Uusaja tähtsamad mõisted (0)

annekteerimine – riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades
atentaat – tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel
autonoomia – omavalitsus , osaline iseseisvus , mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele
bolševik – enamlane , kommunist Venemaal
desarmeerimine – relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine
dominioon – Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa
eksport – kaupade väljavedu
feenid – Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil
imperialism – suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata
impressionism – kunstivool , mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid
industrialiseerimine – suurtööstuse arendamine
industriaalühiskond – tööstuse saavutustele tuginev ühiskond
isolatsionism - eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas
kommunism – poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond
konföderatsioon – lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit
kompanii – ühisettevõte
korruptsioon – ametnike äraostetavus, ametiseisundi kuritarvitamine, kõlbeline laostumine
latifundium – suurmaaomand
manifest – riigivalitsuse pidul kirjalik pöördumine elanikkonna poole
marksism – Karl Marxi seisukohtadel põhinev poliitline õpetus
militarism – riigi poliitika, majanduse ja ühiskonna allutamine süjalise võimsuse taotlusele
mobilisatsioon – sõjaväekohuslaste tegevväkke kutsumine
monopol – ainuõigus, eriti mingi kauba tootmise ja sellege kauplemise ainuõigus
nukuvalitsus – vormiliselt iseseisev, tegelikult teise riigi tahet täitev valitsus
rantjee – ainuüksi laenuprotsentidest või väärtpaberituludest elatuv isik
rassism – maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust
reglementeerima – reeglitele ja ettekirjutustele allutama
streik – ajutine kollektiivne töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine
totaalne – täielik, kõikehaarav
tsiviilelanikkond – eraisikud, mittesõjaväelased
tööstuslik pööre – manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega
ultimaatum – ähvardust sisaldav kategooriline nõue
urbaniseerumine – linnastumine
Abolitsionistlik liikumine – orjapidamise kaotamist taotlev liikumine USA’s
Absolutism – riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule
Aristokraatlik – ühiskonna kõrgkihile omane
Amnestia – karistuses vabastamine
Anglikaani kirik – Inglismaa riigikirik , õpetuselt protestantlik , kuid väliselt katoliiklik
Annekteerimine – riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades
Autonoomia – omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele
Autoritaarne – alistumist nõudev, võimutsev
Autoriteet – mõjukas, omal alal tunnustatud isik
Barokk – 17.-18. sajandil Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded
Bourbonid – Prantsuse revolutsiooni eel ning Napoleoni järel Prantsusmaad valitsenud dünastia
Blokaad – riigi eraldamine sõjalise jõuga või majanduslike ja poliitiliste vaheditega, et sundida teda esitatud tingimusi vastu võtma
Debatt – väitlus
Deism – 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu
Dekreet – kõrgema riigivõimu määrus
Demokraatia – poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused
Diktatuur – üksikisiku (diktaatori) või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas
Deklaratsioon – ametlik avaldus
Diplomaatia – riigi väspoliitiline tegevus oma huvide kaitsel
Doktriin – üldkehtivaks muudetud poliitilise või sõjaliste põhimõtete kogum
Edikt – kuninga või keisri eriti tähtis määrus
Etniline – mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olev
Föderalism – riikide ühinemise põhimõte, mille järgi mitu riiki moodustavad liitriii (föderatsiooni)
Generaalstaadid – vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegasel Prantsusmaal
Harta – ajalooliselt tähtis dokument, ürik
Hugenotid – Prantsuse kalvinistid
Impeerium – monarhistlik hiidriik või koloniaalriik
Jakobiinid – Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Päha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori
Jesuiidid – 16. sajandil vastureformatsiooni käigus loodud mungaordu liikmed
Kardinal – kõrge ametikandja katoliku kirikus
Kalvinism – protestantlik usuvool, mis lähtub Jean Calvini õpetusest; seda iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis
Koalitsioon – mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu
Kodanlus – ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiset poolt talupoegadele ja töölistele
Kodusõda – sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist
Koloonia – asumaa
Konstitutsiooniline monarhia – riigivalitsemisvorm, mille puhul valitseja võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega
Kuberner – piirkonna kõrgeim haldusametnik
Kreoolid – eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad
Legitiimsus – seaduslikkus
Luterlus – protestantlik usuvool, mis lähtub Martin Lutheri õpetusest; seda iseloomustab kristlase seesmise usu ja pühakirja tähtsuse rõhutamine
Manufaktuur – käsitööl ja tööjaotusel põhinev tööstuse varasem vorm
Merkantilism – majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kullla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil
Parlamentaarne monarhia – riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga
Patriarh – kõrgeim vaimulik õigeusu kirkus
Personaalunioon – kahe või enama riigi ühendus, mida valitseb ühine monast; tekib juhul, kui ühe riigi valitseja pärib ka teise riigi krooni
Petitsioon – palvekiri
Privileeg – eesõigus
Protestantism – uspuhastuse tagajärjel katoliku kirikust eraldunud usuvoolude ühine nimetus; kõige levinumad protestantlikud usutunnistused on luterlus ja kalvinism
Puhverriik – suurriikide või nende mõjupiirkondade vahel olev sõjaliselt või poliitiliselt nõrk riik
Puritaanid – Inglise kalvinistid
Pärisorjus – talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust; seda iselomustas sunnimaisus , kitsendatud omandiõigus, mõisnike politsei- ja kohtuvõim ning teokohustus
Reaktsioon – vastupanu ühiskondlikule arengule
Reform – ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada
Restauratsioon – varasema poliitilise korra taastamine
Revolutsioon – periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega
Rojalist – kuningavõimu pooldaja
Sankülotid – kõige radikaalsemate vabariigi pooldajate hüüdnimi Prantsuse revolutsiooni päevil
Terror – vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus
Trikoloor – kolmevärviline lipp
Tsensuur – kõigi trükiste läbivaatamine riigiasutuse poolt
Vabariik – riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitabad või moodustab need parlament
Valgustus – periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni; seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning tradsitsioonide ja autoriteetide hülgamine
Valgustatud absolutism – monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide teostamise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas
Varanduslik tsensus – teatud jõukuse tase, mis on eeltingimuseks poliitliste õiguste, eeskätt valimisõiguse saamiseks
Vasallriik – mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse