Halogeenühendid
HALOGEENIÜHENDID JA
NENDE NOMENKLATUUR
Orgaanilised ühendid, milles
süsiniku
aatom (id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on
halogeeniühendid.
Alkaanide
halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide
nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende
nimetused on vastavalt
fluoro -,
kloro-,
bromo-
ja
jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti
eesliidetega
di-,
tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga
liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga.
CH3CHCl2 1,1-
dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan
NUKLEOFIILID JA
ELEKTROFIILID Nukleofiiliks
nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset
laengut (
:NH3, H2
:O
:,
CH3COO –, Cl–).
Elektrofiiliks
nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või
positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+).
Molekulis polaarse
kovalentse sideme korral esinevad nukleofiilsus- ja
elektrofiilsustsentrid.
δ+ δ-
CH3–CH2–Cl ,
kus δ+ on elektrofiilsus- ja δ-
nukleofiilsustsenter
δ+ δ-
CH3–CHBr–CH3 ,
kus δ+ on elektrofiilsus- ja δ-
nukleofiilsustsenter
NUKLEOFIILNE ASENDUSREAKTSIOON
δ+ δ-
CH3–CH2Cl
+ KOH → CH3–
CH2OH + KCl
δ+ δ-
CH3–CHBr–CH3
+ KCN → CH3–CH–CH3 + KBr
CN
δ+ δ-
CH3–CHI–CH3
+ NaOCH3 → CH3–CH–CH3 + NaI
OCH3
δ+ δ-
CH3Cl +
:NH2–CH3 → CH3–NH2Cl
→ CH3–
:NH + HCl
| |
CH3 CH3
HALOGEENIÜHENDID
TEHNIKAS JA KESKKONNAS
Freoonid on madala
molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani
fluoro-kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all
kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess
neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse
freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust
neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse
freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava
vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna
jäävad nad
kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad
atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km
kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal
freoonid radikaalideks (CF2Cl2 + hv → •CF2Cl
+ Cl•), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks.
Pestitsiidid on
bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele
kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks.
Kitsamas tähenduses on
pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning
umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks
heksaklorotsükloheksaan ehk
lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan
ehk DDT. Mõlemad on valged
kristalsed ained, mis vees praktiliselt
ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes
lahustites . Need on
väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad
kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et
DDT on loomadele ja inimestele
kahjutu ja seda kasutati väga
laialdaselt. Kuna sellise laialdase kasutamisega ilmnesid kiiresti
ohtlikud mõjud loomadele ja inimestele,
keelustati DDT kasutamine,
sest juba väikestes
kogustes organismi
sattudes võib see osutude
eluohtlikuks. Kuna ei saa kuidagi tagada, et DDT ei sattu
elusorganismidesse (on mullas ja vees väga püsiv, mistõttu tema
kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist), on
selle ja teiste kloroorgaaniliste pestitsiidide kasutamine kõigis
arenenud maades keelatud. Ometigi leidub riike, kus need endiselt
lubatud on, näiteks Hiinas, Indias ja mõnedes teistes
Aasia ja
Aafrika riikides
ALKOHOLID Alkoholid on ainete klass orgaanilises
keemias, mille molekulis
on hüdroksüülrühm(ad)
(–OH) seotud
süsinikuaatomiga,
millel seejuures pole teisi
sidemeid hapnikega,
küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Teisiti sõnastatuna on
alkohol süsivesinik,
milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud
hüdroksüülrühma(de)ga.
Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad
sufiksiga '-ool'.
Keemilised omadused
Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline,
reageerides näiteks aktiivsete metallidega:
2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2
Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid.
Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades
alküülhalogeniide.
CH3CH2OH + HBr -> CH3CH2Br
+ H2O
Välja otsitud
andmebaasist "
http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholid "
Dehüdraatimine ehk
veetustamine on vee
eraldumine keemilises
reaktsioonis.
2 R-OH → R-O-R + H2O
Alkohol
laguneb, saaduseks on
eeter ja vesi.
Etanool ehk
etüülalkohol ehk
viinapiiritus (ka
piiritus) ehk
metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH)
on üks tuntumaid
alkohole .
H H
| |
H
— C — C —O — H
| |
H H
Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik.
Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi.
Etanool põleb, moodustades CO2
ja vee:
CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2
+ 3H2O
Metanool ehk
metüülalkohol ehk
karbinool [
viide ?]
(triviaalnimetusega
puupiiritus) keemiline
ühend valemiga
CH3OH.
Ta on lihtsaim alkohol.
H
H
— C — O — H
H
Füüsikalistelt
omadustelt on metanool kergesti lenduv
värvitu
tuleohtlik
mürgine
nõrga alkoholilõhnaga vedelik.
Metanool põleb praktiliselt nähtamatu
leegiga : 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O
Metanool on kasutusel antifriisi,
lahusti
ja kütusena.
Samuti lisatakse teda etanoolile
selle denatureerimiseks.
Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete
bakterite ainevahetuse
tulemusena, päikesevalguse
toimel oksüdeerub
see aja jooksul taas süsihappegaasiks
ja veeks.
Mürgisus
Et metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk
etanoolile,
juhtub tihti metanoolimürgistusi.
Ensüüm
alkoholi
dehüdrogenaas lagundab metanooli mürgiseks
sipelghappeks
ja formaldehüüdiks,
mis kahjustavad nägemisnärvi; tagajärjeks võib olla
pimedaks jäämine.
Teine oluline kahjustus tekib neerudes.
Kolmas toime, peamine surmapõhjus, on kesknärvisüsteemi
depressioon mürgiste metaboliitide
tõttu.
Surmavaks annuseks loetakse koguseid alates ~100 ml (
rottidele suukaudsel manustamisel LD50=5,6
g/kg).
Mürgistuse piiramiseks kasutatakse etanooli, mis toimib
maksaensüümidele konkureeriva
inhibiitorina, suurema afiinsuse
tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu.
Välja otsitud
andmebaasist "
http://et.wikipedia.org/wiki/Metanool "
Eetrid on orgaanilised
ühendid, mille molekulis
kaks süsivesinikurühma
on teineteisega seotud hapnikuaatomi
kaudu.
Üldvalem:
R´–O–R´´ (R´ ja R´´ on ühe- või
erisugused süsivesiniku radikaalid).
Füüsikalised omadused
Eetrid on omapärase lõhnaga vedelikud,
välja arvatud dimetüüleeter
ja metüületüüleeter,
mis on toatemperatuuril
gaasid.
Eetrid on väga lenduvad. Vees lahustuvad nad vähe või üldse
mitte.
Keemilised omadused
Eetrid on keemiliselt püsivamad ja väiksema keemilise aktiivsusega
kui alkoholid.
Eetrid oksüdeeruvad
kergesti hapnikuga
seotud süsiniku
juuresolekul, mille tulemuseks on
peroksiidid .
Need on äärmiselt plahvatusohtlikud ained.
Amiinid Amiinid on ammoniaagi
(NH3)
derivaadid ,
milles üks, kaks või kolm vesiniku
aatomit
on asendatud orgaanilise
asendusrühmaga.
[redigeeri]
Jaotamine
Amiine jaotatakse asendatud vesinikuaatomite arvu järgi:
- Primaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud üks vesinikuaatom ammoniaagi molekulis.
- Sekundaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kaks vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis.
- Tertsiaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kolm vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis.
Primaarsed amiinidSekundaarsed amiinidTertsiaarsed amiinidFenüültuumaga
seotud amiine nimetatakse aniliinideks.
[redigeeri]
Keemilised omadused
Amiinid on aluseliste
omadustega, sest lämmastiku
peal asub nukleofiilsustsenter.
[redigeeri]
Füüsikalised omadused
- Ebameeldiva lõhnaga
- Amiinid on kergestilenduvad
- Inimestele mürgised
- Lahustuvad vees
Välja otsitud
andmebaasist "
http://et.wikipedia.org/wiki/Amiinid "
KÜLLASTUMATA
ÜHENDID
Küllastumata ühendid
on ühendid, kus süsiniku aatomite vahel esineb kahekordne side ehk
kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside. Esimesed neist
kaanavad nime
alkeenid (nimetuse lõpp –een), teised nime alküünid
(nimetuse lõpp –üün). Nimetused antakse lähtuvalt süsiniku
aatomite arvust, kordse sideme asukoht määratakse ära selle
süsiniku järgi, mille järel ta asub.
CH2=CH–CH2–CH3 1-
buteen ehk but-1-een
CH3–CH=CH–CH3 2-buteen
ehk but-2-een
CH≡C–CH2–CH3 1-butüün
ehk but-1-üün
CH3–C≡C–CH3 2-butüün
ehk but-2-üün
CH2=CH–CH=CH2 1,3-
butadieen ehk but-1,3-
dieen KÜLLASTUMATA
ÜHENDITE KEEMILISED OMADUSED
Kaksik- ja kolmikside
on molekulis nukleofiilsustsentrid.
δ-
CH2=CH2
Reaktsioonidest on
neile iseloomulikud liitumisreaktsioonid kordsetele sidemetele. Kuna
kordne side on nukleofiilsustsenter, siis saab kõigepealt liituda
elektrofiilne osake.
H H H H Cl
│ │ │ │ │
C=C + HCl →
H–C–C+–H + Cl- → H–C–C–H
│ │ │ │ │ │
H H H H H H
Kordsed sidemed pole
püsivad.
CH≡CH + HCl →
CH2=CHCl
CH2=CHCl +
HCl → CH3–CHCl2
Vesinik liitub alati
enam hüdrogeenitud süsiniku aatomiga (kus vesinikke on rohkem).
CH2=C–CH3
+ HCl → CH3–CCl–CH3
│ │
CH3 CH3
Liita saab
katalüsaatorite juuresolekul ka halogeene, vett ja vesinikku.
CH3–CH=CH–CH3
+ Cl2 → CH3–CHCl–CHCl–CH3
(katalüsaatori juuresolekul)
CH3–CH=CH–CH3
+ H2O → CH3–CH2–
CHOH –CH3
(katalüsaatori Hg juuresolekul)
CH3–CH=CH–CH3
+ H2 → CH3–CH–CH–CH3
(katalüsaatori Ni juuresolekul)
KÜLLASTUMATA
ÜHENDITE
ISOMEERIA Isomeeria võib olla
tinigitud kaksiksideme asukoha muutusest:
CH2=CH–CH2–CH3 1-buteen
CH3–CH=CH–CH3 2-buteen
Võib olla
ahelisomeeria , mille puhul muutub ahela kuju:
CH2=CH–CH2–CH3 1-buteen
CH2=C–CH3
│ 2-metüülprop-1-een
CH3
CH2—CH2
│ │ tsüklobutaan
CH2—CH2
Võib esineda
cis-trans isomeeria ehk ruumiline isomeeria:
CH3
CH3 CH3 H
│ │ │ │
C==C C==C
│ │ │ │
H H H CH3
cis-2buteen trans-2-buteen
POLÜMERIASATSIOON
Polümerisatsioon on
polümeri moodustamine madala molekulmassiga küllastumata
ühenditest.
nCH2=CH–CH3
→ (–CH2–CH–)n
│
CH3
propeen → polüpropeen
KÜLLASTUMATA
ÜHENDITE ESINDAJAID
Eteen ehk etüleen
CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna
ja narkootilise toimega
gaas . Eteeni saadakse
nafta töötlemisel ja
ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline
aine. Suurem osa toodetud
eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks.
Eteenist saadakse ka etanooli, kuid ka vastupidi – mõnel maal
toodetakse eteeni etanoolist.
Etüün ehk
atsetüleen CH≡CH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega
värvusetu gaas. Keemiatööstuses on atsetüleen väga oluline
lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Igapäevaelus
tunneme atsetüleeni kui gaasikeevitajate töövahendit. Hapnikuga segatuna
põledes annab ta väga kõrge temperatuuriga leegi, mida
kasutataksegi gaaskeevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on
väga plahvatusohtlik.
Trepeenid on lahtise
süsinikahelaga või tsüklilised alkeenid, mis sisaldavad
10,15,20,...,5n süsiniku aatomit.
Terpeenid on looduslikud ühendid,
neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes ja paljudel
neist on meeldiv lõhn.
MÕISTEID
Alkeen – ühend,
mis sisaldab süsinikevahelist kaksiksidet
Alküün – ühend,
mis sisaldab süsinikevahelist kolmiksidet.
Trans-isomeeria –
isomeeria, mille puhul kaksiksideme juures asuvad asendajad (nt
metüülrühmad, halogeenid jt) on teine teisel pool kaksiksidet.
Cis-isomeeria –
isomeeria, mille puhul kaksiksideme juures asuvad asendajad paiknevad
ühel pool kaksiksidet.
Monomeer – väikese
molekulmassiga aine, millest saadakse polümeere.
Polümeer – ühe
või mitme monomeeri molekulide liitumisel tekkinud suure
molekulmassiga aine.
Aromaatsed
ühendid ehk
areenid Areenid ehk
aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud,
mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma.
AREENID EHK
AROMAATSED ÜHENDID
Areenideks
nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad
benseeni tuuma ehk tsüklit
kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust.
BENSEEN ehk ehk
Benseen on
küllastumata ühend, kus süsinike vahel esinevad pooleteistkordsed
sidemed: kõik süsinikud on sp2 olekus ehk kolm
p-orbitaali asuvad tasapinnaliselt (nendevaheline nurk on 120°) ja
neljas p-orbitaal asub selle tasapinnaga risti,
kusjuures p-orbitaalid moodustavad ühtse π-elektronsüsteemi.
Tänu
π-elektronsüsteemile ei ole benseenile ega ka teistele areenidele
iseloomulikud liitumisreaktsioonid, vaid asendusreaktsioonid.
Benseeni füüsikalised
omadused: värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees
lahustamatu , on ise hea lahusti – lahustab hästi rasvu ja muid
hüdrofoobseid aineid.
Benseeni keemilised
omadused:
reageerib halogeenidega, toimub asendus
+ Cl2 → + HCl
reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine
+ konts HNO3
+ H2O
liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul kaob aromaatsus
+ 3Cl2
+ 3H2
Nimetuste andmine.
Tuleb meeles pidada, et benseeni tuum on alati peaahelaks.
Hüdroksübenseen ehk fenool
Aminobenseen ehk fenüülamiin ehk aniliin
Nitrobenseen
Areenide puhul esineb
isomeeria eriliik – asendiisomeeria. Vaatleme dihüdroksübenseeni
näitel. Nende, nagu kõigi teistegi kahe ühesuguse või erineva
asendusrühmaga benseenide korral on võimalik kolm isomeeri:
- orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2- isomeerid rahvusvahelise nomenklatuuri kohaselt)
- meta isomeeris on asendajaga süsinike vahel veel üks süsiniku aatom (1,3-isomeerid)
- para isomeeris paiknevad asendajad benseenituuma suhtes diametraalselt (1,4-isomeerid)
1,2-dihüdroksübenseen ehk ortodihüdroksübenseen ehk
o-dihüdroksübenseen
1,3-dihüdroksübenseen ehk metadihüdroksübenseen ehk
m-dihüdroksübenseen
1,4-dihüdroksübenseen ehk paradihüdroksübenseen ehk
p-dihüdroksübenseen
NB! Asendiisomeerid
on alati erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadustega.
FENOOL EHK
HÜDROKSÜBENSEEN
Fenooli füüsikalised omadused: värvitu, kristalne , iseloomuliku
lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv, seguneb veega
igas vahekorras alates 70° C, õhuhapniku mõjul muutub tahke fenool
kiiresti roosaks .
Fenooli keemilised
omadused: fenoolile on iseloomulikud nii ühealuseliste alkoholide
kui ka areenide üldised omadused:
tänu π-elektronsüsteemi mõjule on fenooli hüdroksürühma vesinik liikuvam kui tavalisel alkoholil ja ta dissoteerub vesilahuses, muutes keskkonnareaktsiooni
+ H+
nii nagu hape , reageerib ta aktiivsete metallidega
2 + 2Na → 2 +
H2↑
reageerib ka hüdroksiididega (peamiselt leelistega)
+ NaOH → + H2O
fenooli vesilahus reageerib broomiveega ehk broomi lahusega vees
+ 3Br2 → +
3HBr
reageerib raud(III)kloriidi lahusega
+ FeCl3 → + HCl
Fenooli kasutamine: plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks
(guaššvärvid), sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite
valmistamiseks (aspiriin).
ANILIIN EHK
AMINOBENSEEN EHK FENÜÜLAMIIN
Aniliini füüsikalised omadused: vees raskesti lahustuv, värvusetu,
õlitaoline mürgine vedelik, lahustub eetris, alkoholis, benseenis
Aniliini keemilised
omadused:
õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks
põleb tahmava leegiga, sest süsinikku palju, vesinikku vähe (nagu ka teised areenid)
reageerib broomiveega
+ 3Br2 → + 3HBr
Asendus toimub kergemini kui benseenis, kuna aminorühm lõhub
(delokaliseerib) π-elektronsüsteemi
reageerib hapetega moodustades sooli
+ HCl →
Aniliini vesilahusel
ei ole aluselist reaktsiooni, kuna benseeni tuum seob endaga
lämmastiku aatomi vaba elektronpaari.
Aniliini saamine:
saadakse etapiviisiliselt, lähteaineks on benseen, vahesaaduseks
nitrobenseen – aniliini saadakse benseenist üle nitrobenseeni.
1. etapp: benseeni
nitreerimine:
2. etapp:
nitrobenseeni redutseerimine :
NB! Nitrobenseen
reageerib atomaarse vesinikuga (H), mis saadakse tsingi reageerimisel
vesinikkloriidhappega samas segus ().
Vesinik on atomaarne tekkimise hetkel! Kui see sama reaktsioon toimuks eraldi, st atomaarne vesinik ei reageeriks koheselt
nitrobenseeniga, siis tekiks meie mõistes tavaline H2.
Aniliini kasutamine: riide - ja toiduvärvide valmistamiseks, ravimite valmistamiseks.
Kõik kommentaarid