Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja (1)

Q: Miks see kõik toimub?

Vastus leiad õppematerjalist: Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja

Tallinna Ülikool - Pedagoogika - Areng ja õppimine

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks see kõik toimub?

Õpetaja õpiabi
Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja
(Sue Cowley )

Lobimishimuline klass
Klassis vaikuse saavutamine on kõige tähtsam ja mõnel ajal kõige keerulisem asi, millega õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks.
Esimene raamatus pakutud taktika on „kange nagu raudnael“. Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad „raskete“ klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass „raskete“ lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt , selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele veel, mis juhtub, kui laps sanktsioonist kõrvale hoiab (nt. teatud aeg pärast tunde kooli jätmist või telefonikõne koju). Ma püüdsin kindlalt rakendama kõik sanktsioonid, mis enne määrasin ning avaldasin tunnustust, kui see on ära teenitud.
Siiski ma arvan, et õpetaja peab olema positiivsem ja peab mõnel ajal ka huumorimeelt üles näitama. Positiivne atmosfäär klassis on kasulik vahend lastega heade suhete arendamisel. Mulle tuleb meelde üks juhtum, kui mul oli vaja paberit prügikasti visata, ja kuna ma tegelesin kunagi korvpalli , viskasin kabineti keskelt täpselt prügikasti. See oli poiste klass ja tänu sellele kummalisele juhtumile võitsin ma selle klassi lugupidamist. Ebatavalised tegevused köidavad õpilaste tähelepanu ja pakkuvad õpetajale kontrollimehhanismi.
Veel ühe nõuanne, mis on pakutud lobimishimulise klassi kohta, proovisin juba kasutada ja see tõesti toimib. Strateegia nimetatakse ”Jaga ja valitse” – see sobib, kui klass jaguneb lasteks, kes tahavad õppida ja lasteks, kes on tunnist mittehuvitatud. Tunnist mittehuvitatud istusid tagapool, kus nad võisid vaikselt oma asjadega tegelda, aga need, kes kuulata ja õppida tahtsid, kolisid ruumi eesotsa. Minu kogemus näitab ka, et suurem osa õpilasi kolib ettepoole , aga tunni lõpuks hakkavad töötama ka need lapsed, kes istusid tagapool, kas võib olla sellepärast, et nendel on igav mitte midagi ei teha, võib olla nad tunnevad , et oma aega raiskavad...

Tähelepanu hajumine ülesandelt
Juhtub, et pärast viit minutit tublit tööd kipub laste tähelepanu hajuma . Tähelepanu hajumine ülesandelt on õpetaja jaoks suur probleem. Siin on mitu põhjusi: ülesanne pole neile korralikult seletatud, nad ei kuulanud õpetaja seletusi , ülesanne on liiga keeruline, halvasti üles ehitatud või pole huvitav, lapsed on halvasti motiveeritud, töö ei inspireeri piisavalt või segavad välised tingimused nagu liigne palavus jms. Olen märganud, et kui lapsed teavad, kui palju tööd nad peavad täna jõudma teha, mis on tunni sisu ja milline on ülesehitus, siis klass on rohkem keskendunud tööle. Kõigepealt seletan korralikult antud teema, selle vajadus ja tähtsus ning võib olla ka ellu rakendamise võimalused, räägin milleks me hakkame seda õppima. Oma tunde sisse juhatades püüan seda teha positiivselt ning entusiastlikult. Mulle tundub, et kui minu meeleolu ja lähenemine lubab arvata, et töö on põnev ja huvitav, siis on rohkem võmalust ka laste positiivse reaktsiooni ning sellest lähtuvalt tööle keskmendatuse saavutamiseks. Kui hakkame konkreetse ülesannetega tegelema, siis ma kõigepealt seletan klassile arusaadavalt harjutuse ja teen selgeks, kuidas nad peaksid oma töö vormistama . On hea pärast paluda mõnel lapsel korrata , kuidas ta ülesande püstitusest aru sai. Kui tema arusaam erineb minu omast, siis proovin veel lihtsamalt ja arusaadavalt seletada.
Veel ma olen nõus sellega, et on vaja kasutada õpilaste huvi säilitamiseks rohkelt eri tüüpi ülesandeid. On nii palju võimalusi oma tundi mitmekesistada – gruppitööd, paaristööd, joonistamine, väikesed lastega tehtud ettekanned, arvuti ja smart -tahvli võimalusi kasutamine jne. Võib ka oma tundi vahepaladega täiendada.
Tunni lõpus on tähtis, minu meelest, ka tunnustamine. Kui klass on püsinud terve tunni kestel ülesannete juures, siis on vaja neid tunnustada.

Arenev vastasseis
Kui õpüetaja seletab klassile, et ei talu halba käitumist, siis ta tihti satub vastakuti trotsi, jämeda käitumise või vahel ka täieliku ignoreerimisega. Kui see juhtub, siis hakkab õpetaja vihastama, ärrituma ja karjuma . Selle tulemusena lihtne keelamine lõpeb sõimamise ja klassist välja tormamisega. Need pidevad vastasseisud hakkavad õpetaja autoriteedi klassi ees õõnestama ja tekitavad stressi.
Selleks, et vältida vastasseisu juba eos, on vaja minu meelest last korrale kutsuda ja sanktsioone rakendada nii privaatses olukorras, kui see on võimalik. Selline taktika on parem, sest situatsioonis, kus klass on publik , on nii õpetajal kui õpilasel palju kaotada. On parem arutleda lapse käitumist nelja silma all kas kükitades lapse kõrvale (sel ajal, kui klass on tööga hõivatud) või klassi tahaotsa tulles. Aga tunni ajal on palju parem olla positiivne ja kiita õpetaja korraldusi järgivat last, kui keskenduda vastupidi käituvale õpilasele. Samuti võib suur osa halvast käitumisest olla tähelapanu otsimise vorm. Sel juhul ei tasu halvale käitumisele tähelepanu pöörata.
Olen nõus sellega, et on väga tähtis rahulikuks ja mõistlikuks jääda. Kui õpetaja näost punaseks läheb ja karjub, siis pakub see lastele üsna palju lõbu ja ärgatab soovi tulevikus sellist käitumist korrata. Selleks, et agressiivseks kippuva last rahuneda, on vaja valida vaikset, rahulikku ning mõõdukat hääletooni.
Veel üks hea võimalus minu meelest last korrale kutsuda on anda temale rahulikult ja emotsioonivabalt valikuvõimaluse – kas ta lõpetab sobimatu käitumine kohe või leppib tagajärgedega.
Kõige parem viis aga vastasseisu vältida on saavutada laste tähelepanu enne nendele märkuse tegemist. Juba enne suu avamist on vaja teha kindlaks, et lapse tähelepanu on õpetajale koondunud.

„Sündinud“ õpetajatest
Tõhusaks õpetajaks saamine on väga peen ja keerukas protsess, mis kestab terve elu. Õpilaste suhtumine õpetajasse sõltub paljudest faktoritest: õpetaja tööstaaž, juhiroll, reputatsioon, sugu, õpetamisstiil jne. Võlujõu saamiseks pole olemas lihtsat moodust, selleks on vaja aega, pingutust ja pühendumist.
Ma olen nõus, et palju, palju ja väga palju sõltub õpetaja hoiakust aine suhtes, mida ta hakkab õpetama. Õpilased on väga peene tajuga ning suudavad vahet teha õpetajal, kes teeb tööd, mida ta tegelikult ei naudi, ning õpetajal, kes täesti armastab õpetavat ainet. Siin tuleb meelde minu oma kooliaeg . Üheksanda klassini mind ei huvitanud ajalugu. Aine oli igav, õpetaja monotoonselt nimetas daatumid , näitas kaardil, kes, millal, kuhu läks ja mida vallutas. Iga tunni pärast jäi küsimus, miks see kõik toimub? Üheksandas klassis hakkas ajalugu õpetada teine õpetaja. Ja siis ma avastasin, et olen ajalugu fänn, hakkasin teadvustama, et kõik maailmas on seotud ja mõjutab teine teist, ja kõikidel sündmustel on oma põhjusi. Need muutused on seotud sellega, et õpetaja õpetas naudinguga - inspereeris lapsi mõelda, teadvustada, huvitavale ja vaimustatud jutustusele järgnes põnev ja avatud diskussion. Õpetaja oli huvitatud selles aines ja lapsed hakkasid ka aru saada, kui põnev on see aine.
Oma kogemusest võin ka väita, et väga tähtis täielik veendumus , julgus ja kõikumatu usk enesesse ning sellesse, mida õpetaja klassilt ootab. Kui õpetaja on vendunud enese ja oma tegudes, siis jõuab see kiiresti ka lasteni.
Ja nagu oli juba palju korda räägitud, on tähtis positiivse tunde loomine. See tähendab, et õpetaja peab usuma lastesse. Õpetaja hoiak, et kõiki peab saatma edu, on oluline.

Väikesed nihelejad
Klassis võib tekkida rühm väikesi nihelejaid, kes lihtsalt ei suuda paigal istuda. Tihti tuleb palju aega veeta neid keelates, et nad ei vingerdaks ning õpetajat korralikult kuulaksid. Need lapsed ei saa korralikult keskenduda sellele, mida nad peaksid tegema. See mõjutab ka nende õppimise kvaliteeti.
Minu arvates, on õige sellistes situatsioonides jagada tunde väikesteks kontsentreeritud tööajaga etappideks, mille vahel oleksid puhke- või tegevuspausid. See puudutab rohkem ju väikesi lapsi, kes ei saa istuda pikka aega paigal. Aga neid on vaja harjutada keskenduma ühele tegevusele. Selleks, et lapsed ei kao tunni jooksul tähelepanu, on vaja koostada oma tundi nii, et lastel oleks huvitav.
Keskendumist on võimalik lastes arendada. Näiteks, esimesel nädalal võib paluda lastel istuda vaikselt kogu selle aja, mis õpetajal kulub puudujate märkimiseks. Seejärel võib ka premeerida eesmärgi saavutamise eest – võib olla ka sõnaline tunnustus hea käitumise eest. Järgmisel nädalal võib kasvada välja vaikus klassile mõne juttu ettelugemise ajaks, nii et kasvatada aega ja ootusi samm- sammult .
Paljud lapsed algkoolis veel ei tea, mida õpetaja neist tegelikult tahab ja millist käitumist ootab. Kõigepealt, võib siis sobivat käitumist kirjeldada, õpetada lapsi end nõuetekohaselt üleval pidama ning seda üha uuesti harjutama.
Mulle meeldis üks võte, mis pakkus raamatu autor – loendamine. Klassil võib paluda silmad sulgeda ning omaeette viiekümnest nullini lugeda. Nullini jõudnuna peaksid nad silmad avama ja tööle asuma. Minu meelest, see võib soodustada hästi rahunemist.
Mina ise prooviksin ka väljakutse esitamist . Korralikku käitumist nõudes võib kasutada võistluslikkust – 9.klassile öelda, et 7. klas suudab kivikujuna püsida 2 minutit ja et te usute, et nemad peavad vastu kolm minutit. Kindlasti, et lapsed tahavad noorematest lastest parem olla!

Põrgulik klass
Juhtub, et mõni klass muutub erakordselt raskesti koheldavaks ja võib ka vahel tunduda, et klass on iga päev otse põrgust pärit. Põhjused võivad olla erinevad. See võib olla kogu kooliga seotud käitumisprobleem. Lapsed näevad, kuidas teised klassid pääsevad halvasti käitudes karistamatult ning arvavad seetõttu, et ka nemad võivad niimoodi käituda. Autor pakub selles situatsioonis püüa teha oma klassit hea käitumise koht. Minu meelest, kui koolis puuduvad üldised käitumisreeglid, siis võib proovida luua oma isiklikke käitumisreegleid.
Teiseks põhjuseks võib olla õppeainega seotud probleem. Ma arvan, et kui põhjus on selles, et õpilased ei ole huvitatud õppeaines, siis oleks hea uurida, mis lapsi tõeliselt motiveerib, milliseid tegevusi nad naudivad ja siis anda õppeainet laste eelistustest lähtudes. Oma kogemusest võin tuua ühe näide. Tegemist oli 5. klassiga, mis minu meelest oli just „põrgulik klass“. Ma avastasin, et nendele meeldib vahetunnid veeta arvutiklassis ja otsustasin, et proovin siis korraldada rohkem tundi arvutiklassis. See oli väga effektiivne - tulemuslikkus sellistest tundidest oli suurem ja käitumisega ei olnud probleemi, sest lapsed olid nüüd aines huvitatud ja kartsid, et kui nad end halvasti käituvad, siis rohkem me ei tee tunnid arvutiklassis.

Tasakaalustatud suhe
Kuna õpetajaroll koondab endas väga erinevaid jooni, võib juhtuda, et õpetajat ajab tema roll veidi segadusse . Aga minu meelest, peavad ju õpetajad leidma mooduse sõbra- ja õpetajarolli ühendamiseks. Õpilastega võib hästi lähedaseks saada ja nendega hästi läbi saama, aga on vaja kontrollida, et see ei eemaldu oma professionaalsest rollist. Õpetaja peab olema lastele täiskasvanu-eeskuju ja anda eeskuju selles, kuidas täiskasvanud peaksid töötama, käituma ja teistega suhtlema .
Lugupidamine laste silmas on väga tähtis, aga see ei tähenda meeldimist. Mulle meeldis üks võte, mis autor pakkus lugupidamise võitmiseks. Lapsed hakkavad lugu pidama õpetajat, kui ta kohtleb oma õpilasi kui terviklikke isiksusi, mitte aga „lihtsalt“ kui lapsi, kes peavad lihtsalt õpetaja korraldusi täita. Autor pakkus klassireegleid koostada koos lastega, arutades läbi, kuidas nad hea töö ja käitumise põhimõtetesse suhtuvad. See aitab lastel näha, et õpetaja arvestab nendega kui isiksustega.
Veel olen nõus, et õpetajal ei tohi tekkida „lemmikud“ lapsed, kellega nad kohtlevad leebemalt. Ei ole tähtis, kas laps meeldib või ei meeldi, tähtsam on aga see, et ta võimalikult hästi õpiks. Parimate tulemuste saamiseks peab õpetaja kõiki lapsi ühtmoodi kohtlema.
Õpetaja ja õpilase suhetele võib äärmiselt soodsalt mõjuda õppekavaväline tegevus – kas koolinäidendite ettevalmistamine, kontserdi korraldamine või näituse kujundamine... Sellistes situatsioonides on võimalik nii õpetajal kui ka õpilastel „iseendaks jääda“.

Negatiivne klass
Eksisteerib terve rida põhjuseid, miks õpetaja võib tajuda, et atmosfäär tema klassis on muutunud negatiivseks. Põhjus võib olla selles, et tegemist on probleemsete lastega, kelle suhtumine võib nakatada tervet klassi. Põhjuseks võib olla ka see, et õpetaja on oma tööst kurnatud ja lapsed selle tõttu tunnevad ka negatiivseid nooti. Positiivse õhkkonna loomine ja säilitamine on raske töö, aga keskse tähtsusega.
Negatiivsuse vältimiseks võib kasutada erinevaid meetodeid . Minu arvates, on vaja kõigepealt muuta õppetöö vaheldusrikkamaks. Võib pakkuda lastele paar tõeliselt vahvat ning põnevat tundi nädalas, mis annab lastele võimalust taastada nende entusiasmi õppimise suhtes.
Hea tuju, naeratus klassi astumisel ja parimat ootused aitavad säilitada positiivset atmosfääri. Võib ka õpikeskkonda muuta, kas panna seintele lastega joonistatud pildid või üldse mööbli ümber tõsta.

Kui sanktsioonid ei toimi
Sanktsioonid on üks viis laste hea töössesuhtumise ja käitumise saavutamiseks, kuid mitte ainus. Minu arvates, ranged sanktsioonid on vaja proovida kasutada võimalikult harvem kuna see tekitab negatiivse õhustiku. Parem on aga tihedam oma tunnustuse näidata. Tunnustus annab märku, et õpetaja kontrollib õpiprotsessi ja aitab hea käitumise saavutamisel.
Ehkki sanktsioonidel on oma koht ning need võivad mõnedes olukordades olla tõhus käitumise juhtimise vahend. Olen nõus, et mõnel situatsioonil võib aidata mitteverbaalne signaal, kas pilk või žest. Võib kasutada ka ranged sanktsioonid: peale tundide jätmine, telefonikõne koju või vestlus kooli juhtkonnaga. Aga enne sanktsioone rakendamist on vaja lastele seletada, miks ja milliseid sanktsioone õpetaja võib kasutada. Lastel on vaja selgitada reeglid, reeglite rikkumise tagajärjed, ja see, kuidas sanktsioonid toimivad .
Mulle meeldis üks võte, mis pakkus autor. Õpetaja kirjutab lapse nime esimese üleastumise puhul tahvlile ning lisab selle taha „linnukese“, kui see kordub. Mida rohkem „linnukesi“ laps ära teenib, seda kõrgema taseme sanktsioon ootab teda tunni lõpus, aga hea käitumise eest võib „linnukesi“ maha kustutada . Arvan, et selline võte on kasulik ja aitab ka säästa õpetaja häält olulisemate asjade jaoks.
Et sanktsioonid toimiksid, on tähtis õpetaja põhimõttekindlus, õiglus, inimlikkus, sanktsiooni side väärteoga ja ettenähtud karistuse läbiviimine.

Väga varieeruvate võimetega klass
Panna kõige võimekamad pingutama ja aidata samal ajal õpiraskustega lapsi järele on keeruline ülesanne. Kui õpetaja ei suuda oma ülesannetega laste huvi äratada ja nende motivatsiooni säilitada tekivad käitumisprobleemid. Ideaalne variant on kui klassis vähe õpilasi ja õpetaja võib lapsi õpetada nende vajaduste lähtuvalt. Aga see on unistus .
Varieeruvate võimetega klassile võib pakkuda töö korraldamine projektide vormis. Meeskonnatöö aitab lastele tegeleda sellega, mida nendele meeldib ja sobib. Liidriomadustega laps võtab endale töökorraldaja rolli, kunstiandega laps võtab vastutuse kunstilise aspekti eest, oraator esitleb tööd klassile.
Kui töölehti koostatakse arvutil , siis miks mitte koostada kolme või nelja tüüpi ülesandeid, mis on mõeldud erineva tasemega õpilastele. Võib ka koostada jätkuülesanded, mida võimekamad lapsed võiksid teha pärast põhiülesande lõpetamist. Samuti võib kasutada paritööd. Paaritöös õpib kumbki oma kaaslaselt. Näiteks võivad võimekamad lapsed õppida, kuidas vähem võimekale õpilasele ülesannet lihtsalt ja arusaadavalt selgitada.

Laps, kes ei tööta
Klassis on alati olemas õpilane, kes üldse ei taha vabatahtlikult tööd teha. Võib olla, et see on õpiraskustega laps, ta ei saa tunnist aru, tal on puudulik tähelepanuvõime, puudub motivatsioon, on laisk jms. Kui põhjus on selles, et lapsel on kõnelemis- ja kirjutamisraskused , või probleem motoorikaga, siis on vaja võtta ühendust oma kooli erivajaduste spetsialistiga.
Oma kogemusest tean, et on sellised lapsed, kes lihtsalt ei taipa, mida ma olen tal palunud teha selle hetkeni, kui ma ei tule tema juurde ja ei hakka temale individuaalselt seletama . Kui ta juba sai aru ülesandest, siis hakkab sellega tegelema – probleem, et laps ei tööta, on kadunud.
Olen kasutanud oma õpetaja töös veel ühe raamatus mainitud võte selleks, et kaasada last tööle. See oli käitumisraskustega laps, aga võimekas. Ma palusin tal asuda mõneks ajaks õpetajarolli ja seletada klassile osa õppetükist. Ta sai sellega väga hästi hakkama. See aitab lastel tunda, et nad on erilised. Teised lapsed väljendasid ka soovi proovida end õpetaja rollis ja järgmisel tunnil juba sellisel mänguvormil ma kontrollisin nende teadmised ja uue materjali valdamist. Ülejärgmiseks tunniks lapsed koostasid ka minikontrolltööd ja proovisid ka kontrollida täidetud naabriga tööd ise. Oli põnev nii laste jaoks kui ka minu jaoks. Kui töö pakub lastele huvi, siis neid lapsi, kes keelduvad tunniosalemisest on vähe või üldse pole.
Selleks, et kaasada last tööle, võib ka minna tunni jooksul korduvalt lapse juurde, kontrollida, kuidas tal töö edeneb, seadma motiveerimiseks sihtmärke ja jagada tunnustust, nimetades last alati nimepidi.

Liiga emotsionaalne õpetaja
Õpetaja ametis, kus juhtuvad erinevad situatsioonid, mõnikord on raske oma emotsioone kontrollida. Toimetulek oma sisemiste emotsionaalsete reaktsioonidega on osa professionaalina käituma ja reageerima õppimisest. Emotsioone võiks ohjeldada , kui asjad ei võta liiga tõsiselt. See aitab liigset emotsionaalsust vältida. On väga tähtis ka oma töö suhtes perspektiivitunne säilitada. Mõnedes situatsioonides on vaja proovida ehitada enda ja probleemide vahele nähtamatu barjääri. Naer, positiivne suhtumine ja usk paremasse aitab väga hästi stressi vastu.
Väga oluline on pauside pidamine. Pärast tundi võib rahulikult tass kohvi juua, vestelda kolleegidega õpetajate toas asjadest, mis ei ole üldse kooliga seotud. Päeva lõpus koju jõudmisel on vaja proovida mõneks ajaks kool täielikult selja taha jätta.

Liiga väsinud, et õpetada
Õpetamine on väga nõudlik töö, mitte ainult vaimselt ja emotsionaalselt, vaid ka füüsiliselt. Selleks, et vaimse ja füüsilise tervise säilitada, võib lubada endale hõlpsaid tunde. Selles ei ole midagi halba, kui õpetaja saab oma koormust mõnes tunnis väheneda.
Mina ise kasutasin arvutiklassi tihti ka selleks, et pisut lõdvestuda. Andsin lastele ülesanne, mis nad hea meelega arvuti taga tegid. Samuti võib lapsi panna mõneks ajaks vaikselt õpikut lugema, või kordamööda valjusti lugema. Lastega võib ka teemakohaset videofilmi vaadata. See on suurepärane võimalus endale puhkust anda ning hea vaheldusrikkuse võimalus tunnikorraldamisel, mis pakub lastele huvi. Kontrolltöö läbiviimine on ka üks võimalus pisut lõdvestuda.
Aitab ka oma aja õige planeerimine .

Häälest ära
Hääl on esmane vahend õpilastega suhtlemiseks. Seetõttu on tähtis, et õpiksime juba karjääri alguses oma häält korralikult kasutama. Kui ma näen, et õpilased mind ei kuula ja tegelevad muude asjadega, püüan neile mitteverbaalsete vahendite abil seletada, et ei ole rahul tekkinud atmosfääriga. Näiteks silmavaade, nägu, käed, žestid aitavad peegeldada õpetaja suhtumist .
Mina olen kasutanud ka märke ja signaale. Enne olen lugenud ühest raamatust, kuidas võb kasutada värvilist paberit signalide andmiseks. Punase paberlehe lastele näitamine tähendab – tasa!, roheline paber annab märku, et nüüd nad peavad tööd hakkama tegema, kollane paberleht tähendab, et juba pool aega tööst möödunud, sinine paberlehe näitamine tähendab, et nüüd peavad kõik tööd lõpetama. See võte toimib hästi siis, kui lapsed teevad gruppitööd, siis üks lastest märkab signaale ja teatab oma gruppile.
Algklassides on vaikseks jäämine võimas sõnum. Kui õpetaja on mõneks hetkeks vaid, siis lapsed tunnevad, et midagi teevad valesti. Vaatavad enda ümber ja kui saavad aru, et õpetaja ei räägi nende halva käitumise tõttu, siis jäävad ka vaid.
Kui tekib tunde, et hääl kannatab liigse koormuse all, siis on oluline keskenduda sellele, kuidas saab häält vähem kasutada. Näiteks, võib kasutada rühmatööd, mis panevad rõhu laste omavahelisele suhtlusele. Pärast võivad lapsed oma tehtud tööd klassile esitlema .

Kool mu mõtteis
Töö- ja koduse elu lahutamine on eluliselt tähtis. Tasakaalu säilitamine on tähtis selleks, et ei koormata end kiiresti üle. Kui õpetaja peas on alati mõtted tööst, siis on vaja jõuda selgusele, miks täpselt kool teda nii raskesti painab. Põhjuseks võib olla ennustamatus, mis kaasneb õpetaja tööd, liigne töökoormus, kogenematus, hirm tundmatu või vastupidi teadaoleva ees jms.
Kui õpetaja mõtleb pidevalt kooli peale, siis võib see teda psühholoogiliselt häirida. Probleemi lahendamiseks võib proovida mõni aeg ei võta tööd koju kaasa – on vaja endale tööst puhkust anda.
Võib juhtuda, et kodus tuleb pähe miski, mida oleks pidanud koolis tegema. Sel puhul kipub ülesanne pähe keerlema. Selle asemel, et väljaspool tööaega koolile mõelda, tasub pidada väikest märkmikku, kuhu võib tegemist vajavad ülesanded kirja panna.
Koolist mõtetest vabanemiseks aitasid mulle õhtutunnid kunstikoolis, kus mul oli võimalus täiesti unustada kooliprobleemid ja keskenduda mõnusale tegevusele.

Paberitöö
Paberitöö segab keskendumist õpetaja töö tõeliselt tähtsatele külgedele, aga sellest tööst pääsu ei ole. Mõned on hästi organiseeritud ja panevad iga paberitüki õigesse kausta ja alustavad paberite täitmist niipea, kui see nende kätte jõuab. Mõned aga ei suuda oma paberitööd planeerida .
On vaja õpetada prioriteete seadma. Osa paberitööst on väga oluline, teine osa on vähem oluline. Kõigepealt on vaja hakata tegema olulisemate paberitega. Administratiivsete ülesannete täitmiseks võib kasutada ”tühja” aega koolis. Mõnel ajal õpetajal on aken tundide vahel, võib ka koosoleku ajal kuulata ühe kõrvaga teid vähe puudutavaid teadaandeid, samal ajal kiirelt töid hinnates või vorme täites.

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 108 allalaadimist

Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja #1

Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja #2

Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja #3

Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja #4

Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja #5

Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja #6

Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja #7

Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja #8

Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja #9

Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja #10

Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja #11

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

108 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anka8703 Õppematerjali autor

Õpetaja õpiabi (esse Sue Cowley raamatu põhjal)

õpetaja Õpetaja õpiabi

Sarnased õppematerjalid

doc

Areng ja õppimine: 16 situatsiooni koolis

Sellest võiks isegi teha ülesannet. Kui on vene keele tund, siis pakkuks uut leksikat ja kasutaks seda ülesannetes reegli selgitamisel. Kirjanduse tunnil võiks tuua näiteid raamatustes, kus see teema on mainitud, ja läbi viia väikest diskussiooni. Kui tegemist on väga aktiivse klassiga, siis tunnil ma keskenduks suulistele ülesannetele ja rühmatööle, et õppilased saaksid väljenduma oma energiat samaaegselt õppides. 2. Tähelepanu hajumine ülesandelt Ma kindlasti kontrolliks, kuidas ma selgitan ülesandeid. Kui klassis on võimalik teha presentatsiooni, siis ma kirjutaks slaidil, mida tuleb teha ja viiks ka näide (kui ei ole arvutit, kasutaks tahvlit). Samuti ma moodustaks tööd nii, et tunni teema oleks seotud laste huvidega (nt grammatika ülesannetes kasutaksin õppilastele lähedast leksikat ja teemat). Tähtsaks pean, et ülesannete tüübid pidevalt vahetaksid. Nii õpilased ei jõua väsida ja igavleda

Areng ja õppimine

doc

Sue Cowley “Õpetaja õpiabi”

neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja praktiseerida Cowley poolt välja töötatud esimest taktikat ehk olema kange nagu raudnael. Kindlasti ei ole see lihtne, aga kui klass on huvitatud vaid lobisemisest ning ei pööra õpetaja püüdlustele absoluutselt tähelepanu, siis on vaja näidata end karmimalt poolelt. 2. OLUKORD – TÄHELEPANU HAJUMINE ÜLESANDELT Õpilaste tähelepanu hajumine on väga suur probleem. Põhjus on selles, et kui tähelepanu hajub, siis ülesande valmis tegemine võtab kauem aega ja nii ei pruugi õpetaja vajalikku materjali tunnis läbida. Arvan, et selle probleemi lahendamine ei ole keeruline ning sellega võivad kõik hakkama saada

Kirjandus

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Tõlkija Katrin Mägi Toimetaja Berk Vaher Küljendus ja trükk AS Ecoprint ISBN 978-9949-481-23-1 Raamatu väljaandmist toetab Euroopa Sotsiaalfondi kaasabil Eduko programm 2 3 Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ / (esimene ja teine väljaanne) „Bill Rogers pakub igale õpetajale laialdast suhtluskorralduse võttestikku. Ta annab selgeid juhtnööre, kuidas kohaldada kutsealast õiglustunnet ja emotsionaalset pädevust varajasest, minimaalsest sekkumisest kuni kõige raskematele õpilastele ja pingelisematele olukordadele reageerimiseni. Ta soovitab ka mooduseid, kuidas töötajad saaksid üksteisele toetavamat keskkonda luua – sealhulgas mentorlust. Mul pole küllalt sõnu, et „Käitumist klassiruumis“ kiita. Kõik õpetajad tunnevad ära Billi kirjeldatud olukordi. Ta ei põikle kõrvale tänapäeva koolide ja klassiruumide tegelikkuse eest

Psühholoogia

docx

Üheksandikud

viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga jahmatavad. Õpilastel puudub huvi ja motivatsioon õppimise suhtes. Kuidas siis tekitada õpilastel jälle huvi kooli vastu? Kuna õpilaste õppetase ei vasta klassi omaga, eriti kajastub see matemaatikas alustatakse sealt kuhu õppetase on pidurdama jäänud ehk kuuendast klassist. Paljud õpilased on tunnistatud, et alates kuuendast klassist ei ole tehtud kooli töid aga ka seda, et kui koolis käimine ei oleks kohustuslik ei käiks nad seal üldse. Klass hoiab kokku kuid halvas mõttes, kui üks ei võtta tunnis osa siis mõtlevad seda ka teised mitte teha.

Alternatiivpedagoogika

doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega · digikultuuri kujunemine eesti kultuuriruumi osaks Õpetajakoolituse kriitika (Fr. Buchberger, 2000) · fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

tegevustes. Näiteks kattetsooni kahjustus (kiiru-, kukla- ja oimusagarat ühendava ajukoore kahjustus) põhjustab üheaegselt esmase akalkuulia, semantilise afaasia, optilis-ruumilise agnoosia. Nimetatud sündroomi põhjuseks on meeleorganite hangitud informatsiooni (ka vastavate kujutluste) simultaanse (üheaegse) analüüsi operatsioonide puudulikkus. Järeldused A. Luria uurimustest on järgmised (täiskasvanute kohta) : - Matemaatiliste oskuste puudulikkus võib olla põhjustatud erinevate ajupiirkondade kahjustustest. Kuid puue avaldub eri moodi, sõltuvalt sellest, missugused operatsioonid on seoses patoloogilise koldega kahjustatud esmaselt. - Matemaatiliste oskuste puudulikkus ajukahjustuse puhul avaldub mingi sündroomi koosseisus. Seega võib akalkuulia esineda koos afaasiaga, konstruktiivse apraksiaga, düsleksiaga jne. - Sõltuvalt kahjustuse ajast ja matemaatiliste oskuste omandamise etapist võib ühe ja sama

Eripedagoogika

doc

Hariduskorraldus kontrolltöö

sõltumata elukohast ja vanemate seisusest ning rahakoti paksusest. Eliitkoolid, kus pööratakse tähelepanu andekatele lastele, on koondunud linnadesse, kuid ka maal on andekaid lapsi, kellele peaks samuti tähelepanu osutama ning mitte unarusse jätma nende andeid. Seetõttu pean nõustuma Tiiu Kuurmega, et mitte erinevale võimekusele orienteeritud koole pole vaja, vaid igas koolis oleks vaja võimalusi erinevale võimekusele. Palun tooge välja õpetaja valikud tunni korraldamisel ning analüüsige neid lisades igale valikule ühe selgitava näite. Õpetaja valida on ruumid või keskkond, kus ta õppetunni läbi viib. PRÕK-i §6 lõike 5 alusel ja GRÕK-i § 7 lõike 6 alusel võib õpet korraldada lisaks kooliruumidele ka väljaspool kooli ruume, sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes ning virtuaalses õppekeskkonnas. (4;5) Kahtlemata avardab see

Pedagoogika

docx

MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG

MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv. Õppetegevuste läbiviimisel on väga oluline õpetaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele. Õpetaja tegevus rühma juhtimisel ja õppimisel on mudeliks lastele. Teadlane Sonia Blandndford leiab, et efektiivsed õpetajad töötavad niisugusel viisil, mis soodustab laste õppimist hoides ja arendades samas nende eneseväärikust. Pean oluliseks, et koolieelse lasteasutuse õpetaja on oma käitumise ja olemusega lastele eeskujuks, oskab olla paindlik, täpne, rahulik, ennast kontrolliv, valitsev vajalikes situatsioonides

Isiksusepsühholoogia

Rohkem sarnaseid