Mõisted (2)

Aatom - Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Keemiline element - Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Prooton - Prooton on elementaarosake , mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole prooton mitte fundamentaalosake, vaid liitosake . Prooton on positiivse elektrilaenguga
Neutron - Neutron on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole neutron fundamentaalosake vaid ta on liitosake. Ei oma laengut.
Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e−).Negatiivse elektrilaenguga.
Massiarv - Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Isotoop - Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku.
Elektronkate - Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. Elektronkate jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks.
Elektronkiht - Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Orbitaal - Orbitaal on lainefunktsioon , mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekuliorbitaal).
Elektronpilv - Elektronkate
Vakantne orbitaal – tühi orbitaal.
Molekul - Molekul on aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused.
Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid .
Liitaine - Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama elemendi aatomid.
Allotroop - Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks.
Aatommass - Aatommass on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Molekulmass - Molekulmass ehk suhteline molekulmass on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Mool - Mool on ainehulk , milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 10astmes23) loendatavat osakest.
Molaarmass - Keemilise aine molaarmass on ühe mooli aine mass grammides .
Gaasiliste ainete molaarruumala – 22.4 l/mol
Avogadro arv - Avogadro arv (tähis: NA) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas. 6.02 * 10 astmes 23
Keemiline side - Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud.
Mittepolaarne keemiline side – kui elektronegatiivsuste erinevus on 0. Enamasti ühe ja sama elemendi vahel.
Polaarne kovalenente side – Kui elektronegatiivsuste erinevus on 0-1,7. Enamasti mittemetallide vahel.
Iooniline side – Kui elektronegatiivsuste erinevus on >1,7, enamasti metalli ja mittemetalli vahel.
Metalliline side - Kahe metalli vaheline side.
Vesinikside - H ja F, O või N vahel.
Kristall – Korrapärase asetusega aatomitest koosnev aine.
Ruumivõre - kristallvõre
Mittemetall - Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Metall - Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.
Elektronegatiivsus – Elektronegatiivsus iseloomustab aatomi võimet siduda elektrone. Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad elektrone tugevalt.
Keemiline reaktsioon - Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest tekib keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Lagunemisreaktsioon - Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.
Ühinemisreaktsioon - Ühinemisreaktsioon on reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine.
Asendusreaktsioon - Asendusreaktsioon on anorgaanilises keemias keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise ühendi molekulis ühe keemilise elemendi aatomid asenduvad teise omadega. Sellise reaktsiooni teine lähteaine ja teine saadus on lihtaine.
Vahetusreaktsioon – Reaktsioon 2 liitaine vahel, kusjuures mõlema aine ühed osapooled vahetavad kohad.
Oksüdatsioon - Oksüdatsioon on keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub(oküdatsiooniaaste kasvab).
Oksüdeerumine toimub redoksreaktsioonis ning aine, mille korral toimub oksüdeerumine, on redutseerija. Oksüdeerumise vastandprotsess on redutseerumine ehk reduktsioon .
Oksüdatsiooniaste - Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.( Lihtaines on oksüdatsiooniaste 0)
Redoksreaktsioon - Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon ) liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste.
Põlemine - Keemias nimetatakse põlemiseks kiirelt kulgevat oksüdatsiooniprotsessi, mille käigus aine ühineb hapnikuga.
Hapnik käitub oksüdeerijana ja redutseerub ning põlev aine käitub redutseerijana ning oksüdeerub.
Kõdunemine – Eksotermiline lagunemine.
Käärimine - Käärimine (ehk fermentatsioon ehk anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub hapnikuvabas keskkonnas (anaerobioosis) ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel
Lahus - Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest.
Lahusti - Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut.
Lahustunud aine - Lahustunud aine on keemiline aine, mis on lahustis jaotunud üliväikeste osakestena: aatomite, molekulide või ioonidena.
Hüdratsioon - veega liitumine
Hüdraat - Hüdraadid on keemilised ühendid, mille koostisse kuulub vee molekul või molekulid, näiteks kristallvett sisaldavad soolad .
Lahustuvus - Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses (kindla temperatuuril). Põhiühik g/100 g lahustis.
Tõeline lahus - Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 1·10−9м. Tõelised lahused tekivad, kui vees on lahustunud hästi lahustavad ained - soolad, leelised , happed jm. Näiteks tekib tõeline lahus naatriumkloriidi ja sahharoosi lahustumisel.
Suspensioon - Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet.
Suspensiooni korral on tahke aine settimine küll aeglane, kuid siiski toimub.
Kolloidlahus – Pihused :
Kolloidsüsteemide liigitus
Pihustunud vedelik gaasis on aerosool .
Pihustunud vedelik vedelikus on emulsioon .
Pihustunud tahked osakesed gaasis on suits.
Pihustunud tahked osakesed vedelikus on suspensioon.
Pihustunud gaas vedelikus on vaht .
Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht.
Emulsioon - Emulsioon on keemias dispersne süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihustunud või segatud teise vedela ainega, kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune.
Vaht - Vaht on keemias pihussüsteem, kus gaasi on pihustunud tahkesse ainesse või vedelikku.
Aerosool - Aerosool on pihus ehk dispersne süsteem, kus vedelik on pihustunult gaasis.
Märgumine - Märgumine on pinnanähtus, mille puhul vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahke aine pinnaga ühendusse, ehk toimub vedeliku laialivalgumine.
Hüdrofiil – võimeline moodustama vesiniksidemeid.
Hüdrofoob - vett hülgav.
Elektrolüütiline dissotsiatsioon - Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud osakesteks – ioonideks. Et lahuses on liikuvad laenguga osakesed, juhivad sellised lahused elektrit, mistõttu tekib elektrivool. Seda ioonideks jagunemise protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks.
Elektrolüüt - Elektrolüüt on aine, mille lahus juhib elektrivoolu. Tema elektrijuhtivus põhineb vabade ioonide liikumisel.
Nõrk elektrolüüt - Nõrk elektrolüüt on polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks (esineb lahuses nii molekulide kui ka ioonidena). Nõrgad elektrolüüdid on eelkõige nõrgad happed ja nõrgad alused.
Tugev elektrolüüt - Tugev elektrolüüt on elektrolüüt, mis vesilahuses laguneb täielikult ioonideks.
Tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja alused (leelised).
Dissotsiatsioon - dissotsiatsioon tähendab mingi välisteguri mõjul molekulide lagunemist väiksematest molekulideks või teisteks väiksemateks osadeks .
Dissotsiatsioonimäär - Dissotsiatsiooniaste ehk dissotsiatsioonimäär on dissotsieerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhe.
Lahuste puhul näitab dissotsiatsiooniaste, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks. Lahuse lahjendamisel dissotsiatsiooniaste suureneb.
Ioon - Ioon on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu. Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid.
Elektrolüüs - Elektrolüüsiks nimetatakse lahuse või sulami keemilise koostise muutumist elektrivoolu toimel. Elektrolüüs on redoksreaktsioon.
Vee karedus - Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees.
Oksiid - Oksiid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Happeline oksiid -
Aluseline oksiid - metallioksiid
Hape - Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone .
Alus - Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone.
Leelis - Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.
Sool - Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-).
Vesiniksool - Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon . n. NaHCO3 e. Söögisooda
Hüdroksiidsool – Metall ja alus
Neutralisatsioonireaktsioon - Neutralisatsioon (ka neutraliseerumine) on keemiline reaktsioon lahuse neutraalseks muutmiseks, mis toimub aluse lisamisel happelisele lahusele või happe lisamisel aluselisele lahusele.[1]
Lahuse PH skaala - Happeline 7
Amfoteersus - Amfoteersus on keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena. Selliseid aineid nimetatakse amfolüütideks.
Amfoteersus on ka keemilise elemendi võime esineda metallina või mittemetallina.
Indikaator - Indikaator on keemiline aine, millega määratakse kindlaks lahuse pH.
Siirdemetall - Siirdemetall: perioodilisussüsteemi B-rühmade metallid
Sulam - Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel või paagutamisel saadud aine.
Korrosioon - Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Korrosioon on redoksprotsess, mille käigus metallide aatomid oksüdeeruvad ja muutuvad ioonideks
Reaktsiooni kiirus - Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
Katalüüs - Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine (tavaliselt suurendamine ) katalüsaatori abil.
Katalüsaator - Katalüsaator on keemias aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, kuid vabaneb pärast reaktsiooni lõppu endises koguses.
Inhibiitor - Reaktsiooni aeglustav aine.
Ensüüm - Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid( nendele on omane suur efektiivsus ja kõrge substraadispetsiifilisus).
Sigma-side - Sigmaside – kov. side, mille korral aatomorbitaalide kattumine on suurim aatomituumi ühendaval sirgjoonel.(tugevam side, kui piiside )
Pii-side - Piiside – kov. side, mille korral aatomorbitaalide kattumine on suurim kahel pool aatomi tuumi ühendavat tasapinda.
Kaksikside - Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari.
Kolmikside - Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari.
Aromaatne side – kaksikside ei ole lokaalne .
Radikaal - Radikaalid on molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron.
Funktsionaalrühm - Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Elektrofiil - Elektrofiil on aineosake , millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng .
Nukleofiil - Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.
Nukleofiilid on näiteks hüdroksiidiioon, halogeniidiioon ja vesi.
Polümerisatsioon - Polümerisatsioon on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n-
Polükondensatsioon - Polükondensatsioon on polümeeride saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi (näiteks –COOH, –OH, –NH2).
Monomeer - Monomeer on keemiline aine, mis suhteliselt kergesti moodustab polümeere. Monomeeri väikesed molekulid võivad liituda omavahel või mõne teise monomeeri molekulidega: seda protsessi nimetatakse polümerisatsiooniks.
Polümeer - Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest).
Polümerisatsiooniaste - Polümerisatsiooniaste elementaarlülide arv polümeeri molekulis.
Elementaarlüli - Elementaarlüli on monomeerist tekkinud aatomite rühm, mis hakkab polümeeri molekulis korduma.