Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Taimefüsioloogia kordamisküsimused (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest sõltub ?
 
Säutsu twitteris
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED
  • Taime ja looma füsioloogilised erinevused.
    • Taimed on autotriifid, loomad heterotroofid
    • Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid (prototroofsus)
    • Taimed on erinevalt loomadest liikumatud
    • Taimedel on tselluloosne rakukest
    • Puuduvad närvisüsteem ja hormonaalne regulatsioon
    • Mitmeaastased taimed kasvavad kogu elu

  • Taimefüsioloogia ajalugu.
    Taimefüsioloogia alguseks peetakse 1629 van Helmonti katseid. Esimeseks taimefüsioloogiliseks tööks peetakse 17saj loodusteadlaste-eksperimentaatorite töid. Al. 1860 on TH bioloogia lahutamatu osa. 1780 tõestas Lavoisier et rakk on nii looma kui taime põhiosa. 20saj avastati palju olulist taimede kohta – Calvini tsükkel, DNA
    I RAKK
  • Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud , lipiidid ( rasvad , vahad, terpenoidid ), alkaloidid , fenoolsed ühendid.
    Vesi, Mineraalained – jagunevad makro ja mikro aineteks (Makro: N, S, P, Fe; Mikro: Si, B, Ca, Mn), Sahhariidid e. Süsivesikud (Glükoos, fruktoos, RNA, DNA, tselluloos , tärklis, insuliin ) , Aminohapped ja valgud, Lipiidid (Rasvad, vahad, fosfolipiididsteroidid), Nukleiinhapped, Alkaloidid (Lämmastikku sisaldavad heterotsüklilised ühendid), Fenoolsed ühendid (Aromaatsed ühendid), Orgaanilised happed (õunhape, sidrunhape, bensoehape , oblikhape), Aldehüüdid, alkoholid , estrid, sinepiõlid.
  • Taimeraku ehitus.
    Täiskasvanud taimerakk koosneb kolmest põhiosast: rakukest, tsütosool, vakuool (lisaks rakutuum). Vakuool hõlmab suurema osa rakust. Rakkude struktuuri põhielemendid on rakumembraanid. Vaid taimerakule omased struktuurid on rakukestad , plastiidid ja suured vakuoolid .
  • Raku membraanide ehitus.
    Membraanid jaotatakse välis- ja sisemembraanideks. Membraan võib olla ühe ja topeltkihiline. Membraani struktuurühenditeks on valgud ja lipiidid, millest tähtsamad on fosfolipiidid. Klassikalise käsitluse järgi moodustavad elementaarmembraani lipiidid (millel on hüdrofoobne (süsivesinikuosa) ja –fiilne osa) – membraanide põhistruktuur. Membraan sisaldab endas ka valgumolekule, millel on lipiididega enamasti hüdrofoobsed sidemed – moodustades mosaiikstruktuuri.
  • Plastiidid - vormid ja ülesanded.
    Plastiidid jagunevad kolmeks: Kromoplastid sisaldavad kollaseid ja punaseid karotinoide, andes taimedele värvi. Kloroplastides toimub fotosüntees ning leukoplastid säilitavad tärklist. Plastiidid võivad oma ülesandeid ja vorme muuta.
  • Kloroplastide siseehitus , nende membraansüsteem.
    Kloroplaste ümbritseb kaks membraanikihti. Sisestruktuuri moodustavad topeltmembraanilised moodustised (tülakoidid) sissesopistumistega. Sisestruktuur koosneb graanitülakoididest ja stroomatülakoididest. Stroomad(piklikud) paiknevad ümber graanide(ümarad).
  • Vakuooli ülesanded.
    Vakuool on lahustunud varuainete ja raku ekskreetide reservuaar (moodustavad rakumahla). Samal ajal ka osmootne ruum, milles liikuv vesi tekitab rõhupotentsiaali tagades kudede turgori.
  • Rakukesta teke, ehitus, ülesanded.
    Rakukest on kahekihilne – primaar - ja sekundaarkest. Rakukest koosneb tselluloosi kiududest, polüsahhariididest ja valgulisest maatiksist. Primaarne kest on raku kasvades õhem kui sekundaarne . Rakukestades on avaused – poorid.
    Rakukest on oluline vastupidavuseks tsentraalvakuooli poolt tekitatud osmootsele rõhule. Rakukestad moodustavad rakule toese, kaitstes rakku väliskeskkonna, kahjustuste eest. On täheldatud ka signaalmolekulide teket rakukestas kaitseks patogeenide eest.
    Rakukesta areng algab kesklamelli tekkega telofaasis. Viimane koossneb peamiselt pektiinainest ja hemitselluloosist. Selle algaineks on Golgi kompleksi põiekestes olev pektiinhape, millest moodustuvad pektaadid. Primaarkest tekib üksikkilekeste ladestumisel vahelamellidele. Kõik sahhariidsed elemendid tekivad tsütoplasmas, kus nad transporditakse rakuseintele.
  • Taimerakule ainuomased raku osad. Taimerakule väga iseloomulikud raku osad.
    tsentraalvakuool ja plastiidid. Viimased jaotatakse kloroplastideks (rohelised), kromoplastideks (kollasest punaseni) ja leukoplastideks (värvitud või valged)
    Erinevalt loomarakust on taimerakk ümbritsetud rakukestaga, mille põhiline koostisaine on tselluloos. Üldiselt sarnaneb taimerakk loomarakule, mõlemal on rakumembraan , rakutuum, Golgi kompleks , ribosoomid jne.
    II ELU - INFO PÜSIMINE
    Pärilikkusaine (nukleiinhapped, * kromosoomid ). Geneetiline informatsioon. (§2.4.2)
    Kromosoomid rakutuumas sisaldavad DNAd ja tuumaksesed RNAd . DNA struktuurid sisaldavad geene, mis kontrollivad raku ainevahetust, kasvu, arengut. Tuuma primaarne funkt on pärilikkuse säilitamine. Selle edasikandmine DNA replikatsiooni teel. Samuti RNA transkriptsioon . RNA on vajalik valkude sünteesimisel.
    Kromosoomis on üks DNA molekul seotud valkudeda (35% DNA, 35% histoonid , 4-12% RNA, ensüümis 20-40%). DNAle kromosoomis on omane mitmeastmeline kokkupakitus. Raku pooldumise algul koosneb iga kromosoom kahest identsest kromatiidist, mis anafaasis üksteisest lahknevad.
    IIIa VALGUD
  • Valkude tähtsus.
    1. Katalüüsivad ja reguleerivad eluprotsesse, nende kui ensüümide osavõtul enamik eluprotsesse ei toimi. 2. Muundavad keemilist energiat teisteks energiateks. 3. Ehituslik funktsioon – rakkudes moodustavad valgud rakusiseseid struktuure organellide ja membraanide ehitusmaterjalina.
  • Valgu struktuur.
    Valkudel on kaks struktuuri – primaarne ja sekundaarne. Primaarne strkt nimetatakse polüpeptiidiahelas asuvate aminohappete suhhtelisi ja absoluudseid hulki ning järjestusi. Ahelaid hoiavad koos pepptiidsidemes. Primaarstruktuur on geneetiliselt päritud ja sinna on kodeeritud DNA. Polüpeptiidahelatel on ruumiline kuju.
    Sekundaarstruktuur on konformatsioonitase, mis tekib vesiniksidemete abil, mille moodustavad peptiidsideme C=O ja –NH rühmad. Kui vesiniksidemed tekivad paralleelselt ahelteljega, moodustub heeliks. Kui nad on ahelteljega risti, on voltunud lamepoogen tüüp. Vesiniksidemed on küllaltki nõrgad.
    IIIb HINGAMINE
  • Hingamise olemus ja tähtsus.
    Hingamise füsioloogiline tähtsus seisneb: Hingamisel vabanv energia kasutatakse biokeemilisteks protsessideks ADP ja ATP süsteem. Hingamisel toimub mitmesuguste ainete teisendamine. Hingamine seob kogu raku metabolismi ühtseks tervikuks. Hingamine tuingib raku koostisainete uuendamise. Hingamine on universaalne protsess mis toimib kõigil elusorganismidel surmani.
  • Taime hingamise sôltuvus keskkonnateguritest ja organismi iseärasustest.
    Kõige aktiivsemalt hingavad taime noored koed ja organid . Kõrgematel taimedel hingavad intensiivsemalt õied, aeglaseimalt seemned. Hingamine on võimalik vaid kk tingimustes, kus saavad esineda protoplasma . Üks tähtsamaid hingamist mõjutavaid faktoreid on temperatuur. T tõustes hingamine intensiivistub. 50-60 kraadi juures hapmiku neelamine väheneb ja taim sureb . Alumine temp piir on alla -10kraadi. Talvituvatel taimedel on hingamine märgatav veel alla 25külmakraadi. Hingamise intensiivsus sõltub ka temp kõikumisest. Samuti sõltub hingamine veesisaldusest ning valkude hüdratsioonist. Valgus mõjub roheliste taimede hingamisele erigususelt.
  • Glükolüüs ja käärimine.
    Glükolüüs on glükoosi anaeroobne katabolism . Glükolüüs kulgeb kuni püroviinamarihappe tekkeni taimedel ja loomadel ühte moodi. Peale viimase tekkimist moodustub taimedes etanool , mis on ka taimede glükolüüsi lõpp-produktiks. See ongi käärimine. Glükolüüs toimub tsütoplasmas.
    Bioloogilise oksüdatsiooni võib jaotada nelja ossa: 1. glükolüüs, 2. püruvaadi aktiveerimine (AcCoA teke), 3. tsitraattsükkel (Krebsi tsükkel) 4. hingamisahel .
    Käärimine ehk anaeroobne glükolüüs on oksüdatiivne dissimilatsioon, mille tulemusena vabaneb energia. Käärimisi eristatakse ja liigitatakse peamiselt valdavate lõppsaaduste järgi.
    Piimhappekäärimisel toimub suhkru lõhustumine piimhappebakterite mõjul ja moodustub piimhape . Etanoolkäärimisel lõhustub suhkur pärmseente toimel ning moodustuvad alkohol ja süsihappegaas. Käärimise tulemuseks on suhteliselt energiarikaste lõpp-produktide teke - näiteks etanool, piimhape, võihape jt.
  • Tsitraaditsükkel.
    Tsitraattsüklis viiakse lõpule glükoosist pärineva süsinikuahela oksüdatiivne lõhustamine. Protsess toimub mitokondri sisemuses, maatriksis. Pärast atsetüül-CoA teket püoviinamarihappest algab tsükliline muundumiste protsess, mille käigus viiakse lõpule glükoosist pärineva süsinikuahela oküdatiivne lõhustumine. Kõneall olev tsükkel kulgeb üle sidrunhappe, millest ka tsükli nimi.
    Tsükli alguseks on kondensatsioonireaktsioon oblikäädikhappe ja atsetüül.CoA vahel. Selle tagajärjel tekib sidrunhape ja CoA vabaneb.
    (Tsitraaditsükkel (ka Krebsi tsükkel, TCA-tsükkel, di- ja trikarboksüülhapete tsükkel) on enamikul aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust. Tsitraaditsükkel on organismide ainevahetusraja keskne protsess, sest tsükli käigus oksüdeeritakse enamik  sahhariide ,rasvu ja valke CO2 ja veeks , kusjuures selle käigus vabaneb suur osa organismi elutegevuseks vajalikust energiast. Samuti on tsitraaditsükkel mitmete oluliste anabolismireaktsioonideeelduseks, näiteks teatud aminohapete süntees.)
  • Glüoksülaaditsükkel.
    Glüoksülaaditsükkel toimub sahhariidide, etanooli, rasvhapete jt ainete täiendavaks katabolismiks. (puudub loomsetes organismides). Glüoksülaaditsükkel väldib erinevalt tsitraaditsüklist muundusi isosidrunhappest õunhappeni. Glüotsüülhappetsükli funktsioneerimise eelduseks on kaks glüoksüoomidele iseloomulikke ensüümi, mis ei toimi tsotraaditsüklis. Tsükkel on eeskätt kudedes, kus kasutatakse aktiivselt varurasvu. Oksüdeerimise tulemused on tsüklitel täiesti erinevad.
  • Pentoosfosfaaditsükkel.
    Pentoosfosfaaditsükkel eksisteerib igas elusorganismis glükolüsi ja tsitraaditsükli kõrval. Siin on aeroobsed tingimused vajalikud kohe tsükli alguses ning puudub lõhustumine trioosimolekulideks. Tsükli ülesanne on genereerida reduktiivjõudu NADPH näol sünteesiprotsesside tarbeks 
  • Hingamisahel.
    Hingamisahel sisaldab oksüdoreduktaase, mis on tugevasti seotud mitokondrite sisemembraanides. Tsitraattsüklist pärinevad kõrge energiatasemega elektronid (NADH2, FADH2) suunduvad hingamisahelas madalamale energiatasemele (2H → 2H+ +2e-). NADH on peamine elektronide allikas elektroni transpordi ahelale . Elektroni transpordi ahela ensüümid paiknevad mitokondri sisemembraanis. ATP süntees toimub nn. kemoosmootse protsessi abil: kõrge energiaga elektronid, mis on saadud NADH ja FADH2 vesiniku aatomitelt, transporditakse piki hingamisahela ensüüme, elektronide ülekandega ühelt valgult teisele vabanevat energiat kasutatakse vesiniku aatomite pumpamiseks mitokondri maatriksist intermembraansesse ruumi. Selle tulemusel tekib elektrokeemiline
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Taimefüsioloogia kordamisküsimused #1 Taimefüsioloogia kordamisküsimused #2 Taimefüsioloogia kordamisküsimused #3 Taimefüsioloogia kordamisküsimused #4 Taimefüsioloogia kordamisküsimused #5 Taimefüsioloogia kordamisküsimused #6 Taimefüsioloogia kordamisküsimused #7 Taimefüsioloogia kordamisküsimused #8 Taimefüsioloogia kordamisküsimused #9 Taimefüsioloogia kordamisküsimused #10 Taimefüsioloogia kordamisküsimused #11 Taimefüsioloogia kordamisküsimused #12 Taimefüsioloogia kordamisküsimused #13 Taimefüsioloogia kordamisküsimused #14 Taimefüsioloogia kordamisküsimused #15 Taimefüsioloogia kordamisküsimused #16 Taimefüsioloogia kordamisküsimused #17
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 158 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor p2nta17 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Taimefüsioloogia kordamisküsimuste vastused.

    taimefüsioloogia , taimefüsioloogia , loomafüsioloogia , elle meier , elle kaldoja , taimed

    Mõisted


    Kommentaarid (3)

    dfgigf profiilipilt
    dfgigf: kõik vastused olemas!
    14:07 05-01-2012
    niisamasiin profiilipilt
    niisamasiin: hea materjal
    08:56 30-11-2012
    kiuk122 profiilipilt
    K ..: Põhjalik
    11:32 17-09-2012


    Sarnased materjalid

    32
    doc
    TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISTEEMAD
    32
    docx
    Taimefüsioloogia konspekt
    35
    doc
    Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
    67
    docx
    Füsioloogia kordamisküsimused 2014
    36
    doc
    Füsioloogia eksami küsimused
    12
    doc
    Inimese füsioloogia eksami kordamisküsimused
    21
    doc
    TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun