Keemia konspekt eksami jaoks (5)

Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest, tuum prootonitest ja neutronitest , elektronkate elektronidest.
Elektronide maksimumarv kihil = 2* n- ruudus
Orbitaalid s,p ja d
Massiarv = prootonite arv + neutronite arv.
Elektronegatiivsus - Tõmbevõime keemilises sidemes.
Metallid loovutavad elektrone
Mittemetallid seovad elektrone.
Muidu suureneb elektronegatiivsus paremalt vasakule ja ülevalt alla, aga B-rühmas alt üles.
Ioon – Laenguga aatom või aatomirühm
Katioon – positiivne.
Anioon – negatiivne.
Oksüdatsiooniaste(o.a.) – iooni laengu suurus.
A-rühma metallidel on püsiv o.a.
Maksimaalne o.a. On oksiidi valemis ja minimaalne on mittemetalli vesinikühendis.
Molekul koosneb aatomitest
Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest.
Mittemolekulaarsed ioonidest või aatomitest.
Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, eksotermiline.
Sideme lõhkumisel neeldub energiat, endotermiline protsess.
Mittepolaarne kovalentne side esineb ühesuguste mittemetalliliste ühendite vahel või C ja H vahel
Polaarne on erinevate mittemetalliliste ühendite vahel.
Iooniline side – mittemetalli ja metalli vahel.
Metalliline side – metallide vahel.
Vesinikside on F – H, N – H või O – H vahel.
Mida rohkem molekulidevahelisi vesiniksidemeid, seda kõrgemad keemis- ja sulamistemperatuurid.
Mida rohkem veega vesiniksidemeid moodustab, seda paremini lahustub vees.
Reaktsiooni kiirenedavad tegurid on temperatuuri tõstmine, tahke aine peenestamine, gaaside puhul rõhu tõstmine, kontsentratsiooni suurendamine ja katalüsaatori kasutamine.
Katalüüs – Reaktsioon katalüsaatori toimel.
Tasakaal nihkub:
1. Lähteainete kontsentratsiooni:
Suurendamisel saaduste tekke suunas.
Vähendamisel lähteainete tekke suunas.
2. Saaduse kontsentratsiooni:
Suurendamisel lähteainete tekke suunas.
Vähendamisel saaduste suunas.
3. Rõhu:
Tõstmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas.
Alandamisel suurema gaasi molekulide arvu suunas.
4. Temperatuuri:
Tõstmisel endotermilise protsessi suunas.
Alandamisel eksotermilise protsessi suunas.
Üheprootonilistes hapetes on üks H, mitmeprootonilistes mitu.
Hapnikhapped on hapnikuga
Tugevad happed : H2SO4 , HCl, HI, HBr, HNO3 .
Alused – ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone
Leelised – tugevad alused, vees lahustuvad hüdroksiidid(I-A rühm ja II-A rühm Ca alates.)
Nõrgad alused – Vees praktiliselt lahustumatud .
Soolad – Katioon ja anioon koos (Na2SO4)
Vesiniksoolad – Happeanioonis on vesinik .(NaHSO4)
Kristallhüdraadid – Sisaldavad tahkes olekus kristallvett( CuSO4 * 5 H20)
Mittemetallisoksiidide nimetuses tähistatakse eesliitega(di-,tri-,jne)
Kui metallil on muutuv o.a., siis kirjutatakse see sulgudesse CuO Vask(II) oksiid .
Vesiniksoola puhul sõna vesinik (CaHPO4 – kaltsiumvesinikfosfaat)
Aluselised oksiidid – Reageerivad hapetega ---->sool + vesi.
CuO + H2SO4-----> CuSO4 + H2O
Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide(I-A rühm ja II A-rühm alates Ca) oksiidid
CaO + H2O ----> Ca(OH)2.
Happeliste oksiididega -----> happelisele oksiidile vastava happe sool
CaO + CO2 ---> CaCO3
Happeline oksiid – oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee.
Reageerivad CO2 + Ca(OH)2 ---> CaCO3 + H2O
Reageerib veega -----> oksiidile vastav hape
SO2 + H2O---> H2SO3
(SiO2 ei reageeri veega.)
Reageerib aluseliste oksiididega----> Happelisele oksiidile vastava happe sool
CaO + CO2 ---> CaCO3
Amfoteersed oksiidid – oksiidid, mis reageerivad nii hapete kui ka alustega; veega ei reageeri.
Neutraalsed oksiidid – Ei reageeri hapete, vee ega alustega.
Hapete keemilised omadused.
Happed dissotsieeruvad vesilahustes vesinikioonideks ja happeanioonideks..
Hcl --->H+ + Cl-
Mitmeprootonilised happed dissotsieeruvad astmeliselt
H2SO4 --->H+ + HSO4 -
HSO4- H+ + SO4 2-
e. H2SO4---> H+ + HSO4- 2H+ + SO4 2-
Reageerivad metallidega ---> Sool ja vesinikioonideks
Lahjendatud hapetega reageerivad pingereas H-st vasakul olevad metallid.
Zn + 2HCl ---> ZnCl2 + H2
Konsentreeritud H2SO4 ja lahjendatud või konsentreeritud HNO3 puhul on oksüdeerijaks happeanioon, metalli asukoht pingereas pole oluline ja ei eraldu H2
Reageerivad aluseliste oksiididega ---> Sool ja vesi
CuO + H2SO4 ---> CuSO4 + H2O
Reageerivad alustega ----> Sool ja vesi
2NaOH + H2SO4 ---> Na2SO4 + 2H2O
Reageerivad sooladega ---> uus sool ja uus hape
Reaktsioon toimub siis, kui saaduseks on nõrgem või lenduvam hape või sade.
2NaCl + H2SO4 ---> Na2SO4 + 2HCl
H2CO3 laguneb kohe Co2-ks ja H2O-ks.
Hapnikhapped lagunevad kuumutamisel ---> Happeline oksiid ja vesi
H2SiO3 ---> SiO2 + H2O
Aluste keemilised omadused
Reageerivad happeliste oksiididega ---> happesool ja vesi
CO2 + CaOH2 ---> CaCO3 +H2O
Hapetega ---> Sool ja vesi
2NaOH + H2SO4 ---> Na2SO4 + 2H2O
Sooladega ---> uus hüdroksiid + uus sool
Lähteained peavad mõlemad lahustuma ja vähemalt üks saadustest ei tohi lahustuda.
CuCl2 + 2NaOH ---> Cu(OH)2 + NaCl
Lagunevad kuumutamisel ---> aluseline oksiid ja vesi
Ei lagune IA-Rühma metallide hüdroksiidid.
Cu(OH)2 ---> CuO + H2O
Soolade keemilised omadused:
Reageerivad metallidega ---> uus sool ja uus metall .
Metall reageerib vees lahustuva soolaga , kui ta on aktiivsem, kui soolas olev metall.
Fe +CuSO4 ---> FeSO4 + Cu.
IA ja IIA -rühm alates Ca reageerivad veega ja tekkinud leelis võib reageerida soolaga, kui tekib sade.
Na + CuCl2 --->

2Na + 2H20 ---> 2NaOH + H2

2NaOH + CuCl2 ---> Cu(OH)2 + 2NaCl

Kokku 2Na + 2H2O + CuCl2 ---> Cu(OH)2 + H2 + 2NaCl
Reageerivad hapetega ---> uus sool ja uus hape.
Toimub siis, kui tekib võetavast happest nõrgem või lenduvam hape või sade.
Na2S + H2SO4 ---> Na2SO4 + H2S
H2CO3 laguneb tekkimise hetkel kohe veeks ja CO2-ks.
Alustega ----> uus hüdroksiid ja uus sool
Toimub siis, kui lähteained lahustuvad ja vähemalt üks saadus on lahustumatu .
CuCl2 + 2NaOH ---> Cu(OH)2 + 2NaCl
Sooladega ---> Kaks uut soola
Mõlemad lähteained peavad lahustuma ja vähemalt üks saadus lahustumatu.
NaCl + AgNO3 ---> AgCl + NaNO3
Oksiidide saamine:

Lihtainete põlemisel --->
2H2 + O2 ---> 2H2O

Liitainete põlemisel ühinevad tavaliselt kõik liitaine koostisse kuuluvad elemendid hapnikuga.
CH4 + 2O2 ---> CO2 + 2H2O

Liitainete lagunemisel:
a) Hapnikhapete lagunemine H2SO4 ---> H2O + SO3
b) Hüdroksiidide launemine, välja arvatud IA-rühma hüdroksiidid
2Fe(OH)2 ---> Fe2O3 + 3H2O
c)Soolade lagunemine
CaCo3 ---> CaO +CO2
Hapete saamine :

Hapnikhappeid saab vastavate oksiidide reageerimisel veega
H2O +SO3 ---> H2SO4
Veega ei reageeri SiO2 – ränihapet saab silikaatide reageerimisel tugeva happega.

Divesiniksulfiidhape ja vesinikhalogeniidhapped on vastavate gaasiliste ainete vesilahused, neid saadakse :
a) vesiniku reageeriminsel vastava lihtainega
H2 + CO2 ---> 2HCl
b) Vastavate soolade reageerimisel tugevama happega
FeS + H2 SO4 ---> FeSO4 + H2S.
Hüdroksiidide saamine:

Leelised saadakse:
a) metalli reageerimisel veega
2Na + 2H2O ---> 2NaOH + H2
b) Aluselise oksiidi reageerimisel veeega.
Na2O + H2O ---> 2NaOH
Lahustumatud hüdroksiidid saadakse vastava metalli lahustuva soola reageerimisel leelisega.
CuCl2 + 2NaOH ---> Cu(OH)2 + 2NaCl.
Soolade saamine:

Hape + metall ---> Sool + H2

Hape + Aluseline oksiid ---> Sool + H2O

Hape + Hüdroksiid ---> Sool + H2O

Hape + Sool ---> Sool + Hape

Hüdroksiid + Happelin oksiid ---> Sool + H2O

Hüdroksiid + Sool ---> Sool + Hüdroksiidid

Sool + Metall ---> Sool + Metall

Sool + Sool ---> Sool + Sool

Aluseline oksiid + Happeline oksiid ---> Sool

Metall + Mittemetall ---> Sool
Alati toimuvad :

Alus + Hape

Aluseline oksiid + Hape

Happeline oksiid + alus

Happeline oksiid + Aluseline oksiid.
Teatud tigimustel toimuvad:

Sool + Sool – mõlemad peavad vees lahustuma ja vähemalt üks saadus peab olema lahustumatu.

Sool + Alus – mõlemad lähteained peavad vees lahustuma ja vähemalt üks saadus peab olema lahustumatu.

Sool + Hape – Peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade.

Metall + Sool – Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem, kui soola koostises olev metall( pingerida ).

Metall + Hape – Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul.

Aluselin oksiid + Vesi – Ainult IA ja IIA – rühma(alates kaltsiumist) metallide oksiidid.

Happeline oksiid + Vesi – Ei reageeri SiO2
Lahused:
Lahus = lahusti + lahustunud aine.
Molaarne kontsentratsioon c näitab lahustunud aine hulka moolides kuupdetsimeetri kohta (mol/dm3)
Gaaside lahustuvus suureneb, kui tõsta rõhku või alandada temperatuuri.
Suspensioon = vedelik + tahke lahustumatu aine
Emulsioon = vedelik + lahustumatu vedelik
Vaht = vedelik + lahustumatu gaas
Aerosool = gaas + tahke aine või vedelik
Mööduvat karedust põhjustavad Ca( HCO3 )2 ja Mg(HCO3)2
Püsivat karedust põhjustavad CaCl2 , MgCl2, CaSO4 ja MgSO4
Tugevad Elektrolüüdid – Tugevad happed, leelised ja soolad.
Nõrgad Elektrolüüdid – Nõrgad happed ja alused.
Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees(elektrolüüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees).
PH7 aluseline
Ioonvõrrand
Ioonidena kirjutatakse tugevad elektrolüüdid.
Molekulaarselt nõrgad happed, nõrgad alused, praktiliselt lahustumatud soolad, vesi, oksiidid, lihtained ja gaasid.
Kui koondada mõlemalt poolt ühesugused ioonid , saab lühendatud ioonvõrrandi.
Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib nõrk elektrolüüt.
Hüdrolüüs – Reaktsioon veega.
Redoksreaktsioonid – reaktsioonid mille käigus muutub elementide o.a.
Redoksreaktsioonides toimub alati korraga oksüdeerumine ja redutseerumine.
Oksüdeerumine – Elektronide loovutamine (o.a. Suureneb)
Redutseerumine – Elektronide liitmine ( o.a. Väheneb)
Redutseerija – Loovutab elektrone ( o.a. Suureneb )
Oksüdeerija - Liidab elektrone ( o.a. Väheneb)
0 I -I II -I 0
Zn + 2HCl ---> Zn Cl2 + H2
0 - II
Redutseerija Zn – 2e ---> Zn Oksüdeerub.
+ - 0
Oksüdeerija H + e ---> H
Liitaine o.a. = 0
Liitainetes on kõigi o.a.-de summa 0
Korrosioon – Metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõju.
Keemiline korrosioon – Metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas leiduva ainega
3Fe + 2O2 ---> Fe3O4
Elektrokeemiline korrosioon – toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses
Elektrolüüdilahuse moodustavad õhus oleva veeauru kondenseerumisel tekkiv õhuke veekiht ja selles lahustunud gaasid.
Neutraalses keskkonnas on oksüdeerijaks õhuhapnik
O2 + 2H2O + e- ---> 4OH-
Fe – 2e- ---> Fe 2+
Happelises keskkonnas on põhiline oksüdeerija H+
2H+ + 2e- ---> H2
Fe – 2e- ---> Fe2+
Korrosiooni soodustab:

Kokkupuude vähemaktiivse metalli

Kokkupuude soolalahustega

Happeline keskkond

Kõrgem temp.

Kontakt vooluallika positiivse poolusega.
Korrosioonikaitse:

Värvimine, lakkimine, õlitamine

Katmine korrosioonikindla metalliga

Metalli ühendamine aktiivsema metalliga

Inhibiitor
Elektrolüüs – redoskreaktsioon elektrivoolu toimel (aine lagunemine elektrivoolu toimel.)
Katioon – positiivne ioon
Katood – neg. elektrood
Anioon – neg. ioon
Anood – pos. elektrood.
Metallide üldiseloomustus:

Metalliaatomid hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, seeg aon neil väike elektronegatiivsus.

Metalliaatomid võivad elektrone ainult loovutada, järelikult on neil ühendites alati positiivne o.a., nad on redutseerijad

Metallilised omadused tugevnevad paremalt vasakule ja ülevalt alla.
Metallide füüsikalised omadused:

Elektrijuhtivus

Soojusjuhtivus

Plastilisus

Metalne läige(peegeldusvõime)
Metallide keemilised omadused:

Reageerimine veega:
a) Aktiivsed metallid (K-Mg) reageerivad veega ---> hüdroksiid ja vesi.
2Na + 2H2O ---> 2NaOH + H2
b) Keskmise aktiivsusega metallid (Al-Fe) reageerivad veeauruga ---> oksiid ja H2
Zn + H2O ---> ZnO + H2
c) Väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega.

Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a HNO3)
a) Pingereas vesinikust vasakulolevadmetallid reageerivad lahjendatud hapetega ---> Sool ja vesi.
Zn + 2HCl ---> ZnCl2 + H2
b) pingereas H-st paremal olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega ( v.a H2SO4 ja HNO3 puhul)

Reageerimine soolade lahustega :
Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem, kui soola koostises olev metall ---> sool ja metall.
Fe + CuSO4 ---> FeSO4 + Cu
IA ja IIA(alates Ca) ei asenda soola koostises vähem aktiivseid metalle vaid reageerivad veega ja tekkinud leelis võib reageerida soolaga( kui tekib sade)

Reageerimine mittemetallidega
Peaaegu kõik metallise reageerivad mittemetallidega.
2K + Cl2 ---> 2KCl
Metallide saamine.

Maagi rikastamine (lisanditest puhastamine)

Metalli redutseerimine maagist
2) Koksiga
Fe2O3 + 3CO ---> 2Fe + 3CO2
b) Vesinikuga – Puhaste metallide tootmisel.
CuO + H2 ---> Cu + H2O
c) Alumiiniumiga – rasksulavate metallide tootmisel
Cr2O3 + 2Al ---> 2Cr + Al2O3
d)Elektrivooluga – aktiivsemate metallide tootmisel.
2Al2O3 –elektrolüüs--> 4Al + 3O2
NaCl – keedusool
Na2CO3 – Pesusooda
NaHCO3 – Söögisooda
CaO – Kustutamata lubi e. põletatud lubi
Ca(OH)2 – Kustutatud lubi
CaCO3 – Lubjakivi( paas ), kriit, marmor
CaCO3 * MgCO3 – Dolomiit
Ca3(PO4)2 – fosforiit
CaSO4 * 2H2O – kips
CuSO4 * 5H2O – Vaskvitriol
Fe3O4 – Magnetiit .
Sulamid:
Ehituse põhjal:

Ühtlased sulamid e. tahked lahused – läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre.

Ebaühtlased sulamid – Erinevate koostisosade väikeste kristallikeste segu.
Sulamite omadusi:

Tavaliselt madalam sulamistemperatuur kui koostisosadel.

Tavaliselt kõvemad kui koostisosad.
Mittemetallid
Raadius on suhteliselt väike
Suur elektronegatiivsus.
Võivad nii redutseeruda, kui oksüdeeruda.
v.a. F, kes alati liidab 1 elektroni, seega F1-.
Allotroopia – Üks element moodustab mitu erinevat lihtainet.
Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena.
2Ca + O2 ---> 2CaO
Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija suurema elektronegatiivsusega mittemeetall, redutseerija on väiksema elektronegatiivsusega mittemetall.
H2 +S ---> H2S Oksüdeerija- S, redutseerija – H2
O2 + S ---> SO2 Oksüdeerija – O2 ja redutseerija – S
Orgaaniline keemia – süsinikuühendite keemia.
Süsiniku valents on 4,
N valents on 3
O -2
H – 1
Summaarne valem, el molekulivalem
C2H6O
Struktuurivalem
Tasaapinnaline e. klassikaline joonise oodi.
Lihtsustatud CH3 – CH2 -OH
Graafiline – Kriipsudega.
Orgaaniliste ainete liigitamine jne.

Süsivesinikud – Sisaldavad ainult C-d ja H-d
a) Küllastunud süsivesinikud e. alkaanid CnH2n+2
b) küllastumata süsivesinikud:
1) Alkeenid – kaksiksidet sisaldavad CnH2n
2) Alküünid – kolmiksidet sisaldavad CnH2n-2.
c) Aromaatsed süsivesinikud ehk areenid -Sisaldavad benseenituuma
2. Funktsinaalrühma sisaldavad ained R – alküülrühm Ar – arüülrühm

Halogeeniühendid R – Hal (F-, Cl-, Br- või I-)

Alkoholid – R – OH (hüdroksüülrühm)

Fenoolid Ar – OH (hüdroksüülrühm)

Eetrid R – O – R` (Alkoksürühm)

Karbonüülühendid (karbonüülrühm)
a) Aldehüüdid) R – CHO (aldehüüdrühm)
b) Ketoonid R – CO -R´( Ketorühm)

Karboksüülhapped – RCOOH (karboksüülrühm)

Estrid R – COO – R´ (Esterrühm) Rasvad on glütserooli segaestrid rasvhapetega. Rasvhapped on üle 10 paarisarvu C-ga karboksüülhapped.

Amiinid R – NH2 (aminorühm)

Amiidid R - CO – NH2 (Amiidrühm)

Nitroühendid R – NO2 (nitrorühm)
Mitmefunktsioonilised ühendid sisaldavad mitut erinevat funktsionaalrühma.

Aminohapped R(NH2) – COOH

Sahhariidid CnH2mOm Mitu hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma.
a) Monosahhariidid -lihtsuhkrud
b) Oligosahhariidid – Liitsuhkrud

Polüsahhariidid – Monosahhariidide jääkidest heterotsüklilised ühendid - Sisaldavad tsükli koostises heteroaaatomeid.
Asendusderivaat – H asendatakse funktsionaalrühmaga.
Funktsionaalderivaat – Funktsionaalrühm asendatakse.
Alkoholaaadi nimetus on nagu soolalahustega
CH2CH2ONa – Naatriumetanolaat
Nimetused otsi erladi
Isomeeria – mitmel ainel on sama koostis, aga erinev ehitus.
Struktuuriisomeeria :

Ahelaisomeeria – Süsinikahela kuju on erinev.

Asendiisomeeria - Kordsed sidemed või funktsionaalrühmad on erinevates kohtades.

Funktsiooniisomeeria – Erinevad funktsionaalrühmad.
Stereoisomeeria – Ruumiline paigutus on erinev. CIS – mõlemad üleval või mõlemad all. TRANS – üks üleval, teine all.
Polümeerid – Kõrgmolekulaarsed ühendid.
Elementaarlülid on omavahel kovalentsete sidemetega seotud.
Polümerisatsiooniaste – näirab elementaarlülide arvu molekulis.
Homopolümeer – tekib ühest monomeerist.
Kopolümer – mitmest monomeerist.
Liitumispolümerisatsioon - kordsete sidemete puhul.
Polükondensatsioon – saaduseks on vesi..
Aatomite vastastikmõju.
Aatomid avaldavad molekulis vastastikust mõju.
Suurema elektronegatiivsusega aatom tõmbab elektronipaari enda pool, tekivad osalaengud.
Elektrofiilsustsenter – Aatom, millel on tühi või osaliselt tühi orbitaal ja positiivne laeng või osalaeng .
Nukleofiilsustsenter – aatom, millel on vaba elektronpaar ja negatiivne laeng või osalaeng.
Iooniline dissotsiatsioon – ioonide moodustumine (polaarse lahusti mõjul).
Ioonsete sidemetega ained on aktiivsemad.
Mittepolaarsed ained dissotsieeruvad radikaalideks.
Delokalisatsioon – laialijaotumine.
Molekulide vastastikmõju.
Aine omadused sõltuvad molekulide vastastiktoimest.
Hüdrofiilsed ained - tugev vastastikmõju veega.
Vesinikside on O-H või N-H
Vesinikside põhjustab:
Ainete keemistemperatuuri tõusu.
Ainete head lahustuvust vees.
Hüdrofoobne aine – vett-tõrjuv.
Reaktsioonid.
Elektrofiilid – tühja orbitaaliga osakesed.
Nukkleofiil – vaba elektronpaaariga osake.
Radikaal – Paardumata elektroniga osake.
Ründav osake – Reaktsiooni alustav osake.
Reaktsioonitsenter – sinna ühineb ründav osake.
Nukleofiilne asendus – Tugevam nukleofiil tõrjub nõrgema välja.
Tugevad nukleofiilid: Hüdroksiidioon :OH- , Alkoksiidioon :OR- , Tsüaniidioon :CN- ja amiinid R-NH2.
Nõrgad nukleofiilid: Karboksüülhappe anioonid RCOO:-, halogeniidioonid :Hal-, vesi H2O ja alkoholid ROH.
Elektrofiilsed liitumisreaktsioonid – Ründav osake on elektrofiil , reaktsioonitsenter on nukleofiilsustsenter.
Elektrofiilne asendus – Ründav osake on elektrofiil ja reaktsioonitsenter on nukleofiilsustsenter.
Nukleofiilne liitumine – Ründav osake on nukleofiil, rekatsioonitsentriks on elektrofiilsustsenter.
Radikaaliline asendusreaktsioon – Ründav osake on radikaal.
Happed – Ained, mis võivad loovutada prootoni.
Alused – Ained, mis suudavad siduda prootoni.
Seega, kui hape loovutab alusele prootoni, muutub hape aluseks ja alus happeks .
Orgaaniliste ainete keemilised omadused
ALKAANID
Pürolüüs – aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel.
2CH4 ---> CH(kolmikside)CH + 3H2
Oksüdeerumine alkoholiks
2CH3 -CH3 + O2 ---> 2CH3CH2OH
Oksüdeerumine halogeenidega(radikaaliline asendus), tekivad halogeeniühendid.
CH4 +Cl2 ---> CH3Cl + HCl
Täielik põlemine
CH4 + O2 ---> CO2 + 2 H2O
HALOGEENIÜHENDID
Reageerivad leelistega ----> Alkohol .
CH4Cl + NaOH ---> CH3OH + NaCl
Reageerivad alkoholaatidega ----> Estrid
CH3Cl + CH3ONa ---> CH3OCH3 + NaCl
ALKOHOLID
Oksüdeerumine aldehüüdiks.
2CH3CH2OH + O2 ---> 2CH3CHO + 2H2O
Täielik põlemine
CH3CH2OH + 3O2 ---> 2CO2 + 3H2O
Dehüdraatimine ---> alkeenid või eetrid.
CH3CH2OH ---> CH2=CH2 + H2O
2CH3CH2OH ---> CH3CH2OCH2CH3 + H2O
Reageerivad leelismetallidega ---> alkoholaadid
2CH3CH2OH + 2Na ---> 2CH3CH2ONa + H2
Alkoholaatide hüdrolüüs.
CH3CH2ONa + H2O ---> CH3CH2OCH2 + NaOH
AMIINID
Reageerivad hapetega ---> Ammooniumisoolad .
CH3-NH2 + HCl ---> CH3NH3Cl
Reageerivad halogeeniühenditega ---> Ammooniumisoolad.
CH3-NH2 + CH3Cl ---> (CH3)2NH2Cl
Kui tekkinud sool neutraliseerida, saame amiini .
(CH3)2NH2Cl + NaOH ---> (CH3)2NH + NaCl + H2O
ALKEENID (ja alküünid)
Hüdrogeenimine ---> Alkaanid
CH2=CH2 + H2 ---> CH3-CH3
Hüdraatimine ---> Alkohol.
CH3-CH=CH2 + H2O ---> CH3-CH(OH)-CH3 (Markovnikovi reegel)
Liituvad halogeenidega ---> Halogeeniühendid
CH2=CH2 + Cl2 ---> CH2Cl-CH2Cl
Liituvad vesinikhalogeniididega ---> Halogeeniühendid
CH3-CH=CH2+ HCl ---> CH3-CHCl-CH3 (Markovnikovi reegel)
Polümerisatsioon
Oksüdeerumine:

Täielik põlemine
CH2=CH2 + 3O2 ---> 2CO2 + 2H2O

Mittetäielik põlemine
CH2=CH2 + 2O2 ---> C + CO2 + H2O
ALDEHÜÜDID (ja ketoonid)
R-OH ---O--> R'-CHO---O-->R'-COOH
Oksüdeerumine karboksüülhappeks
CH3CHO + Ag2O ---> CH3COOH + 2Ag (Ainult aldehüüdidega,mitte ketoonidega)
Redutseerumine alkoholiks
CH3CHO + H2 ---> CH3CH2OH
Reageerivad alkoholidega ---> Poolatsetaalid (alkoholi liia korral atsetaal)
SAHHARIIDID
Nendel on alkoholide ja karbonüülühendite omadused.
KARBOKSÜÜLHAPPED
Reageerivad metallidega
2CH3COOH + 2Na ---> 2CH3COONa + H2
Reageerivad aluseliste oksiididega
2CH3COOH + CaO ---> ( CH3COO )2Ca + H2O
Reageerivad alustega.
CH3COOH + KOH ---> CH3COOK + H2O
Reageerivad nõrgemate hapete sooladega
2CH3COOH + Na2CO3 ---> 2CH3COONa + H2O + CO2
Reageerivad alkoholidega ---> Ester
CH3COOH + CH3OH ---> CH3COOCH3 + H2O
Redutseerumine
CH3COOH + H2 ---> CH3CHO + H2O
ESTRID JA RASVAD
Happeline hüdrolüüs
CH3COOCH3 + H2O ---H--> CH3COOH + CH3OH
Aluseline hüdrolüüs
CH3COOCH3 + NaOH ---> CH3COONa + CH3OH
AMIIDID
Happeline hüdrolüüs
CH3CONH2 + H2O + HCl ---> CH3COOH + NH4Cl
Leeliseline hüdrolüüs
CH3CONH2 + NaOH ---> CH3COONa + NH3
AMINOHAPPED
Neil on karboksüülhapete ja amiinide omadusi.
AROMAATSED ÜHENDID
Vaata ise