Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Psühholoogia (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest stressikogemus sõltub ?
  • Kuidas niisugune jaotamine või mõjutada inimese käekäiku ?
  • Millest stressikogemus sõltub ?
  • Millise lahendusvariandi valiksin probleemi lahendamiseks ?
  • Mida peaksin tegema eesmärgile jõudmiseks ?
 
Säutsu twitteris

RAKVERE ÕHTUKESKKOOL
Kaugõpe
10B klass




Nelly Valdmets
PSÜHHOLOOGIA
poolaasta referaat





Rakvere 2009
SISUKORD
Sissejuhatus
1. Mõtlemine ja keel
1.1 Mõtlemine
1.2 Loovus
1.3 Keel
2. Intelligentsus ja selle mõõtmine
2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad
2.2 Pärilikkus ja keskkond
2.3 Intelligentsustestid
3. Motivatsioon
3.1 Motivatsiooniteooriad
3.2 Seksuaalvajadus
3.3 Saavutusvajadus
4. Emotsioonid
4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus
4.2 Emotsioonide käsitlus
4.3 Põhiemotsioonid
4.4 Emotsionaalsed seisundid
4.5 Emotsioonide väljendumine
5. Stress ja toimetulek
5.1 Stress
5.2 Stressi põhjused
5.3 Stressikogemuse koostisosad
5.4 Millest stressikogemus sõltub?
5.5 Isiksus ja stress
5.6 Stressi tagajärjed
5.7 Stressiga toimetulek
6. Isiksus ja testid
6.1 Isiksus
6.2 Psühhoanalüütilised teooriad
6.3 Tunnusjoonte teooriad
6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad
6.5 Humanistlikud teooriad
6.6 Isiksusetestid
7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia
7.1 Psühhopatoloogia
7.2 Psühhoteraapia
8. Inimese mina ja lähisuhted
8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang
8.2 Hoiakud
8.3 Armastus
Kokkuvõte
Infoallikad

Sissejuhatus
Järgnevas referaadis räägin ma paljudel gümnaasiumi õppekavasse kuuluvatel psühholoogia teemadel . Alustan ma mõtlemise ja keelega, kirjeldan mõtlemist kui protsessi, loovust , keelt ja loomade keelt. Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõtlemisega ning suhtluses kasutamisega.
Järgmisena käsitlen ma intelligentsust ja selle mõõtmist. Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Seal selgitan ma intelligentsuse mõistet ja teooriaid , pärilikkust ja keskkonda ning intelligentsusteste.
Seejärel võtan ma ette motivatsiooni. Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Käsitlen selliseid teemasid nagu näiteks motivatsiooniteooriaid, seksuaalvajadust ja saavutusvajadust.
Neljandana kirjutan emotsioonidest. Emotsioonideks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistel ja välistele sündmustele. Selles peatükis räägin teemadel nagu emotsiooni mõiste ja olemus, emotsioonide käsitlused, põhiemotsioonid, emotsionaalsed seisundid ning emotsioonide väljendumine.
Viiendas peatükis seletan stressi mõistet ja sellega toimetulekut. Stress on kohanemissündroom, organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele.
Kuuendaks vestlen isiksuse ja testide teemadel. Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisidega indiviid. Seal peatükis kirjutan isiksusest, psühhoanalüütilistest teooriatest , tunnusjoonte teooriatest, kognitiiv- käitumuslikest teooriatest, humanistlikutest teooriatest ja isiksustestidest.
Eelviimane peatükk on psühhopatoloogiast ja psühhoteraapiast. Psühhopatoloogia on psüühikahäireid käsitlev õpetus, mis kuulub peamiselt psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. Psühhoteraapiat aga psüühiliste häiretega inimeste raviks.
Lõpuks kirjutan inimese minast ja lähisuhetest. Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Selles peatükis räägin minakontseptsioonist ja enesehinnangust, hoiakutest ja armastusest.



1. MÕTLEMINE JA KEEL
1.1 Mõtlemine
Mõtlemisena käsitatakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub info töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega.
Mida rikkam on inimese keel, seda rohkem on selles maailma korrastamiseks loodud mõisteid, seda selgemalt suudab inimene mõtelda ja end väljendada. Osa mõisteid on täpselt defineeritavad teised on laiema tähendusega. Mõisteid on palju, et neis orienteeruda kasutatakse kategoriseerimist. Kategoriseerimine annab meile üldisi teadmisi nendest objektidest , millega me otseselt pole kokku puutunud.
Mõisteid saab paigutada hierarhiatesse. N: loomad
linnud kalad
kanaarilind angerjas
Osa mõisteid on saadud defineerimise läbi.
Loome mõisteid ka seeläbi, et kasutame prototüüpe – antud mõiste võrdkujusid, “näidiseksemplare”. Mida rohkem sarnaneb mingi objekt mõiste prototüübiga, seda enam tunneme temas ära selle mõiste esindaja. Vähese sarnasuse korral on objekti raske vastava mõiste alla viia. N: pingviin lennuvõimetu lind.
Mõisted kuuluvad koos otsuste ja järeldustega mõtlemise loogiliste vormide hulka. Peale selle on olemas kujundlik mõtlemine. Selle abil asendatakse tegelik objekt või nähtus pildiga meie peas. Kujundeid on võimalik erinevalt kombineerida ja saada täiesti uuelaadseid lahendusi. N: võib naelu ja kumme mitmeti kombineerides jõuda naelkummideni.
Mõtlemisülesandeid lahendades võib otseselt esemetega manipuleerida . Selline esemeline mõtlemine esineb väikestel lastel ning ahvidel .
Peale mõtlemisvormide eristatakse ka mõtlemisliike. Võime rääkida teoreetilisest ja praktilisest mõtlemisest, konkreetsest ja abstraktsest mõtlemisest jne. Mõtlemise tulemuse järgi saab vahet teha konvergentsel e koonduval ja divergentsel e hargneval mõtlemisel. Konvergentset mõtlemist vajavad probleemid, millel on üks lahend – matemaatikaülesanded, faktikeskseid teadmisi eeldavad küsimused, intelligentsus-testid. Divergentse mõtlemise puhul aga võib lahendusi olla palju. Loovus on enamasti seotud just divergentse mõtlemisega, sest midagi uut otsides ei saa silmas pidada vaid ühte kindlat lahendust .
Mõtlemine kui protsess.
Mõtlemise kui protsessi käsitlemisel lähtutakse mõtlemisest kui probleemide lahendamisest. Kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi, siis on tegemist taastava e reproduktiivse mõtlemisega. Kui üritatakse leida uusi teid, siis loova e produktiivse mõtlemisega. Tavaliselt võtab inimene probleemi lahendamisel appi nii mälu kui fantaasia . Võimalike variantide seast valitakse sobivaim lahendus, kui see pole õige, tehakse uus valik. Õige lahenduseni jõudmiseks kasutataksegi enim just katse ja eksituse meetodit. Variante võib proovida tegelikult või neid vaid mõttes läbi mängida.
Probleemi lahendamises on võimalik eristada 4 etappi (Wallas, 1980):
  • ettevalmistav etapp – õpitakse probleemi tundma. Kui probleem on selge on kindlat lahendust kerge leida – hästidefineeritud probleem. Kui lahendusvariante on palju, nende hulgas pole ühtki head, siis valitakse halvasti defineeritud probleemile kõige realistlikum lahendus.
  • inkubatsioon (IB) – n-ö haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. IB võib toimuda füüsilises tegevuses või magamise ajal. Uni soodustab loominguliste ülesannete lahendamist, siis valitseb divergentne mõtlemine. Und nägevat inimest ei häiri ärevus, kannatamatus. Unenägemine pole ka imevahend, inimene ei näe unes lahendusi, mis ei vasta tema vaimsele tasemele . Vaid tippteadlased suudavad unenägudes teha avastusi, muusikud luua muusikat. Edukamalt lahendatakse unenägudes neid probleeme, millel on emotsionaalne tähtsus.
  • illuminatsioon – “ilmutuse” etapp. Inimesel tekib korraga sisetunne, et nüüd on tal õige lahendus käes. See on niisugune lahenduse leidmine, millega kaasneb ahhaa- elamus , seda võivad tingida mingid juhuslikud asjaolud . N: jõudis Archimedes tähtsa avastuseni vannis – keha ruumala ja kaalu vaheline seos, saab määrata, kui keha asub vedelikus .
  • lahenduse kontrollimine e verifikatsioon – hästidefineeritud probleemi lahenduse õigsust on kerge kontrollida. N: matemaatikas sooritame tehte vastupidises järjekorras. Halvastidefineeritud probleemi korral on lahendus valitud paljude variantide seast, siis tuleb analüüsida lahenduse saamiseks astutud samme ja sellega kaasnevaid raskusi. Kui olemasolev lahendus ei rahulda, proovitakse teisi lahendusi
    Probleemi lahendamine algab inimese suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada. Edasi läheb tarvis võimet kasutada oma eelnevaid teadmisi ja leida uudseid lahendusi, seejärel aga püsivust lahenduse kontrollimiseks ning vajadusel ka pealehakkamist selle ellurakendamiseks.
    1.2 Loovus
    …väljendub eelkõige loova mõtlemise võimes, st võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Enamasti on see ühendatud võimega leida tavatuid, originaalseid seoseid ka kaugete asjade vahel ning märgata probleeme seal, kus teised inimesed näevad vaid harjumuspära.
    Loovuseks on vaja tingimusi:
    • loovust soodustab atmosfäär, milles inimene tajub teatud pinget, tunneb, et vanaviisi enam ei saa;
    • loovisik peab antud valdkonda hästi tundma, kuid ei tohi harjuda selle vanade lahendustega;
    • tavaliselt on loovisikul mõni hea sõber, kes teda toetab ning kritiseerib. Kriitika ja nõuanded aitavad ideid enne avalikkuse ette viimist vajalikul määral põhjendada;
    • loovisikud loobuvad paljudest hästikorraldatud elu mõnudest ja pühenduvad tööle.

    Geenius – loovisik, kes teeb tulemuslikult ja palju tööd. Oluline tegur on pärilikkus. N: Bachi suguvõsas 16 heliloojat, Strausside ja Kappide suguvõsa täis andekaid. Ühed on “jumalast loodud” geeniused. Lapseeast avalduvad anded luuletajatel, heliloojatel ( Mozart ), matemaatikutel. Teised on aeglasema arenguga suurvaimud. Lapsepõlves olid lausa andetud. N: Newtonil koolis raskusi, Darwin oli pere häbiplekk. Sellised geeniused saavutavad tuntuse täisealistena – 25a. Kuid nende viljakas tegevus kestab kaua: Darwinil 50a, Freudil 55a.
    Geeniuse kujunemisel mängib rolli ümbritsev keskkond. Loomingulisust soodustavad ühiskonna avatus, sallivus, mõjutuste mitmekesisus , loominguliste isiksuste koostöö jne. Tähtsus on ka vanematel, mis nad lastega ette võtavad.
    C. Rogersi järgi on tingimused lapse loovuse arenguks soodsad siis, kui täiskasvanud:
    • usuvad lapsesse, ilmutavad usaldust, huvi, tähelepanu, toetust, kiidavad heaks;
    • võtavad teda võrdsena, välistavad üleoleva positsiooni (oled alles laps, mis sina ka tead), ei kasuta juhust teda hukka mõista;
    • mõtlevad lapsega kaasa, arendavad tema ideid edasi, on valmis temaga koos riskima;
    • hoiavad alal optimismi, püüavad igast olukorrast leida midagi väärtuslikku, toetavad last segaduse või ebakindluse korral.
    Seega eeldab loovuse ilmnemine mitmete individuaalsete ja keskkondlike tegurite kokkulangemist. Loovatel indiviididel peavad olema ka vastavad teadmised, intellektuaalsed võimed, teatud isiksuseomadused ja motivatsioon. On leitud, et loomingulised inimesed võtavad üles selliseid teemasid, mida teised alahindavad või on jätnud tähelepanuta. Nad arendavad selle tähenduslikuks ja oluliseks. Kui idee tähtsus on teistele selgeks tehtud, läheb loov inimene järgmiste valdkondade/ideede juurde, et hakata neid arendama.
    Loovuse mõõtmine
    Kreatiivsust saab hinnata rea kriteeriumite baasil:
    • ideede väljendamine: võime ühe sõna või kujundi esindamisel kergekäeliselt arendada ning mängida fraasides assotsiatsioonide küllusega
    • ideede kombineerimine uudsel viisil: laia ulatuslike innovaatiliste lahenduste arendamine, kui on palutud leida igapäevasele asjale uusi kasutamisvõimalusi
    • eksisteerivatele ideedele uue kasutamisvõimaluse leidmine: ette antud eksisteerivale ideele orginaalse idee või lahenduse genereerimine
    • edasiarendus: võime esialgse idee konseptsioon töötada välja praktiliseks kasutamiseks
    • teravustamine ja eristamine: keskse väljakutse äratundmine ja raskuste hindamine lahendusele lähenemise ulatuses, kõrvale heites kõik segavad väikesed elemendid
    • vaatenurkade vahetamine: võime pakkuda vaatlemisviise tuntud probleemidele täiesti erinevast vaatenurgast.

    1.3 Keel
    …on häälikuil põhinev semantiliste e tähenduslike märkide süsteem, mida kasutatakse intellektuaalseks tegevuseks ja suhtlemiseks. Inimkeel põhineb foneemide ja morfeemide süsteemil. Foneem – väikseim tähendust eristav keeleüksus (häälik/häälikuühend). Väikseim tähendust kandev keeleüksus on morfeem (sõnajuur, tunnus, muutelõpp), sellel rajaneb sõnade ja sõnadest lausete moodustamine. Seega on keele puhul tegemist inimesele piiramatuid väljendusvõimalusi andva kaksiksüsteemiga.
    Tänapäeva inimene suutis keele välja arendada tänu oma hääleelundite sobivale anatoomilisele ehitusele. See erines oluliselt varasemate inimeste omast. Keele teke pani aluse inimkonna kultuurilisele arengule, arengu tulemusel sai võimalikuks talletada varasemat kogemust ja teha seda kättesaadavaks järgmistele põlvedele. Nii ei pea iga järgmine põlvkond alustama nullist. Selleks, et mingi keele kasutajad üksteisest aru saaksid, on vaja, et igal mõistel oleks oma kindel tähendus. Samuti on igale keelele omane teatav reeglite süsteem, mis võimaldab sõnu siduda.
    Lapse esimestel elukuudel/-aastatel on sõnade ja tähenduste omandamine eriti intensiivne. Oluliselt mõjub vanemate keeleline ja emotsionaalne suhtlemine lapsega. 1,5a valdab keskmiselt 25 sõna, 4a juba 5000 sõna, 6a sõnavara võiks ulatuda 15 000 sõnani. Lapsed peavad seega õppima 10 sõna päevas. Mida paremini orienteerub laps mitmete asjade tähendustes, seda kiiremini kulgeb tema psüühiline ja sotsiaalne areng.
    Kõik lapsed teevad keele omandamisel läbi teatud etapid: aastaselt räägib üksikuid sõnu; 2a – paari-kolmesõnalisi lauseid ; 3a – kohanduvad laused rohkem grammatikale; 4a – võib rääkida juba samamoodi nagu täiskasvanu.
    Keele omandamises esinevad kriitilised perioodid. N: lapsed on esimesel eluaastal võimelised eristama eri foneeme kuid kaotavad selle oskuse aastaseks saades .
    Loomade keel.
    Ahvidel uuritud kõne mehhanisme ja funktsioone. Loomadel puudub artikuleeritud kõne mehhanism , see takistab kõne omandamist. Nad suudavad ära õppida sadu märke ja neid aktiivselt kasutada, moodustades ka primitiivseid lauseid. Sobivad viipekeel, värvilised plastitükid. 27a šimpans oskas 240 märki; 10a šimpansi sõnastikus 400 märki, jõutud 19 000 kurttummade märgini katsetes. Üldiselt lause ehitust ahvid ei oska, vaid ühe ahviga jõutud 2a lapse tasemele ka lauseehituses. Kas ahvidele keele õpetamine on eetiline? Teevad seda vaid tasu (toit, jook) saamise eesmärgil. Lihtsalt matkivad koolitajaid, teadlikkusega pole seost.
    2. INTELLIGENTSUS JA SELLE MÕÕTMINE
    2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad
    Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime.
    Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus
    Raymond Cattell eristas kahte intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus.
    Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada.
    Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes olukordades .
    Mitmese intelligentsuse teooria
    Horward Gardner tõi oma mitmese intelligentsuse teoorias välja 6 intellektuaalset võimet:
  • keeleline e lingvistiline – kirjanikel, keelemeestel hästi arenenud
  • loogilis-matemaatiline – matemaatikud, füüsikud võimekad
  • ruumialane – muistsed meresõitjad
  • kehalis -kinesteetiline – tippsportlastel väga hea kehatunnetus
  • muusikaline – hõlmab muusika mängimist, loomist ja kuulamist
  • isikukohane intelligentsus – hõlmab teiste ja enda tunnetamist
    Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria
    Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa:
  • seesmine – inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine , oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel);
  • kogemuslik komponent – kogemuse mõju intelligentsusele (korduvas situatsioonis võime oma teadmisis ja kogemusi kasutada automaatselt, enne kui leiame sobiva lahenduse);
  • seotus väliskeskkonnaga – intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid.
    Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond.
    Emotsionaalne intelligentsus
    Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab:
  • võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada
  • empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine)
  • enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja taksituste ületamisel)
    Emotsionaalse intelligentsuse propageerija David Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetast midagi erilist saavutada.
    Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega . Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompententsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend.
    2.2 Pärilikkus ja keskkond
    Osa autoreid rõhutab intelligentsuse kujunemisel keskkonna rolli, teised arvavad , et, intelligentsust mõjutavad peamiselt pärilikud faktorid . Selguse saamiseks on uuritud kaksikuid (ühesugune pärilik foon) ja lapsendatud lapsi (neid võib pere ülejäänud lastega sarnaseks teha just sama keskkond). Ühte perekonda kuuluvate bioloogiliselt võõraste laste intelligentsuses ilmneb teatav sarnasus. N: Johann Sebastian Bachi suguvõsas 26 silmapaistvat muusikut. Ei saa välistada ka keskkonna osa, sest selles suguvõsas pöörati muusikale suurt tähelepanu. Ühemunakaksikud sarnanevad oma pärilike võimete poolest tunduvalt rohkem kui erimunakaksikud . Samas arvatakse, et seda võib osalt tingida nende ühesugune kohtlemine. Erimunakaksikuid koheldakse erinevamalt.
    Põhimõtteliselt toimib pärilikkuse ja keskkonna vastasmõju, küsimus on eelkõige selles, mil viisil see toimib. Võimalik, et arengukeskkond, mis sobib ühtedele, ei sobi teistele. Tänapäeval valitseb seisukoht, et noorte intelligentsuses on pärilike ja keskkonnategurite mõju umbes võrdne ( Eysenck , 1998).
    Kas ühed rassid on teistest intelligentsemad? USA IQ testid näivad esmapilgul seda kinnitavat. Neegrid on saanud keskmiselt 10-15 punkti madalama tulemuse kui valged ameeriklased. Samas ületab viiendiku neegrite IQ valgete keskmist (Eysenck, 1998) ning ka üldtulemuse erinevus ei tõesta veel pärilikkuse määravat rolli. Arvesse peab võtma keskkonna (elutingimuste jm) mõju. Enamiku teste on koostanud valged keskklassi esindavad psühholoogid ja nende antud ülesanded ei pruugi teistsuguse taustaga lastele lihtsalt sobida. Kui erineva nahavärviga lapsed pärinevad samalaadsest keskkonnast, siis nende testitulemustel olulist vahet ei ole.
    Testi tulemusi võivad mõjutada mitmed haigused, samuti vanus. N: kui testi teevad vanad inimesed – saavad vähe punkte; kui anda lisaaega, siis tulemused paranevad märgatavalt.
    Kas intelligentsust saab ette näha juba lapseeas ? Testiti 2-6kuiseid imikuid, näidates neile pilte inimeste nägudest. Kiiremini tüdinenud ja üha uusi pilte vaadata soovinud laste intelligentsus osutus vanemas eas mõõdetuna suuremaks . 3aastaste laste testitulemused võimaldavad ära öelda, milliseid tulemusi saavad nad täiskasvanuna. Seni pole võimalik enne lapse 3. eluaastat tema arengu kohta kindlaid järeldusi teha.
    2.3 Intelligentsustestid
    Binet- Simoni test
    1904. aastal
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Psühholoogia #1 Psühholoogia #2 Psühholoogia #3 Psühholoogia #4 Psühholoogia #5 Psühholoogia #6 Psühholoogia #7 Psühholoogia #8 Psühholoogia #9 Psühholoogia #10 Psühholoogia #11 Psühholoogia #12 Psühholoogia #13 Psühholoogia #14 Psühholoogia #15 Psühholoogia #16 Psühholoogia #17 Psühholoogia #18 Psühholoogia #19 Psühholoogia #20 Psühholoogia #21 Psühholoogia #22 Psühholoogia #23 Psühholoogia #24 Psühholoogia #25 Psühholoogia #26 Psühholoogia #27 Psühholoogia #28 Psühholoogia #29 Psühholoogia #30 Psühholoogia #31 Psühholoogia #32 Psühholoogia #33 Psühholoogia #34 Psühholoogia #35 Psühholoogia #36 Psühholoogia #37
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-08-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 100 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor nelly valdmets Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    4 kognitiiv, motivatsiooniks, emotsioonideks, eelviimane peatükk, osa mõisteid, kujundeid, probleemi lahendamises, loovuseks, geenius, oluline tegur, foneem, seesmine, inimesel endal, tööl edutamine, optimaalseisund, alumisel astmel, intrinsiivne, ekstrinsiivne, seksuaalvajaduse rahuldamine, inimese kehas, oraalne faas, falliline faas, homoseksuaalsed, emotsiooniks, darwini emotsiooniõpetus, cannon, nüüdisaegsed käsitlused, scachter, õnnelikkus, üllatus, selgesti näoväljenduses, kurbus, vastikus, afekt, kirg, frustratsioon, inimeste fustratsioonitaluvus, ärevus, stress, reaktsioonidega, häire faas, vastupanu faas, katastroofid, elusündmused, 150, tööstress, individuaalsed tagajärjed, psühholoogilisteks tagajärgedeks, läbipõlemissündroom, mesinädalate faas, emotsioonidele keskendumine, inimkäitumise seletamine, kognitiiv, isiksuse struktuur, maailma sündides, osa tunnuseid, 4 kognitiiv, seesmise, albert bandura, projektiivtestidel, psühhopatoloogia, kindlat piiri, ajaloo vältel, igas kultuuris, psühhofüsioloogiline käsitlus, foobia, paanikahäirele, psühhoteraapia, kognitiiv, ratsionaal, kognitiiv, psühhodünaamilised teraapiad, humanistlik teraapia, muusika, eksistentsialistlik teraapia, geštaltteraapia, lühiteraapiad, süsteemne teraapia, süsteemile, psühhodraama, neuro, objektiivne mina, enesehinnanguga isikud, isiklik kogemus, teistelt inimestelt, arusaamatumad, katsetamise etapp, integreerumine, lee, storge, agape, ludus, mania, pragmas, käsitluste keskmes, läbipõlemissündroom, psühhopatoloogia, isiksushäiretele, armastuse aluseks

    Kommentaarid (1)

    qruvi profiilipilt
    qruvi: Korralik ja põhjalik konspekt, kuid kahjuks polnud sellest mulle kasu.
    15:49 03-04-2011


    Sarnased materjalid

    178
    docx
    ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    36
    docx
    Psühholoogia konspekt
    74
    docx
    Psühholoogia konspekt
    148
    docx
    NEUROPSÜHHOLOOGIA
    53
    doc
    Psühholoogia alused
    524
    doc
    Arengupsühholoogia
    56
    doc
    Sotsiaalpsühholoogia



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun