1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada.
5)Parlament, pidades vajalikuks kaitsta ISIKUVABADUSI ja INIMÕIGUSI, võttis 1628. vastu Õiguste Petitsiooni, milles keelas kuningal sundida elanikkonda maksma makse ja tegema laene, mida parlament. pole kinnitanud. Charles I saadab 1629. parlamendi laiali ja püüdis valitseda ilma selleta. Vangistati parlamendi liidrid, loodi erakorralised kohtuorganid teisitimõtlejate jaoks. Raha hankimiseks elustati vanu makse. Sotimaal puhkes absolutistlikult valitseva Charles I vastu mäss sõda Inglismaa ja Sotimaa vahel. Et kuningal ei jätkunud palgasõjaväe tarbeks raha ja elanike maksustamiseks puudus tal parlamendi nõusolek, tuli 1940. jälle kokku Inglise parlament. Valimistel saatis edu opositsiooni. Charles I taotles Soti sõjaks raha, kuid solvunud parlament keeldus ja nõudis kuninga nõunike karistamist. Kuningas saatis parlamendi laiali, ajalukku läks see kui nn. lühike parlament. Sotlastega sõlmiti lühike vaherahu. Selle lõppedes tuli Charles I'l taas parlament
INGLISMAA UUSAJAL 16.saj 1) Reformatsioon: Henry VII a) Mary üritas taastada katoliku kirikut b) Usutülid jätkuvad ka veel 17.saj 2) Elisabeth I ( 1558-1603) a) Inglismaal taastati anglikaani kirik. See tagab stabiilse sisemise arengu b) Inglismaast sai tugev tööstusriik c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult
2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13
1919 Riiga rajati oma rahvuslik ülikool. Läti ülikool- koondusid ajaloolased peamine uurimus 1936 aastani. Siis tekkis Läti ajaloo uurimise keskus- läti ajaloo Institutsioon- tegutses aktiivselt, andis välja ajakirju ja allika publitsatsioone. Suurteoseid lätis ei ilmunud. 1950 Stockholmis Taugava (Läti kirjastus) 10 köidet. Läti ajaloo üldkäsitlus, ilmusid erinevatelt autoritelt, monograafiatena. Viljakamaks valis ajaloolaseks on Edgar Dundorfs-3 köidet Edgar Andersons- Läti ajalugu 1914-1920/viimased köited 1982,1984 A. Slide – Läti ajalugu 1914-1940 Nendes jäi käsitlema varasem ajalugu. Viga 1997 a Šterns I köide 1290-1500 kodumaal Riias. Ordu teatas, et nende suur vastuolu saavad lõviosa endale. Kuramaa vägi läks Leedu poole üle, ründasid Ordut selja taga. Durbe lahingus 1260 löödi Saksamaa Liivimaa ordu puruks.Said iseseisvuse tagasi, mida ei jätkunud kauaks. 1261 talvel ordu kogus uue retke metsikud tapmised kättemaksuks.Tapeti maha täiskasvanud
Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud
Puritanism, Puritaanid inglismaal kujunenud kalvinismi erikujul protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest (rituaalid, jumalateenistused, kiriku suurejoonelisus, pühakute kujud.) Eetilised tõekspidamised: töökus, kokkuhoidlikkus, kitsi, usklik, askeetlik, vaikiv, sünge. Sobimatu naer, laul, muusika, kergemeelsus patt, saatana kiusatus. Kapitalismi areng: Tekkisid manufaktuurid kapitalisti juhtimine ja prof. oskustega töötajad. · Tsentraliseeritud manufaktuur töölised töötasid ühes tootmishoones (sageli endised kloostrid) · Hajamanufaktuur töölised töötasid kodus, said tooraine ja palga manufaktuuriomanikult. Väliskaubandus: algeliste aktsiaseltside teke kaubakompaniid, kellele riik andis väliskauplemise privileegi. Predestinatsioon kalvinistide ettemääratuse õpetus. Rõhutati eelkõige sisemist usklikkust Ilmaliku kutsumuse õpetus tuleb järgida ilmalikku kutsumust, teha võimalikult
a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu – hakati rohkem uurima, osati ennetada malaariat iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria Inglise - Buuri sõda, põhjus teemandi ja kullaleiukohad, sõja tulemusena vähenes Inglismaa roll maailmas põhiprobleem XX saj algul – võitlus maailma ümberjagamise pärast – eriti Saksamaa, kuna ta oli jäänud hiljaks Tehnika areng XX saj algul Masinaehituses tööpingid, mis panid aluse seeriatootmisele Konveieri kasutuselevõtmisega kiirendas H. Ford oluliselt autotootmist F. Zeppelini õhulaev – tsepeliin vendade Wrightide lennuk L
annaabi.ee 
50 punkti
~ 12 lehte
153 laadimist
8 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid