Psühholoogia konspekt 11 klass (1)

Psühholoogia konspekt
11. klass

Psühholoogiateadus

Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega , mõistavad iseennast .
Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab.
Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist.
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme.
Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest.
Psüühilised protsessid
Psüühilised seisundid
Psüühilised omadused
Aisting
Ärritatus
Teadmised
Taju
Hajameelsus
Oskused
Mälu
Tähelepanelikkus
Vilumused
Mõtlemine
Rahulolu
Temperament
Fantaasia
Väsimus
Iseloom
Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida. Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879 . aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi.
Psühholoogia algeid võib leida antiikajast ( Aristoteles , Hippokrates , Galeos).
Kehamahlade teooria – inimese temperamenditüübi määrab ülekaalus olev kehamahl .
Ekslikult arvati, et kehamahlu toodab aju. Nende kehamahlade järgi on saadud tänapäeval tuntud temperamenditüübi nimetused :

• veri – sanguis – sangviinik
  
• lima – flegma – flegmaatik
  
• sapp – chole – koleerik
  
• must sapp – melaschole – melanhoolik
  

Psühholoogia teoreetilised suunad

Eristatakse mitmesuguseid teoreetilisi suundi (ehk koolkondi ). Igal suunal on inimesest oma arusaam.
Psühhodünaamiline psühholoogia – Sigmund Freud
Rõhutakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule
Biheiviorism – John Watson
Uurida saab seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Inimese käitumine on vastus stiimulile.
Humanistlik psühholoogia – Carl Rogers , Abraham Maslow
Rõhutakse inimese vaba tahet. Inimene on oma olemuselt positiivne ja loov, taotleb arengut ja tahab ennast realiseerida.
Kognitiivne psühholoogia – Jean Piaget, Endel Tulving
Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine, see on teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine, info säilitamine mälus ja info kasutamine.
Psühhobioloogia – Roger Sperry , Eric Kandel
Inimkäitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust.

Psühholoogia harud ja seos teiste teadustega

Teoreetilised harud
Rakenduslikud harud
Üldpsühholoogia
Kliiniline psühholoogia
Arengupsühholoogia
Koolipsühholoogia
Sotsiaalpsühholoogia
Nõustamispsühholoogia
Neuropsühhooogia
Tervisepsühholoogia
Spordipsühholoogia
Militaarpsühholoogia

Psühholoogia uurmismeetodid

Kirjeldavad
Korrelatiivsed
Eksperiment e. katse
Juhtumianalüüs
See on nähtuste ja käitumisviiside vaheliste seoste leidmine, võimaldab käitumist prognoosida.
Uurimus, mis aitab käitumist seletada.
Vaatlus
Küsitlus
Test
Ankeet
Vestlus
Intervjuu
Hinnanguteleht
Vaatlus – kirjeldab ja üldistab, ei seleta käitumist. Peab toimuma nii, et vaadeldav ei tea. Peab olema plaan. Nähtu protokollitakse. Vaatlused jaotatakse: juhuvaatlus, püsivaatlus, enesevaatlus. Kestuse järgi jaotatakse näiteks tunniajane, ööpäevaringne, nädalane.
Küsitlus – õige valim . Võib kasutada hinnangutelehte.
Vestlus - usalduslik vahekord , plaan mida küsida. Sobiv aeg, sobiv koht.
Test – lihtsate küsimuste või ülesannete seeria , tavaliselt on antud vastusevariandid. Tulemusi hinnatakse väljatöötatud normide alusel.

Korrelatiivsed uurimused

Näitab kui tugevasti on kaks asja (nähtust) vastastikku seotud. Eristatakse positiivsed ja negatiivset korrelatiivsust. Negatiivse puhul on seos pöördvõrdeline. Suurema korrelatiivsuse puhul on punktid keskjoone lähedal, väiksema puhul hajusalt. (Õpik lk 13.)
Valim – vajalikus suuruses ja igal tasandil olevate liikmete valik, antud uurimisrühmas.
KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED
Psühholoogia definitsioon.
Millal, kellega ja millega seostatakse teadusliku psühholoogia algust ?
Milles seisneb kehamahlade teooria ? Kes selle välja töötas ? Millal ?
Nimeta psühholoogia 5 teoreetilist suunda, nende esindaja ja põhiseisukohad.
Nimeta vähemalt 6 psühholoogiaga seonduvat teadust. (Õpik lk 10)
Nimeta vähemalt 2 psühholoogia teoreetilist- ja 4 rakendusharu.
Nimeta 3 uurimismeetodite rühma.
Mida tähendab korrelatsioon ? Too üks näide positiivse ja negatiivse korrelatsiooni kohta ja märgi ära.

Eksperiment ehk katsed ja eetika nõuded

Eksperiment – selgitab põhjuslikke seoseid . On meetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine (nähtus kutsutakse esile) ja kõrvalnähud isoleeritakse või siis kontrollitakse, kuidas mingi kõrvalnähtus just antud nähtust mõjutaks.
Eesmärgiks on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine.
Laboratoorne eksperiment toimub laboris, spetsiaalse aparatuuri abil. Katseisiku tegevus on määratud instruktsiooniga.
Ohud – ei tohi kahjustada tervist ja olla ohtlik. Tulemused võivad sõltuda katseisiku psüühilisest seisundist või siis somaatilisest seisundist.
Loomulik eksperiment toimub nii, et katseisik ei ole eksperimendist teadlik.
Eetika koodeksid:

• Katseisikule tuleb tagada privaatsus
  
• Uurimuses osalemine peab olema vabatahtlik
  
• Peab toimuma informeeritud nõusolekul
  
• Kaitseisikule ei tohi tekitada kestvat tervisehäda
  

Närvisüsteem

Lühendid:

• NS – närvisüsteem
  
• KNS – kesknärvisüsteem
  
• PNS – piirdenärvisüsteem
  

Närvisüsteemi ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele.
Erutuse levik neuronis :
Erutus → dendriidid → rakukeha → akson
Reaktsioon ehk vastus ärritusele antakse:

• tingimatute ehk kaasasündinud refleksidena – info liigub ainult seljaaju vahendusel ja reaktsioon on tahtmatu ja automaatne
  
• tingitud refleksid (õpitud)
  

Iseseisev töö II rühm

Inimese psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on 2 närviprotsessi : erutus ja pidurdus.
Ajupoolkerade asümmeetria tähendab seda, et kuigi ajupoolkera vasak ja parem pool näivad väliselt sarnased, talitlevad nad erinevalt ehk kummalgi on oma ülesanded.
Vasaku ajupoolkera ülesanneteks on :

• sõnalise info töötlemine
  
• lugemine
  
• arvutamine
  

Parema ajupoolkera ülesanneteks on :

• kujunditega opereerimine
  
• ruumis orienteerumine
  
• mittesõnaliste helide eristamine
  
• keerukate objektide äratundmine
  

EEG meetodiga uuritakse elektroentsefalograafi abil peaaju bioelektrilist aktiivsust.
CAT-i kasutatakse ajuhaiguste diagnoosimiseks.
PET-iga saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed.

Teadvuse seisundid

Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast.
Ärkvelolek – eneseteadvus kõige suurem.
Iseeneslikud teadvuse seisundid.
Unistused
Uni, unenäod – sisemiste jõuvarude teostamine .
Sensoorne deprivatsioon - välismaailmast saadav info on vähenenud.
Tahtlikult esile kutsutud teadvuse seisundid.
Meditatsioon
Hüpnoos – Tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikkus sisendusele.
Uimastid – kesknärvisüsteemi (ka teadvust) mõjutavad ained, mis muudavad meeleolu, taju ja käitumist.

Uni, unenäod, unehäired

Inimene magab kolmandiku oma elust. 70. eluaastaks näeb inimene ~150000 unenägu.
Une olulisemateks funktsioonideks on :

• Aidata taastada kesknärvisüsteemi, säilitada lihaskonna ja meeleelundite töövõimet.
  
• Püsimälu kinnistamine .
  

Sügava une ehk deltaune staadiumis on inimese aju aktiivne. Lihaspinge on olemas.
Unenägusid näeme REM une ajal, mis oma iseloomult on vastuoluline ehk paradoksaalne, kuna aju on aktiivne samas inimene magab sügavalt.
Inimesed mäletavad unenägu paremini, kui äratada REM une ajal.
Sigmund Freudi järgi on unenägude manifestne sisu seotud päevasündmustega.
Latentne sisu toob esile alateadlikud soovid ja vajadused.

Inimese areng

Arengupsühholoogia uurib :

• Millisel moel, millises järjekorras ja millise kiirusega toimuvad muutused munaraku viljastumise hetkest inimese surmani.
  
• Kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus, kuivõrd keskkond ja kasvatus.
  

Evolutsioon – areng
Involutsioon – taandareng
Genotüüp – vanematelt saadud pärilike tegurite kogum
Fenotüüp – genotüübi väljendumine konkreetse indiviidi puhul
Kasvamine – füüsiline areng
Küpsemine – seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning ta võib olla nii füüsiline kui ka vaimne.
Inimese käitumine – pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus.

Sünnieelne areng

Sünnieelse arengu kolm etappi :

• Eostumisperiood
  
• Embrüosonaalperiood
  
• Looteperiood
  

Sünnieelse arengu 8 esimest nädalat on väga tähtsad, sest siis moodustuvad kehaorganid.
Vastsündinud keeravad pead inimhääle suunas ja tunnevad ära ema hääle, neil on kohe olemas maitse- ja lõhnatundlikkus (nt eristavad nad ema lõhna).
Kaasasündinud refleksid :

• kõndimisrefleks
  
• ehmatusrefleks
  
• otsimisrefleks
  
• haaramisrefleks
  
• ujumisrefleks
  
• pupillirefleks
  

Pupillirefleks jääb kestma kogu eluks.
Lapse füüsiline ja motoorne areng on esimese eluaasta jooksul väga kiire. Algul sihituna tunduvad käte-jalgade siputamisest saab selle ajaga käimine.
Sündides : ligikaudu 50 cm pikk, kaal enamasti 2.5-4.5 kg piires. Esimese aastaga kasvab ligi 25 cm, kaal aga kolmekordistub jne. Uurib esemeid käte ja suuga , haarab ja krahmab esemeid, järgib esemeid silmadega .

Närvisüsteemi areng

Närvisüsteem areneb ja muutub kogu elu vältel. Sünnihetkel on olemas enamik närvirakke, aga nendevahelised seosed arenevad alles pärast sündi.
Imikuiga ei mäleta, sest :

• närvirakkudevahelised seosed puuduvad
  
• mina-tunne puudub
  
• puudub seostatud keel
  

Tunnetuslik ehk kognitiivne areng

… on maailma tunnetamine ja mõtestamine, mille abil toimub keskkonnaga kohanemine .

• 3-7 aastase lapse mõtlemine on egotsentriline ehk enesekeskne , see tähendab, et laps arvab , et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi ning et tema on sündmuste põhjustaja.
  
• Alates 12. eluaastast kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Lei Võgotski arvates on 8-aastane laps võimeline loogiliselt mõelda. Tähtis koht on keele arengus (sümbolitel). Keel ja mõtlemine areneb väikelapsel paralleelselt. Seos tekib hiljem.
  

Psühhosotsiaalne areng

Erik H. Eriksoni järgi läbib inimene selles arengus 8 astet. Iga eelnev aste on ettevalmistus järgmiseks. Igas etapis on nii negatiivseid kui ka positiivseid ilminguid.
NB ! Peamine on see, et üheski etapis ei jääks ülekaalu negatiivsed kogemused.

Usaldus või usaldamatus sünnist kuni aastaseks saamiseni .

Autonoomia või kahtlemine ja häbi – aastad 1-3

Initsiatiiv (algatuslikkus) või süü – aastad 4-5

Edukus või alaväärsus – aastad 6-11

Identsus või rolliähmasus – varajane noorukiiga

Intiimsus või isolatsioon – hiline noorukiiga

Generatiivsus või stagnatiivsus – täiskasvanuiga

Integraalsus ( terviklikkus ) või meeleheid – hiline täiskasvanuiga

Mehe ja naise erinevused

• füüsilised
  
• psühholoogilised
  
• intellektuaalsed
  

Käitumise erinevused tulenevad erinevatest kasvatustest.

Unehäired

• Narkolepsia ehk kontrollimatu lühiajaline unevajadus
  
• Somnambulism ehk unesränne
  
• Uneapnoe ehk une ajal tekkiv hingamistakistus
  
• Unetus ehk insomnia
  

Uimastid

Depressandid : alkohol , rahustid , opiaadid, oopium , heroiin.
Väikestes kogustes tekitavad eufooriat, kuid kahjustavad motoorseid reaktsioone, pikendavad reaktsiooniaega ja alandavad tundlikkust. Kahe depressandi koosmõju on tugevam kui eraldi, näiteks rahusti + alkohol. Võib põhjustada surma, tõkestavad REM und.
Alkohol kahjustab motoorseid võimeid ja tähelepanu. Alkoholi mõjul ei toimi neuronitevahelised ühendusteed efektiivselt. Halveneb mälu võime salvestada uut informatsiooni.
Stimulandid : kofeiin , nikotiin, kokaiin , ecstasy, MDMA
Stimuleerivad KNS-i, tõstavad seega südamelöökide sagedust, vererõhku ja lihaspinget, paraneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad, ecstasy võib põhjustada paranoiat. Pikemal kasutamisel võib esineda üliagressiivsus, algul suurenenud seksuaalsus võib asenduda impotentsust.
Hallutsinogeenid : marihuaana , meskaliin, LSD
Muudavad taju, kutsuvad esile hallutsinatsioone (näeb helisid, kuuleb esemeid). LSD võib põhjustada paanikat, psühhoose ja õudustunnet.
Kofeiin – sisaldub kohvis. Suures koguses tõstab vererõhku ja kurnab südant. Liialdamine võib põhjustada rahutust, ärritust, unehäireid.
Marihuaana – võib tekitada hirmu, masendust, paranoiliseid mõtteid.

Tunnetusprotsessid (kognitiivsed)

… on psüühilised protsessid, millega inimene õpib tundma iseennast ja meid ümbritsevat maailma.
Need on :

• aisting
  
• taju
  
• mälu
  
• mõtlemine
  
• kujutlused
  
• fantaasia
  

Kõiki neid saadab tähelepanu.
Aisting peegeldab eseme, asja, nähtuse üksikuid omadusi (värvust, suurust, maitset , siledust).

• tekib ärritaja (stiimuli) mõjul meeleelundile
  
• tekib analüsaatori vahendusel, mis on 3-osaline :
  
• 1) retseptorid võtavad vastu ärritajad ja muudavad need närviimpulssideks
  
• 2) närvikiud viivad impulsi edasi
  
• 3) peaaju piirkond, kus närviimpulsid töödeldakse ja kus tekib aisting
  

Aistingud liigitatakse :

• Välisaistingud
  
• 1) Nägemis-, kuulmis -, haistmis-, maitsmis - ja kompimisaisting ehk puuteaisting.
  
• Siseaistingud :
  
• 2) Tasakaalu-, valuaisting ja orgaanilised aistingud.
  

Õpik lk 70-75.
Aistingud
Stiimul ehk ärritaja
Retseptori paiknemine
Aistingu tekkimine ajus
Kuulmine
Valguslained
380-750 nm
Kolvikesed , kepikesed silma võrkkestas
kuklasagar
Nägemine
Helivõnked
16-20000 Hz
Sisekõrv, tigu
Oimusagar
Haistmine
Lendavad aineosakesed
Ninaõõne limaskest
Oimusagar
Maitsmine
Keemiliste molekulide ühendid
Keele eri piirkonnad
Oimusagar
Kompimine ehk puudutus
Puudutused
Nahk, lihased, liigesed
Otsmiku - ja kiirusagar
Silma võrkkestas on kepikesed selleks, et näha hämaras ja kolvikesed selleks, et näha värvusi.
Daltonism on puna-rohelise värvipimedus.
Kuulmine võimaldab eristada helilaineid ning kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist.
Kuulmine on väga oluline inimestevahelises suhtlemises.
Inimene kuuleb helisid sagedusel 16-20000 Hz

Aistingute dimensioonid

Intensiivsus – et aisting üldse tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega .

• tundlikkuse alumine absoluutne lävi – ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks
  
• tundlikkuse ülemine absoluutne lävi – ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab
  
• eristuslävi – ühe ja sama ärritaja kõige väiksem erinevus, mida inimene tajub .
  

Kvaliteet – võrrelda ei saa erinevaid aistinguid, vaid ühe ja sama aistingu kvaliteeti.
Aeg - aistingu kujunemise kiirus.
Ruum – ärritaja asukohta ruumis on võimalik määrata nägemis, kuulmis- või haistmisaistingu abil.
SEADUSPÄRASUSED
Adaptsioon – ärritajaga kohanemine.
Kompensatsioon - ühe aistingu korvamine teisega .
Sünesteesia – teise aistingu koosteke. Näiteks temperatuuri aistingu koosteke nägemisaistinguga ; nägemisel kollane = soe tunne.

Taju

Taju peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult, koosneb aistingutest, kuid ei ole nende lihtne summa.
Tekib nagu aistingki, kuid tajust peegelduvad nii ärritaja kui ärritajate vahelised suhted.
Terviklik taju tekib tänu ärritaja lähedusele, sarnasusele, suletusele, heale jätkub.

Taju omadused

• Püsivus ehk konstantsus (lund tajume valgena, olgugi et on määrdunud)
  
• Valivus ehk selektiivsus (see sõltub elukutsest, vanusest , soost, tervisest, huvidest, vajadusest, objekti valgustatusest.)
  

Taju liigid

• Ümbritsevate objektide taju, millest kõige tähtsam objekt on inimene (isikutaju)
  
• Ruumitaju
  
• Liikumistaju
  
• Ajataju
  

KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED
Mis on aisting ?
Kuidas tekib aisting ?
Nimeta aistingute liigid. Välis- ja siseaistingud.
Erinevate aistingute tekkimine.
Nägemishäired ja nende põhjused.
Aistingute dimensioonid.
Aistingute seaduspärasused.
Mis on taju ?
Kuidas tekib taju ?
Kuidas tekib taju ja selle terviklikkus ?
Taju omadused.
Taju liigid.
Mis on illusioon ?

Tähelepanu

Seisneb keskendumises mingile objektile , nähtusele või tegevusele.
Igal ajahetkel mõjub meile palju erinevaid ärritusi. Ajju saabuvad erutused on erineva tugevusega. Valitsevaks saab optimaalne erutus. Optimaalne erutus on keskmise tugevusega, antud momendil kõige olulisem erutus. Optimaalne erutus kutsub esile pidurduse ajukoore teistes osades.
Näiteks : põnev koht filmis – ei näe, ei kuule , ei tunne ümbritsevat.
Optimaalne erutus võib esile kutsuda keha teatud füüsilise hoiaku.

Tähelepanu liigid

Tahtlik tähelepanu – suunatakse objektile tahte abil. Kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. On oluline une õppimisel. Vilumuste tekkimisel selle osatähtsus väheneb.
Tahtmatu tähelepanu - sunnipärane. Kandub objektile iseenesest.
Tahtmatu tähelepanu tegurid :

• Ärritaja tugevus
  
• Ärritaja suurus
  
• Ärritaja kontrast
  
• Ärritaja liikumine
  
• Ärritaja kordumine
  
• Ärritaja uudsus
  

Tähelepanu omadused

• Maht – mitu objekti näeb sekundi jooksul.
  
• Jaotamine
  
• Ümberlülitamine
  
• Püsivus
  

Mälu

Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni.
Mäletada saab seda, mida oled kunagi omandanud , näinud, kuulnud , tundnud.
Mälu protsessid
1. Meeldejätmine ehk omandamine ehk õppimine
(sellest saab mälu alguse)
Tahtlik :

• süsteemne
  
• nõuab pingutust
  
• nõuab tähelepanu suunamist
  

Tahtmatu :

• juhuslik
  
• sageli ebatäpne
  

Meeldejätmine võib olla :

• mehaaniline ( tuupimine )
  
• mõtestatud
  

Tähtis on kordamine (ajaline jaotamine) ja materjali korrastus.
2. Meelespidamine ehk säilitamine

• info muutub lühemaks ja lihtsamaks
  
• tekivad teatud lüngad
  
• loogikavastane info ununeb
  
• mõni teema muutub valdavaks
  

3. Meeldetuletamine ehk info väljastamine

• äratundmine
  
• meenumine
  
• meenutamine
  

Mälu liigid

Pikaajaline ehk sekundaarne ehk püsimälu

• protseduuriline – selgeks õpitud tegevused ja liigutused
  
• semantiline – teadmised ja faktid maailma kohta
  
• episoodiline – endaga seotud mälestused
  

Mäluhäired

Amneesia – mälulünk, tekib ajukahjustuse tagajärjel.
Liigmälu
Vaegmälu – raskendatud materjali omandamine ja meeldetuletamine
Joove – mälulünk
Hüsteeriline amneesia
Afektiivne mälulünk

Mälu tüübid

• Nägemismälu
  
• Kuulmismälu
  
• Liigutusmälu
  

Mõtlemine

… on probleemide ja ülesannete lahendamine, kasutades olemasolevaid teadmisi.
Mõtlemise elemendid :

• kujundid – esemete ja nähtuste vaimne koopia
  
• mõisted – ühiste ja oluliste omadustega ehk tunnustega objekt. Mõistet tähistatakse sõnaga, sõnaga tähistatakse nii konkreetseid asju (nt kass ) kui ka abstraktseid nähtusi (nt armastus, vabadus).
  

Mõtlemise iseloom

• otsiv , juurdlev iseloom
  
• üldistav iseloom – ühendab, grupeerib sarnaseid nähtusi ja esemeid : mõeldakse sõnade abil, sõnaga üldistab (nt mõiste „raamat“).
  
• kaudne iseloom – võimaldab tegeleda ja juurelda asjade üle, mida otseselt ei taju.
  
• Mõtlemine võimaldab liikuda ajas edasi-tagasi (kuidas elati pronksajal, kuidas mõjub kasvuhooneefekt tulevikus)
  

Mõtlemisoperatsioonid

• analüüs – mingi eseme või nähtuse mõtteline osadeks jaotamine.
  
• süntees – osade või omaduste mõtteline ühendamine üheks tervikuks.
  
• võrdlemine – sarnasuste ja erinevuste leidmine.
  
• abstraheerimine – eraldatakse esemest mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama.
  
• üldistamine – ühendatakse mõtteliselt esemed ja nähtused nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel.
  

Mõtlemisvormid : mõiste, otsustus , järeldus

• mõiste – eseme, asja, nähtuse oluliste tunnuste kogum.
  

Otsustus – mõtlemisvorm, kus midagi jaatatakse või eitatakse.
Üldjaatused – kõikkond
Üldeitused – keegi ei ole
Osajaatused –
Osaeitused –
Võib olla tõene või väär.
Arvestama peab teatud reegleid ja eelnevaid teadmisi.
Järeldus – olemasolevast teadmistest saadakse uusi teadmisi.
NB ! Arvesta teatud reegleid.
Eeldused :

• kõik vedelikud on elastsed
  
• vesi on vedelik
  

Järeldus :

• vesi on elastne
  

Kui kõik autod on sõidukid ja Volga on sõiduk, siis :

• Volga on auto
  
• Mõni auto ei ole Volga
  
• Mõni auto on Volga
  
• Järeldus pole võimalik
  

Probleemi lahendamise etapid

• Probleemi märkamine, määratlemine ning püstitamine.
  
• Teadaolevate mudelite otsimine.
  
• Settimine ehk inkubatsioon ehk haudumise periood.
  
• Probleemi läbiuurimine ( ahhaa elamus).
  
• Viimistlemise ja kontrollimise periood.
  

Etappide kirjeldus

Probleemi märkamine. Määratlemine ning sõnastamine. Probleemi lahendamine algab inimese suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada – täpne sõnastamine on pool lahendust .

Teadaolevate mudelite otsimine. Vaja võimet eelnevate teadmiste kasutamiseks, sest on vaja koostada lahenduskava. Ei tohi ülesandest välja lugeda tingimusi, mida seal pole (nt üheksa punkti ühendamine).

Settimine ehk haudumise aeg. Probleemide puhul, mida korrapealt lahendada ei suudeta, jäetakse see nii öelda settima. Antakse aega alateadvuse tööks. Probleem „küpseb“ ja teatud aja möödudes asutakse uuesti lahendama.

Probleemi läbiuurimine. Mingi sisetunne ütleb, et õige lahendus on käes. Selline mõtteplahvatus võib tekkida juhuslike asjaolude tõttu (nt Archimedes leidis oma seaduse vannis, Newton õuna, tuntud saksa keemik nägi benseeni valemit unes ). Järsk taipamine .

Viimistlemine ja kontrollimise periood. Proovitakse lahenduse paikapidavust. Probleemi lahenduseks ei peeta lihtsalt head ideed, vaid elluviidavat ideed. Kui kontrolli käigus lahendus ei rahulda, proovitakse teisi, enne kui lahendus antakse üldiseks kasutamiseks.

Ajurünnak

• Kümme kuni kaksteist asjatundlikku inimest.
  
• Sundimatu õhkkond.
  
• Kestus kuni 2 tundi.
  
• Iga osaleja esitab võimalikult palju ettepanekuid .
  
• Kõik pannakse kirja.
  
• Keelatud on ideede kritiseerimine.
  
• Ergutatakse ebatavaliste ideede esitamist.
  
• Lubatud on teiste ideede täiustamine, kombineerimine.
  
• Kui 2 poole tunniga lahendust ei tule. Koju. Probleem settima. Kuu aja pärast tagasi.
  
• Kui poole aastaga lahendust ei tule, siis jäetakse see probleem kõrvale.
  

Loovus , loov isik

Loov isik – leidlik, nutikas , originaalne, keskendumisvõimega, avatud uuele, ettevõtlik.

Kõne ja keel

Keel – inimesele omane märgisüsteem, kõige olulisem suhtlemisvahend ja mõtlemise kandja. Keel on kogemuste salvestamise ja põlvest põlve edasiandmise vahend.
Kõne – keele kui märgisüsteemi tegelik kasutamine rääkimisel, kirjutamisel, mõtlemisel. Ei ole sünnipärane. Kõnelema õpetab ühiskond, kus me elame.
Loomade keel
Tehiskeel

Kõne ülesanded

• Tähistav ülesanne
  
• Suhtlemisülesanne
  
• Väljendusülesanne
  
• Mõjutamisülesanne
  

Kõne omadused

Sisukus – täiskasvanul 12000-14000 aktiivset sõna.
Arusaadavus – kuulaja teadmistest olenev. Släng ehk žargoon, homonüümide teadmine, paus , intonatsioon, laused olgu lühikesed, grammatika reeglid.
Kõne ilmekus – metafoorid , võrdlused, hellitussõnad.
Kõne mõjusus – tähtis advokaadil, pastoril, õpetajal.

Võimed

Võimed on isiksuse omadus, millest sõltub tegevuse edukus.
Võimed on sünnipäraste algmetega.
Võimed arenevad ja avalduvad tegevuses.
Võimetest räägitakse kolmel tasandil :

• Andekus
  
• Talent
  
• Geniaalsus
  

Võimeid omavate inimeste erakordsed tulemused on väga suure töö tulemus. Edissoni järgi koosneb geenius 1% inspiratsioonist ja 99% „higist“.
Väga varakult ilmnevad võimed – imelapsed. (Karl Fr. Gauss oli 19a. kuulus matemaatik ).

• Üksikvõimed : silmamõõdu täpsus, taju kiirus.
  
• Erivõimed : matemaatika , muusika , kunst .
  
• Üldvõimed : kuulub ja intelligentsus e. arukus.
  

Intelligentsus on üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. See tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida , näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid.
Rahvusvaheline mõõtühik IQ – intelligentsuse kvoot.
IQ = (vaimne vanus / eluvanus) * 100

• Üle 140 – tippandekus
  
• 90-110 – keskmine
  
• 75-90 – madal
  
• 50-75 – debiilsus
  
• 20-50 – imbetsill
  
• alla 20 – idiootsus
  

Gardneri intelligentsuse teooria

Keeleline intelligentsus – kirjandite kirjutamine, võõrkeelte õppimine, suhtlemine.

Loogilis-matemaatiline – probleemide lahendamine, matemaatika, füüsika ülesanded.

Ruumialane – geomeetriliste kujunditega ülesanded, koobastikes ja käikudes orienteerumine, labürintülesanded.

Kehalis -kinesteetiline – korvpall , tantsimine , iluvõimlemine.

Muusikaline – rütmitunnetus, komponeerimine, laulmine.

Personaalne intelligentsus – a) isikute vaheline – grupis töötamine, firma juhtimine, sõprade lepitamine. b) isikusisene – personaalne, enda emotsioonide hindamine, vajaduste hindamine, nõrkade, tugevate külgede tunnetamine.

Motivatsioon ja vajadused

Enamus inimese tegevusi on sihipärased, s.t need tegevused on planeeritud ja neil on konkreetne eesmärk.
Eesmärgi nimel tegutsetakse tahtejõu abil, seda nimetatakse motivatsiooniks (ladina k. motus - aje, tung).
Motivatsioon on vajadus või soov, mis on tegutsemise tõukejõuks, suunates eesmärgi saavutamise poole.
Lähemad eesmärgid > tegutsemine > kaugem eesmärk
Motiiv on üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Motiive tekitavad vajadused.
Vajadus on keha või psüühika toimimist takistav puudujääk, mis siis korvatakse vastava tegevusega .
Põhivajadused liigitatakse :

• Bioloogilised vajadused – sünnipärased, aga elu jooksul arenevad.
  
• Sotsiaalsed vajadused – ühiskonna arengust tingitud vajadused, pole piire .
  

Et ennast teostada jäetakse enda füsioloogilised vajadused rahuldamata.

Maslow hierarhia

Füsioloogilised vajadused – seksuaal -, vee-, toidu-, unevajadus.

Kaitsevajadus – on vaja turvalisust ja kindlust.

Armastus ja kuuluvusvajadus – on vaja tunda, et teised armastavad Sind ja hoolivad Sinust.

Tunnustusvajadus – igaüks vajab, et keegi hindaks teda.

Eneseteostusvajadus – inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab.

Emotsioonid ehk tundmused

Emotsioon on inimese tundeelamus mingile sisemisele või välisele sündmusele (stiimulile ehk ärritajale).
Emotsioon sisaldab füsioloogilisi muutusi (vererõhu tõus, minestamine , higistamine , suu kuivus ), väljendab käitumisvalmidust ehk aktivatsiooni.
Hinnanguline komponent (nt kas on sobiv sellest rõõmu tunda, et teisel juhtus midagi halvasti.)
Tundmused on polaarsed ehk vastupidised.
Polaarsus jaotab tundmused positiivseteks ja negatiivseteks. Nt positiivne on rõõm ja negatiivne on kurbus . Armastus- vihkamine .
Positiivsed teevad inimesed aktiivseks ja negatiivsed passiivseks.
Põhiemotsioonid

• Õnnelikkus
  
• Üllatus ehk imestus
  
• Kurbus
  
• Hirm
  
• Viha
  
• Vastikus
  

Emotsioonide väljendus

• Sünnipäraselt
  
• Õpitud (jäljenduse ja kasvatuse teel, miimika, žestid)
  

Emotsioonide psühholoogilised väljendused

• Südame ja veresoonkonna töös – punastamine , kahvatumine, vererõhutõus.
  
• Hingamises – hingamise kiirenemine vi aeglustumine.
  
• Seedeelundkonna töös – maos raskustunne, suu kuivus.
  
• Sise- ja välisnäärmete töös – pisaranäärmete töölehakkamine, adrenaliinierutuse suurenemine.