Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks logaritmitakse konstantide väärtusi?
  • Mis juhtub kui esimene eeldus k-1 kcat ei kehti?
Vasakule Paremale
Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #1 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #2 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #3 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #4 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #5 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #6 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #7 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #8 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #9 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #10 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #11 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #12 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #13 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #14 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #15 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #16 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #17 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #18 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #19 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #20 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #21 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #22 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #23 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #24 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #25 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #26 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #27 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #28 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #29 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #30 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #31 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #32 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #33 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #34 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #35 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #36 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #37 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #38 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #39 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #40 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #41 Ensümoloogia alused-Kordamisküsimused #42
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 140 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mumm Õppematerjali autor
Kordamisküsimuste vastused aines ensümoloogia alused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
66
docx

Ensümoloogia

ENSÜMOLOOGIA Lp tudengid. See konspekt on kirjutatud tudengite, kelle nimed on mulle paraku teadmata, poolt. 2013 aastal täiendas konspekti magistrant Karl Annusver, kes lisas joonised ja tegi võrrandid paremini jälgitavaks. Konspekt on kirjutatud seotult loengus näidatavate slaididega. Konspekt on minu poolt läbi vaadatud ja suuremaid möödalaskmisi ei sisalda. Päris iseseisvaks õppimiseks see siiski mõeldud ei ole. Edukat ensümoloogia õppimist ja tänud anonüümsetele autoritele ning Karl Annusverile! Priit Väljamäe 20.11.2017 ,,Structure and mechanism on protein science" ­ Alan Fersht Biokeemia põhiõpik, kus ensümoloogia ka sees. Ensüüm ­ keemiliste reaktsioonide katalüsaator (kiirendaja). Iseloom molekulina pole oluline, struktuur pole samuti. Vaatame ainult, mida ta teeb! Substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist on katalüsaator. Ise jääb reaktsiooni lõppedes muutumatule kujule

Bioloogia
thumbnail
9
pdf

Ensüümid

Ensüümid Ensüümid on endogeensed biopolümeerid, biokatalüsaatorid. Doikatalüssatrina määravad nad biomolekulide muundumise kiiruse ja suuna inimorganismis, nende tegevus in organismi talitluse aluseks. Nomenklatuur Ensüümide nimetuse printsiibid: · nimetus tuleneb tema poolt lõhustava substraadi nimetusest · ensüümile viitab substraadi nimetuse lõpp ,,aas" (sahharoos ­ sahharaas, tärklis ­ amülaas) · tihti ka katalõsitava reaktsiooni nimetus/tüüp (laktaadi dehüreogenaas ­ substraadiks on laktaas ja toimub selle dehüdrogeenimine) · multienssüümkomplekside puhu ksutatakse lisandit ,,kompleks" (põrivaadi dehüdrogenaasne ompleks, PyrDH) · tüünimetusena kasutatakse ajaloolisi nimetusei : pepsiin, trüpsiin, kümotrüpsiin Igale ensüümile on ka süstemaatiline nimetus. Näiteks laktaadi dehüdrogenaasi (LDH) puhul on see L-laktaat:NAD-oksüreduktaas. See tähendab, et L-laktaat on substraadiks, NAD on koensü

Biokeemia
thumbnail
13
docx

Bikeemia kordamisküsimuste vastused 3

Kordamisküsimused (membraantransport, ensüümid, vitamiinid, regulatsioon) 1. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas). dG=RTln(Cin/Cout) 2. Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud vabaenergia muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne. Positiivne. Tasakaaluolek (dG=0) võib erineda olukorrast Cout=Cin juhul kui membraanil esineb membraanipotentsiaal ja transporditav aine on laenguga. Membraantranspordiga on ühendatud mingi teine protsess, mida iseloomustab dG. Raku sees toimub transporditava aine modifitseerimine või sidumine. 3. Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise kõige kiirem? (erinevad ühendid) Glükoos ­ kõige aeglasem. H2O ­ kõige kiirem. 4. Kirju

Analüütiline keemia
thumbnail
6
docx

Ensüümikineetika

ENSÜÜMIKINEETIKA 1. Keemilise kineetika põhimõisted reaktsiooni kiirus ­ aeg, mille jooksul reaktsioon toimub, tähistatakse v tähega. Reaktsiooni kiirus sõltub (enamasti, mõnikord mitte, ntx null-järgu reaktsioon ei sõltu) reageerivate ainete (alg)kontsentratsioonist (ehk kui meil on aine A ja see muutub aineks P, siis kiiruse valem on selline v = d[P]/dt = -d [A]/dt = k [A]). Keemiline kineetika ongi see teadusharu, mis tegeleb reaktsioonide kiiruse uurimisega. kiiruskonstandid ­ kiiruskonstandid on vidinad, mis seovad reaktsioonikiiruse reageerivate ainete kontsentratsioonidega, tähistatakse tähega k (vt ka eelmist mõistet). reaktsiooni järk ­ see näitab, kuidas sõltub reaktsiooni kiirus reageerivate ainete kontsentratsioonidest (kontsentratsioon näitab kui palju ainet ehk selle aine osakesi on meil hetkel lahuses ehk teises aines, mis on keskkonnaks, mäletatavasti on moole avogaadro arvuga sidudes väga lihtne lahti teha osakeste arvuks). Reaktsiooni järke o

Üldbioloogia
thumbnail
4
docx

Ensüümid

Ensüümid (fermendid) on kõrgmolekulaarsed biokatalüsaatorid, millele on omane suur efektiivsus ja kõrge substraadispetsiifilisus (näiteks: amülaas lõhustab ainult polüsahhariidid tärklist- reaktsioon Wohlgemuth). Nad kiirendavad reaktsioone, kuid ei võta nendest osa. Ensümaatilised reaktsioonid on 103 kuni 1017 korda kiiremad kui vastavad katalüüsimata reaktsioonid. Peaaegu kõik avastatud ensüümid on valgud (liht- või liitvalgud) või valgud koos kofaktoritega. Lihtensüümid- koosnevad aminohappejääkidest-lihtvalgud Liitensüümid- liitvalgud (valguosa- APOENSÜÜM ja mittevalkosa- KOFAKTOR Valkosa määrab ensüümi spetsiifilisuse, kofaktor stabiliseerib ensüümvalku. Kofaktoriks võivad olla: ioonid, anorgaanilised ühendid, madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid. Kofaktorite valdavama osa moodustavad koeensüümid. · Ensüümid on endogeensed bioaktiivsed ühendid · Substraat- aine, mille muundumist ensüüm katalüüsib · Spetsiifilisus- ensü�

Biokeemia
thumbnail
9
pdf

Biokeemia I testiks

Toimub viiruse genoomi replikatsioon ja apsiidi valkude süntees. >moodustatakse uued virioonid >lagundatakse peremeesraku membraan (ja kest) Lüsogeenne tsükkel: viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi külge. Haigus ei pruugi avalduda. II VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 1. Vee omadused. Kõrge sulamis- ja keemistemp (0 ja 100). Suur sulamissoojus (540 kcal/kg). Suur soojusmahtuvus (1 kcal/kg·deg). Kõrge pindpinevus. Kõrge dielektriline konstant. Maksimaalne tihedus vedelas olekus. Struktuur: sidemenurgad mitte-tetraeedrilised; vesiniksideme doonor ja aktseptor; molekul polaarne jäiga struktuuri tõttu; võimeline moodustama neli vesiniksidet molekuli kohta. Vesiniksidemed vees ja jääs

Biokeemia
thumbnail
48
pdf

Biokeemia I test

Vastatud 2012 aasta kordamisküsimustele, mis võetud bioorgaanilise keemia kodulehelt. Vastused on leitud N. Sameli loenguslaididelt, M. Kreeni ja T. Randla koostatud ,,Biokeemia õppematerjal" I, II, III ja IV osadest ning kasutades internetti. Sinul pole selle faili üle õigusi! Ära levita edasi! BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 2 VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 6 AMINOHAPPED. PEPTIIDID 9 PRIMAARSTRUKTUUR. VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL 14 VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID 16 SISSEJUHATUS ENSÜMOLOOGIASSE 21 ENSÜÜMIKINEETIKA 25

Biokeemia
thumbnail
34
docx

BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

aminohappejääki, on võimelised, sõltumata ülejäänud valgust, arenema ja funktsioneerima 6. Kvaternaarstruktuurid ­ mõiste, milliste jõudude toimel formeeruvad. Milliseid eeliseid annavad kvaternaarstruktuurid? Mitmed polüpeptiidahelad ehk monomeersed subühikud võivad ühenduda üheks multimeerseks valguks. Ühte ahelat sellises kompleksis nimetatakse subühikuks. Subühikuid seovad tavaliselt nõrgad vastasmõjud. IV. ENSÜÜMID, ENSÜÜMKATALÜÜS. (Õpik lk 69-80) 1. Ensümoloogia põhimõisted: ensüümide ehitus, aktiivtsentri mõiste. Ensüümid kiirendavad rekatsioone tasakaaluoleku suunas. Neil on aktiivtsenter kuhu seondub substraat. Igal ensüümil on erinev aktiivtsenter, mis seob kindlat substraati. 2. Ensüümiklassid ­ nimetused, katalüüsitavate reaktsioonide tüübid. Ensüümide nimetuste kujunemine. Ensüümid jagunevad kuude klassi: 1. Oksüdoreduktaasid ­ redoksreaktsioonid (elektronide (hüdriidioonide H:- või H aatomite) ülekanne); 2

Biokeemia




Meedia

Kommentaarid (3)

astrido profiilipilt
astrido: Põhjalik ja hea materjal:) Aitäh!
20:17 30-01-2013
opilane11 profiilipilt
opilane11: täitsa ok
16:53 02-02-2013
sigridr profiilipilt
sigridr: (Y)
14:29 01-10-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun