Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Keemiakursuse kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
 
Järeleaitamine 
ehk 
keemiakursuse kokkuvõte 

 SI seitse põhiühikut  
 
Pikkus -  meeter m  
Mass - kilogramm kg 
 Aeg - sekund s  
Elektrivoolu tugevus -  amper  A 
 Absoluutne  temperatuur -  kelvin  K  
Ainehulk -  mool  mol 
  Valgustugevus  - kandela cd  
 
31.10.2011 

Mass 
Iga füüsikaline keha omab massi. Massi 
mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja 
tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv 
raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see  
F  = 9,81 N 

Maa  poolusel  on see 9,83 N/kg, ekvaatoril  
9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg 
Suurus mass väljendab keha inertsust – tema 
omadust osutada suuremat või väiksemat 
vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. 
31.10.2011 

Kiirendus 
Kui keha kiirus muutub (suureneb või 
väheneb) võrdsetes ajavahemikes 
võrdsete suuruste võrra, siis on liikumine 
ühtlaselt muutuv. Kiiruse muudu Δv ja 
sellele muudule vastava ajavahemiku Δt 
suhet nimetatakse kiirenduseks 
a = Δv/Δt  
Kui liikumahakkava auto kiirus kasvab igas 
sekundis 2m/s, siis on tema kiirendus 
a = 2m/s : 1s = 2 m/s×s = 2 m/s2 
31.10.2011 

 
Jõud 
Kui keha on paigal saab ta liikuma hakata 
ainult jõu mõjul, kui keha liigub, siis saab 
ainult jõud tema kiirust suurendada  või 
vähendada. Jõud annab kehale 
kiirenduse. 
Iga keha säilitab oma hetkelise 
liikumisoleku, kui jõud ei põhjusta selle 
oleku muutumist. 
31.10.2011 

Jõu mõõtmine 
Kuna jõud avaldub ainult oma mõjude 
kaudu, siis mõõtmisel kasutatakse neid 
mõjusid. 
Jõuühikuks on  njuuton  (N). 
1 N on jõud, mis ühekilogrammise massiga 
kehale mõjudes suurendab selle kiirust 1 
sekundi jooksul 1 m/s võrra, ehk annab 
talle kiirenduse 1 m/S2 
 
31.10.2011 

Jõud 
Kui hoiate käes šokolaaditahvlit, mille mass 
koos pakendiga on 102 g, siis arendavad 
käelihased jõudu 1 N. 
Jõuühikule antakse täpne definitsioon keha 
liikumise alusel. 
1 N on jõud, mis ühekilogrammise massiga 
kehale mõjudes suurendab selle kiirust 1 s 
jooksul 1 m/s võrra ehk annab sellele 
kiirenduse 1 m/S2 . 
Jõu mõõtmiseks võib kasutada 
vedrudünamomeetrit ehk  vedrukaalu
31.10.2011 

Töö 
Tööd tehakse (füüsikalises mõttes) siis, kui 
liikuvale kehale mõjub liikumissihiline jõud. 
Kui kehale mõjub kogu tee s ulatuses jääv 
jõud , siis avaldub töö järgmiselt: 
s
A = F s 
s
Tööd mõõdetakse njuutonmeetrites (N×m). 
Seda tööühikut nimetatakse džauliks (1 J) 
1N×m = 1 J. 
 
31.10.2011 

Töö 
Keha tõstmisel teeme tööd raskusjõu 
ületamiseks. Kui kehale kiirendust ei  anta
võrdub tõstejõud oma suuruselt 
raskusjõuga: 
A = F s = F h = mgh 
s
r
S asemel on siin h, sest keha liigub üles; 
raskusjõud asendatud massi ja 
raskuskiirenduse g korrutisega. 
31.10.2011 

Võimsus 
Füüsikas iseloomustab töötempot võimsus, 
seda määratletakse töö A ja selle 
tegemiseks kulunud aja t suhtena: 
P = A/t 
Võimsusühikuks on: 1N×m/1s = 1 J/s  
Võimsust 1 J/s = 1W on  vatt  
1kW×1h = 1kW×3600s =3,6 MJ 
(megadžaul) 
31.10.2011 
10 
Rõhk 
Rõhk defineeritakse suhtena: 
p = F/S 
Rõhu mõõtühikuks on paskal  (1Pa) 
1 Pa = 1 N/m2 
Vedelikus  on rõhk 1Pa siis, kui see vedelik 
mõjub iga 1m2  suurust pinda jõuga 1 N
Rõhk 1 Pa on väga väike. Vananenud 
rõhuühik 1 atmosfäär võrdub 98 100 
paskaliga. 
1 bar = 100 000 Pa = 100 kPa 
1 mm Hg = 133,3 Pa 
31.10.2011 
11 
Rõhk 
Keskmine õhurõhk on  1013 mbar = 760 mm 
Hg – seda nimetatakse normaalrõhuks. 
Õhurõhk kahaneb kõrguse kasvades 1 mbar 
iga 9 m kohta ehk 1 mm Hg iga 11 m 
kohta. 
Rõhuühik  baar  (bar) on 100 kPa ja ligikaudu 
võrdne atmosfääri normaalrõhuga. 
Viimane on defineeritud 1.01325  baari
31.10.2011 
12 
Džaul (tähis J) on energiaühik SI-ühikute 
süsteemis. 
 Džauli põhiühik on kg × m2/s2 ehk N × m: 
Džaul on oma nime saanud inglise füüsiku 
James Prescott Joule'i järgi. 
 Definitsioon 
Üks džaul on energia hulk, mis kulub keha 
liigutamiseks 1 meetri võrra rakendades 
sellele jõudu 1 njuuton [N]. 
 
31.10.2011 
13 
Üks džaul on veel: 
Töö, mida tuleb teha, et liigutada ühe kuloniline 
laeng läbi ühe voldise  potentsiaalide vahe. Seda 
seost saab kasutada voldi defineerimiseks. 
Töö, mida tuleb ühtlaselt teha, et toota ühe vatine 
võimsus üheks sekundiks; üks vatt-sekund. Seda 
seost saab kasutada vati defineerimiseks. 
Töö, mis tuleb ligikaudu teha 1kg keha tõstmiseks 
(maakera) maapinnast 10cm  kõrgusele. 
Järelikult: 
Džaul = njuuton × meeter = volt × kulon = amper × 
veeber 
Magnetvoog  -  weber  Wb  V·s V · s m 2 ·kg·s -2 ·A -1 m 2 · kg · s -2 ° -1  
 
 
31.10.2011 
14 
Joule (džaul) ja kalor  -  veelkord  
1 J = 0.2390 cal (kalorit) 
1 cal = 4,184 J 
 
31.10.2011 
15 
Maailm koosneb mateeriast ja kiirgusest. 
Mateeria  erinevaid vorme nimetatakse aineteks. 
Keemia on teadus ainetest – ainete ehitusest, aine 
omadustest, aine reaktsioonidest mille tulemusel 
ained lagunevad ja moodustuvad uued. 
Keemia tegeleb ainete värvuse uurimisega – 
kiirgus – kiirguse neeldumisega ainetes ja 
kiirguse tekkimisega ainetes. 
Ainet uuritakse tema muutumistes – ka sel moel, 
kuidas kiirgus temas neeldub ja kuidas ta aines 
tekib. 
16 
Astrofüüsika uurib seda millest koosnevad teised 
maailmad ja aines mis täidab tähtedevahelist 
ruumi. 
Aine ehituse tundmiseks on oluline teada kuidas 
on aine ikkagi ehitatud – millest ta koosneb. 
Füüsikud uurivad tähelepanelikult aatomi tuuma, 
bioloogid seda, millest koosnevad 
elusorganismid, geoloogid , millise koostisega on 
mineraalid  ja millest koosneb Maa. Kindlat piiri 
nende uurimislade ja keemia vahel ei ole. 
 
 
17 
Universumist 
Universumi kõikidest aatomitest on 88,6% 
vesiniku  aatomid , heeliumi aatomeid 11,3%. 
Nende kahe elemendi aatomite arv kokku 
moodustab Universumi aatomitest  99,9%. 
Kosmoloogias kasutusele võetud mõiste Suur 
Pauk  (Big  Bang ) – umbes 13…14 miljardit 
aastat tagasi tähistab paisuva Universumi 
algolekut pärast nn. Plancki hetke (5×10-44 
sekundit pärast alghetke). 
   
See, millest  universum koosneb 
19 
Footonite  ehk valguskvantide levimiskiirus ja 
lainete levimiskiirus – mõlemad mõisted on 
korrektsed – peegeldab elementaarosakeste 
kahest loomust – iga mikroosakene võib käituda 
erinevalt – kord osakese, kord lainena. 
Anihilatsioonil mass kaob ja moodustuvad 
footonid
Vastasmõjudest - Päikese valgusrõhk  Maale on 
100 000 tonni. 
Isegi 4 miljardi kilomeetri kaugusel olev planeet 
Neptuun ―tõmbab‖ Maad 18 miljonilise tonni 
jõuga. 
 
20 
Elementide päritolu 
Juba Suure Paugu ajal tekkisid kerged elemendid  vesinik  
(75%) ja  heelium  (umbes 25%) ning väikeses koguses 
liitiumi ja berülliumi. 
Raskemad elemendid tekivad Universumis tähtedes 
toimuvate tuumareaktsioonide (enamasti 
termotuumareaktsioonide) tulemusel. Tekkinud 
vesinikust, mille  aatommass  on umbes 1,0 (üks prooton ), 
Põhijada tähtedes (mille hulka kuulub ka Päike) 
ühinevad vesinikutuumad kõrgel temperatuuril (mitu 
miljonit kraadi) ja kõrgel rõhul heeliumituumadeks 
(aatommass umbes 4,0). See ühinemine läbib mitu 
vaheastet. Saadav kahest prootonist ja kahest neutronist 
koosnev heeliumituum on pisut kergem kui neli prootonit 
kokku. Masside vahe läheb väljuva gammakiirguse 
arvele. 
 
Sarnane tuumasüntees, kus kergemad 
aatomituumad ühinevad raskemateks, jõuab 
enamikus tähtedes välja süsinikutuumade 
moodustumiseni, suurema massiga tähtedes 
rauatuumadeni. 
Raua kiirel  sünteesil võib täht muutuda 
( super )noovaks – ning tema materjal jaotub 
maailmaruumis laiali. Taolise materjali 
koondumisel võivad moodustuda  uued 
taevakehad , nende hulgas ka meie Maa 
taolised.  
 
 
Eralduv energia jääb seejuures aina 
väiksemaks. Raua-aatomi tuum on kõige 
tihedamini kokku pakitud. Raskemate 
tuumade moodustumiseks vajaliku 
tuumasünteesi puhul energia enam ei 
vabane, vaid  reaktsioon  nõuab ise 
energiat. Tähed säilivad seni, kui 
tuumasünteesist energiat vabaneb. Kui 
sünteesimaterjal on otsas, siis täht  kustub
 
23 
Keemilised ühendid 
Valdav enamik elemente võib keemiliste reaktsioonide 
tulemusel moodustada keemilisi ühendeid (liitaineid). 
Liitaine  koosneb kindla ehitusega molekulidest. Liitaine 
iga molekul  sisaldab erinevate elementide aatomeid. 
See, milliste elementide aatomid millisel arvul molekuli 
kuuluvad, määrab liitaine keemilise koostise. 
Liitained on näiteks vesi,  soolad , oksiidid ja orgaanilised 
ühendid. Näiteks vesi H O on ühend elementidest 
2
vesinik H (2 aatomit molekulis) ja hapnik O (1  aatom  
molekulis). 
Eri elemendid võivad moodustada ka segu, näiteks sulami. 
 
Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu 
– see on on üks aine ehituse mõistatustest. (Bosonid – 
Higginsi boson). Iga aine püüdleb Maa tsentri suunas. 
Albert  Einsten  1879  – 1955 – tõdes juba (!) 1905 aastal, et 
ka energial on mass – seetõttu  kaldub  kiirgus (energia) 
massi suunas – maailm ei ole lineaarne, vaid 
deformeeritud. Energia ja massi seos: 
E = mc2, 
Energia joulides, mass kilogrammides ja valguse kiirus 
meetrit sekundis –  
2,9979 × 108, ehk ligikaudu 300 000 km/sec. 
SI – mõõtühikute süsteem. 
 
25 
Osakeste karakteristikud 
Mikroosakeste  maailm on suurte 
kiiruste ja kvantnähtuste maailm, 
kus kehtivad relativistliku  mehaanika  
(erirelatiivsusteooria) ja 
kvantmehaanika  seadused ja 
põhitõed, nagu näiteks osakeste 
laineline iseloom.  
26 
Elementaarosakese üldisest 
määratlusest lähtudes jätame kohe 
kõrvale niisugused omadused nagu 
kuju ja suurus. Tähtsaimad 
relativistlikku osakest määratlevad 
karakteristikud on seisumass (ei 
olene taustsüsteemist),  elektrilaeng
sisemine omapöörlemishulk ehk 
spinn  (ingl. k. spin - pöörlema) ja 
paarsus .  
27 
Tänapäeva arusaamad aine ehituse alalt on 
praeguseks  summeeritud osakestefüüsika 
Standardmudelisse, mille kohaselt kogu nähtav 
materiaalne maailm, Universum, on üles 
ehitatud fundamentaalfermionidest, kvarkidest 
ja leptonitest, kolme jõu - (1) tugeva 
kvarkidevahelise jõu, (2) nõrka ja 
elektromagnetilist jõudu ühendava elektronõrga 
jõu ja (3) gravitatsiooni vahendusel. Neid 
jõudusid (ehk vastastikmõjusid ehk 
interaktsioone) kannavad üle vastavad 
vahebosonid: (1) gluuonid , (2) footon ja nõrga 
mõju vahebosonid ning (3) praegu veel 
hüpoteetiline graviton.  
28 
 
Prooton – mass 1,67×10-27kg; kesk. eluiga 
1,9×1029a.laeng 1,6×10-19C (1 lü) 
29 
Mass ja energia. 
Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu 
– see on on üks aine ehituse mõistatustest. (Bosonid – 
Higginsi boson). Iga aine püüdleb Maa tsentri suunas. 
Albert Einsten 1879 – 1955 – juba (!) 1905 aastal – ka 
energial on mass – seetõttu kaldub ka kirgus (energia) 
massi suunas – maailm ei ole lineaarne, vaid 
deformeeritud. Energia ja massi seos: 
E = mc2, 
Energia joulides, mass kilogrammides ja valgus kiirus 
meetrit sekundis –  
2,9979 × 108, ehk ligikaudu 300 000 km/sec. 
 
30 
Astrofüüsika uurib seda millest koosnevad teised 
maailmad ja aines mis täidab tähtedevahelist 
ruumi. 
Aine ehituse tundmiseks on oluline teada kuidas 
on aine ikkagi ehitatud – millest ta koosneb. 
Füüsikud uurivad tähelepanelikult aatomi tuuma, 
bioloogid seda, millest koosnevad 
elusorganismid, geoloogid, millise koostisega on 
mineraalid ja millest koosneb Maa. Kindlat piiri 
nende uurimislade ja keemia vahel ei ole. 
 
31 
Keemia on teadus ainetest – millest nad 
koosnevad ja kuidas erinevatel tingimustel 
reageerivad ning seega  
on 
 
keemia teadus, mis uurib ainete omadusi, 
nende koostist ja ehitust ning reaktsioone 
nende vahel ning mille tulemusena 
moodustuvad uued ained    
32 
Aatomi mass ja aatommass. Aatomite mõõtmed 
ja mass on väga väikesed. Aatomite tegelik 
mass on 1x10-27 kuni 1x10-25 kg. Väikseima 
aatomi - vesiniku aatomi kaal on 1,674×10-27 kg, 
süsiniku aatomi kaal 1,99×10-26 kg.  
Tegelemine nii väikeste arvudega on ebamugav ja 
seetõttu kasutatakse arvutuste hõlbustamiseks 
suhtarve. Taoline põhimõte on keemias 
rakendust leidnud juba alates 19. saj. teisest 
poolest. Alates 1960-61  aastast võeti 
aatommasside skaala aluseks 1/12 C-12 
massist. Süsinikuühiku asemel kasutatakse 
nüüdisajal terminit aatommassiühik (amü). 
 
33 
1amü on 1/12 C isotoobi  C-12 
aatommassist (~1,66054×10-27kg). 
Amü-d kasutatakse ka aatomite 
koostisosade massi (m) 
väljendamiseks: (prooton) = 1,007 
amü; neutroni mass m ( neutron ) = 
1,008 amü. 
 
34 
Aatomi mass moodustub tuuma massist ja 
elektronide massist. Kuna tuuma moodustumisel 
esineb  massidefekt (palju väiksem massidefekt 
esineb ka aatomite moodustumisel tuumast ja 
elektronidest) määratakse aatomite  massid  
eksperimentaalselt. Sama elementide isotoopide 
massid erinevad ligikaudu neutroni massi võrra. 
Kuna aatomite massid on väga väikesed (hapniku 
mass 2,65×10-26 kg), kasutatakse 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Keemiakursuse kokkuvõte #1 Keemiakursuse kokkuvõte #2 Keemiakursuse kokkuvõte #3 Keemiakursuse kokkuvõte #4 Keemiakursuse kokkuvõte #5 Keemiakursuse kokkuvõte #6 Keemiakursuse kokkuvõte #7 Keemiakursuse kokkuvõte #8 Keemiakursuse kokkuvõte #9 Keemiakursuse kokkuvõte #10 Keemiakursuse kokkuvõte #11 Keemiakursuse kokkuvõte #12 Keemiakursuse kokkuvõte #13 Keemiakursuse kokkuvõte #14 Keemiakursuse kokkuvõte #15 Keemiakursuse kokkuvõte #16 Keemiakursuse kokkuvõte #17 Keemiakursuse kokkuvõte #18 Keemiakursuse kokkuvõte #19 Keemiakursuse kokkuvõte #20 Keemiakursuse kokkuvõte #21 Keemiakursuse kokkuvõte #22 Keemiakursuse kokkuvõte #23 Keemiakursuse kokkuvõte #24 Keemiakursuse kokkuvõte #25 Keemiakursuse kokkuvõte #26 Keemiakursuse kokkuvõte #27 Keemiakursuse kokkuvõte #28 Keemiakursuse kokkuvõte #29 Keemiakursuse kokkuvõte #30 Keemiakursuse kokkuvõte #31 Keemiakursuse kokkuvõte #32 Keemiakursuse kokkuvõte #33 Keemiakursuse kokkuvõte #34 Keemiakursuse kokkuvõte #35 Keemiakursuse kokkuvõte #36 Keemiakursuse kokkuvõte #37 Keemiakursuse kokkuvõte #38 Keemiakursuse kokkuvõte #39 Keemiakursuse kokkuvõte #40 Keemiakursuse kokkuvõte #41 Keemiakursuse kokkuvõte #42 Keemiakursuse kokkuvõte #43 Keemiakursuse kokkuvõte #44 Keemiakursuse kokkuvõte #45 Keemiakursuse kokkuvõte #46 Keemiakursuse kokkuvõte #47 Keemiakursuse kokkuvõte #48 Keemiakursuse kokkuvõte #49 Keemiakursuse kokkuvõte #50 Keemiakursuse kokkuvõte #51 Keemiakursuse kokkuvõte #52 Keemiakursuse kokkuvõte #53 Keemiakursuse kokkuvõte #54 Keemiakursuse kokkuvõte #55 Keemiakursuse kokkuvõte #56 Keemiakursuse kokkuvõte #57 Keemiakursuse kokkuvõte #58 Keemiakursuse kokkuvõte #59 Keemiakursuse kokkuvõte #60 Keemiakursuse kokkuvõte #61 Keemiakursuse kokkuvõte #62 Keemiakursuse kokkuvõte #63 Keemiakursuse kokkuvõte #64 Keemiakursuse kokkuvõte #65 Keemiakursuse kokkuvõte #66 Keemiakursuse kokkuvõte #67 Keemiakursuse kokkuvõte #68 Keemiakursuse kokkuvõte #69 Keemiakursuse kokkuvõte #70 Keemiakursuse kokkuvõte #71 Keemiakursuse kokkuvõte #72 Keemiakursuse kokkuvõte #73 Keemiakursuse kokkuvõte #74 Keemiakursuse kokkuvõte #75 Keemiakursuse kokkuvõte #76 Keemiakursuse kokkuvõte #77 Keemiakursuse kokkuvõte #78 Keemiakursuse kokkuvõte #79 Keemiakursuse kokkuvõte #80 Keemiakursuse kokkuvõte #81 Keemiakursuse kokkuvõte #82 Keemiakursuse kokkuvõte #83 Keemiakursuse kokkuvõte #84 Keemiakursuse kokkuvõte #85 Keemiakursuse kokkuvõte #86 Keemiakursuse kokkuvõte #87 Keemiakursuse kokkuvõte #88 Keemiakursuse kokkuvõte #89 Keemiakursuse kokkuvõte #90 Keemiakursuse kokkuvõte #91 Keemiakursuse kokkuvõte #92 Keemiakursuse kokkuvõte #93 Keemiakursuse kokkuvõte #94 Keemiakursuse kokkuvõte #95 Keemiakursuse kokkuvõte #96 Keemiakursuse kokkuvõte #97 Keemiakursuse kokkuvõte #98 Keemiakursuse kokkuvõte #99 Keemiakursuse kokkuvõte #100 Keemiakursuse kokkuvõte #101 Keemiakursuse kokkuvõte #102 Keemiakursuse kokkuvõte #103 Keemiakursuse kokkuvõte #104 Keemiakursuse kokkuvõte #105 Keemiakursuse kokkuvõte #106 Keemiakursuse kokkuvõte #107 Keemiakursuse kokkuvõte #108 Keemiakursuse kokkuvõte #109 Keemiakursuse kokkuvõte #110 Keemiakursuse kokkuvõte #111 Keemiakursuse kokkuvõte #112 Keemiakursuse kokkuvõte #113 Keemiakursuse kokkuvõte #114 Keemiakursuse kokkuvõte #115 Keemiakursuse kokkuvõte #116 Keemiakursuse kokkuvõte #117 Keemiakursuse kokkuvõte #118 Keemiakursuse kokkuvõte #119 Keemiakursuse kokkuvõte #120 Keemiakursuse kokkuvõte #121 Keemiakursuse kokkuvõte #122 Keemiakursuse kokkuvõte #123 Keemiakursuse kokkuvõte #124 Keemiakursuse kokkuvõte #125 Keemiakursuse kokkuvõte #126 Keemiakursuse kokkuvõte #127 Keemiakursuse kokkuvõte #128 Keemiakursuse kokkuvõte #129 Keemiakursuse kokkuvõte #130 Keemiakursuse kokkuvõte #131 Keemiakursuse kokkuvõte #132 Keemiakursuse kokkuvõte #133 Keemiakursuse kokkuvõte #134 Keemiakursuse kokkuvõte #135 Keemiakursuse kokkuvõte #136 Keemiakursuse kokkuvõte #137 Keemiakursuse kokkuvõte #138 Keemiakursuse kokkuvõte #139 Keemiakursuse kokkuvõte #140 Keemiakursuse kokkuvõte #141 Keemiakursuse kokkuvõte #142 Keemiakursuse kokkuvõte #143 Keemiakursuse kokkuvõte #144 Keemiakursuse kokkuvõte #145 Keemiakursuse kokkuvõte #146 Keemiakursuse kokkuvõte #147 Keemiakursuse kokkuvõte #148 Keemiakursuse kokkuvõte #149 Keemiakursuse kokkuvõte #150 Keemiakursuse kokkuvõte #151 Keemiakursuse kokkuvõte #152 Keemiakursuse kokkuvõte #153 Keemiakursuse kokkuvõte #154 Keemiakursuse kokkuvõte #155 Keemiakursuse kokkuvõte #156 Keemiakursuse kokkuvõte #157 Keemiakursuse kokkuvõte #158 Keemiakursuse kokkuvõte #159 Keemiakursuse kokkuvõte #160 Keemiakursuse kokkuvõte #161 Keemiakursuse kokkuvõte #162 Keemiakursuse kokkuvõte #163 Keemiakursuse kokkuvõte #164 Keemiakursuse kokkuvõte #165 Keemiakursuse kokkuvõte #166 Keemiakursuse kokkuvõte #167 Keemiakursuse kokkuvõte #168 Keemiakursuse kokkuvõte #169 Keemiakursuse kokkuvõte #170 Keemiakursuse kokkuvõte #171 Keemiakursuse kokkuvõte #172 Keemiakursuse kokkuvõte #173 Keemiakursuse kokkuvõte #174 Keemiakursuse kokkuvõte #175 Keemiakursuse kokkuvõte #176 Keemiakursuse kokkuvõte #177 Keemiakursuse kokkuvõte #178 Keemiakursuse kokkuvõte #179 Keemiakursuse kokkuvõte #180 Keemiakursuse kokkuvõte #181 Keemiakursuse kokkuvõte #182 Keemiakursuse kokkuvõte #183 Keemiakursuse kokkuvõte #184 Keemiakursuse kokkuvõte #185 Keemiakursuse kokkuvõte #186 Keemiakursuse kokkuvõte #187 Keemiakursuse kokkuvõte #188 Keemiakursuse kokkuvõte #189 Keemiakursuse kokkuvõte #190 Keemiakursuse kokkuvõte #191 Keemiakursuse kokkuvõte #192 Keemiakursuse kokkuvõte #193 Keemiakursuse kokkuvõte #194 Keemiakursuse kokkuvõte #195 Keemiakursuse kokkuvõte #196 Keemiakursuse kokkuvõte #197 Keemiakursuse kokkuvõte #198 Keemiakursuse kokkuvõte #199 Keemiakursuse kokkuvõte #200 Keemiakursuse kokkuvõte #201 Keemiakursuse kokkuvõte #202 Keemiakursuse kokkuvõte #203 Keemiakursuse kokkuvõte #204 Keemiakursuse kokkuvõte #205 Keemiakursuse kokkuvõte #206 Keemiakursuse kokkuvõte #207 Keemiakursuse kokkuvõte #208 Keemiakursuse kokkuvõte #209 Keemiakursuse kokkuvõte #210 Keemiakursuse kokkuvõte #211 Keemiakursuse kokkuvõte #212 Keemiakursuse kokkuvõte #213 Keemiakursuse kokkuvõte #214 Keemiakursuse kokkuvõte #215 Keemiakursuse kokkuvõte #216 Keemiakursuse kokkuvõte #217 Keemiakursuse kokkuvõte #218 Keemiakursuse kokkuvõte #219 Keemiakursuse kokkuvõte #220 Keemiakursuse kokkuvõte #221 Keemiakursuse kokkuvõte #222 Keemiakursuse kokkuvõte #223 Keemiakursuse kokkuvõte #224 Keemiakursuse kokkuvõte #225 Keemiakursuse kokkuvõte #226 Keemiakursuse kokkuvõte #227 Keemiakursuse kokkuvõte #228 Keemiakursuse kokkuvõte #229 Keemiakursuse kokkuvõte #230 Keemiakursuse kokkuvõte #231 Keemiakursuse kokkuvõte #232 Keemiakursuse kokkuvõte #233 Keemiakursuse kokkuvõte #234 Keemiakursuse kokkuvõte #235 Keemiakursuse kokkuvõte #236 Keemiakursuse kokkuvõte #237 Keemiakursuse kokkuvõte #238 Keemiakursuse kokkuvõte #239 Keemiakursuse kokkuvõte #240 Keemiakursuse kokkuvõte #241 Keemiakursuse kokkuvõte #242 Keemiakursuse kokkuvõte #243 Keemiakursuse kokkuvõte #244 Keemiakursuse kokkuvõte #245 Keemiakursuse kokkuvõte #246 Keemiakursuse kokkuvõte #247 Keemiakursuse kokkuvõte #248 Keemiakursuse kokkuvõte #249 Keemiakursuse kokkuvõte #250 Keemiakursuse kokkuvõte #251 Keemiakursuse kokkuvõte #252 Keemiakursuse kokkuvõte #253 Keemiakursuse kokkuvõte #254 Keemiakursuse kokkuvõte #255 Keemiakursuse kokkuvõte #256 Keemiakursuse kokkuvõte #257 Keemiakursuse kokkuvõte #258 Keemiakursuse kokkuvõte #259 Keemiakursuse kokkuvõte #260 Keemiakursuse kokkuvõte #261 Keemiakursuse kokkuvõte #262 Keemiakursuse kokkuvõte #263 Keemiakursuse kokkuvõte #264 Keemiakursuse kokkuvõte #265 Keemiakursuse kokkuvõte #266 Keemiakursuse kokkuvõte #267 Keemiakursuse kokkuvõte #268 Keemiakursuse kokkuvõte #269 Keemiakursuse kokkuvõte #270 Keemiakursuse kokkuvõte #271 Keemiakursuse kokkuvõte #272 Keemiakursuse kokkuvõte #273 Keemiakursuse kokkuvõte #274 Keemiakursuse kokkuvõte #275 Keemiakursuse kokkuvõte #276 Keemiakursuse kokkuvõte #277 Keemiakursuse kokkuvõte #278 Keemiakursuse kokkuvõte #279 Keemiakursuse kokkuvõte #280 Keemiakursuse kokkuvõte #281 Keemiakursuse kokkuvõte #282 Keemiakursuse kokkuvõte #283 Keemiakursuse kokkuvõte #284 Keemiakursuse kokkuvõte #285 Keemiakursuse kokkuvõte #286 Keemiakursuse kokkuvõte #287 Keemiakursuse kokkuvõte #288
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 288 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor emokiller656 Õppematerjali autor

Lisainfo

Järelaitamine

Märksõnad

Mõisted

jõuühikuks, 1 n, s asemel, rõhu mõõtühikuks, keskmine õhurõhk, džauli põhiühik, magnetvoog, footonite, vastasmõjudest, koosnev heeliumituum, sünteesimaterjal, meetrit sekundis, mikroosakeste maailm, karakteristikud, meetrit sekundis, taoline põhimõte, alates 1960, 1amü, viimaste ühikuks, elemendi isotoopidel, aatomimassi tähiseks, aatommass, molaarmassi tähis, molaarmassi ühik, valentselektronid, kovalentne side, terminitest, ioonsideme puhul, molekulaarsed ained, elektronegatiivsustega, ebaühtlaselt, isotoobis süsinik, molaarruumalad, gay, gay, standardtingimustel, vesiniksidemed, dielektriline konstant, vedelikes, kohesioon, kohesioonienergia väärtused, kohesioonienergia, elektronpaari loovutaja, aktseptorside, clapeyroni, atmosfäär, sisekihtidele, pindaktiivsed ained, põhimõtte alusel, termodünaamika, termodünaamika aluseks, vaba energia, reaktsioonide võrgustik, mitmes staadiumis, tegelikult toimub, tolmpõlevkivi, kontakti aste, elementaarakt, kulgemiseks, katalüsaator, aatomid, elektronkatte püsivus, radioaktiivsus, kiiratakse positron, elektronhaare, tähtsamad kiirgusliigid, u235, uraanikoguse olemasolul, uraan, ruumalalises vahekorras, absorptsioonitegur, kolm henry, kolm henry, ruumalas, osmoosi protsessides, rakendada clayperoni, ookeanilinnud, mereimetajad, ioonide hüdratiseerumine, entroopia, nacl lahustumisel, aururõhu alanemine, tahkumise tingimusi, krüoskoopiline konstant, kolloid, loomuses, ühesuunaliselt kompenseeritud, kompenseerimata osa, eelnevast, dissotsiaoon, lahustiteks, happed, destilleeritud vesi, vesinik, hüdrolüüsist, redoksreaktsioonide suund, tsink, biokeemiline oksüdatsioon, reaktsiooni pooled, galvaanielement, elektrolüüsi ajal, aine mass, elektrolüüs, ainuüksi usa, vastassuunaline protsess, tinakattega

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

19
docx
Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte
90
docx
Keemia alused konspekt
109
doc
Füüsikaline maailmapilt
21
docx
Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks
73
pdf
Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt
10
doc
Üldkeemia kokkuvõte
15
doc
Keemia eksami kordamisküsimused
26
odt
Keemia kordamine





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun