Kokkuvõte (3)

KONSPEKT §7-§11
Mikroökonoomika
§7 - TOOTMISKULUD
alternatiivkulu - ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu
otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud , intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu)
kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit
arvestuslik kasum =TR-otsene kulu
normaalkasum- arvestusliku kasumi osa, mis katab ressursside alternatiivkulu
maj.kasum- arvestusliku kasumi osa, mis ületab norm.kasumi =TR-( otsesed , kaudsed kulud)
püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon)
muutuvkulu (VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu ( tagurpidi S)
ΔVC= ΔL (töö juurdekasv) *w (tööühiku hind)
kogukulu (TC) = FC + VC
piirkulu (MC)- täiendava ühiku tootmise täiendav kulu; MC muutus näitab muutust muutuvressursside piirtootlikkuses- kui piirprodukt kasvab, siis toodangu piirkulu väheneb; näitab kogukulu muutust, muutes tootmismahtu ühe ühiku võrra. (U-kujuline)
MC=ΔTC/ΔTP või MC= ΔVC/ΔTP või MC= w/MPL(piirprodukt); MC=TC’
keskmine püsikulu (AFC) = FC/TP
keskmine muutuvkulu (AVC)- VC/TP (U-kujuline)
keskmine kogukulu (ATC)- TC/TP (U-kujuline- kahaneva piirtootlikkuse seadus)
kahanevate piirtulude seadus- alguses MP suureneb ja siis kahaneb
LAC- ümbrik (mastaabisääst)- L-perioodil on f võimalik kasutada kõiki tootmistegureid min kuludega . L-perioodil on ainult üks TC (ja AC) kõver sest püsikulusid ei ole, ainult muutuvkulud (MC). Kui LAC on kõrgem kui keskmine hind, siis firma ei püsi konkurentsis.
kasvav mastaabisääst- kui tootmismahu kasvades LAC vähenevad
isokost- väljendab kapitali ja töö komb-e, mida firma võib antud summa eest muretseda. Isokosti tõus = sisendite hinnasuhe=w(palk)/r(rent)=K( kapital )/L(töö)
Isokvandi ja isokosti puutepunkt näitab max tootmiskogust antud kulusumma korral ja min kulu, mis on vajalik selle koguse tootmiseks. Rah-d tingimus: (isokvandi tõus e)MRTSLK=w/r
arengutee- kujutab isokvantide ja –kostide puutepunktide ühendusjoont, mis näitab kõigi antud tootmiskoguste valmistamise min kulusid (pos tõusuga, kuna tootmise laiendamisel suurendatakse mõlema sisendi kogust).
min kogus suurtootmisel- tootmiskogus , mille korral AC on min
kui ATC on min, siis MC=ATC; kui MC on ATC kõverast allpool, siis ATC väheneb ja vastupidi
AVC=MC kui AVC on min
ühikukulud võivad muutuda kui 1) f muudab tootmiskogust kasutades const hindadega sisendeid (liikumine piki C-kõverat) 2) sisendite hinnad muutuvad (kulukõverate nihkumine )
mastaabiefekt- toodangu kasv kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel
kui TP=0 siis TC=FC
TP on max kui MP=0
AP= TP/L
(piirprodukti tulu)MRP= MPL*p
MPL=ΔK*MPK/ΔL
§8 - TÄIELIK KONKURENTS
Tunnused: pakkujate ja ostjate arv suur, f turuosa väike, üksik firma ei suuda turuhinda mõjutada, homogenne toodang, puuduvad turukaitsetõkked, täielik info turutingimuste kohta
hinnavõtja- müügikoguse muutmise abil ei suuda hüvise turuhinda mõjutada
turuhind = S ja D lõikepunkt
D on horisontaalne, nõudlus täielikult elastne
piirtulu(MR)- lisatulu ühe lisaühiku müügist; MR=ΔTR/ΔQ; MR=p=AR=kattub D-kõveraga
optimaalne kogus- MC=MR
kasumit max-v kogus p=MC
kui p>MC siis kasvab kasum iga tooteühiku tootmisel p-MC võrra
ühikukasum opt kogusel= p-ATC
TR= (p-ATC)*Q
Lühiperiood:
Lühiperioodi pakkumiskõver- f MC kõvera osa, mis jääb ülespoole MC ja AVC lõikepunkti
maj.kasum=TR-TC
tootmist laiendatakse kuni MR>MC
kasumi max-se kuldreegel - MC=MR
AR=TR/TP
kahjum kui ATC>p
jätkab tootmist kui kaetakse VC ja osa FC-st
sulgemishind - p=AVCmin
kasumilävi e tasuvuspunkt- näitab, et f saab normaalkasumit; p=ATC
Pikk periood:
F saab konkurentsi tõttu ainult normaalkasumit: maj.kasum = 0
nõrgad turukaitsetõkked > uued firmad ja olemasolevad suurendavad tootmismahtu > turupakkumine kasvab > tasakaaluhind alaneb aga AC jääb samaks > maj.kasum väheneb > tekib maj.kahjum > ettevõtted lahkuvad > turupakkumine väheneb > tasakaaluhind tõuseb > maj.kahjum väheneb
uusi ettevõtteid tuleb juurde ja olemasolevad suurendavad tootmiskogust kuni maj.kasum>0
ettevõtted lahkuvad või väh koguseid kuni hind on nii kõrge, et saadakse väh normaalkasumit
pika perioodi tasakaal- p=AC=MC
p=MC=ATC=LAC
Konstantsete kuludega tootmisharu : kulud jäävad tootmiskoguse suurendamisel samaks. F-i AC ei sõltu tootmisharus olevate ettevõtete arvust; hind sama aga tootmismaht suurem; S on horisontaalne kuna nõudlusega kohanemisel ühikkulud ei muutu; kauba p=ACmin
Kasvavate kuludega tootmisharu: kulud kasvavad kui haru tootmiskogus L-perioodil suureneb. Turuhind ei lange esialgse tasakaalutasemeni kuna kõigi firmade ATC-d on kasvanud. S on ülespoole tõusev, kuna kulud suurenevad.
Kahanevate kuludega tootmisharu: kulud kahanevad , kuiharu tootmiskogus pikal perioodil suureneb.
Firma on produktiivne kui toodab oma pika perioodi min AC-ga. Produktiivsus tuleneb sellest, et tootmisel kasutatakse ressursside kõige efektiivsemat komb-i.
ressursijaotuslik e Pareto efektiivsus- heaolu on max, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu nii, et samal ajalei väheneks teise heaolu. Tagatud kui toodetakse hüviseid, mis on tarbijate poolt enim soositud.
Tasakaalu korral jaotab TKT hüvised nii, et viimase toodetud ühiku MC=MR, mida tarbijad omistavad sellele viimasele ostetud ühikule.
§9 – MONOPOL
Tunnused: palju müüjaid, diferentseeritud hüvis, madalad sisenemisbarjäärid, oluline roll hinnavälisel konkurentsil
hinnakujundaja- omab võimu toodangu hinna üle
turukaitsetõkked e sisenemisbarjäärid- piirangud tegevusalale juurdepääsuks

• mastaabisääst- üks f suudab rahuldada turunõudluse madalaimate AühikuC-ga
  
• seadusandlikud- patendid ja litsentsid
  
• ressursside ainuomandus- ühel firmal kontroll olulise ressursi üle
  

loomulik monopol- teke on seotud tootmise iseloomuga, mitte kunstlike abinõude kasutusega
D-kõver on neg tõusuga- kogus suureneb hinna alanedes; D-kõver=turu D-kõver=AR-kõver
S-kõver puudub kuna hinna ja koguse vahel pole seost!
MRMC
Keskmine ühikukasum=p-ATC
Maj.kasum= ühikukasum * kogus
Elastne nõudlus> MR pos ja TR kasvab hinna langedes
Mitteelastne nõudlus> MR on neg ja hinna langedes TR kahaneb
Lühiperiood:
Tegevust jätkatakse kui p katab AVC, vastasel juhul lõpetatakse ajutiselt
ühikukahjum=ATC-p ; kogukahjum= ühikukahjum*kogus
kasumi max-ne kuni AVC on kaetud
kasumit max-v kogus- MR=MC
saadakse majanduskasumit
Pikk periood:
uute firmade juurdekasv takistatud > kasum säilib ka pikal perioodil
pika perioodi eesmärk- leida kasumit max-v tootmismaht
Kui ei elimineeri kahjumit, tuleb turult lahkuda.
Puhas heaolukahju- tulu, mis on tarbijatelt üle kandunud e tarbija kaotus; näitab kui palju alaneb tarbijate heaolu seetõttu, et tootmismaht on vähenenud. Tarbijate hinnavaru kaotus on suurem kui monopoli kasumi kasv. Kui monopol toodab sama suure keskmise kuluga kui TKF, mõõdab ABC puhaskahjumit, mille põhjuseks on monopoli väiksem tootmismaht ja kõrgem hind. (Tarbija hinnavaru- summa, mida on tarbija nõus antud koguse eest maksma, miinus tegelikult makstav summa.)
Hinna diskriminatsioon- toodangu müümine erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamine erineva kaubakoguse eest. Hüvist müüakse kõrgema hinnaga tarbijale, kelle hinnaelastus on väiksem. Kogu tarbija hinnavaru muudetakse monopoli majanduskasumiks. Madalamat hinda maksavad tarbijad, kes tulid turule tänu hinna diskriminatsioonile.
Eeldused: teatud turuvõim, vähemalt kaks gruppi tarbijaid , tarbijate eristamine kerge vaevaga
Tagajärjed: kasumi, koguse ja efektiivsuse suurendamine
§10 – MONOPOLISTLIK KONKURENTS
Tunnused: palju tootjaid, diferentseeritud kaup aga palju lähedasi asendajaid, sisenemisbarjäärid madalad, turuosa väike, tegutsetakse teistest sõltumatult, oluline roll hinnavälisel konkurentsil
Diferentseerimise aluseks on füüsikalised omadused, müügipaikade asukoht, kaubaga kaasnevad teenused ja imago.
hinnakujundaja- teatud mõju oma toodangu hinna üle. Läbi müügikoguse muutmise saab mõjutada turuhinda.
Lühiperiood:
D-kõver seda elastsem , mida rohkem on konkurente ja mida vähem on toodang diferentseeritud. Neg tõusuga aga lauge .
S-kõver puudub kuna nõudluse muutus võib kaasa tuua hinna muutuse aga jätta samaks toodangu tasakaalukoguse.
Kasumit max-v kogus- MC=MR
Kuni f suudab katta vähemalt AVC, suurendatakse toodangut, kuni MR>MC.
Kui p toodetakse madalaima võimaliku AC-ga. MKF toodab kõrgeima keskmise kulu ja hinnaga. >>kui MKF-il ja TKF-il on samad kulud, siis MKF toodangu kogus on väiksem ja hind suurem.
Kuna MKF ei tooda min ATC-ga, on tal kasutamata tootmisvõimalusi, firmad võiksid rohkem toota ja alandada AC-d, mis suurendaks ühiskonna heaolu.
MKF-il on suured reklaamikulud, mis TKF-il puuduvad.
MKF ei kasuta ressursse nii efektiivselt kui TKF.
§11 – OLIGOPOL
Tunnused: väike arv müüjaid, üksteisest sõltuvad ettevõtted, mõnel juhul homogeenne , mõnel juhul diferentseeritud kaup, tugevad turukaitsetõkked, oluline roll hinnavälisel konkurentsil.
Turukaitsetõkked:

• mastaabisääst- tootmisprotsess nõuab suhteliselt suurt tootmismahtu, et saavutada suurtootmisel min kogust. Turu nõudluse rahuldamiseks piisab mõnest firmast .
  
• tohutu stardikulu ja olemasolevate firmade hea maine- kogukulu min tootmismahu saavutamiseni on väga suur
  
• suured reklaamikulud
  

Mudelid:
Cournot mudel- homogenne toodang > ühesugune hind. F-d on kogusevõtjad- kogus valitakse konkurendi arvatava koguse järgi. Cournot tasakaal- tasakaalu korral teb A parima valiku lähtudes B tootmismahust- vastastikune väljakujunenud kogutoodang kujundab turuhinna.
Jääknõudluse kõver- teise firma tootmiskoguse võrra vasakule nihkunud turunõudluskõver.
Bertrandi mudel- f-d valivad hinna ja on nõus tootma selle hinna korral kujunevat nõutavat kogust. Tasakaal saavutatakse , kui mõlemad f-d on valinud kasumit max-va hinna lähtuvalt teise poolt valitud hinnast e p=MC
Murtud nõudluskõver- kui üks firma tõstab oma hüvise hinda, ei järgne teised ta eeskujule. Kui üks alandab , alandavad ka teised. N-kõved on elastsem, kui konkurendid muutusega kaasa ei lähe. Hind on stabiilne.
Kartell- Firmad kooordineerivad kasumi maksimeerimiseks oma tegevuse nii, et nad toimiksid nagu monopol. Homogeenne kaup. Kartellidesse koondunud firmad tõstavad hinda ja vähendavad tootmismahtu ning piiravad juurdepääsu turule. Kasumit max kogus- MC=MR. Iga firma viimase ühiku MC peab olema ühesugune.
Juhtpositsioon hinnamuutustes- üks f määrab toodangu hinna terves harus, teised f-d järgivad. Probleemid- teised ei tule hinna tõusuga kaasa ja hinnaliider kaotab kliente või alandab uuesti hinna. Mida diferentseeritum kaup, seda ebaefektiivsem on liidri tegevus.
Mänguteooria- otsused mõjutavad vastaste tegevust. Oluline on see, kas soovitakse teha koostööd või konkureerida e kas ollakse riskialdis või konservatiivne . Strateegilised käigud.
Kulupõhine hinnakalkulatsioon- hinna kehtestamisel kalkuleeritakse ATC ja lisatakse sellele hinnakõrgend, mida vajatakse kaudsete kulude katteks ja kasumi saamiseks. Kõrge hinnaelastsusega kaupade puhul kasutatakse väiksemat hinnakõrgendit.
duopol- turg , kus tegusteb kaks firmat
hinnakõrgend- protsent mis lisatakse huvise AVC-le.
reaktsioonifunktsioon- kajastab graafiliselt firma parimat valikut vastuseks teise firma tegevusele
Turustruktuur
Ettevõtete arv
Toodang
Turule sisenemine
Mõjuvõim hinna üle
Toodangu näited
TKT
palju väikseid
homogeenne
kerge
hinnavõtja
põllumajanduse saadused
MKT
palju väikseid
diferentseeritud
kerge
väike
tesktiilitooted
Oligopol
väike arv
diferentseeritud
raske
hinnakujundaja
arvutid , teras
Monopol
üks
unikaalne
raske
hinnategija
veevarustus