50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
59 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
geenik
Õppematerjali autor
TÖÖ 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID TÖÖ 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Reeglina ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes solventides, nagu triklorometaan (kloroform), tetraklorometaan, benseen, eeter jt. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesikinradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidid on organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks, loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks.
Töö teostaja Õpperühm Üliõpilaskood YASB21 Töö teostamise Juhendaja Protokolli esitamise kuupäev kuupäev Tiina Randla 17.04.13 04.05.13 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloro- ja kromoplastides sisalduvad fotosünteesi abipigmendina karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seetõttu kiirguse täiendavaks retseptoriks. Karoteneoidid on arvukas ühendite rühm, mis keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetrarepenoide. Nad sisaldavad 40 süsiniku aatomit, on polüeensete ahelatega, mille ühes või mõlemas otsas on 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis
Tallinna Tehnikaülikool YKL0060 Biokeemia Töö nr 1.3 Lipiidide reaktsioonid Töö nr 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Yasb 21 Juhendaja Tiina Randla 09.03.2012 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidid lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides nagu kloroform, benseen, eeter jt. Vähesel määral lahustuvad polaarsetes solventides, nt etanool. Selline lahustuvus on tingitud hüdrofoobsete rühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest. Lipiidid on membraanide põhiliseks koostisosaks, taimsetes kudedes energeetiliseks varuaineks, neil on kaitse- ja regulatoorne funktsioon (sigaalmolekulid) ja omavad rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide rühmitatakse: · rasvhapped
Fe on 2+ asendatud Mg . Pikaaehelaline ftüülrühm tagab rasvlahustuvuse ja võimladab ankurdada klorofülli membraan-valk komplekside külge. Aromaatsus muudab klorofülli efektiivseks nähtava valguse neelajaks. Kloroplastides leidub alati nii klorofülli a kui ka b vormi. Mõlema vormi esinemine laiendab veelgi neeldumisriba. Abipigmendid (ntks -karoteen) laiendavad veelgi neeldumisriba sellistele spektrialadele, kus klorofüllid ei neela. Karotenoidid toimivad ka fotoprotektoritena lõhustades vabu hapniku radikaale. Fotosüsteem koosneb sadadest valgustpüüdvatest klorofüllide ja abipigmentide molekulidest pluss mõni eriotstarbeline fotokeemiliselt reaktiivne klorofülli molekul nn reaktsioonitsenter. Valguskvant kantakse resonantsenergia teel ühelt klorofüllilt teisele, kuni jõuab reaktsioonitsentrisse. 4. Kõik klorofülli molekulid kuuluvad ühte kahest fotosüsteemi.
Kontrolli, kas tead järgmiseid mõisteid ja termineid I 1. Kas oskad nimetada kõiki loengus loetletuid funktsionaalrühmi 2. Kas oskad nimetada eesliiteid, mida kasutatakse sageli biokeemiliste suuruste iseloomustamisel 3. Kas oskad ära tunda D ja L isomeere, R ja S isomeere Hüdrofiilne – suures osas polaarsete või iooniliste rühmadega ühend, moodustab veega sidemeid. Hüdrofoobne – suures osas mittepolaarsete rühmadega molekul, ei ole veega olulist vastastikmõju. Amfipaatne – molekul, millel on eristatavad hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed osad. Elektronegatiivsus – aatomi võimekus endaga elektrone liita (madala elektronegatiivsusega aatom loovutab kergelt oma elektronid). Vesinikside – keemiline side, mis moodustub liigsete elektronidega (- laeng või osalaeng) elektronegatiivse aatomi ning vaba orbitaaliga (kasvõi osaliselt, st + osalaeng) vesiniku aatomi vahel (seotud omakorda elektronegatiivse aatomiga, mis tõmbab temalt elektrone eemale). Van
Karotenoidide kaks põhigruppi on: Karoteenid –hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust, esindajateks on karoteeni isomeerid, samuti lükopeen Ksantofüllid – hapnikku sisaldavad molekulid, esindajateks luteiin, zeaksantiin Karoteeni α-, β- ja γ-isomeeridest omab suurimat tähtsust β-karoteen (punakasoranž), mille molekul loomorganismis poolestub, andes 2 retinooli ehk vitamiin A1 molekuli. Kõik karotenoidid on värvilised. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (400-700 nm) tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 1.3 Lipiidide reaktsioonid 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Üliõpilane: Liis Hendrikson Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhedaja: Tiina Randla 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilise ehituse iseloomulikuks tunnuseks on estersidemete esinemine
Millise reaktsiooniga saab kindlaks teha, kas toimus sahharoosi hüdrolüüs? 12. Milline süsivesik on tärklis? Kuidas saab kindlaks teha a) tärklise esinemist lahuses b) teralise tärklise päritolu? 24 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Reeglina ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilites solventides, nagu triklorometaan (kloroform), tetraklorometaan (tetrakloorsüsinik), benseen, eeter, jt. Vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides, nagu metanool, etanool jt. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidid on kõikides organismides rakumembraanide põhiliseks koostis-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid