Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi
Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses.
  • Massi jäävuse seadus
    Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga . (Laroiser, 1774a .) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne.
    Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass.
    N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g)
    Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga.
  • Energia jäävuse seadus
    Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne . Energia on seotud massiga:
    ∆E= ∆m*c2 (E- energiamuut ; c2= 9*1016m/s)
    ∆m=∆E/c2
    Kui reaktsiooniga kaasneb energiamuut, esineb ka massimuut. Tavaliselt on massimuut reaktsioonides tühine.
    NT: 1 mooli H2 põlemisel vaakumis on massimuut ∆m umbes 1 miljardik/g
  • Koostise püsivuse seadus
    Igal ühendil on kindel koostis, mis ei sõltu tema saamisviisist (1799a. J. Proust )
    NT: a) 2H2O = 2H2+O2; b) 2H2O2 =2H2O+O2; c) loodusliku vee puhastumisel.
    Kõikidel juhtudel saadakse ühesuguse koostise ja omadustega aine. Koostise püsivuse seadus kehtib täielikult gaaside ja vedelike puhul (H2O, H2SO4, HBr, C6H6 jt.) Selliseid aineid nimetatakse DALTONIIDIDEKS.
    Tahkete ainete puhul esineb kõrvalekaldumine koostise püsivuse seadusest, mis on tingitud kristallvõre defektidest ja mille tõttu ühendiste valemites võib esineda mittetäisarvulisi indekseid.
    NT: Na+Cl- ei pruugi keedusoola kristallides võre defekti tõttu olla võrdne ja kristallide koostist võib iseloomustada nt. valemiga NaCl0,98, samuti ka Fe0,95O. Selliseid aineid nimetatakse BERTOLIIDIDEKS.
  • Kordsete püsivuse seadus
    Kui 2 elementi moodustavad teineteisega mitu ühendit, siis ühe elemendi kindlale massile vastavad kahe elemendi massid , mis suhtuvad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud. NT: N2O, NO, N2O3 – vastavad ühele N-le O aatomi massid, suhtuvad nagu arvud 1:2:3:4:5
  • Ekvivalentide seadus
    Ained reageerivad teineteisega alati ekvivalentsetes kogustes ( hulkades ), mis on võrdsed nende ainete ekvivalentmassiga.
  • Ruumalaliste suhete seadus
    Püsivatel tingimustel suhtuvad reageerivate ja reaktsioonil tekkivate gaaside ruumalad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud. NT: 2H2+O2=2H2O (2:1:2 -> mahuühikud)
  • Avogadro seadus. Normaaltingimused. Gaasi molaarruumala
    AVOGADRO SEADUS: kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad samal rõhul ja temperatuuril võrdse arvu molekule. Gaasiliste lihtainete molekulid koosnevad Avogadro seaduse kohaselt kahest aatomist. NT: Cl, H2, O2 jne.
    Et gaasi ruumala sõltub oluliselt temperatuurist ja rõhust, kasutatakse gaaside iseloomustamiseks NORMAALTINGIMUSI ( 0C (270K), 760 mmHg (1 at.=101325 Pa)) 1 mooli gaasilise aine ruumala normaaltingimustel on 22,4 l.
  • Aatom ja molekul . Süsinikuühik. Aatommass. Molekulmass
    AATOM-elemendi väikseim osake, millel säilivad elemendi omadused ja millisena element esineb liht- või liitainete molekulis.
    LIHTAINE – koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest. NT: Fe, O2 jne
    LIITAINE – koosneb erinevate elementide aatomitest. NT: H2O, HCl jt.
    MOLEKUL – lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt säilitades selle aine keemilised omadused. Ühe ja sama elemendi aatomid võivad moodustada mitmeid lihtaineid. NT: võib süsinik esineda mitmesuguses kristallvormis / grafiit , teemant, karbiin). Seda nim. ALLOTROOPIAKS
    Aatomite mõõtmed ja mass on väga väikesed (1,674*10-27 kg)
    Arvutuste hõlbustamiseks on kasutusele võetud SÜSINIKUÜHIK, mis on 1/1212/6 C aatommassist ja tema väärtus on 1,6*10-27 kg
    AATOMMASS – suhtearv, mis näitab, mitu korda on elemendi aatomi mass suurem 1/1212/6 C aatommassist. NT: Ar(O)=16.
    1.9 Avogadro arv. Mool . Molaarmass
    MOLEKULMASS – arv, mis näitab, mitu korda on aine molekuli mass suurem 1/12 6/23 C massist. NT: M(h2So4)=2+32+4*46=98
    MOOL – ainehulga põhiühik, mis sisaldab niisama palju osakesi, kui on aatomeid 12 g C-s (nim. Avogadro arvuks: 6.02 * 1023 osakest mooli kohta.
    MOLAARMASS – aine 1 mooli mass grammides . NT: M(H2O)=18 g/mol.
    EKVIVALENTMASS – aine mass, mis keemilistes reaktsioonides vastab 1,008 massiühikule vesinikule või 8 massiühikule hapnikule.
    MOOLIDE ARV – aine mass grammides jagatud molaarmassiga. n=m/M
    EKVIVALENTIDE ARV – aine mass grammides jagatud aine ekvivalendiga.
  • Keemiline valem. Reaktsioonivõrrand. Keemilise reaktsiooni kulgemine . Saagis.
    Keemilise elemendi all mõistame teatud kindlat aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng , aatomiraadius , oksüdatsiooni aste jne.
    Keemiliste elementide ühinemisel moodustub KEEMILINE ÜHEND, mille väikseim iseseisev element on molekul.
    Keemilise ühendi lühim väljendusviis on keemiline valem, mis väljendab ühendi ja kvalitatiivset ja kvantitatiivset koostist, elementide sümbolite ja aatomite arvu kaudu.
    Aatomite arvu vahekorda väljendatakse täisarvudega, kusjuures aatomite arvu tähistab alumine indeks, tegurid näitavad iseseisvate aatomirühmade arvu.
    NT: CuSO4 +10H2O (vasksulfaadi kohta on 10 kristallhüdraati)
    Kristallvesi on soolades sisalduv vesi ja selliseid sooli nimetatakse hüdraatideks.
    REAKTSIOONIVÕRRAND on keemilisel reaktsioonil toimunud muutuste lühike väljendusviis kus lähteained ja saadused antakse valemitena. Reaktsioonivõrrandi põhjal saab teha mitmesuguseid arvutusi , millest olulisemad on lähteainete või saaduste arvutamine teiste ainete koguste põhjal.
    Keemilise protsessi läbiviimisel esinevad praktiliselt mitmesugused kaod, mille tõttu saadud produkti mass on väiksem teoreetilisest. Samuti tuleb kadude tõttu kindla hulga produkti saamiseks võtta rohkem lähteaineid.
    Protsessi SAAGISE % võrdub tegelikult saadud aine hulk jagatud teoreetiliselt võimaliku hulgaga ja korrutades 100 %
    Saagise % = tegelikult saadud aine hulk / teoreetiliselt võimalik hulk * 100%
    Saagis x-ides = 100 - kao %
    2. Aatomi ehitus ja selle seos perioodilisussüsteemiga
    2.1 Aatomi ehitus. Aatomi tuum ja tema koostis. Isotoobid
    AATOMI EHITUS. Kuni 19 sajandi lõpuni arvati, et aine väikseim osake – aatom – on mittejagatav. Tõendeid aatomi kui liitosakese kohta saadi fotoefekti, mille avastas H.Hete 1879, röntgeni kiirte (C. Röntgen- 1985), radioaktiivsuse (Curild 1896 – 1898) avastamisel.
    Et aatom tervikuna on neutraalne , peavad tema koostises olema ka positiivselt laetud osakesed.
    1911.a. ehitas Rutherford aatomi ehituse mudeli, mille kohaselt praktiliselt kogu aatomi mass on koondatud positiivselt laetud tuuma. Ringorbiidil ümber tuuma tiirlevad elektronid, mille arv aatomis on võrdne tuuma positiivse laenguga. Klassikalist aatomi mudelit täiendas Taani teadlane N. Bohr (1855 – 1962) näidates, et elektron võib liikuda ümber tuuma kindlatel statsionaarsetel ringorbiitidel, mis on määratud ja kvantarvuga n ja mis omab ainult täisarvulisi väärtusi.
    Peakvantarvu 1 puhul liigub elektron esimesel e. põhiorbiidil.
    Statsionaarsetel ringorbiitidel liikudes elektron energiat ei kiirga. Elektron kiirgab või neelab energiat kvantidena üleminekul ühelt orbiidilt teisele.
    Üleminekul 1 orbiidilt teisele elektron neelab energiakvandi. Energia neeldumisel läheb aatom põhiseisundist kõrgema energiaga nn ergastatud olekusse.
    1919.a. tõestas Rutherford, et tuuma üheks koostisosaks on prooton , mille mass on ligikaudne 1 süsinikuühik, mis on positiivse laenguga ja mille laengu absoluutväärtus on 1,60212*10-19
    elektronide ja prootonite arvud on võrdsed. Edaspidi avastati teine massiga aatomtuuma koostisosa , millel puudus laeng – NEUTRON . Tuumafüüsikas nim. Prootonit ja neutronit NUKLEONIDEKS. Selle teooria kohaselt koosnevad aatomi tuumad prootonitest ja neutronitest , mille summa annab MASSIARVU .
    Z+N=A (Z-prooton; N-neutron, A- massiarv )
    Prootonite arv võrdub tuumalaenguga, mis määrab elemendi asukoha perioodilisussüsteemis (Z=järjenumbriga, sama palju elektrone on ka elektronkattes.) Tuumalaengu ja massiarvu väärtused märgitakse keemilise elemendi sümboli ette. NT 11/23 Na (tuumalaeng, massiarv, järje nr/ aatommass)
    Elemendi põhi iseloomustajaks on põhilaeng, mis määrab elemendi omadused. Ühe ja sama prootonite arvu juures on erinev arv elektrone. Antud elemendi erimassiarvuga aatomit nim. ISOTOOBIKS. NT: 1/1H, 2/1H ( deuteerium ) 3/1H (triitum).
    Looduses on teada üle 300 isotoobi , millest ligikaudu 230 on stabiilsed, 50 ebastabiilsed, radioaktiivsed. Aatomituumadel on kindel sisestruktuur, mis mõjutab tuuma stabiilsust.
    Aatomituuma kihilise ehituse kohaselt vaadeldakse tuuma kerana, milles prootoneid ja neutronid paiknevad SFÄÄRIDENA. Tuuma püsivus sõltub prootonite ja neutronite vahekorrast, kui prootonite ja neutronite kihid tuumas on täidetud, on tegemist eriti stabiilse tuumaga . NT: 2/2He, 16/8 O jt.
    2.2 Aatomi elektronstruktuur. Kvantarvud . Elektronvalemid
    kaasaegse aatomite ehituse teooria sisu kohaselt on elektroni täpse liikumise tee määramine võimatu. Saab vaid väita, et teatud elektron asub antud ajamomendil ühes või teises ruumiosas, kus elektroni leidmise tõenäosust nim. ELEKTRONPILVE TIHEDUSEKS. ELEKTRONPILVE all mõistame elektroni negatiivse laenguga jaotustiheduse ruumilist kuju aatomis – ORBITAAL . Kui elektron liigub ruumis määravad tema ruumilise kuju KVANTARVUD: a) peakvantarv - n b) orbitaalkvantarv – l c) magnetkvantarv – ml d) spinnkvantarv - ms
    Peakvantarv määrab elektronide orbitaali energia ja iseloomustab tema tõenäosemat kaugust tuumast. Tema väärtused on aatomi normaalolekus täisarvud 1-7ni. Energiatasemeid tähistatakse tähtedega: K, L, M, N, O, P, Q kiht. I tasemel K võib olla 1 või 2 elektroni, II tasemel L kuni 8 elektroni jne. Maksimaalselt võib olla 2.n2 elektroni. Orbitaalkvantarv l iseloomustab samal kihil olevate elektronide energia erinevust. Elektronpilve kuju ja tema väärtused on täisarvulised alates 0 kuni n-1ni. NT: n=4, siis orbitaalkvantarvu l väärtused on l 0 (s) 1(p) 2(d) 3(f).
    Skemaatiliselt iseloomustab s-elektronpilve kuju kerasümmeetria. Keerulisemad on p, d, f orbitaalid . P ruumilist orientatsiooni iseloomustab m ml magnetkvantarv. Vastavad p orbitaalid on üksteisega risti (ruumiline 8) Magnetkvantarv ml määrab orbitaalise suuna ja tema väärtused. Ml= -l….+l (arvulised väärtused). Spinnkvantarv ms – aatomis ei saa olla kahte täpselt ühesuguses energiaolekus asuvat, st. ühesuguse kvantarvuga elektroni. Ühele ja samale orbitaalile mahub 2 vastupidise suunaga pöörlemissuunaga-spinniga- elektroni, mis moodustavad elektronpaari.
    Aatomi elektronkihtide mahtuvust iseloomustab :
    a)W. Pauli printsiip – aatomis ei saa olla kahte täpselt ühesuguses energiaolekus elektroni.
    b)Energia miinimum – peab elektronide aatomis olema minimaalne potentsiaalne energia. Mida kaugemal elektron on tuumast, seda nõrgemini on ta seotud tuumaga.
    c) F. Mundi reegel – ühesugust tüüpi orbitalid täituvad esmalt ühesuguse spinnkvantarvuga elektronidena, st. elektronid aseuvad antud alatasemel igaüks eraldi orbitaalidel, paaristumata elektronidena. Aatomite elektronkatete ehituse sümboolseks tähistamisek kasutatakse elektronvalemeid. ELEKTRON VALEMEID, kus elektronide asetust tasemele ja alatasemele väljendatakse peakvantarvude ja alatasemete sümbolite abil. Alataseme sümboli kohal paremal olev arv näitab elektronide arvu sellel alatasemel. Energiatasemed ja alatasemed täituvad järjestuses 1s2-2s2-2s6-3s2-4s2-3d10 jne.
    2.3 Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
    1869 a. Mendelejev keemiliste elementide vastase seose kasutades seda ka avastamata elementide prognoosimisel. Perioodilisus süsteemis on elemendid järjestatud aatomi nr järgi. . perioodilisussüsteemi osadeks on perioodid, rühmad ja lahtrid. Iga element on paigutatud lahtrisse , kuhu on märgitud tema sümbol, järjekorranr. Tuumalaeng ja aatommass. Süsteemis on 7 perioodi, millest esimesed 3 on väiksed perioodid 2 või 8 elemendiga, järgmised 4 on suured perioodid 18 v 32 elemendiga. Viimane – 7 on lõpetamata periood. Süsteemis on eraldatud metallid ja mittemetallid ja s, p ja d liigitatakse eraldi plokkidena. Järjekorranr suurenedes suureneb elemendi tuumalaeng ning aatomi raadius väheneb.
    Aatomi elektronkihtide mahtuvust iseloomustab vastavalt. Elektronid püüavad reaktsioonides omandada 8 elektronilist väliskihti – oktetti. Metalli aatomitel on kergem loovutada 1-3 elektroni, kui liita neid oktetti tekkimisel. Metallid loovutavad elektrone.NT: Na-e- =Na+; Mg – 2e- =Mg 2+; Al – 3e2 =Al3+ jne. Mittemetallid liidavad elektroone: Cl+e-= Cl-; S +2e- = S2-



    3. Keemiline side ja molekuli ehitus
    keemiline reaktsioon on lähteainete molekulides sidemete katkemine ja saaduste molekulides uute molekulide tekkimine. Reaktsioonides ei muutu aatomite arv ja liik, kuid muutuvad sidemed, mille juures eraldub või neeldub energia. Uue sideme tekke põhjuseks on ühinevate aatomite elektronide kollektiveerumine molekulis, millega võib kaasneda ka laengu ülekandumine. Eristatakse mitmesuguseid sidemetüüpe: kovalentne -, iooniline, metalliline, koordinatiivne -, vesinikside.
    Keemilise sideme puhul on süsteemis energia väiksem aatomite energiate summast . Sideme tekke puhul toimub aatomite elektronkate ümberkorraldumine ja suureneb elektronpilve tihedus tuumade vahel.
    Pauli printsiip lubab orbitaali täita kahe vastasmärgilise spinniga elektroniga, kui kumbki aatom annab sidemesse ühe oma paardumata elektroni, tekib kovalentne side.
    3.1 Kaasaegseid seisukohti keemiliste sidemete kohta
    3.2 Kovalentne side ja tema omadused
    Kovalentne side on kõige üldisem keemilise sideme liik, mille olemus seisneb ühe või mitme elektroni üheaegses toimes mõlema aatomi tuumaga. Tüüpiline kovalentne side moodustub lähedaste elektronegatiivsusega
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #1 KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #2 KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #3 KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #4 KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #5 KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #6 KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #7 KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #8 KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #9 KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #10 KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #11 KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #12 KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #13 KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 98 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor triini14 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Keemia eksami kordamisküsimused ja vastused. 12 lehekülge!

    Märksõnad

    Mõisted

    keemia uurimisobjektiks, suletud süsteemis, selliseid aineid, aatom, liitaine, molekul, aatommass, molekulmass, mool, moolide arv, ekvivalentide arv, kristallvesi, reaktsioonivõrrand, röntgen, tuumafüüsikas, aatomituumadel, spinnkvantarv ms, mundi reegel, 2s2, perioodilisus süsteemis, metalli aatomitel, keemiline reaktsioon, kovalentne side, elemendi poole, üldreeglina, vesiniksidemel, 7 doonor, moodustajad, gaasides, suurusi, absoluutne temperatuur, reaalgaasides, molekulide vahel, vedelikud, vedelike sisestruktuuris, nh2o, viskoossuseks, tüüpilisteks esindajateks, tahkes agregaatolekus, tahketel ainetel, süsinikul, molekulvõre sõlmpunktides, molekulvõre, kristallid, keemiline reaktsioon, molaarruumalad, liitaine lagunemissoojus, aine põlemissoojuseks, termodünaamilisek tõenäosuseks, entroopia mõõtühikuks, konstantsel temperatuuril, paralleelsed reaktsioonid, järjestikused reaktsioonid, fotokeemilised reaktsioonid, lahusteks, tavaliselt lahustiks, solvatatsioon, kolloidlahus, gaalideks, kolloidlahusel, difuusne kiht, mitsell, tuntud adsorbendid, henry, kh võrdelisustegur, gaaside lahustumine, antud temperatuuril, tasakaalu korral, difusioon, poolläbilaskvateks membraanideks, osmoosil, rakuseinad, elektrijuhtivus, tugevad elektrolüüdid, elektrolüüdihappeline omadus, happeks, vee ioonkorrutiseks, happelises lahuses, merevee soolasisaldus, puhtas vees, biokeemilisel hüdrolüüsil, redoksreaktsioonidel, pb akus, korrosiooniks, korrosioon, oksiidikiht, elektrokeemiline korrosioon, elektrolüüdi lahuseks, biokorrosioon, elutegevuse saadused

    Kommentaarid (1)

    Vi4uha profiilipilt
    Vi4uha: suur suur t2nu! v2ga pohjalik!
    15:22 23-11-2012


    Sarnased materjalid

    3
    doc
    Keemia eksami spikker
    3
    doc
    Keemia eksami spikker
    26
    odt
    Keemia kordamine
    70
    pdf
    Rakenduskeemia kordamisküsimused
    15
    doc
    Keemia eksami kordamisküsimused
    23
    docx
    Üldkeemia eksami kordamisküsimused
    11
    doc
    Eksami kordamisküsimuste vastused
    22
    doc
    Keemia alused Eksami kordamisküsimuste vastused





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun