Keemiline side (U) (0)

Q: Mis on keemiline side?

Vastus leiad õppematerjalist: Keemiline side (U)

Q: Miks keemiline side üldse tekib?

Vastus leiad õppematerjalist: Keemiline side (U)

Keskkool - Keemia - Keemia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on keemiline side?
Miks keemiline side üldse tekib?

Kordamisküsimused /Keemiline side/

Mis on keemiline side? Miks keemiline side üldse tekib?
Keemiline side on aineosakeste vastastikmõju, mille tulemusena tekivad uued ioonid, molekulid, kristallid, mis on energeetiliselt püsivamad. Keemilise sideme tekkimisel vabaneb alati energia ja tekkinud aine osakesed on püsivamad, kui lähteaine osakesed.

Mittepolaarne kovalentne side (millisel juhul tekib; osata näidata selle tekkimist täpp skeemina ja ruutskeemina) Mittepolaarne kovalentne side- tekib ühe ja sama mittemetalli aatomi vahel (N2, H2, O2). Ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale
aatomile.

Polaarne kovalentne side(millisel juhul tekib; osata näidata selle tekkimist täpp skeemina ja ruutskeemina) Polaarne kovalentne side- tekib erineva mittemetalli aatomite vahel (HCl; H2O). Ühine elektronpaar on tõmmatud elektronegatiivsema
elemendi aatomi poole.

Iooniline side (millisel juhul tekib; osata näidata selle tekkimist täpp skeemina ja ruutskeemina) Iooniline side- tekib metalli ja mittemetalli aatomi vahel. Mittemetalli aatom tõmbab metalliaatomi viimaselt kihilt tema elektroni(d) ära.

Osata iseloomustada vesiniksidet ja näidata kuidas see tekib. Vesinikside- tekib kui vesinik on kontaktis: hapniku; lämmastiku; fluoriga. On lisaside molekulide vahel. Kui vee molekulide vahel poleks vesiniksidet, oleks vesi toatemperatuuril gaas . Vesinikside tõstab aine keemistemperatuuri ja lahustuvust vees.

Osata iseloomustada metallilist sidet. Metalliline side- tekib metalliaatomite ja ioonide vahel ühiste vabade elektronide kaudu.
Näited:

Mis liiki keemiline side (sidemed) on antud ühendites:
* raud * vääveldioksiid * kaaliumkloriid * hapnik (molekulina) *pronks (vase ja tina sulam )
b) Näita täppskeemina ja ruutskeemina, kuidas tekib keemiline side antud ühendites
* kaaliumkloriid b) vesi c) lämmastiku molekul
c)Näita, kuidas tekib vesinikside kahe HF molekuli vahel
Ülesanded – reaktsioonil esinevad kaod, saagis
Näited☺

40 g kaaliumhüdroksiidi neutraliseerimisel väävelhappega saadi 58 g kaaliumsulfaati. Arvuta saagise protsent (vastus 95%)

Mitu g raud(III) hüdroksiidi saadakse raud(III)kloriidi reageerimisel 70 grammi kaaliumhüdroksiidiga? Reaktsiooni saagis on 80% (vastus 36 grammi)
c) Põletati 20 grammi alumiiniumit. Mitu grammi tekkis alumiiniumoksiidi, kui reaktsiooni kaod on 5%?
d) Mitu grammi kaaliumit tuleb võtta, et reageerimisel veega saada 10 grammi kaaliumhüdroksiidi? Reaktsiooni kaod on 12%

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 56 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

56 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kkristelg Õppematerjali autor

Iooniline side, metalliline side, kovalentne side, mittepolaarne kovalentne side, polaarne kovalentne side, vesinikside.
Täppskeemid.

kovalentne täppskeemina Keemiline side keemia Iooniline side metalliline side kovalentne side mittepolaarne kovalentne side polaarne kovalentne side vesinikside

Sarnased õppematerjalid

pdf

Keemia põhiteadmised

Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.-a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja redoksreaktsioonide võrrandeid. O.-a. arvutamine: I VII -II K Mn O4 +1 +7 -8 KEEMILINE SIDE Keemiline side on ühine elektronpaar Sideme tekkeenergia on ühendi püsivuse mõõt Aatomorbitaalide kattumisel tekib molekulorbitaal Elektronegatiivsus (X) iseloomustab jõudu,millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid elektrone. Elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabelis noolega näidatud suunas. Sarnaste elementide (X<0,4) vahel tekib kovalentne side · Lihtainetes mittepolaarne kovalentne side HH NN · Liitainetes polaarne kovalentne side

Keemia

pdf

Keemia põhiteadmised

Keemia

doc

Keemiline side ja aine ehitus

Üksikud aatomid on ebapüsivad, see tähendab neil on kõrge energia. Seepärast liituvad nad teiste aineosakestega, minnes üle püsivamasse ehk madalama energiaga olekusse. Seega, sideme moodustumisel vabaneb (eraldub) energiat ning süsteemi energia väheneb ehk süsteemi enda energia muut on negatiivne: H<0. Reaktsioone, milles energiat eraldub, nimetatakse eksotermilisteks. Niisiis on ühinemisreaktsioonid, nt Zn + S à ZnS, ka pigem eksotermilised. Kui aga side lõhkuda ja tekivad üksikud aatomid, minnakse üle ebapüsivamasse kõrgema energiaga olekusse. Selle jaoks ehk sideme lõhkumiseks on vaja energiat kulutada: energia neeldub. Selliseid protsesse nimetatakse endotermilisteks ja et süsteemi enda energia muutub juurdeantava arvelt suuremaks, on H>0. See on iseloomulik pigem lagunemisreaktsioonidele, nt Cu(OH)2 à CuO + H2O H<0 H>0 II

Keemia

doc

10. klassi keemia kontrolltöö konspekt

KEEMIA KT: 6. okt Mõisted: molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentse sidemega seotud aatomite rühmitus. Molekulivalem keemiline valem, mis näitab, millistest elementidest aine koosneb. Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest (keemiline ühend) Molekulaarne aine molekulidest koosnev aine Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest (ioonsed ained ,metallid, kovalentsed mittemolekulaarsed ained) Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks

Keemia

pdf

Kokkuvõte keemiast

Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja redoksreaktsioonide võrrandeid. O.a. arvutamine: I VII II K Mn O4 +1 +7 8 KEEMILINE SIDE Keemiline side on ühine elektronpaar Sideme tekkeenergia on ühendi püsivuse mõõt Aatomorbitaalide kattumisel tekib molekulorbitaal Elektronegatiivsus (X) iseloomustab jõudu,millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid elektrone. Elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabelis noolega näidatud suunas. Sarnaste elementide (X<1,9) vahel tekib kovalentne side · Lihtainetes mittepolaarne kovalentne side H H N º N

rekursiooni- ja keerukusteooria

docx

Aine ehitus ja keemiline side

Aine molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B. Mittemetallid- aatomite vahel on kovalentne side, esinevad - üksikaatomitena (väärisgaasid), - molekulidena (lisaks eespool nimetatud kaheaatomilistele molekulidele P4 ja S8), - kristallidena (C, Si). 2. Liitained koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist (H2O, K3PO4). Ainete liigitamine ehituse põhjal 1. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid,

Keemia

doc

Keemiline side

Tuumadevahelises alas on kattuvate elektronpilvede tihedus maksimaalne. Negatiivse laengu tiheduse suurenedes tuumade vahel tugevnevad märgatavalt erinimeliste laengute tõmbejõud, võrreldes vastavate jõududega üksikute aatomite vahel. Negatiivse laengu tiheduse suurenemise tuumade vahel ning erinimeliste laengute tõmbejõu suurenedes eraldub energiat. Valentssidemete meetod Valentssidemete meetodi (elektronpaaride meetodi) aluseks on väide, et aatomitevaheline side molekulis tekib elektronpaaride abil. Näiteks välise energianivoo selektronorbitaalide kattumisel moodustub molekul Li2 (Li : Li), vesiniku aatomi selektronorbitaali ja kloori aatomi porbitaali kattumisel moodustub molekul HCl (H : Cl). Keemilise sideme püsivuse mõõduks on sideme lõhkumiseks vajaminev energiahulk. Kovalentne side on seda püsivam, mida suurem on elektronpilvede kattumise aste. Elektronpilvede kattumise aste sõltub

Keemia

odt

Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66

Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik. Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks. Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel.

Keemia

Rohkem sarnaseid