50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
153 laadimist
Kokku alla laetud
8 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MilkChocolate
Õppematerjali autor
5)Parlament, pidades vajalikuks kaitsta ISIKUVABADUSI ja INIMÕIGUSI, võttis 1628. vastu Õiguste Petitsiooni, milles keelas kuningal sundida elanikkonda maksma makse ja tegema laene, mida parlament. pole kinnitanud. Charles I saadab 1629. parlamendi laiali ja püüdis valitseda ilma selleta. Vangistati parlamendi liidrid, loodi erakorralised kohtuorganid teisitimõtlejate jaoks. Raha hankimiseks elustati vanu makse. Sotimaal puhkes absolutistlikult valitseva Charles I vastu mäss sõda Inglismaa ja Sotimaa vahel. Et kuningal ei jätkunud palgasõjaväe tarbeks raha ja elanike maksustamiseks puudus tal parlamendi nõusolek, tuli 1940. jälle kokku Inglise parlament. Valimistel saatis edu opositsiooni. Charles I taotles Soti sõjaks raha, kuid solvunud parlament keeldus ja nõudis kuninga nõunike karistamist. Kuningas saatis parlamendi laiali, ajalukku läks see kui nn. lühike parlament. Sotlastega sõlmiti lühike vaherahu. Selle lõppedes tuli Charles I'l taas parlament
KORDAMISKÜSIMUSED INGLISMAA AJALOOST 1) Normannide tähendust Inglismaa kujunemisel. Normannid on viikingite järeltulijad. Normandia hertsog andis Normandia kingiks ühele viikingipealikule, nii jäidki viikingid sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Normannide hulka kulus ka Normandia hertsog Guillaume, kellest normanni vallutuse järel 1066-88 sai Inglismaa kuningas William Vallutaja. 10671283 vallutas normanni dünastia ka Walesi. 2) Inglismaa reformatsiooni eripära kes teostas, miks? Ref. eripära Inglismaal. * poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle * ei haaranud kohe suuri rahvahulki * lahkumine Rooma kat.kir. Alluvusest -> uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks
2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13
2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13
INGLISMAA UUSAJAL 16.saj 1) Reformatsioon: Henry VII a) Mary üritas taastada katoliku kirikut b) Usutülid jätkuvad ka veel 17.saj 2) Elisabeth I ( 1558-1603) a) Inglismaal taastati anglikaani kirik. See tagab stabiilse sisemise arengu b) Inglismaast sai tugev tööstusriik c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult
Tulemusi ei andnud ka teised rahanduse peakontrolöride katsed. Võlgade kustutamiseks nähti väljapääsu maamaksu kehtestamises. Selle läbiviimiseks vajati aga ühiskonna tippude nõusolekut. 1787. kogunes Notaablite kogu, kuhu kuulusid kuninglikud printsid, peapiiskopid, piiskopid, suuremate linnade meerid jne. See kogu lükkas reformiprojekti tagasi. Absolutism oli jõudnud kriisi ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid. INGLISMAA 2.Puritanism kapitalistliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17. sajandilpalj Anglikaani kirik, mis ei allunud Rooma paavstile, tunnistati ametlikuks. Katoliiklaste vastupanu püssirohuvandenõu. Guy Fawkes püüdis Inglise parlamenti õhku lasta. Inglismaal kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid juba 1560. aastatel anglikaani kiriku täieliku puhastamist katoliiklusest.
ning muidu ei tunnistatud teda kuningana · 1598 Nantes'i edikt usurahu, hugenottide tegevus lubatud teatud aladel KOLMEKÜMNEAASTANE SÕDA: · 1618-1648 · Tsehhi aadlikud heidavad kaks kuninga saadikut ja sekretäri aknast välja · Tsehhide eestvõttel valitakse Prahas uus kuningas Friedrich V lahkulöömine Habsburgide võimu alt · Keiser Ferdinand II asub protestante maha suruma, võidab neid · Protestante toetas Taani kuningas Hollandi ja Inglismaa rahalisel toetusel · Katoliiklased (keisri poolel) laastasid maad "sõda toitku sõda" · Gustav II Adolf astus protestantide poolel sõtta, soovis kindlustada võimu Läänemerel, purustati katoliiklaste väed, lõpuks Gustav II Adolf suri · Prantsusmaa sõdis protestantide poolel · Rahuläbirääkimised uue kuninga võimuletulekuga Ferdinand III · 1648 Vestfaali rahu: lubati katoliiklus, kalvinism, luterlus
usuvabadust. See viis nad vastuollu parlamendi enamusega, kes sätestas mõõdukamatele puritaanidele ehk presbüterlastele vastuvõetavad kirikukorralduse. Oliver Cromwell (1599- 1658) hõivas Londoni ning korraldas parlamendis puhastuse: ülemkoda saadeti laiali, alamkojas säilitasid koha vaid independendid. Allesjäänud nn päraparlament, mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma. 30.jaanuar 1649. Charles I hukati. (pea raiuti maha) 19.mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlament püsis vaid armee toel. 1653.saadeti ka päraparlament laiali. Uued valimised küll korraldati, kuid valimisõigus anti vaid indenpendentide kogudustele. Mõistagi esindas uus parlament vaid Cromwelli toetavad vähemust. Cromwell nimetas end lordprotektoriks. 1655. saadeti ka see esinduskogu laiali. Cromwell oli rahva seas ebapopulaarne puritaanlike vaadete tõttu. Cromwell suri 1658 ootamatult. Rahvas juubeldas. Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid