Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks.

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks. (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on keemia Milline on keemia koht loodusteaduste süsteemis?
Mille poolest erinevad füüsikalised ja keemilised nähtused?
Mis need on keemias?
Mis on elementide elektronegatiivsus?

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks.

Mis on keemia? Milline on keemia koht loodusteaduste süsteemis?
Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest

Aine massi jäävuse seadus. Aine massi ja energia vaheline seos.
Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne . Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga .

Aine mass ja selles sisalduv energia on omavahel seotud
A. Einstein ( 1879 -1955)

DE = Dm c2

Mille poolest erinevad füüsikalised ja keemilised nähtused? Milline on nendevaheline seos?

Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida, reeglina ilma ainet ja tema koostist muutmata. Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste

reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus, raua roostetamine))

Segud , elemendid, ühendid – mis need on keemias?

Kordsete suhete seadus.
Kui kaks elementi moodustavad teineteisega mitu keemilist ühendit, siis ühe elemendi kaalulised hulgad, mis neis ühendites vastavad teise elemendi ühele ja samale hulgale, suhtuvad omavahel nagu väikesed täisarvud.

Mool ja Avogadro arv.
Avogadro arv (tähis: NA) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas. 6,02 * 10 astmel 23.
Mool - aine hulk, mis sisaldab 6.02× 1023 ühe aine osakest (molekuli või aatomit). Moolide
arv - n, mol (ka n, mol)

Aatomi tuum ja isotoobid .

Ühesuguse prootonite arvu, kuid erineva neutronite arvuga elemente nimetatakse
isotoopideks. Elektronide arv aatomis võrdub prootonite arvuga, seega on aatomi summaarne laeng 0 – aatom on elektriliselt neutraalne

Avogadro seadus.
Avogadro seadus on ideaalsete gaaside seadus. Seadus on nimetatud Amadeo Avogadro auks, kes 1811. aastal oletas, et kindlalt temperatuuril ja kindla rõhu all on kõikide gaaside moolruumalad võrdsed. P*V = n*R*T

Aine koostise püsivuse seadus.
igal puhtal ainel on püsiv koostis sõltumata tema saamisviisist või leiukohast.

Aatomi mass ja aatomkaalud ning molekulkaalud.
Aatomi mass on kontsentreerunud põhiliselt tuuma, samas on tuum kogu aatomi mõõtmetega võrreldes väga väike. Alates 1961. a kasutatakse aatommassiühikuna süsinikuühikut, mis on 1/12 süsiniku isotoobi 12C aatomi massist.

Bohri vesiniku aatomi mudel ja aatomite kiirgusspektrite kujunemine.
Aatomi keskel on tuum, selle ümber tiirleb ringikujulisel orbiidil elektron .

Aatomite elektronkate .
Aatomi tuuma ümbritsevasse ruumiossa kuuluvad elektronid moodustavad elektronkatte.

Valentselektronid ja nende osa keemilise sideme moodustamisel.
Neid elektrone, mis osalevad keemilise sideme moodustamisel, nimetatakse valentselektronideks. Keemiline side moodustub aatomite vahel sel teel, et reageerivad aatomid loovutavad või liidavad elektrone

Elementide perioodiline süsteem. Selle ülesehituse põhimõtteid.

Metallid ja mittemetallid – nende paigutus elementide perioodilises süsteemis.
Perioodis on üleminek metall  mittemetall.
Üleminek tüüpiliselt metallidelt mittemetallidele ei toimu järsku.
Perioodi ulatuses nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused.
Seepärast toimub perioodis üleminek sujuvalt poolmetallide või siirdemetallide kaudu.
Metallsiirdemetallpoolmetallmittemetall.
Esimeses ja teises peaalarühma metallid on tüüpilised metallid. Kõrvalalarühma metallidel rühma suurenedes ei suurene mitte väliselektronkihi elektronide arv, vaid eelviimase kihi elektronide arv (väliselektronkihis on neil enamasti kaks elektroni, harva üks). Nende metallide omadused on üpriski sarnased, kuid erinevad A-rühma metallide omadustest. Neid metalle nimetatakse ka siirdemetallideks.
Esimesed 12 elementi metallilised, (järgnevad 2 poolmetallid ) alates Ga (väliselektronkihil 3 elektroni), elektronide arv suureneb perioodi lõpuks ja Se, Br ja Kr on tüüpilised mittemetallid
17. Elementide omaduste muutumine elementide perioodilise süsteemi perioodis.
Perioodis aatomiraadius väheneb, ioonraadius aga suureneb. Perioodides muutuvad metall mittemetalliks, aluseline oksiid amfoteerseks, oksiid happeliseks oksiidiks.
18. Elementide omaduste erinevused elementide perioodilise süsteemi rühmas.
Rühmas ülalt alla suurenem aatommass , tuumalaeng ja elektronkihtide arv.
19. Metallide ja mittemetallide omaduste erinevused. Nende erinevused elementide perioodilise süsteemi perioodis.
Mittemetalli aatomitel on väliskihis 1-3 elektroni, metalli aatomitel aga 4-8 elektroni.
Oktetti saavutada üritades mittemetallid loovutavad elektrone ja metallid liidavad.

Oktetiprintsiip - Keemilise sideme moodustamisel on stabiilseim olukord kus elektronide loovutamise või liitmise tulemusena oleks aatomite väliskihil kaheksa ( erand He – kaks) elektroni – elektronide oktett .

Oksüdeerijate ja redutseerijate paigutus elementide perioodilises süsteemis – Oksüdeerija on tavaliselt mittemetall ja seob elektrone. Redutseerija on tavaliselt metal ja loovutab elektrone. Metalliaatomid oksüdeeruvad, olles redutseerijateks .
Mittemetalliaatomid redutseeruvad, olles ise oksüdeerijateks. Ühte rühma kuuluvate elementide väliselektronkihil on ühesugune struktuur ja sarnane oksütatsiooni aste. VAATA 15. KÜSIMUSE VASTUST.

Mis on elementide elektronegatiivsus ? Elektronegatiivsus ja elementide perioodiline süsteem - on suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Kokkuleppeliselt võetakse ühikuks liitiumi aatomi elektronegatiivsus XLi = 1. Teiste elementide elektronegatiivsused leitakse võrdluse teel.

Kovalentne side, selle polariseeritavus - Kovalentneside on homopolaarne side – sidet moodustav elektronpaar asub tuumasid moodustava sirge keskpaigas ja elektronpilve tihedus on jaotunud mõlema tuuma suhtes sümmeetriliselt. molekulis on orbitaalide kattumispiirkond nihutatud tugevamini elektrone siduva elektronegatiivsema elemendi poole, molekul polariseerub – tekib polaarne side.

Iooniline side – molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained - Iooniline side tekib ühendis erinimeliste laengutega ioonide vahel. Iooniline side tekib niisuguste elementide aatomite omavahelisel reageerimisel, mille elektronegatiivsused erinevad teineteisest tunduvalt ΔEN >1,9. Molekulaarne aine on molekulidest koosnev aine. Molekulaarsed ained on palju mittemetallid: nt vesinik , hapnik, broom , jood , valge fosfor jt. Molekulidest koosnevad ka palju mittemetalliliste elementide ühendid: nt vesinikkloriid , devesiniksulfiid, süsinikdioksiid, tetrafosfordekaoksiid, sealhulgas ka väga palju orgaanilised ained: nt metaan , benseen, etanool , glükoos. Võivad olla tavatingimustes gaasid, vedelikud või ka tahked ained. Molekulaarsed ained võivad Mittemolekulaarne aine on keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Molekule nendes ainetes ei esine.
Tüüpilised mittemolekulaarsed ained on ioonsed ained ja metallid.

Metalliline side - Metallides moodustub kristallvõre, selle sõlmpunktides asuvad positiivsed metallioonid, mille ümber liiguvad elektronid – mahuvad oma väiksuse tõttu seal liikuma ja moodustavad nn. elektrongaasi ning moodustab delokaliseeritud sideme. Metallilisel sidemel puudub suunalisus. Metalliline side on suhtelist tugev.

Vesiniksideme moodustumise mehhanismid - vesiniku aatomi ainus elektron tõmmatakse elektronegatiivsema elemendi aatomi poole – viimasele moodustub negatiivne osalaeng – vesinikule positiivne ning nende vaheline tõmbejõud on sideme moodustajaks.

Vesiniksidemed vees – vesiniksidemete mõju vee omadustele - Vesiniksideme tõttu vee molekulid liituvad omavahel, moodustades assotsiaate. Assotsiaatide esinemise tõttu on veel tunduvalt kõrgem keemis- ja külmumistemperatuur, kui peaks olema lähtudes ainuüksi vee valemist H2O. Veeaurus vesiksidemeid praktiliselt ei esine

Molekulidevahelised jõud - Molekulide küllaldasel lähenemisel üksteisele tekivad nende vahel külgetõmbejõud van der Waalsi jõud.Kohesioon-tõmme ühesuguste molekulide vahel (A-A või B–B).Adhesioon-tõmme erinevate ainete molekulide vahel (A-B).

Kompleksühendid – koordinatiivne side - kompleksühendid moodustuvad lihtsamatest ühenditest ilma uue elektronpaari loomiseta. Koordinatiivne side kui kovalentse sideme eriliik. doonor -aktseptorside ehk koordinatiivne side.
Erinevus tavalisest kovalentsest sidemest on kui kovalentse sideme moodustamisel annab kumbki reageeriv aatom elektronpaari tekkeks ühe elektroni siis koordinatiivse sideme tekkimisel annab üks aatomitest elektronpaari, teine vakantse orbitaali.

Kompleksühendid looduses - Eluslooduse oluliseim reaktsioon – fotosüntees – peale kogu elusa materjali alusaine loomise on selle reaktsiooni tulemusena atmosfääris vaba hapnik ja maapõues taandatud süsiniku varud (süsi, nafta , põlevkivi, turvas jne.). Kompleksühendid on ka hemaglobiin ja müoglobiin.

Aine agregaatolekud – mille poolsest erinevad gaasilised ained, vedelikud ja tahkised - Gaasides toimub praktiliselt piiramatu difusioon – selle tulemusena jaotub gaas ühtlaselt temale ettenähtud ruumi – ja seepärast puudubki gaasil kindel kuju ja maht – viimased olenevad selle anuma kujust ja mahust, milles gaas viibib. Vedelikel on vedelike faasis alati kindel ruumala, sest nende molekulid asetsevad üksteisele palju lähemal. Vedeliku molekulid püüavad ruumis paigutuda suuremal või vähemal määral korrapäraselt – püüavad luua ajutisi tasakaaluseisundeid – moodustuvad väikesed kristallvõretaolised sruktuurid. Üldiselt vedelike omadused on järgmised:
- omandavad anuma kuju;
- ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt;
- ei pruugi seguneda omavahel;

on väga vähe kokkusurutavad.
on amorfrsed ja isotroopsed s.o. ühetaoliste omadustega igas suunas.
Vedelikud on ained, mis omandavad raskusjõu mõjul voolavuse

Kristalsed ühendid - ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite, molekulide) paigutus. Osakesed moodustavad kristallivõre, mille
sõlmedes nad paiknevad.
Põhiline erinevus seisneb aineosakeste paigutuses aines.

Gaaside põhiseadused –

Atmosfääri koostis – atmosfääri koostise dünaamika – Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust, hapnikust, veeaurust, süsihappegaasist, osoonist ning õhus hõljuvatest vedelatest ja tahketest osakestest . Atmosfääri koostis
Kuiva õhu koostis (ruumala %):
N2 78.08
O2 20.95
Ar 0.93
CO2 0.03
Ne, He, CH4, Kr, H2, N2O, Xe kokku alla 0.01%.
Lisaks sellele on õhus alati veel niiskust (veeauru).

Gaaside ja vedelike vahekord , aine kriitiline temperatuur ja aine kriitiline rõhk – ülemine kriitiline temp - kaob erinevus vedela ja gaasilise faasi vahel, alumine kriitiline temp – kaob erinevus vedela ja tahke faasi vahel. Kriitilise rõhu juures on aine samaaegselt nii vedelas faasis (vesi) kui ka gaasina (aur).

Olekudiagrammid - Seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid. Võimaldavad määrata aine agregaatolekut erinevatel temperatuuridel ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemperatuuri erinevatel rõhkudel.
Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P-T diagrammi .
36.Vedelikud – vedelike pindpinevus ja selle tekkmehhanism - vedelike pindpinevus on energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra(g, N/m). Pindpinevus on põhjustatud pinnal asuvate molekulide energiaülejäägist, võrreldes vedeliku sees asuvate molekulidega. Kuna pinnakihi molekulidele mõjuvad jõud on suunatud vedeliku sisse, võtab vedelikupiisk kera kuju.
37. Vedelike pindpinevus ja pindaktiivsed ained,mitsellid.
Pindaktiivsed ained- ühendid mille lisamisel väheneb vedelike pindpinevus.(nt. seep )
Mitsellid – takistavad mustuse tagasisadenemist, tensiidi molekulid ümbritsevad kohe mustuseosakese.
38. Merevesi , selle koostis. Vee eripära.
Merevesi on soolane st on lahustunud komponentidest küllastatum kui (reeglina) mandrilistes jõgedes ja järvedes liikuvad veed. Seetõttu toimuvad merevees paljud sedimentatsiooni ja autigeneesi ning ka varajast diageneesi füüsikalis-keemilised protsessid, mis kontinentaalsetes tingimustes ei ole võimalikud või on väga aeglased. Peale soolsuse muutub tänu maailmamere suurtele lateraalsele ja vertikaalsele ulatusele ka merevee temperatuur, gaasirežiim (sh redokspotentsiaal ), rõhk ja valgusrežiim. Soolsus . Ookeanivee keskimine soolsus on 35‰, normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust vahemikus 32-38‰. Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (nt. Läänemeri – 4-12‰) või soolasemad (Punane meri – 42-43‰). Soolsus võib varieeruda ka kihiti, eriti sisemeredes. Soolsusest enamuse, 78% annab naatriumkloriid (NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium - ( MgSO4 ), kaltsium - (CaSO4) ning kaaliumsulfaat ( K2SO4 ). Soolsusest sõltub suuresti veekogu elustiku liigirikkus , ning see on suurim normaalsoolsusega vees, üsna suur magevees ja madalaim magestunud (riim-)vees.
39. Amorfsed ja kristalsed ained. Kristallvõre.
Amorfsed ained – Ülemineku vorm vedelike ja tahkete kristallide vahel. Kreeka keeles amorfos-vormitu.
-ühendid millel puudub korrapäraline 3-mõõtlemine struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju.
-Amorfsete ainete omadused on ühesugused igas suunas – nad on isotroopsed.
-amorfsetel ainetel puudub kristallvõre – praktiliselt ei voola ja seetõttu omavad kindlat kuju.
-Amorfsed ained – mehaaniliselt suhteliselt tugevad; pole kindlat sulamistemperatuuri – sulamisel viskoossus kahaneb ja vedelike omadused tugevnevad; Struktuurielemendid kõrge püsivusega;
Kristalsed ühendid – ühendid millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste paigutus. Osakesed moodustavad kristallivõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloomustab soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem on temperatuur. Omadused sõltuvad sagely suunast – anisotroopsed ühendid.
Kristallvõre – Aatom- molekul- ioon - ja metallvõred.
Aatomvõre – sõlmpunktides aatomid seotud kovalentse sidemega.
Molekulvõre – sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega.
40. Hessi seadus ja termodünaamika esimene seadus.
Termodünaamika esimene seadus- muutus süsteemi energis, mis kaasneb süsteemi üleminekuga algolekust lõppolekusse on määratud ainult alg- ja lõppolekuga ega sõltu üleminekutest.
Isoleeritud süsteemi energia on konstantne suurus.
Hessi seadus – soojusefekt , olles võrdne reaktsioonisaaduste ja lähteainete entalpiate erinevusega, ei sõltu reaktsiooni tegeliku toimumise viisist ega vaheetapidest.
41. Entroopia ja termodünaamika 2. seadus.
Entroopia – täiendab süsteemi pöördumatut üleminekut korrastatud olekult mittekorrastatule, kus energia kvaliteet väheneb. Entroopia kasv näitab energia hajumist.
Termodünaamika 2. seadus – isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas.
- soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumale,st. ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale.
43. Mono -,bi- ja mitmemolekulaarsed reaktsioonid.
Monomolekulaarne reaktsioon - aine lagunemisreaktsioonid võivad olla monomolekulaarsed – elementaaraktis osaleb üks molekul:
N2O5 àß N2O4 + 0,5O2
Bimolekulaarsed – tihti võtab reaktsiooni elementaaraktist osa 2 osakest, tegemist on bimolekulaarse reaktsiooniga:
H2 + I2 àß HI +HI
Mitmemolekulaarsed reaktsioonid – kolme molekuli üheaegne osavõtt – trimolekulaarne reaktsioon jne.
44. Hetero - ja homogeensed reaktsioonid
Heterogeensed reaktsioonid – reageerivad ained on erinevates faasides – vedela ja tahke aine korral avaldab reaktsiooni kiirusele mõju kokkupuutepinna suurus – reaktsiooni kiirus on võrdeline kokkupuutepinna suurusega – aine pihustamine suurendab reaktsioonikiirust.
Homogeensed reaktsioonid – kontakt ainete a ja b vahel on suurem, kui nad moodustavad homogeense keskkonna – lahustumisel laguneb aine üksikuteks molekulideks või ioonideks ja lahuste segunemisel saavutavad osakesed lähedase kontakti. Seetõttu kulgevad reaktsioonid lahustunud ainete vahel tavaliselt kiiresti – oluline on difusioon ja lahuste segamine .
45. Keemilise reaktsiooni kiirus, seda mõjutavad tegurid.
Reaktsiooni kiirus mingil kindlal temperatuuril oleneb suurel määral reageerivate ainete konsentratsioonist. Mida suurem on konsentratsioon , seda rohkem osakesi on ühes ruumalaühikus ja seda suurem on nende osakeste kokkupõrke tõenäosus, seega põhjustab konsentratsiooni suurenemine keemilise reaktsiooni kiiruse suurenemise.

Massitoimeseadus .
Gaasisegudes ja lahjendatud lahustes kehtib Guldbergi-Waage massitoimeseadus:
konstantsel temperatuuril on keemilise reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega.
Kui
A + B à AB,
siis
V1 = k1[A] [B]
K1 on antud reaktsiooni kiiruskonstant

Reaktsiooni: N2+3H2àß2NH3 toimumiseks on vajalik nelja molekuli kokkupõrkamine – seega saame vaadeldava reaktsiooni kiiruse arvutamiseks valemi:

V=k*[N2]*[H2]*[H2]*[H2]=k*[N2]*[H2]3
Mida rohkem molekule peab kohtuma – seda väiksem on kohtumise tõenäosus.
Mündi viskamine 0,5 x 0,5 x 0,5 x 0,5 jne..

Reaktsioonikiiruse valemis esinevad kontsentratsioonide astmenäitajad on võrdelised vastavate stöhhomeetriliste koefitsientidega keemilise reaktsiooni võrrandis. Üldjuhul saame reaktsiooni: mA+nBàßC jaoks kiiruse valemi:

V=k*[A]m*[B]n.
A+BßàC+D
Algsuunalise reaktsiooni kiirus V1 on võrdeline kiiruskonstandi K1 ja ainete kontsentratsioonidega
V1= K1 [A]*[B]
Niipea kui reaktsiooni tulemusena tekivad ained C ja D algab vastupidine protsess, mille kiirus on V2
V2= K2 [C]*[D]

Reaktsiooni summaarne kiirus on:

V=V1-V2= K1 [A]*[B]- K2 [C]*[D]

Kui alg- ja vastasuunalise reaktsiooni kiirused võrdsustuvad on V=0, kuid reaktsiooni lakkamine on näiline – tegemist on dünaamilise tasakaaluga

V=V1-V2= K1 [A]*[B]- K2 [C]*[D]=0

Viies K1 ka K2 võrrandi vasakule poolele ja tähistades nende suhte K-ga saame

K= K1:K2 = [A]*[B]:[C]*[D]
Massitoimeseadus:

Tasakaalukonstant võrdub alg- ja vastassuunalise reaktsiooni kiiruste konstantide suhtega ehk reaktsiooniproduktide ja lähteainete kontsentratsioonide korrutiste suhtega.

Ehk eelneva veidi teisem määratlus:
Keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete molaarsete kontsentratsioonide korrutisega
Näide
N2+3H2ßà2NH3
Reaktsioonis on vajalik nelja molekuli(!) (reaktsioon toimub kõrge rõhu tingimustes), kolme vesiniku ja ühe lämmastiku molekuli, üheaegne kokkupõrkamine.
47. Le Chatelier ' printsiip on põhimõte, mille järgi saab ennustada keemilise tasakaalu nihkumist keemilise reaktsiooni tingimuste muutudes . Printsiibi töötasid üksteisest sõltumatult välja Henry Louis Le Chatelier ja Karl Ferdinand Braun.
Kokkuvõtlikult väljendatakse printsiipi järgnevalt: kui keemilise tasakaalu korral muutub mingi osapoole kontsentratsioon, temperatuur, ruumala või (kogu)rõhk, siis keemilise reaktsiooni tasakaal on vastassuunaline selle teguri muutusele.

Kui muuta ühte neist tingimustest, mis määravad antud süsteemi tasakaaluseisundi, siis nihkub tasakaal selle protsessi suunas, mis toimub vastu tekitatud muutustele, vähendades selle kvantitatiivset efekti.

Järeldus:
Ø Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine tasakaalusüsteemis nihutab tasakaalu paremale - produktide tekke suunas, analoogiliselt mõjub produktide kontsentratsiooni vähendamine (saaduste eemaldamine süsteemist).
48. Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama , muutumaks reaktsioonivõimelisteks. Mida väiksem on aktivatsioonienergia, seda kiiremini toimub reaktsioon.
Aktivatsioonienergiat alandavad tunduvalt ensüümid (täpsemalt nende aktiveeritud kompleksid substraadiga - ES*) ning seetõttu toimuvad näiteks metaboolsed protsessid kiiremini.
49. Radioaktiivsus , aatomituumade spontaane lagunemine , radioaktiivse kiirguse liigid.
Radioaktiivsus on iseeneslik ebastabiilse isotoobi muutumine teiseks elemendiks millega kaasneb elementaarosakeste, teiste aatomite tuumade või footonite kiirgamine.
Tuntakse 288 stabiilset isotoopi ja ~ 7500 radionukliidi.
Stabiilsetes kergemates tuumades on prootonite ja neutronite suhe ~1, raskemates ~ 1:1,5.

Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron ) lagunemist.
Tuuma lagunemise tulemusena võib tuum jääda ergastatud olekusse, millest väljumiseks kiirgab tuum gammakvandi. Seega kaasneb tuumalagunemisele lisaks alfa- ja beetakiirgusele ka gammakiirgus .
Aatomid on keerukad süsteemid, mis koosnevad paljudest suhteliselt iseisvatest alaosadest.
Elektronkatte püsivus-ebapüsivus on klassikalise keemia uurimisobjekt,
kuid ka

radiokeemia on üks keemia harudest ja tegeleb aatomi tuumade püsivuse-ebapüsivuse uurimisega
50. Kiirgusmehhanismid ja nukliidide transformatsioonid
Kiirgusmehhanisme:
neutron à prooton + elektron
– kiiratakse elektron – β kiirgus
n à p + e-
prooton à neutron + positron
kiiratakse positron – positron β kiirgus
p à n + e+
Elektronhaare – elektron haaratakse tuumale lähimalt orbitaalilt – elemendi järjenumber väheneb ühe koha võrra
e- + p à n
51.Radioaktiivsete ainete poolestusaeg , radioaktiivsed ja stabiilsed isotoobid.
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus. See näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks.
Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks
Stabiilsed ja ebastabiilsed aatomid
Uraani aatomi tuuma lagunemisel tekivad baariumi ja krüptooni tuumad ning eraldub neutronite voog
23292Uà 13856Ba + 8636Kr+8n
Tähtsamad kiirgusliigid on α- ja β-kiirgus millega sageli kaasneb γ-kiirgus.
52. Dateerimine radioaktiivsete isotoopide kaudu
Vastavalt radioaktiivse lagunemise seadusele on N = N0e–λt, mistõttu saame esimese valemi kirjutada järgnevalt: D* = N0 – N0e–λt, millest tuleneb, et D* = N0(1 – e–λt). Probleem on aga selles, et N0 ei ole mõõdetav suurus, mistõttu ei sobi see valem dateerimiseks. Probleemist saab üle kui teha järgnev asendus: N0 = Ne–λt, sellest tuleneb, et D* = Ne–λt – N = N(e–λt – 1). See võrrand sisaldab kahte mõõdetavat suurust D* ja N, mistõttu saab tema abil arvutada t ehk aja, kui me teame λ väärtust ehk vastava isotoobi radioaktiivse lagunemise konstanti, mis sõltub tema poolestusajast. Dateeritava objekti tütarelementide kogus tema moodustumishetkel ei pruugi olla null. Seetõttu tuleb valemit täiustada ehk kirjutada ta ümber järgnevalt:D = D0 + D*, kus D0 on tütarisotoopide arv ajahetkel null. Pikemalt väljakirjutatuna näeb absoluutse vanuse määramiseks kasutatav valem välja selline: D = D0 + N(e–λt – 1).
Kui analüüsida mitmeid kivimeid või mineraale , mis tekkisid ühes kohas samadel tingimustel, siis moodustavad diagrammile kantud D ja N väärtused sirge, mida nimetatakse isokrooniks. Isokrooni tõus on (e–λt – 1) ning lõikumine y- teljega on D0.

Eeldused dateerimiseks

1. Dateeritav kivim või mineraal pole oma tekkest alates saanud juurde ega kaotanud ei tütar- ega emaisotoope ehk nende kogus on muutunud ainult radioaktiivse lagunemise tõttu. Seega peab süsteem olema suletud. Tegelikult absoluutselt suletud geoloogilisi süsteeme praktiliselt ei esine, mis teeb dateerimise keeruliseks ning vigade esinemise väga tõenäoliseks.
2. Isotoobi radioaktiivse lagunemise konstant peab olema ajas muutumatu suurus ning see ei tohi muutuda ka kõrgenenud rõhu, temperatuuri vms toimel.
3. Usaldatavate tulemuste saamiseks tuleb kasutada korrektset D0 väärtust.
4. Mõõdetud D ja N väärtused on võimalikult korrektsed ehk vabad mitmesugustest laboratoorsetest analüütilistest vigadest.

53. Aatomireaktori ja aatompommi toimimise üldpõhimõtted.
Aatomireaktori tööpõhimõte
Põhimõte on jällegi lihtne. Uraani tükis algatatakse neutroniga ahelreaktsioon . Et see ei kujuneks plahvatuseks, on uraani tükis hulgaliselt avasid, milles on grafiitvardad. Grafiidil on tähtis omadus: ta neelab neutroneid. Vardaid reguleeritakse pidevalt, et uusi neutroneid vabaneks sellises koguses, et me reaktorist ikka pidevalt energiat saaksime, kuid protsess plahvatuseks ei kujuneks.
Aatompommi tööpõhimõte
Aatomipommis on kaks eraldi asetsevat uraani tükki, mille massid ei ületa kriitilist massi (mmkr.
54. Gaaside lahused vedelikes . Henry- Daltoni seadused
Gaaside lahused vedelikes

Kokkupuutes vedelikega, hakkab gaas selles lahustuma (absorbeeruma) – kuni saabub vedela ja gaasilise faasi tasakaal – gaasi eraldumine ja lahustumine võrdsustuvad.
Gaasi võimet lahustuda vedelikus iseloomustab absorptsioonitegur – näitab lahustumisvõimet 00C juures rõhul 760 mm Hg.
Hapniku absorptsioonitegur on 4,89*10-2 – s.t 1 liitris vees lahustub 4,89*10-2 liitrit ehk 48,9 ml hapnikku.

Kolm Henry-Daltoni seadust

Vedeliku teatavas ruumalas lahustuva gaasi mass on võrdeline gaasi poolt vedelikule avaldatava rõhuga.

Vedeliku teatavas ruumalas lahustuva gaasi ruumala ei olene rõhust.
Seletus – 100 g vees lahustub (200C juures ja rõhul 760 mm Hg) 0,169 g CO2 – rõhu kahekordistamisel kahekordistub ka lahustuva gaasi mass – 0,388 g, tema ruumala aga jääb samaks.
3. Gaasisegu iga koostisosa lahustub vedelikes võrdeliselt oma partsiaalrõhu ja lahustuvusega.
Seletus – lahustuva gaasi kontsentratsioon gaasilises faasis c1 oleneb selle gaasi partsiaalrõhust. Võrreldes c1 väärtust sama gaasi tasakaalukontsentratsiooniga vedelas faasis c2, selgub , et suhe c1:c2 on antud gaasi ja vedeliku puhul kindla suurusega, mis ei olene gaasi rõhust vedeliku kohal – seega c1:c2 = const .
55. Hingamissegud sukeldumisel, nende koostamise üldpõhimõtted.

Segud – muudetud õhukomponentidega .

Argox – hapniku ja argooni segu
Nitrox – argooni lisandiga õhk – vähendab lämmasikunarkoosi võimalust
Hydreliox – heeliumi, hapniku ja vesiniku segu, hyrox – hapniku ja vesiniku segu
Trimix – levinuim hingamissegu – hapnik, heelium ja lämmastik – komponentide vahekorrad sõltuvad sukeldumissügavusest ja sukeldumisrežiimist.
Segude kasutamine peab minimiseerima hingamissegude erinevate komponentide narkootilist-anesteetlist toimet.

Lahuste teooria

Lahjendatud lahustes lahusti lahustunud osakeste omavaheline mõju väike – need sõltuvad lahuse molekulaarsest kontsentratsioonist s.o. lahustunud aine molekulide arvust ruumalaühikus.
Kuna kõigi ainete gramm-molekulid sisaldavad võrdset arvu molekule (6*1023), siis on molaarne kontsentratsioon mitte ainult kaaluline vaid ka molekulaarne.

56. Difusioon ja osmoos .
Lahustunud aine osakeste omadus ühtlaselt jaotuda kogu anuma ruumalas meenutab gaaside omadust levida kogu anuma ruumalas – selle põhjuseks on osakeste kaootiline soojusliikumine kõikvõimalikes suundades, kusjuures suurema kontsentratsiooniga kohtadest läheb väiksema kontsentratsiooniga kohtadesse arvuliselt rohkem osakesi kui vastupidises suunas.
Difusioon on ainete iseeneslik segunemine.
Osmoos
Lahusti ühepoolset difusiooni poolläbilaskva membraani kaudu mingi aine lahusesse nimetatakse osmoosiks (kreeka k. osmos – tõuge, rõhk).
Puhtas vees liiguvad vee molekulid läbi poolläbilaskva membraani mõlemas suunas ühesuguses hulgas.
Osmoosi protsessides on lahusti difusiooni tulemuseks kahe omavahel poolläbilaskva membraani kaudu kokkupuutuva lahuse kontsentratsioonide ühtlustumine.
57. Osmootne rõhk. Elusorganismid ja osmoos.
Osmoosi tulemusena tekib rõhk ka poolläbilaskvale membraanile, mis võrdub rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui samal temperatuuril oleks gaasilises olekus ja tema ruumala võrduks seejuures lahuse ruumalaga.
Osmootne rõhk on arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalgaasina täidaks antud temperatuuril lahuse poolt hõivatud ruumala (van`t Hoffi seadus).

p = iCM RT (van`t Hoff 1887)
pV = inRT

CM - lahustunud aine molaarne konts., mol/dm3
n - lahustunud aine moolide arv, mol
V - lahuse ruumala, dm3
58. Luukalad ja kõhrkalad ning osmoos.
Osmoos ja kalad

Luukalad pärinevad arengulooliselt mageveest.
Mageveekaladel on organismi soolsus suurem kui mageveel.
Mageveekalad ei joo vett, sest vesi tungib osmoosi tõttu ise nende organismi.
Mageveekalade rakuseinad hoiavad sooli kinni.
Mageveekalad eritavad suures koguses lahjat uriini.

Ookeanivees hakkab mageveekaladest vesi naha kaudu välja difundeeruma. Uriini eritumine väheneb, ei ole võimalik enam eemaldad ainevahetuse lõppprodukte ning sellele lisandub suurenenud soolasisalduse mürgine toime. Kala hukkub.
Eluks täissoolsusega merevees kohastunud luukalad on hüpotoonilised – nende organismi soolsus on väiksem kui ookeaniveel.
Organismis olev vesi difundeerub naha kaudu keskkonda.
Veekao kompenseerimiseks joovad ookeanikalad suures koguses vett, mis imendub sooltorus.
Eritavad lõpuste kaudu sooli – enamasti ühevalentseid naatriumi, kaaliumi ja kloori ioone.
59. Tahkete ainete lahused vedelikes, soojusefektid lahustumisel.
Tahkete ainete lahused vedelikes

Lahusti on suuteline lahustama tahket ainet ainult teatavas hulgas.
Tahke aine lahustuvus (kokkuleppeliselt) on aine hulk mis küllastab 100 g lahustit .
Antud temperatuuril sõltub tahke aine lahustuvus nii aine enese kui lahusti loomusest.

Lahuste teooriaid on kaks – füüsikaline ja keemiline

Füüsikaline – lahusti on indiferentne keskkond, kus jaotuvad ühtlaselt lahustuva aine molekulid.
Keemiline – ka solvatatsiooniteooria – selle kohaselt moodustavad lahustuva aine ja lahusti molekulid ebapüsivaid keemilisi ühendeid – solvaate (vee puhul – hüdrataate) – H2SO4*(H2O)n; CaCl2 *H2O jt.

Soojusefektid lahustumisel

Tahkete ainete sublimeerumisel on entroopiline tegur ainumäärav, kuid tahkete ainete lahustumisel lisandub entroopilisele tegurile solvatatsiooni mõju.
Kui soojusefekt on negatiivne – siis on protsess endotermiline – ka siin on entroopiline tegur juhtiv.

Lahustumise soojusefekt koosneb põhiliselt kahest osast:

hüdratatsiooni (solvatasiooni) energiast-q

kristallvõreenergiast – c

Kuna hüdratatsioon on eksotermiline – soojus eraldub – siis on q alati positiivne
Kristallvõreenergia väärtus – c - on negatiivne – kristall laguneb üksikuteks molekulideks või ioonideks – protsess on endotermiline.

Seega on summaarne soojusefekt:

Q=q+(-c)
Kui q>c, siis Q>0 – summarne soojusefekt positiivne ja vastupidi.
NaCl lahustumisel on q

.DOCX Laadi alla originaalfail 21 lk · .docx · 15 allalaadimist

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks #1

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks #2

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks #3

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks #4

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks #5

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks #6

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks #7

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks #8

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks #9

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks #10

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks #11

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks #12

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks #13

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks #14

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks #15

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks #16

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks #17

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks #18

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks #19

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks #20

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks #21

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Nephilim Õppematerjali autor

metall reaktsioon elektron aatom ioonid gaas korrosioon vesinik konstant kontsentratsioon kristall soojus mittemetall reaktsiooni kiirus

Sarnased õppematerjalid

doc

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

1. Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne. Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass. N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2 (E- energiamuut; c2= 9*

Keemia

288

pdf

Keemiakursuse kokkuvõte

Järeleaitamine ehk keemiakursuse kokkuvõte 1 SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see Fr = 9,81 N Maa poolusel on see 9,83 N/kg, ekvaatoril 9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg Suurus mass väljendab keha inertsust tema omadust osutada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. 31.10.2011 3

rekursiooni- ja keerukusteooria

doc

Keemia eksami spikker

1) Keemia põhimõisteid ja seadusi. vastavalt pöörlemissuunale. Kaks arvulist väärtust 1/2; +1/2. kirjutamisel nurk sulgudesse. Kui sisesfäär annab positiivset 1.1 Massi jäävuse seadus suletud süsteemi mass ei sõltu Aatomite eletronkihtidemahutavust iseloomustab: laengut on ta kompleks katioon, negatiivse laenguga, kompleks toimuvatest protsessidest selles süsteemis. Keemilise reaktsiooni 1) W.Paul (1925) printsiip aatomis ei saa olla kahte täpselt anioon ja võib olla ka neutraalne. Kompleks ioonide laengu võrrandi kirjutamisel avaldub seadus selles, et reaktsiooni ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv olema 2) Energia miinimum peab elektronide aatomis olema

Keemia

odt

Keemia kordamine

Keemia kordamine 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga Mateeria peamised avaldumisvormid: aine (mateeria eksisteerimise vorm) ja kiirgus Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest. 1. Aine massi jäävuse seadus 1748 (Lomonossov) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 2. Energia jäävuse seadus (1760) Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses 3. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted Element - kogum ühesuguse tuumalaen

Keemia

docx

TTÜ Eesti Mereakadeemia keemia eksamipiletid

1. Mõisted kiirus, kiirendus, jõud, töö, energia, rõhk, võimsus ja nende SI süsteemis kasutatavad !ühikud. Mool, gaaside universaalkonstant R ja elektrolüüsi nähtuste kirjeldamisel kasutatav Faraday konstant F. a) Kiirus näitab, kui suure teepikkuse/vahemaa läbib keha ühes ajaühikus mööda trajektoori. Kiirust mõõdame tavaliselt km/h (loe kilomeetrit tunnis), m/s (loe meetrit sekundis) b) Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. K!iirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (m/s2). a=∆v/∆t c) Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumisoleku muutust ajas: F=p/t (!liikumishulk/aeg) d) Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Keemias ja füüsikalises keemias vaadeldakse tööna kõiki nähtusi mille tulemusena tekib potentsiaalide vahe. Tööd tehakse siis kui liikuvale kehale mõjub liikumissihiline jõud.

Keemia

docx

Üldkeemia eksami kordamisküsimused.

Keemia Eksam 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel, järjenumber 11).Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Naatrumil on kolm elektronkihti. Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev. Ta reastas tol hetkel tuntud olnud 63 elementi aatommassi kasvu järjekorras ritta ning siis paigutas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et "elementide omadused on aatommassidest perioodili

Keemia

odt

TTÜ YKI0150 Eksam

Kordamisküsimused 2021/2022 õppeaastal sügissemester YKI0150 Üldine keemia Legend ,,Keemia alused” Õpiku tekst on selline :P 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria– kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine– mateeria eksisteerimise vorm/on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. ,,Reaktsioonist osa võtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga.” – 1748, M. Lomonossov 3. Energia jäävuse seadus. ,,Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. – 1760 ,,Aine mass ja selles sialduv energia on omavahel seotud” – Einstein 1905, ΔE=Δm*c²E=Δm*c²ΔE=Δm*c²m*c² Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süs

Üldine keemia

pdf

Üldkeemia

SISSEJUHATUS BBC CHEMISTRY A VOLATILE HISTORY DISCOVERING THE ELEMENTS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab toota fosforit. Uriin tuleb jätta paariks päevaks seisma ning seejärel kuumutada. Kuumutamisel tekkiv aur tuleb suunata läbi vee. Selle tulemusena tekib valge vahane aine, mis helendab pimedas. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. 2Na + 2H2O --> H2 + 2Na+ + 2OH 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja mik

Üldkeemia

Rohkem sarnaseid