Veiste geneetika (0)

25. Hii ruut test.
Tunnuste lahknemisel on statistilise iseloomuga , sest selles osaleb juhusliku iseloomuga tegur- gameetide paardumise juhuslikkus neis sisalduvate alleelide suhtes.
Hii-ruut testi kasutatakse selleks et kontrollida kas faktiliselt saadud lahknemissuhe erineb teoreetiliselt oodatavast lahknemissuhtest statistiliselt usaldusväärselt v on erinevused juhuslikku laadi ja lahknemist võib lugeda vastavaks ootuspärasele. Kõrvalekalded teoreetiliselt oodatavatest lahknemissuhetest ilmnevad sagedamini väikese arvu vaatluste puhul. Tingitud on see juhuslike hälvete suuremast mõjust.
26. Suguliiteline pärilikkus. Sugupoolega piiratud tunnused.
Tunnuseid, määravad geenid asuvad sugukromosoomides ja need päranduvad edasi kas X või Y kromosoomiga. nim.suguliitelisteks.Sellised geenid asuvad peamiselt X-kromosoomis. Seepärast avaldub retsessiivne aleel suguliiteliste geenide korral alati heterogameetsetel (XY) sugupoolel, sest vastav geen on ühekordses doosis, ainult X-kromosoomis.
Suguliitelisi tunnuseid ei või ära segada sugupoolega piiratud tunnustega. Soogapiiratud on määratud selliste geenidega, mille toime avaldumine sõltub suguhormoonidest. Nende fenotüübiline efekt on seega piiratud ühe või teise sugupoolega. Niisugusteks tunnusteks on näit. Sekundaarsed sugutunnused : erinev sabasulgede kuju kanal ja kukel, isasloomadele iseloomulik temperament ja kehaehitus, imetajatel emasloomade piimanäärme areng, emaslindude munemisvõime.
27. Dihübriidne ristamine . Mendeli III seadus.
Ristamist , kus jälgitakse korraga kahe tunnusepaari pürandumist ja nendevahelist kombinatsioone nim. dihübriidseks ristamiseks.Näiteks vaadatakse kahe tunnuse-karvavärvuse ja pigmendi jaotumise järgi.
Mendeli III seaduse nime all tuntakse polühübriidide omavahelisel ristamisel moodustuvad järglastel nende tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid. See seadus tuleneb alleelipaaride juhuslikust kombineerumisest viljastumisel ja kannab sõltumatuse seaduse nimetust.
28.Geenide koostoime . Komplemetaarsus . Epitaas. Dublikaatsus.
Kompletaarsed e üksteist täiendavad geenid on tavaliselt dominantsed . Kahe või enam geeni koosmõjul tekib uus tunnus, mida vanematel ei esine.
Epitaas tähendab ühes lookuses asuva geeni tõkestavat või varjutavat toimet teises lookuses asuva geeni avaldumisele.
Dublikaatsus e kordse geenitoime pugul kujunevad ühe ja sama dominantse tunnuse kaks dominantset geeni, kusjuures nende koostoime ei erine fenotüübilise avaldumise poolest nende eraldi toimest. Dublikaatsuse korral esineb F2s lahknemine 15:1
29. Polümeersus. Modifikaatorgeenid. Pleiotroopsus .
Polümeersus kui geenide koostoime tüüp tähendab ühesuunalist kumulatiivset (summeeruvat) toimet ühele ja samale tunnusele.
Eksisteerivad nn põhigeenid, mis määravad tunnuse kujunemise kvalitatiivses mõttes, st kas tunnus üldse kujuneb või mitte, kuid nende kõrval esinevad ka modifikaatorgeenid, mis tugevdavad vüi nõrgendavad tunnuse avaldumist.
Geenide koostoimel ja mitme geenipaari mõjul ühele tunnusele on olemas ka vastandnähtus: ühe geeni toime üheaegselt mitmele tunnusele seda nim. pleiotroopsuseks.
30.Geenide aheldus . Krossingover. Kromosoomikaardid. Geeniaheldus tähendab piiratud (mittevaba) rekombineerumist geenide vahel genotüüpide pärandumisel, st.Mendeli III (sõltumatu lahknemise)seaduse rikkumist. Geeniaheldus on tingitud geenilookuste lähestikusest paiknemisest piki kromosoomi. Aheldunud geenid rekombineeruvad ristsiirde kaudu, mille sagedus oleneb geenivahelisest kaugusest kromosoomis ( Morgani seadus). Ahelduse määramiseks kasutatakse tavaliselt analüüsivat ristamist (AaBbx aabb). Kui saadakse ainult või valdavalt 2 fenotüüpi, mis esinevad ka vanematel, asuvad need lookused ühes kromosoomis, s.t. on aheldunud.
Ristsiire e krossingover on protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet.
Geenid asuvad kromosoomides kindlalt fikseeritud kohtades – lookustes. Esinemissagedusest on võimalik määrata lookuste suhteline vahekaugus ühesaheldusrühmas, seejärel aga kindlaks teha iga geeni asukoht teiste geenide suhtes-koostada geneetiline kromosoomikaart. Kromosoomi geneetiline kaart, millele on kantud selles sisalduvad lookused aheldusanalüüsi põhjal leitud lineaarses järjestuses ja nendevaheliste geneetiliste kaugustega (mõõtühik:cM- sentimorgan.
31.Geneetilised markerid. Milleks neid kasutatakse.
Loomi genotüpiseeritakse geneetiliste markerite (veregrupid, polümorfsed valgutüübid ja ensüümid, DNA mikrosatelliidid)abil nende identifitseerimiseks, vanemate ja sugupuu õigsuse kontrollimiseks.
32.Genotüüp ja keskkond. Reaktsiooninorm . Morfoosid. Fenokoopiad Genotüübi ja keskkonna interaktsioon .
Genotüüpi võib määratled kui koostoimivate geenide kogumit, mis määrab organismi reaktsiooninormi erinevates keskkonnatingimustes. Feenotüüp on aga organismi tunnuste kogumik, genotüübi realiseerumise tulemus teatud keskkonnatingimustes.
Genotüübi realiseerimine on piiratud teatud keskkonnatingimustega, milles organism areneb.
Reaktsiooninorm on organismi keskkonnatingimustega kohanemise võimete piir.
Kriitiline periood on aeg, kui toimub teatava koe või organi arengus valgusünteesi muutus ning algab diferentseerumise etapp ja morfogenees. Kriitilistel perioodidel võivad keskkonnategurite mõjul tekkida fenotüübilised muutused – morfoosid Mõned morfoosid sarnanevad mutantsetest geenidest põhjustatud muutustele – neid muutusi nim. fenokoopiateks. Nad sarnanevad mutatsioonidele, kuid ei ole pärilikud.
Keskonnatingimused võivad moonutada tõelist pilti looma geneetilistest eeldustest (genotüübist).
Eriti kehtib see polümeersete tunnuste suhtes.Geneetiliselt määratud kõrge toodanguvõimega loom , sattudes halbadesse tingimustesse, võib oma jõudluselt (fenotüübilt) alla jääda isegi geneetiliselt keskpäras potensiaaliga loomale. Seepärast püütakse loomade geneetilist väärtust (aretusväärtust) hinnata sootsates keskkonnatingimustes. Valik halbades keskkonnatingimustes annab efekti vastubanuvõime puudulikele tingimustele, kuid ei kindlusta loomade jõudluse suurenemise, kui tingimused paranevad. Selle põhjuseks on interaktsioon genotüübi ja keskkonna vahel Selle interaktsiooni põhjuseks on tõenäoliselt geenid, mis mõjutavad tunnust heades ja halbades tingimustes.
33.Molekulaarbioloogia ja rekombinant- DNA tehnoloogia
Tänu rekombinat tehnoloogia kasutusele võtmisega avardanud võimalusi uurida geenide molekulaarset struktuuri ning pärilikkuse biokeemiat. On astutud samm edasi biotehnoliigias ja haiguste diagnostikas.
Põhimeetodid on:
1)DNA molekuli lõhestamine e lõikamine fragmentideks restriktsiooniensüümide abil, mis lõhuvad sidemed nukleiinhapete vahel spetsiifilise nukleiinhapete järjestusega piirkonnas (iga ensüümi jaoks on eri NH järjestus)
2)Nukleiinhappeline hübridiseerimine – tänu DNA, RNA molekulide võimele siduda vabasid Nhid on võimalik teatud NH- järjestusega vabade märgistatud DNA- fragmentide abil avastada komplementaarse järjestusega lõike uuritavas DNA või RNA molekulis.
3)DNA kloonimine – ühe DNA fragmendi alusel on võimalik sünteesida sama fragmendi miljoneid koopiaid .
4) DNA fragmendi nukleotiidide järjestuse määramine e sekventeerimine, mis võimaldab määrata geenide NH-lise koostise, nende täpse asukoha kromosoomis, aga ka geeni poolt kodeeritavate valkude aminohappelise koostise.
5) Insenergeneetika- geenide DNA järjestuse muutmine ja muudetud geenide või uute geenide viimine rakkudesse ja organismi. Organismide geneetiline modifitseerimine.
34.DNA kloonimise mõiste Isepaljunevad süsteemid DNA kloonimiseks
DNA kloonimise all mõistame teatud DNA lõigu paljunemist .Selleks kasutatakse isepaljunevaid süsteeme või polümeraas- ahelreaktsiooni.
Isepaljunevate süsteemidena kasutatakse bakterite plasmiide või viiruseid-bakteriofaage.Vajalik DNA lõik ühendatakse vektoriga ja moodustunud rekombinaat-DNA viiakse bakteri rakku , kus vektor asub paljunema tootes lühikesevajaga miljoneid koopiaid meid huvitavast DNA fragmendist.
35.Polümeraas-ahelreaktsioon (PCR). PCR vajaminevad põhikomponendid. PCR põhietapid.
Milleks kasutatakse PCRi.
PCR on DNA-molekuli paljundamine kunstlikes tingimustes. Reaktsiooni läbiviimiseks on eelnevalt vajalik teada uuritava DNA lõigu otste nukleotiidset järjestust, mille alusel disainida praimerid, mis on tavaliselt kuni 30 oligonukleotiidi pikkused.
Reaktsioonis (PCRis) kasutatavad komponendid ( maatriks –DNA, praimerid, ensüüm ja vabad nukleotiidid ) viiakse kohe algselt ühtebkatsutisse.
PCR põhietapid on järgmised:
1) topeltahelalise DNA denaturatsioon kaheks üksikshelaks kõrge temperatuuriga (90-95C, 40-60 sek.).
2) praimerite seostamine (hübridiseerimine, anniilimine) DNA-le toimub tavaliselt temperatuuril 50-70C (ca 30 sek).
3) komplemetaarse DNA ahela sünteesn DNA-polümeraasi toimel (70-75 C juures, aeg sõltub lõigu pikkusest, kuid ca 1-3 min).
Kasutatakse teatud spetsiifiliste molekulid tootmiseks.Sel teel on võimalik produtseerida nii ensüüme kui ka hormoone, mida saab kasutada kui vaktsiine .
Defektsetevgeenide ja ka resistentsuse ning mistahes muid tunnuseid kandvate geenide lokaliseerimiseks genoomis .
Transgeensete isendite ja organismide loomine (bakterid, seened aga ka taimi)
36.Mis on loomade geneetilise muundamise eesmärgiks? Tooge näit.
1) soovitavate tunnuste lisamine vüi võimendamine .
2) huvipakkuva produkti tootmine loomas.
3) transgeensete organismide konstrueerimine eesmärgiga uurida bioloogiliste protsesside toimumise molekulaarseid mehhanisme .
Näiteks on loodud embrüakloon. Mille rakud sisaldavad inimese seerumi albumiinisünteesiks vajaliku geeni (seerumi albumiini-sünteetiline vereasendaja üks koostisosa , mida kasutatakse doonorivere asemel). Lehmad, kes oma piima koostises toodaks seda hinnalist valku oleks väärtuslikud farmaatsiatööstusele, sellest tulenevalt toetatakse geenisiirdamise ja kloonimisega seotud uuringuid . Lisaks tuntakse huvi hemofiiliahaigete raviks hädavajalike vere hüübimise toimeainete tootmise ja inimestele transplantasiooniks sobivate kudede organite kasvatamine .
37.Mida tähendab mõiste organismi kloonimine? Millised loomade kloonimise meetodid on kasutusel?
Meetodid:
1)Embrüakloonimine-embrüo tükeldamine pärast sügoodi pooldumist ja saadud embrüote siirdamine surrogaatemasse.
2) Somaatilise raku tuuma siirdamine munarakku-kloonitava organismi rakutuum eraldatakse ja viiakse munarakku, mille tuum on eelnevalt eemaldatud . Võimalik on ka somaatilise raku ja tuumata munaraku liitmine elektriimbulsi abil. Munarakk hakkab arenema nagu normaalne sügoot ning siirataks surrogaatemasse pärast esmaseid lõigustumisi.
! 38.Loomade geneetiline identifitseerimine ja põlvnemisandmete õigsuse kontrollimine. Miks ja kuidas?
Põlvnemisandmete õigsuse kontrollimine on vajalik tõuloomade, sperma ja embrüote ostul – müügil, mitmikute identsuse tõestamisel ja isasloomadele järglaste põhjal antava hinnangu täpsustamiseks. Geneetilisi defekte kandvate suguloomade tuvastamine DNA analüüsiga võimaldab aretajatel paaride valikuga vältida retsessiivsete homosügootsete isendite saamist.
Veregruppe ja verevalke määratakse verest, DNA analüüsideks kasutatakse uurimis-materjalina verd, spermat ja karvu.
Põlvnemisandmete analüüsi eesmärk on määrata isendi homosügootsuse tõenäosus. Selleks on kasutusel spetsiaalne arvutitarkvara. Piisava hulga põlvnemisandmete olemasolul on võimalki väljaselgitada, milline loom on kõige suurema tõenäosusega homosügootne.