Reaktsioonid, kütteväärtus- õppematerjal (0)

Keemilise reaktsiooni kiirus. 1.Too näiteid erineva kiirusega kulgevatest keemilistest reaktsioonidest a) ülikiiresti b) mõõduka kiirusega c) aeglaselt a) plahvatusreaktsioonid (lõhkained, paukgaas ), ioonidevahelised reaktsioonid b) ainete põlemine (metalli reageerimine happega) c) geoloogilised protsessid (kivisüsi, nafta ) 2.Mida näitab keemiline reaktsiooni kiirus? ära reageerinud või tekkinud saaduste hulka ajaühikus. mõõdetakse mol/dm2 3.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete aktiivsus? mida aktiivsem on aine, seda kiiremini kulgeb reaktsioon 4.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete kontsentratsioon? Mida näitab kontsentratsioon? mida suurem on lähteaine kontsentratsioon, seda kiiremini kulgeb reaktsioon ja osakesed põrkuvad. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumala ühikus. tähis on c ja põhiühik mol/dm3 5.Kuidas mõjutab rõhk gaasiliste ainete reaktsioonikiirust? kiireneb , kuna kui tõsta rõhku, suureneb gaasilise aine hulk ruumala ühikus st. et kasvab aine kontsentratsioon. 6.Kuidas mõjutab reageerivate ainete kokkupuute pinna suurus reaktsiooni kiirust? Miks? mida peenestatum on tahke lähteaine, seda suurem on ainete vaheline kokkupuute pind st. reaktsioon on kiirem 7.Kuidas mõjutab segamine reaktsiooni kiirust? kiireneb, kuna segamisel reageerivad ained kiiremini ja ühtlasemalt 8.Kuidas mõjutab temperatuuri tõstmine reaktsiooni kiirust? Miks? Kiireneb, kuna kõrgemal temperatuuril on osakeste energia suurem, nende liikumine kiirem ja kokkupõrked tugevamad. 9.katalüsaator – ained, mis kiirendavad reaktsiooni ; katalüüs – reaktsioonide kiirenemine katalüsaatori mõjul 10.Too näiteid katalüüsi rakenduste kohta argielus! keemiatööstussaaduste tootmine, toiduainete valmistamine, auto heitgaasid 11.Mis on inhibiitorid ? Too näiteid! ained, mis võivad mõningate reaktsioonide kiirust aeglustada. nt. korrosiooniinhibiitorid ( fosforhape , utotropiin) 12.Mis on ensüümid? elulised valgulised katalüsaatorid elusorganismides 13.Miks on ensüümidel vaja aktiivseid tsentreid? et meelitada enda juurde lähteainete molekule
Energia muutus keemilistes reaktsioonides *reaktsiooni soojusefekt näitab reaktsiooni lähteainete ja saaduste energia vahet *keemiliste sidemete tekkimisel lähevad ainete osakesed püsivamasse olekusse ja energia eraldub näiteks ühinemisreaktsioon.2 H2 + O2 -> 2 H2O
*eksotermiline reaktsioon - reaktsioon, milles energia eraldub (lähteainete energia on kõrgem kui saadustel)
*keemiliste sidemete lõhkumiseks kulub energia näiteks lagunemisreaktsioon – CaCO3 -> CaO + CO2
* endotermiline reaktsioon – reaktsioon, milles energia neeldub
Kütused ja kütteväärtus
*kütused on parimad energiasalvestamise ja kasutamise võimalused
*kütused on ühendid, milles on mõni madalama o-a’ga element, mis võib üle minna kõrgele o-a’le
*kütuste põlemisel toimub kiire oksüdeerumine, mille tulemusena eraldub soojust ja valgust ( saadus CO2 ja H2O)
*kütuse liigid :
- gaasilised kütused : maagaas (metaan), naftagaas . Ei tekki tahkeid jääke ja põlevad täielikult
- vedel kütused : bensiin, diisel , masuut, petrooleum , nafta. Põlevad peaaegu täielikult.
- tahked kütused : põlevkivi, kivisüsi, turvas. Põlemisel tekkib leek , kui põlemisel eralduvad aurud . ja sisaldavad mittepõlevaid anorgaanilisi lisandeid
*küünlal sisemine kiht kuni 500, keskmine kiht 500-1000 ja välimine kiht üle 1000 kraadi.
*kütusesse on salvestunud päikeseenergia
*kütteväärtus näitab, kui suur energia hulk eraldub 1kg kütuse täielikul põlemisel
MJ/kg – tahked ained ; MJ/m3 – vedelad/gaasilised ained
*mida madalam on süsiniku o-a ja mida rohkem on kütuse koostises vesinikku, seda kõrge, on kütteväärtus
Toit ja toiteväärtus
1)Milleks kasutavad elusorganismid toitu? toit on kütuseks ja ehitusmaterjaliks
2)Millest koosneb a) toit b) toiduained. too näiteid! a) toiduainetest nt. teravili, munad, liha jne. b) toitainetest nt. rasvad , valgud , sahhariidid
3)Miks kasutatakse toiduvalmistamisel lisandeid? et muuta paremaks toidumaitset, välimust ja et pikendada säilivust
4)Mida näitab toiteväärtus ehk kalorsus ? see näitab soojushulka, mille toit annab täielikul oksüdatsioonil (põlemisel).
5)Võrdle rasvade, sahhariidide ja valkude oksüdatsioonil vabanevat energiat! sahhariidid/valgud ~17 KJ/kg (4,1kcal/g)
rasvad ~39KJ/kg (9,3kcal/g). rasvad annavad üle kahekorra rohkem energiat
6)Mitu % energiavajadusest peaksid katma sahhariidid, valgud ja rasvad? sahhariidid 60%, rasvad 30% ja valgud 10%
7)Mis võib juhtuda sahhariidiga liigsel manustamisel? võivad muutuda organismis rasvadeks
8)Miks on taimetoitlus tervisele ohtlik? kõiki aminohappeid ei saa toidust
9)Miks vajab organism vitamiine? vitamiinid reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning reguleerivad vastupanu võimet haigustele
10)Nimeta tähtsamaid vitamiine ja mineraalaineid! Kus leidub? a)A- vitamiin (kalamaksaõli,või,munakollane), B-vitamiin (teraviljad), C-vitamiin(puuviljad,köögiviljad,marjad), D-vitamiin(loomsepäritoluga toiduained), E-vitamiin(taimeõlid)
b) kaltsium , raud, tsink ja kaalium
11)Millised mikroelemendid on eluliselt tähtsad? fluori -, vase-, tsingi- jt. elementide ühendid
Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides
1)kõdunemine – peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist
käärimine – lihtsate ühendite (CH4, CO2,äädikhape) tekkimine sahhariididest jt. ühenditest mikroorganismide toimel
fotosüntees – rohelistes taimedes päikeseenergia toimel kulgev õhu CO2 sidumine, mille saaduseks on glükoos ja hapnik
2)mädanemine *õhu juuresolekul *lagundavad mikroorganismid *ei teki mürgiseid ja ebameeldiva lõhnaga ühendeid
roiskumine *õhujuurdepääs puudub*roiskumist põhjustavad roisubakterid *tekivad mürgiseid ja ebameeldiva lõhnaga ühendeid
3)käärimine/kõdunemine on eksotermilised , aga fotosüntees on endotermiline
4)Kõdu läheb huumuseks, mis muudab mulla kohevaks ja toitainete rikkaks ning ülejäänud muundub põlevateks maavaradeks (turvas,põlevkivi,maagaas)
5)
6)Fotosünteesi võrrand 6 CO2 + 6 H2O -> C6H12O6 + 6 O2
7)Fotosünteesil neeldub päikeseenergia ....