Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Orgaaniline keemia I eksam (kosnpekt) (0)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
Org keemia põhisuunad, valemid, Lewise punktvalemid.
- keemia haru, mis käsitleb org üh-d ja tegeleb nende ehituse, omaduste, koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega.
- Omadused:
Sisaldavad süsinikku ja vesinikku
Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga
Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari moodustumise tõttu)
Vesilahused ei juhi elektrit
Keemilised reaktsioonid kulgevad üldiselt aeglaselt
Lagunevad juba 400 0C juures
Põlevad (saadustena on alati CO2 ja H2O)
- Suunad:
Individuaalsete komponentide eraldamine looduslikest produktidest.
Ühendite süntees ja puhastamine.
Org üh. struktuuri uurimine, struktuuri ja omaduste vahelise sõltuvuse selgitamine .
- Valemid
1. Summaarne 2. Lihtsustatud 3. Klassikaline
4. Stereovalem 5. Lewise punktvalem 6. Graafiline
Lewis ´i struktuurid näitavad küll sidemete ja vabade elektronpaaride ligikaudset paiknemist molekulis, kuid ei kirjelda molekuli kolmedimensionaalset kuju.
Molekuli ruumiline kuju on väga oluline molekulide reakt.võime ja omaduste kirjeldamiseks.
Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur .
RÜHM
LÕPP
TÄHIS
NÄIDE
Alkaanid
-aan
R-
parafiin
Eetrid
-eeter
R-O-R
CH3CH2-O-CH3
etüülmetüüleeter
Alkeenid
Alküünid

-een
-üün
2-side
3-side
CH3-CH=CH-CH3
but-2-een
Halogeeniüh
Bromo-
jodo-
kloro-
fluoro -
R-Hal
CH3CH2Cl
kloroetaan
Alkoholid
-ool
R-OH
CH3CHCH3
OH
propaan -2-ool
Amiinid
- amiin
-NH2
CH3CH2-NH-CH3
etüülmetüülamiin
CH3CH2-NH2
etüülamiin
NH2-CH2CH2-NH2
etaan -1,2-diamiin
Areenid
Fenoolid
-een
- bensen
( benseen )
Benseen-OH
Karbonüülüh:
Aldehüüdid
Ketoonid
-aal
-oon
-CHO
-CO
3-kloro- butanaal
Butaan -2-oon
propanoon e dimetüülketoon
Karboksüül- happed
- hape
-COOH
CH3-CH2-COOH
Propaanhape
CH3-CH-COOH
NH2
2- aminopropaanhape
Karboksüülhapete derivaadid:
Estrid

Amiidid
-aat
- amiid
R-COO-R
R-CO-NH2
ENNE VT TAGUMI
etüülpropanaat
naatriumetanaat
etaanamiid
Aatomorbitaalid, hübridisatsioon.
  • Elektroni olekut kirjeldab olekufunktsioon ( orbitaal ) ja tema pöörlemist iseloomustav spinn .
  • Molekulorbitaalid:
    - σ-orbitaal ( sigma -orbitaal) koosneb enamasti kahest s-tüüpi orbitaalist
    - Π-orbitaal (piiorbitaal) moodustub kahest paralleelsest p-orbitaalist
  • Hübridiseerunud orbitaalideks nim orbitaale, mis erinevad aatomi lähteolekust suurema radiaalse suunitluse poolest.
    Need orbitaalid tagavad ulatuslikuma kattumise seotava aatomi orbitaaliga ja vastava sideme suurema tugevuse.
    Hübridisatsioonil tekib s ja p orbitaalidest “segunenud” sp orbitaal.
    Tekkinud orbitaalide ergastatuse tase on madalam kui p- ja kõrgem kui s-orbitaalidel. Esineb kolme liiki hübridisatsiooni:
1) sp3- 1s + 3p → 4 sp orbitaali (ühekordsed sidemed alkaanid)
2) sp2- 1s + 2p → 3 sp orbitaali, säilis 1 p orbitaal
3) sp- 1s + 1p orbitaal → 2 sp orbitaali, säilis 2 p orbitaali
Keemilise sideme tüübid.
Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud.
Orgaanilises keemias eristatakse kahte erinevat liiki keemilisi sidemeid :
  • Ühes ruumiosas kattuvad sidemed, nimetatakse σ (sigma) sidemeteks. σ-sideme tekkimiseks on järgnevad võimalused:
    a) elektronpaari moodustavatel elektronidel on mõlemal s-orbitaalid
    b)Elektronpaari moodustavatel elektronidel on mõlemal sp orbitaalid (või ainult p)
    c) Elektronpaari moodustavatel elektronidel on vastavalt s ja sp (p) orbitaalid
    2) Kahes ruumiosas kattuvad sidemed, nimetatakse π-(pii)sidemeteks. π-side tekib kahe p orbitaali kattumisel kahes ruumiosas
    • Kovalentne side ehk atomaarne side
      - on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
      - Kovalentne side moodustub kas ühe ja sama elemendi aatomite vahel või nende elementide aatomite vahel, mille elektronegatiivsuste erinevus pole Paulingi skaalal väga suur.
      - Kovalentse sideme puhul kumbki aatomitest annab ühe elektroni molekulorbitaali tekkimiseks, järelikult tekib ühine orbitaal
      - Ideaalselt kovalentne side moodustub samaliigiliste, rangelt ekvivalentse elektronegatiivsusega aatomite vahel.
    • Iooniline side on side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel
      Iooniline side moodustub eriliigiliste aatomite vahel.
    • Vesinikside - täiendav side, tekib molekulide vahele, mis sisaldavad F—H, O—H või N—H sidemeid.
    Orgaaniliste reaktsioonide mehhanismid . (II)
    Keemilise reaktsiooni mehhanismiks nimetatakse tema kulgemise viisi, mis viib lähteainetelt produktidele.
    Reaktsiooni mehhanismi iseloomustavad vaheproduktid ja protsessid, mis viivad ühelt vaheproduktilt teisele-elementaarreaktsioonid.
    Summaarsed e. brutoreaktsioonid koosnevad elementaareaktsioonide ahelast , kus ühe elementaarreaktsiooni produktid on teise reaktsiooni lähteaineks.
    Põhilised reaktsioonid:
  • Liitumisreaktsioonid
  • Elimineerimisreaktsioonid
  • Asendusreaktsioonid
  • Ümberasetusreaktsioonid
    Vabad radikaalid on osakesed, mille mõnel aatomil on osaliselt täidetud orbitaal. Neil on omadus moodustada kovalentne side selle orbitaali täitmisega teiste osakeste arvel.
    • Dissotsiatsioon- rekombinatsioon -kovalentselt sidestatud molekuli lõhustumine vabadeks radikaalideks ja radikaalide ühinemine kovalentselt sidestatud molekuliks
    • Liitumis-eraldumisreaktsioon – võimalik ainult kordse sidemega substraadi osavõtul
    • Vabaradikaalne asendusreaktisoon -protsess, kus vaba radikaal sidestub substraadiga kus on ka teine radikaal, tõrjudes välja mõne teise radikaali.
    Elektrofiilid ja
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Orgaaniline keemia I eksam-kosnpekt #1 Orgaaniline keemia I eksam-kosnpekt #2 Orgaaniline keemia I eksam-kosnpekt #3 Orgaaniline keemia I eksam-kosnpekt #4 Orgaaniline keemia I eksam-kosnpekt #5 Orgaaniline keemia I eksam-kosnpekt #6 Orgaaniline keemia I eksam-kosnpekt #7 Orgaaniline keemia I eksam-kosnpekt #8 Orgaaniline keemia I eksam-kosnpekt #9 Orgaaniline keemia I eksam-kosnpekt #10 Orgaaniline keemia I eksam-kosnpekt #11 Orgaaniline keemia I eksam-kosnpekt #12
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 187 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor niisamasiin Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Eksami konspekt, kordamisküsimustest lähtuvalt
    Orgaaniline keemia , keemia , Alkaanid , Eetrid , Alkeenid , Alküünid , Alkoholid , Amiinid , Areenid , Fenoolid , Aldehüüdid , Ketoonid , Estrid , Amiidid

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    12
    doc
    Orgaaniline keemia I
    8
    docx
    Orgaanilise keemia praktikumi KT2
    3
    docx
    Orgaaniline keemia loeng KT1
    9
    pdf
    Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte
    25
    doc
    Orgaaniline keemia
    22
    pdf
    Orgaanilise keemia nomenklatuur
    44
    pdf
    ORGAANILINE KEEMIA
    44
    pdf
    Orgaaniline keemia





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun