaamika (1)

1 Hindamata
Punktid
Keemia alused-Termodünaamika #1 Keemia alused-Termodünaamika #2 Keemia alused-Termodünaamika #3 Keemia alused-Termodünaamika #4 Keemia alused-Termodünaamika #5 Keemia alused-Termodünaamika #6
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KikuTsikkii Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
docx

Füüsikaline ja kolloidkeemia

Kordamine füs-kolloidkeemia Termodünaamika 1. Kas tegu on avatud, suletud või isoleeritud süsteemiga? a. Kohv väga hea kvaliteediga termoses – isoleeritud b. Jahutusvedelik külmkapi jahutussüsteemis – avatud c. Pommkalorimeeter, milles põletatakse benseeni – isoleeritud d. Automootoris põlev bensiin – suletud e. Elavhõbe termomeetris – suletud f. Taim – avatud Füüsiline keemia kästileb keemilisi nähtuseid ja seaduspärasusi füüsika printsiipidega. 2. Kirjelda kolme viisi, kuidas saab tõsta siseenergiat avatud süsteemis! Millisega neist meetodidest saab tõsta siseenergiat suletud süsteemis? Kas mõni kõlbab ka isoleeritud süsteemi energia tõstmiseks? Siseenergiat saab tõsta töö tegemisega, temperatuuri tõstmisega. Suletud süsteemis siseenergia väheneb, isoleeritud süsteemis siseenergia ei muutu, sest

Füüsika
thumbnail
38
docx

Füüsikaline keemia

süsteemile antava soojushulga q ja tema heaks tehtava töö w summaga. Süsteem võib ka energiat kaotada, st teha tööd või anda ära mingi osa soojusest. Seega muutub suletud süsteemi energia. • Suletud süsteemi energia muutub tänu energiavahetusele soojuse ja töö kujul süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, kuna puudub soojusülekanne 3. Protsessifunktsioonid. Energia, töö, soojus. Termodünaamika I seadus. Olekufunktsioonid. Paisumistöö. Kalorimeetria. Siseenergia. Nimetage ja seletage termodünaamika esimesest seadusest tulenevaid järeldusi. Energia- keha või jõu võime teha tööd, džaul Töö on liikumine mõjuva jõu vastu. Soojus on energia, mis kantakse üle tänu temperatuuri erinevusele. Kõrgemalt madalamale. Termodünaamika I seadus: isoleeritud süsteemi siseenergia on konstantne, mitteisoleeritud süsteemi korral ∆U=q+w

Füüsikaline keemia
thumbnail
23
doc

Füüsikaline- ja kolloidkeemia

protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem ­ süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: ­ avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga ­ suletud - puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime).

Füüsikaline ja kolloidkeemia
thumbnail
19
docx

Füüsikaline keemia konspekt

Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem ­ süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond

Füüsikaline ja kolloidkeemia
thumbnail
54
docx

Keemia aluste eksam I semester

Nõrk hape pole lahuses täielikult deprotoneerunud (CH3COOH). Tugev alus on lahuses täielikult protoneerunud (OH-, NaOH). Nõrk alus pole lahuses täielikult protoneerunud (NH3). Arrheniuse definitsioon (1884) – hape sisaldab vesinikku ja annab reaktsioonil veega vesinikiooni. Alus annab veega reageerides hüdroksiidiooni. Puudus: töötab ainult vesilahuses. Bronsted-Lowry definitsioon (1923) – hape on prootoni (vesinikiooni) doonor. Alus on prootoni aktseptor Stöhhiomeetria – keemia kvantitatiivne aspekt – kui palju ainet kulub või moodustub Teoreetiline saagis – maksimaalne hulk saadust, mis on lähteaines võimalik saada. Arvutatakse reaktsioonivõrrandi põhjal. Saagis (tegelik saagis) – see osa teoreetilisest saagisest, mis tegelikult saadakse. Väljendadakse sageli protsentides. Protsendiline saagis = tegelik saagis/teoreetiline saagis * 100%. Kaod on see osa teoreetilisest saagisest, mis tegelikult saamata jääb: saagis+kaod=teoreetiline saagis (100%) 1

Keemia
thumbnail
9
pdf

Termodünaamika alused

Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused I. Termodünaamika alused 1. Termodünaamika põhimõisted Süsteem ­ vaadeldav universumi osa (liigitus: avatud, suletud, isoleeritud); faas ­ ühtlane süsteemi osa, mis on teistest osadest eralduspinnaga lahutatud ja erineb teistest osadest oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest; olekuparameetrid ­ iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid ­ olekuparameetrite vahelised seosed.

Keemia alused
thumbnail
18
pdf

Üldine keemia põhimoisted I

Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused I. Termodünaamika alused 1. Termodünaamika põhimõisted Süsteem – vaadeldav universumi osa (liigitus: avatud, suletud, isoleeritud); faas – ühtlane süsteemi osa, mis on teistest osadest eralduspinnaga lahutatud ja erineb teistest osadest oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest; olekuparameetrid – iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid – olekuparameetrite vahelised seosed.

Üldine keemia
thumbnail
11
docx

Rakenduskeemia kokkuvõte

o Metalli liik o Pinnase mehhaanilised ja keemilised omadused o Niiskus o Õhu juurdepääs Kvantitatiivne analüüs on sisuliselt analüüsiobjektis analüüdi sisalduse mõõtmin · Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. o Adsorptsioon o Aurustumine o Sulamine o Difusioon o Elektrolüüs · Termodünaamika on teadus energia muundumistest. · Süsteem võib olla o Avatud o Suletud o Isoleeritud o Homogeensed o Heterogeensed · Süsteemi olekufunktsioonideks (arvutatavad suurused) on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist: o Siseenergia, o Entalpia, o Entropia, o Vabaenergia. · Olekuparameetrid on mõõdetavad suurused: o Temperatuur (T) o Rõhk (P)

Rakenduskeemia




Kommentaarid (1)

olivia2 profiilipilt
olivia2: olen rahul, täpselt mida vaja
15:03 09-11-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun