Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Keemia eksami kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Mass ja energia.
Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu – see on on üks aine ehituse mõistatustest. (Bosonid – Higginsi boson). Iga aine püüdleb Maa tsentri suunas.
Albert Einsten 1879 – 1955 – juba (!) 1905 aastal väitis, et ka energial on mass – seetõttu kaldub ka kiirgus (energia) massi suunas – maailm ei ole lineaarne, vaid deformeeritud. Energia ja massi seos:
E = mc2,
Energia joulides, mass kilogrammides ja valgus kiirus meetrit sekundis –
2,9979 × 108, ehk ligikaudu 300 000 km/sec.
SI seitse põhiühikut
Pikkus - meeter m
Mass - kilogramm kg
Aeg - sekund s
Elektrivoolu tugevus - amper A
Absoluutne temperatuur - kelvin K
Ainehulk - mool mol
Valgustugevus - kandela cd

Mool ja kordsete suhete seadus.


Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on oluline keemiaseadus. See väidab, et kui kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu keemilist ühendit, siis ühe elemendi mingi kindla massiga ühinenud teise elemendi massid suhtuvad omavahel kui lihtsad täisarvud.
1804.a John Dalton formuleeris kordsete suhete seaduse toetudes koostise püsivuse seadusele ja aine massi jäävuse seadusele.
Näiteks ühendite SO2 ja SO3 korral on 32 g väävli kohta SO2-s 32 g hapnikku ja SO3-s 48 g hapnikku; siit saame, et hapniku suhteline sisaldus ühendites SO2 ja SO3 on 32:48 = 2:3.

Mool ja ruumalaliste suhete seadus.


Püsivatel tingimustel suhtuvad reageerivate ja reaktsioonis tekkivate gaasiliste ainete
ruumalad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud. Ruumalade suhe on määratud
koefitsientidega keemilise reaktsiooni võrrandis.
2 H2(g) + O2(g) ==> 2 H2O(g) Näit. antud: VO2= 12 L
10 dm3 5 dm3 10 dm3 VH2O= ?
2 : 1 : 2 VH2O= 2*VO2
= 24 L

Avogadro seadus ja Avogadro arv.


Avogadro arv (tähis: NA) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas.
Kindlalt temperatuuril ja kindla rõhu all on kõikide gaaside moolruumalad võrdsed.
Näiteks normaalrõhul on null kraadi Celsiuse juures meelevaldse gaasi ühe mooli ruumala 22,421 liitrit.

Aatomi ehitus ja sellest tulenevad ainete ning molekulide omadused.

Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist; aatomi elektronkate määrab ära aatomi läbimõõdu. Vähima aatomi mass on suurusjärgus 10−27 kg ja läbimõõt suurusjärgus 10−10 m (ehk üks ongström).


Omadused
Massivahemik:
1,67 × 10−27 kuni 4,5210 × −25 kg
Elektrilaeng:
null ( neutraalne ) (ioniseerimata aatom)
Diameetri vahemik:
62 pm (He) kuni 520 pm (Cs)
Koostisosad:
Elektronid ja kompaktne nukleonidest ( prootonid ja neutronid ) koosnev tuum

Isotoobid ja isobaarid .


Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) on neil sama.
isobaarid on ühesuguse massiarvuga nukliidid.

Bohri vesinikuaatomi mudel.


Kui elektron vahetab orbiiti - langeb kõrgema energiatasemega orbiidilt madalama tasemega orbiidile kiirgub valgusena üks kvant energiat (eraldub üks footon).
Elektroni viimiseks kõrgema tasemega orbiidile (ergastamiseks) tuleb süsteemi anda juurde energiat (näit. soojusenergiat). Bohr näitas, et energiatasemed , mida elektron vesiniku aatomis võib omada vastavad nende poolt kiiratavate või neelatavate footonite energiatele.

Elementide perioodilisussüsteem. Elementide elektronegatiivsus .


Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Kuigi keemilisi elemente oli püütud ka enne Mendelejevit järjestada, peetakse tänapäeval kasutatava perioodilisussüsteemi loojaks vene keemikut Dmitri Mendelejevit, kes järjestas 1869. aastal tollal teada olnud keemilised elemendid vastavalt nende aatommassile ja keemilistele omadustele. Tänapäeva perioodilisustabelis on Mendelejevi süsteemi veidi muudetud; elemendid järjestatakse vastavalt aatomnumbrile, mis väljendab aatomituuma elektrilaengut ehk prootonite arvu tuumas.
Süsteemi kujutamiseks on palju viise. Enamasti kujutatakse seda tabelina, mille veerud moodustavad 18 rühma ja read seitse perioodi. Rühmad on tihti jagatud ka kaheksaks pea- ja kaheksaks kõrvalalarühmaks ehk A- ja B-rühmadeks, mida tähistatakse rooma numbritega I–VIII.
Esimest kolme perioodi nimetatakse lühikesteks perioodideks ning neljandat, viiendat, kuuendat ja seitsmendat perioodi pikkadeks perioodideks.
Lantanoidid ja aktinoidid paigutatakse enamasti eraldi peatabeli alla.
Iga keemilise elemendi lahtris on tavaliselt vähemalt elemendi tähis, aatomnumber ja aatommass, aga sinna võidakse märkida ka nimetus, elektronegatiivsus, väliselektronkihi konfiguratsioon jms.
Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
2011. aasta seisuga kuulub süsteemi 118 elementi, mille olemasolu on tõestatud. Neist 94 on leitud loodusest, ülejäänud on saadud tehislikult. Neljale elemendile ei ole 2012. aasta seisuga veel ametlikku nime antud.

Keemilise sideme liigid. Keemilise sideme polaarsus .


Keemilise sideme liigi üle otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse ∆x abil:
  • kui ∆x = 0, siis mittepolaarne side (nt H2)
  • kui ∆x = 0...1,9, siis polaarne side (nt HCl)
  • kui ∆x > 1,9, siis iooniline side (nt NaCl).

Kovalentne side (ka kovalentside, aatomside, atomaarne side, homöopolaarne side) on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Kovalentse sideme juures on kandev roll elektronkatte väliskihi elektronide (valentselektronide) vastastikune toime. Aatomid moodustavad vähemalt ühe ühise elektronpaari. Ühe siduva elektronpaari (üksikside) asemel võib olla kaks (kaksikside), kolm (kolmikside) või väga harva ka neli (nelikside) või kuus (kuuikside).
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne). Vesiniksidemeid esineb nii anorgaanilistes (vesi, fosforhape ) kui ka orgaanilistes (DNA, valgud ) ühendites. Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri olulist tõusu, kuna nende lõhkumiseks on vaja kulutada täiendavat energiat. Vesinikside on kuni 10 korda nõrgem kui kovalentne side.
Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust.
Metalliline side avaldub kõige selgemalt aktiivsete metallide – leelis- ja leelismuldmetallide korral. Vähem aktiivsetes metallides esinevad lisaks metallilisele sidemele mingil määral ka aatomitevahelised kovalentsed sidemed. Eriti märgatav on kovalentse sideme osatähtsus siirdemetallide (d-metallide) korral.

Metallid, mittemetallid ja nende elektronegatiivsus.


Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik , mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud.
Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme.
Mittemetallide lihtainete omadused
  • Ei juhi elektrit ning juhivad halvasti soojust
  • Neil puudub metalli iseloomulik läige
  • Esinevad nii gaasi (vesinik, fluor , hapnik, lämmastik, kloor , väärisgaasid), vedeliku ( broom ), kui ka tahkisena (seleen, väävel, boor , räni, jood , fosfor , süsinik)
  • Rabedad, ei ole sepistatavad
  • Valdavat värvi ei ole, nagu metallidel on hallikas.

Molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained.


Molekulaarne aine on molekulidest koosnev keemiline aine.
Molekulaarsed ained on palju mittemetallid: nt vesinik, hapnik, broom, jood, valge fosfor jt. Molekulidest koosnevad ka palju mittemetalliliste elementide ühendid: nt vesinikkloriid , divesiniksulfiid, süsinikdioksiid, tetrafosfordekaoksiid, sealhulgas ka väga palju orgaanilised ained: nt metaan , benseen, etanool , glükoos.
Molekulaarsed ained võivad olla tavatingimustes gaasid, vedelikud või ka tahked ained.
Molekulide sees on aatomid omavahel seotud kovalentsete sidemete abil. Kui molekulaarne aine on gaasilises olekus, siis tema molekulide vahel vastastiktoime praktiliselt puudub. Gaasi molekulid liiguvad kiiresti ja korrapäratult ringi, täites kogu ruumi, milles nad asuvad.
Mittemolekulaarne aine on keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Molekule nendes ainetes ei esine.
Tüüpilised mittemolekulaarsed ained on ioonsed ained ja metallid.

Vesinikside.


Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne). Vesiniksidemeid esineb nii anorgaanilistes (vesi, fosforhape) kui ka orgaanilistes (DNA, valgud) ühendites. Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri olulist tõusu, kuna nende lõhkumiseks on vaja kulutada täiendavat energiat. Vesinikside on kuni 10 korda nõrgem kui kovalentne side.

Vesi. Vee molekuli ehitus ja sellest tulenevad vee eripärad.


Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Keemia eksami kordamisküsimused #1 Keemia eksami kordamisküsimused #2 Keemia eksami kordamisküsimused #3 Keemia eksami kordamisküsimused #4 Keemia eksami kordamisküsimused #5 Keemia eksami kordamisküsimused #6 Keemia eksami kordamisküsimused #7 Keemia eksami kordamisküsimused #8 Keemia eksami kordamisküsimused #9 Keemia eksami kordamisküsimused #10 Keemia eksami kordamisküsimused #11 Keemia eksami kordamisküsimused #12 Keemia eksami kordamisküsimused #13 Keemia eksami kordamisküsimused #14 Keemia eksami kordamisküsimused #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor huckjam Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

70
pdf
Rakenduskeemia kordamisküsimused
14
doc
KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED
26
odt
Keemia kordamine
23
docx
Üldkeemia eksami kordamisküsimused
22
doc
Keemia alused Eksami kordamisküsimuste vastused
3
doc
Keemia eksami spikker
40
docx
Keemia eksami vastused
11
doc
Eksami kordamisküsimuste vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun