ALAEALISTE KOMISJONID

Vois, Signe

ALAEALISTE KOMISJONID (0)

1 Hindamata

Tartu Tervishoiukõrgkool
SIGNE VOIS
ALAEALISTE KOMISJONID
referaat
Juhendaja : Merli Mendelman
Tartu 2014

SISSEJUHATUS

Käesolevas referaadis on väike ülevaade sellest, mis on alaealiste komisjon , millised lapsed sinna satuvad, miks nad sinna satuvad. Mis seda kõike mõjutab, kas selles on süüdi vanemad, kool või hoopis sõbrad, kui vanalt alaealiste komisjoni noored satuvad ning millised kõige enam, kas poisid või tüdrukud.

ALAELAISTE KOMISJONI PÕHIMÄÄRUS

1. Alaealiste komisjon on maavalitsuse, valla-, linna- või linnaosa valitsuse juures tegutsev komisjon (edaspidi komisjon).
2. Komisjoni põhiülesandeks on oma haldusterritooriumil alaealistega tehtava kriminaalpreventiivse töö koordineerimine , samuti alaealistele õiguserikkujatele määratud mõjutusvahendite kohaldamise abil nende elu korraldamine ja alaealiste järelevalvetuse ning õiguserikkumisi soodustavate tegurite vähendamine.
3. Komisjon oma põhiülesande täitmiseks:
1) töötab välja alaealiste kriminaalpreventiivse tegevuse abinõud oma asukohajärgsel haldusterritooriumil ja esitab need kinnitamiseks teda moodustanud organile;
2) teeb koostööd kohalike omavalitsustega kriminaalpreventiivse tegevuse edendamiseks ning teeb ettepanekuid maa-, valla-, linna- või linnaosavalitsusele kriminaalpreventiivse tegevuse paremaks korraldamiseks;
3) annab hinnangu oma asukohajärgsel haldusterritooriumil läbiviidavatele sotsiaalprogrammidele ja kriminaalpreventiivsetele noorsooprogrammidele ning teavitab antud hinnangust nimetatud programmide finantseerijaid;
4) teeb koostööd vabatahtlikega, kes soovivad osaleda alaealiste kriminaalpreventiivse tegevuse edendamisel ;
5) koostab andmebaasi alaealistest, kelle õiguserikkumiste asju on komisjon arutanud.
4. Komisjoni esimees esitab vähemalt üks kord aastas komisjoni tööst aruande teda moodustanud organile.
5. Komisjon juhindub oma tegevuses seadustest , nende alusel antud õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.

ALAEALISTE KOMISJONI SUUNATUD NOORED

Komisjoni suunatute sooline jaotus

Üldvalimi moodustas 781 alaealist, kellest 611 ehk 78% olid poisid ja 170 ehk 22% tüdrukud. Seega on 2004. aasta seisuga poisid tüdrukutest üle kolme korra sagedamini komisjoni suunatud. Samas ilmneb komisjoniliikmete intervjuudest, et tütarlaste osakaal on siiski kasvamas ning tütarlaste probleemid on tunduvalt sügavamad ja tõsisemad
Haridus - ja teadusministeeriumi (HTM) statistika kõikide alaealiste komisjonide kohta näitab, et tüdrukute osakaal komisjoni suunatute seas on olnud aastaid üsna stabiilne. Alates 2002. aastast võib väikest tüdrukute osakaalu tõusu siiski täheldada (vt tabel 1).
Tabel 1. Tüdrukute ja poiste osakaal (%) komisjoni suunatute seas, 1999–2005
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
Poisid
76
77
79
76
75
74
74
Tüdrukud
24
23
21
24
25
26
26
Allikas: haridus - ja teadusministeerium

Komisjoni suunatute jaotus koduse keele alusel

Eestikeelsete perede lapsed moodustasid 68%, venekeelsete perede lapsed 31% ja muude rahvuste esindajad 1% kõigist käsitletud juhtumitest.

Komisjoni suunamise põhjused

Haridus- ja teadusministeerium koondab statistikat alaealiste komisjoni suunamise aluste kohta vastavalt alaealise mõjutusvahendite seaduses toodud jaotusele. Näiteks kas tegemist on alla 14-aastase või 14-18-aastase poolt toime pandud väär- või kuriteoga. Uurimuse käigus peeti oluliseks vaadelda komisjoni suunamise konkreetseid põhjuseid. Seetõttu on komisjoni suunamise põhjused jagatud alaealise poolt toime pandud süüteo iseloomu järgi, mis võimaldab saada parema sisulise ülevaate noorte poolt sooritatud õigusrikkumistest. Komisjoni suunamise kõige sagedasemaks põhjuseks on varavastased süüteod (39% juhtumitest). Karistusseadustiku alusel on kitsamalt tegu vargusega (§ 199) ja vähemohtlike varavastaste süütegudega (§ 218) Komisjoniliikmete üldine suhtumine pisivarguse sooritajasse – esmakordselt komisjoni sattunud alla 12-aastase noore puhul – oli väga sarnane: leiti, et selline noor ei peaks üldse komisjoni sattuma, kuna tavaliselt see vaid traumeerib last ning tavaliselt on komisjoni toimumise ajaks olukord lahenenud, laps asjast aru saanud ning peretoetus aktiviseerunud. Nende laste hulgas on enam korraliku peretausta ja hea kooliedukusega lapsi. Viiendik neist oli vaba aja sisustamise suhtes aktiivsed – käisid trennis, huviringis vms. Politseisse kutsumine, vanemate hurjutamine ning vahel ka koolipoolne reaktsioon – sellest piisab lapse mõjutamiseks. Reeglina on see sündmus kogu pere jaoks väga ehmatav ja tavaliselt ei satu need lapsed hiljem kunagi komisjoni.
Koolikohustuse mittetäitmine (haridusseaduse paragrahvi 8 rikkumine ) on komisjoni sattumise sageduselt teiseks põhjuseks (17,2% juhtumitest). Probleemi ulatusest ja tõsidusest räägib ametlik statistika: statistikaameti andmeil katkestas 2003/2004. õppeaastal õppimise 909 5.–9. klassis käivat noort. Valdav osa koolikohustuse mittetäitjaist on 15–16-aastased ehk need, kes ei suuda põhikooli koolikohustuslikus eas lõpetada. 17-aastaselt lõpeb koolikohustuslik iga ning 18-aastane ei ole seaduse silmis enam koolikohuslane. 18-aastased on koolikohustuse mittetäitmise tõttu komisjoni sattunud põhjusel, et probleemi ei jõutud käsitleda tema koolikohustuslikus eas. Paljud noored, kes on suunatud komisjoni koolikohustuse mittetäitmise tõttu, lükkavad komisjoni tulemist edasi (hoiavad kõrvale), et koolikohustuslikust east välja jõuda. Väga suureks ohumärgiks on see, et juba 9–11-aastased lapsed satuvad koolikohustuse mittetäitmise pärast alaealiste komisjoni. Ilmselgelt on sel juhul lapse abivajadus väga suur – pere ei suuda tagada lapse koolikohustuse täitmist, olgu põhjuseks siis vanemate alkoholism , vaimse tervise probleem, kaugel või kaua töötamine või muud psühhosotsiaalsed tegurid. Nii noored lapsed vajavad probleemides ilmselgelt ümbritsevate täiskasvanute abi ja tuge.
Igal juhul on koolikohustuse mittetäitmine kindlaks ohumärgiks, et noore inimese elus on midagi korrast ära. Sealjuures jääb küsimus: kes, millal ja kuidas peab sellele probleemile reageerima ning mis täpsemalt on koolikohustuse mittetäitmine. Kuni pole kindlat arusaamist ja regulatsioone riiklikul tasandil, on võimalik vastutust koolis mittekäiva lapse eest üksteise kaela veeretada, mida komisjoniliikmete hinnangul suurel määral ka tehakse.
Kehaline väärkohtlemine (karistusseadustiku paragrahv 121) on komisjoni sattumise põhjuste seas sageduselt kolmandal kohal, moodustades 12,8% juhtumitest. Enamasti on tegu peksmistega, kiusamistega, millega võib kaasneda ka verbaalset vägivalda, mõnitamist.
Suitsetamise tõttu komisjoni sattunutest on 85% poisid ja 15% tüdrukud. Mõneti üllatavalt on suitsetajate hulgas märksa rohkem eestlasi – 85% (vt joonis 5). Ülekaalus on 13–14-aastased, kuid leidus ka 9-aastaseid.
Avalikku korda rikkunuid (karistusseadustiku paragrahv 262) oli 8% komisjoni suunatud alaealistest. Nendest 92% oli poisse . Avaliku korra rikkujate seas oli 68% eestlasi, mis on veidi väiksem eestlaste esindatusest valimis. Lisa 6 tabelist on näha, et avaliku korra rikkumise tõttu on komisjoni sattunud ka 7-aastaseid, kuid kõige enam on esindatud 12–14-aastased. Omavolilise sissetungi (karistusseadustiku paragrahv 266) on korda saatnud 4% komisjoni suunatuist – ukse või luku lõhkumise teel on nad tunginud võõrasse majja või korterisse ning seal ka elanud. 29-st noorest oli 19 (66%) eestlast ja 10 mitte-eestlast ning vaid üks tüdruk. Liikluseeskirja rikkumise tõttu oli komisjonis kaheksa last (1% valimist) – kõik poisid ja eestlased vanuses 10–16 aastat, kusjuures kõige enam oli 13–14-aastaseid. Rikkumine seisnes vales kohas üle tee minekus ja liiklusõnnetuse ohvriks sattumises või ka näiteks jalgrattalt maha tulemata üle vöötraja minekus” (see oli korduv komisjoni saatmise põhjus Hiiumaal). Kuigi liikluseeskirja rikkujad moodustasid vaid 1% valimist, andsid komisjoniliikmed selle rühma suhtes väga tugevaid hinnanguid, leides, et nende noorte koht ei ole alaealiste komisjonis, kuna pahatihti on nad ise ohvrid või lihtsalt käitunud rumalalt.

HARIDUSTAUST JA VABA AEG

Komisjoni suunatud alaealised koolitüübi ja õppevormi alusel

Eesti koolisüsteemis pole erivajadustega õpilaste koole selgelt määratletud, kuid üldiselt võib neid jagada kerge vaimupuudega laste koolideks, mida nimetame abikooliks (nt Kiigemetsa Jõgevamaal), ning mitmesuguste krooniliste haigustega laste koolid (sh närvisüsteemi häiretega lastele nagu Vastseliinas või Orissaares) – neid nimetame sanatoorseteks koolideks.

Kooli hinnang alaealise õppeedukusele

Tervelt 12% alaealiste kooliedukuse kohta pole infot. Õpetajad hindavad 17% alaealiste õppeedukust heaks või isegi väga heaks. Keskmiseks on õpetajad hinnanud alaealise õppeedukuse 28% juhtumites ning halvaks või väga halvaks 43% juhtudest ehk peaaegu poolte alaealiste puhul.

Kooli hinnang alaealise käitumisele

Kooli hinnangud alaealise käitumisele on väga erinevad. On õpetajaid, kes on süvenenud õpilase probleemidesse, otsivad probleemide põhjuseid ja tagamaid ning leiavad alaealises ka head. On aga ka neid, kes ei näe noores midagi positiivset . Nende iseloomustused väljendavad soovi õpilasest koolis vabaneda – puudub tahe näha lapses ka positiivset. Komisjoni ühekordselt suunatud alaealiste hulgas oli statistiliselt oluliselt enam tavaklassis õppivaid ja seal toime tulevaid õpilasi, korduvate klientide hulgas aga oluliselt enam neid, kes olid klassikursuse kordajad , õppisid abikoolis või olid suunatud individuaalõppele. Statistiliselt olulised erinevused esinesid ühekordsete ja korduvate komisjonis käijate vahel ka kooli hinnanguis nende alaealiste õppeedukusele ja käitumisele. Kui ühekordsete klientide puhul hinnati nende õppeedukust kooli poolt heaks ja väga heaks 27% juhtudest ja halvaks 36% juhtudest, siis korduvklientide puhul hindas kool nende õppeedukust heaks või väga heaks vaid 6% juhtudest ja halvaks või väga halvaks 71% juhtudest. Komisjoni ühekordsetest klientidest 29% puhul hindas kool nende käitumist heaks või väga heaks ning 30% juhtudest halvaks või väga halvaks. Korduvklientide puhul möönis kool seevastu nende head käitumist vaid 6% juhtudest, ning halba või väga halba käitumist 56% juhtudest.
Ühekordsete klientide hulgas oli ca kaks korda rohkem neid, kelle kohta teatakse , et nad tegelevad spordiga või käivad huviringides; korduvklientide hulgas oli seevastu kolm korda enam neid, kes teadaolevalt veedavad oma vaba aega lihtsalt sõpradega hulkudes.

KOKKUVÕTE

Alaealiste komisjoni tulevad enamasti poisid, kuigi tütarlaste osakaal on ka juba tõusnud. Samas tütarlaste probleemid on tõsisemad. Komisjoni suunatud noorte vanus jääb põhiliselt vahemikku 12-16.
Sagedamini satub nooruk komisjoni varavastaste süüdistustega, järgmiseks koolikohustuste mittetäitmise ning seejärel kehalise väärkohtlemisega seotud tegude tõttu. Enamik noori õpib tavakooli tavaklassis ning saab õppimisega rahuldavalt hakkama. Komisjoni satub vähemal määral ka abikooli ja sanatoorse kooli õpilasi. Komisjoni suunatud noort iseloomustab kool sagedamini negatiivselt, tihti puudub koolipoolne info noore peretausta ja vabaaja veetmise kohta. Alaealiste komisjoni suunatud noored veedavad enamasti aega sõprade seltsis , kuid on ka neid kes käivad trennis, huviringis või noortekeskuses.
Kõige sagedasemaks probleemiks on koolikohustuste mittetäitmine, see on signaal mis sunnib tegutsema. Koolikohustuste mittetäitmisega võivad kaasneda ka muud probleemid: hulkumine, alkoholi tarvitamine, vägivald ja vargused. Siit edasi on lühike samm selleni , et muutuda tõeliselt raskeks alaealiseks, kes tuleb esimest või mitmendat korda komisjoni ette ja kelle muutmine on juba raske.

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Signe Vois Õppematerjali autor

alaealiste komisjonid, kes sinna saadetakse, miks lapsed sinna saadetakse, kui vanalt sinna lapsi peamiselt saadekatse, soolised erinevused, kuritegevus

alaealine komisjon ALAEALISTE KOMISJONID

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti ja Lasnamäe piirkonna noorsootöö korralduse ülevaade

kogemuste ja kultuuridevahelise õppimise võimaluste loomine; Noorte osalus on noortele otsustusprotsessides osalemiseks mitmekesiste võimaluste loomine ja osalusmotivatsiooni arendamine. ( Noorsootöö strateegia 2006-2013). Noorsootöö Eesti Lasnamäe piirkond valdkond Erinoorsootöö Peamisteks alaealistega tehtava Lasnamäe Linnaosa Valitsuses kuriteoennetusliku töö koordineerijateks tegutseb alaealiste komisjon. ja teostajateks on "Alaealise Punane tänav 16, kuhu mõjutusvahendite seaduse" alusel kuuluvad haridus-, sotsiaal- ja moodustatud alaealiste komisjonid. tervishoiualaste Alaealise mõjutusvahendite seadus töökogemustega isikud, hakkas kehtima 1. septembrist 1998. politseiametnik, 2009. a 1. jaanuari seisuga on Eestis kriminaalhooldusametnik

Keskkonnaõpetus

doc

Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis

Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis 1. Millised on laste õigused? Viited õigusaktidele. Lapse õigused on kirjas ÜRO lapse õiguste konventsioonis, Eesti Vabariigi põhiseaduses, lastekaitse seaduses. ÜRO laste õiguste konventsioon Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 1989. aastal. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 1991. aastal. https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 Igaühel on õigus kõigile neis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või teiste seisukohtade, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku või sünnistaatuse või mingi muu kriteeriumi alusel. Kaitsele, millega ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas. * Õigus elule. * Sünnihetkest peale on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. * Õigust säilitada oma se

Õigus

doc

Inimkaubitsemine

Ent riigisisene, riiki sisse ja Eestit transiitmaana kasutav kaubitsemine ei ole oluliselt vähemtähtsad. Täpsustati, et väga levinuks võtteks on ka situatsioon, kus isiku eest makstakse ära trahvid, sunniraha, elamisloa riigilõivud jms ning mille tulemusel jääb isik teise inimese meelevalda. 3. Nähtuse olemus. Inimkaubanduse ohvriks sattumise riskirühm. Inimkaubanduse poolt enam ohustatud rühmi defineeritakse siseriiklikust ja piire ületavast alaealiste kaubitsemisest rääkides mõnevõrra erinevalt. Alaealiste riigi sisesel seksitööstusesse kaasamisel peavad intervjueeritud eksperdid riskirühmaks eelkõige halvemast majanduslikust olukorrast ja suuremate sotsiaalsete probleemidega 6 piirkondadest pärit alaealisi. Üheks mõjutajaks on perekondlikud suhted enam

Seksuaalkasvatus ja pereplaneerimine

doc

KASVATUSE ERITINGIMUSI VAJAVATE ÕPILASTE SOTSIALISEERUMINE

see, et me püüame ennast kaitsta negatiivse enesehinnangu eest, kuid ka koolil on siin suur roll täita. Teades, et saavutusmotiiv mõjutab eneseväärikust saab kool seda suurendada näiteks individuaalsete õppekavade kasutamisega. Kaagvere erikool on seda teed läinud. 5 Kuritegevuse ennetamise, vähendamise ja ühiskonna üldise tervise huvides on püüda maksimaalselt rahuldada alaealiste vajadust adekvaatse sotsialiseerumise järele. Adekvaatseks sotsialiseerumiseks peab laps õppima ära vajalikud prosotsiaalsed oskused ja looma emotsionaalsed ning sotsiaalsed sidemed. Leian, et ka siin on Kaagvere erikool võrreldes teiste erikoolidega teinud ära suure töö. Seega ei saa läbiviidud uuringute ja kontrollkäikude põhjal kindlalt väita, et erikoolist tulnud noor suudab sotsialiseeruda ühiskonda või ei. Kuid olen seisukohal, et paljud erikoolist tulnud

Haridus

docx

Sotsiaalpedagoogika

Sotsiaalhoolekande seadus millised toetused on olemas ja kellel nendele õigused? PGS Alaealise mõjutusvahendite seadus Isikuandmete kaitse seadus igapäeva praktiline töö, keerulised juhtumid (laste väärkohtlemine jne) kellel on õigus küsida, kelelle pead andma andmed, kellele ei tohi anda Jt (tubakaseadus, alaealisi puudutavad seadused jne) 2.seminar 26.03.14 Sügisest suured muudatused alaealiste komisjon vb kaob ära? Läheb Innove alla? ALAEALISE MÕJUTUSVAHENDITE SEADUS Mis saab suitsupakiga, kui see lapselt leitakse? Tuleb konfiskeerida. Lase lapsel kirjutada paberile: loovutan vabatahtlikult oma sigaretipaki. Politsei tuleb kooli last küsitlema: kas politsei võtab paki enda kätte v jääb see kooli ja kool tagastab lapsevanemale. Kui laps kuni 14 läheb see juhtum automaatselt alaealiste komisjoni. Kui on 14-18, siis otsustab menetleja, kas tuleb rahatrahv v läheb alaealiste komisjoni

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

docx

Uimastid

sattumine) üleloomulike võimete tajumise tõttu tekkinud õnnetusjuhtumitega (nt. kõrgusest surnuks kukkumine, kuna mingi hallutsinatsioone tekitava aine mõjul on tekkinud tunne, et suudetakse lennata). Narkootikumidega seonduv kuritegevus. Uimastitega seonduvast noorsoo kuritegevusest rääkides tekitavad suuremat muret narkomaaniaga seotud probleemid, sest selles valdkonnas meil vastav eelnev kogemus puudub. Väga lühidalt alaealiste õiguserikkumiste olukorda iseloomustades võib konstateerida, et alaealiste kuritegevus muutub järjest vägivaldsemaks ja nooremaks. Alaealised õiguserikkujad narkootikumide tarvitajad (toksikomaanid). Käesoleval ajal võime ütelda, et politseil on olemas ülevaade probleemi olemusest, kuigi see pole täielik. Enne 1994.a. politseil praktiliselt puudus taoline informatsioon alaealiste osas. Võrdleme järgmisi arve noorsoopolitsei alaealiste õiguserikkujate

Psühholoogia

doc

Hälbiva käitumise sotsioloogia (TLÜ) konspekt 2012

Kuritegu on Karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus, vangistus või sundlõpetamine. Väärtegu on Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegude liigid: inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod; isikuvastased süüteod; poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod; süüteod perekonna ja alaealiste vastu; rahvatervisevastased süüteod; varavastased süüteod; intellektuaalse omandi vastased süüteod; riigivastased süüteod; avaliku rahu vastased süüteod; ametialased süüteod; õigusemõistmisevastased süüteod; avaliku usalduse vastased süüteod; keskkonnavastased süüteod; majandusalased süüteod; üldohtlikud süüteod; liiklussüüteod; kaitseväeteenistusalased süüteod. Vt Karistusseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/104042012003 Narkootikumidega seotud süüteod:

Hälbiva käitumise sotsioloogia

doc

Euroopa Liidu aine eksamimaterjal

2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopiski nende uut esiletõusu? EL uued poliitikavaldkonnad

Euroopa liit

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk