Suhtlemispsühholoogia (0)

Suhtlemisepsühholoogia Kodune töö Sirli Kohandi
MK-10
1.Mis on Konflikt?
Konflikt on vastuolu eri osapoolte vahel, mis võib olla tingitud erinevatest huvidest, vajadustest jms ja mis tekitab osapoolte vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra ja tajutud vastuolu kahe inimese vahel. Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkheli või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid , millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides.
Konflikti iseloomustavad jooned:

• Möödapääsmatu
  
• Paratamatu
  
• Suhete arengu tulemus
  
• Informatiivne
  
• Annab olukorrast tervikpildi
  
• On seisundi indikaator
  
• Toob esile asjaolud, mis vajavad muutmist
  

Konflikti põhitunnused:

• Ükski konflikt ei lahene iseenesest
  
• Iga lahendamata konflikt genereerib uusi konflikte
  
• Iga lahendamata konflikt kerkib ülesse uute konfliktide taustal
  

2.Konfliktide liigid
Konflikte liigitatakse väga mitmel erineval alusel:

Horisontaalne ja vertikaalne konflikt

Vajadus- ja väärtuskonflikt

Huvide konflikt

Tunnetuse ja tunnete konfliktid
3.Konfliktide faasid :

• kujunemine (midagi nagu on õhus, aga ehk läheb üle)
  
• algus (keegi tõstatab probleemi)
  
• aktiivne (arutelu osapoolte vahel)
  
• lahenduse otsimine (kui aur on välja lastud , mis on võimalikud lahendused)
  
• ümbervaatamine (kui keegi tunneb, et ei olnud lahendusega rahul)
  

4.Konflikti lahendamine
Kõigepealt peame konfliktolukorrad elus ära tundma ja mõistma, et osa meie reaktsioone tüliolukorrale on automaatsed, kuid mitte alati kasulikud.
Tüli lahendamist soodustavaid automaatreaktsioone saab treenida, kuid enne peame igaüks enda oma teadvustama!
Konfliktolukorras käituvad inimesed erinevalt. Enamasti on meie reaktsioonid teadvustamata , automaatsed.
Konfliktid sisaldavad tegelikult positiivset energiat. Kui vastuolud tõusevad pinnale, on võimalik neid lahendada. Lahendamata tüli võib hõõguda pikka aega nagu tuli tuha all. Võime segi konflikti põhjuse unustada, kuid vastuolu teise osapoolega säilib ja suhe ei laabu. Kõik konfliktid, näiteks väärtuskonfliktid ei lahene. Kuid kui proovime neid lahendada, saavutame ikkagi hea ükesteise mõistmise!
Kompromiss ei ole pikaajaline lahendus. Kui üke on sunnitud teisele järele andma, muutub ta mõne aja möödudes ikkagi rahulolematuks ja kumbki ei saa lõpuks seda mida tahtis.
Konflikte saab lahendada nii, et mõlemad võidaksid, et saaksid oma tahtmised ja põhivajadused oleksid rahuldatud!
Vahel ei soovigi tüli osapooled konflikti lahendada, sest vihatunded soovitavad mtte kunagi enam teise osapoolega tegemist teha. Sellisel juhul saab viha välja rääkida nii et tekiks motivatsioon tüli lahendamiseks.
Konflikti lahendamiseks näidata või hinnata:

• vastuolulised huvid
  
• ühishuvid
  

Kui ühishuvisid ei nähta ja otsitakse oma huvi, siis on tegemist võitlusega.
Kui on ühishuvid esiplaanil ja vastuolusid sisuliselt ei ole, siis tegemist koostööga.
Kui aga tegemist on keskmise situatsiooniga, siis on oluline alustada läbirääkimisi.
Kui läbi rääkima asud, siis ennem valmistu ja analüüsi! Ja siin on alati kaks tasandit -konflikti sisu ja inimestevahelised suhted:
suhted olulised
suhted ei ole olulised
tulemus oluline
koostöö otsimine
võitlus
tulemus ei ole tähtis
järgi andmine/sobitumine
tuleks vältida/unustada
Konflikti saab ka:

• allutada (üks osapool on tunduvalt võimukam, soovitatav paratamatuste puhul, kuid pikaajalise strateegiana ei sobi)
  
• vältida (ehk läheb ise üle... – harva soovitatud , kuid vähetähtsate asjade puhul küll ja siis kui ei ole piisavalt infot või aega, või kui lahendust ei ole näha)
  
• allumine (auru väljalaskmiseks sobiv, lühiajaliselt sobiv)
  
• koostöö (saadakse ühishuvidest väga hästi aru)
  
• kompromiss (olukord ei halvene kummalgi , parem oleks kauem otsida koostööd)
  

Hea läbirääkija:

• ei ärritu, ega ärrita teisi
  
• küsib palju
  
• kommenteerib, täpsustab, võtab kokku
  
• väldib koheseid vastupakkumisi
  
• ei tekita kaitse-ründa spiraali
  
• eristab tugevaid ja nõrku argumente
  

2 muutujat:

• Suhted
  
• Probleemi lahendamine
  

4 põhilist tulemust:

• Suhted jäävad heaks ja probleem laheneb
  
• Suhted jäävad heaks, kuid probleem ei lahene
  
• Suhted halvenevad, kuid probleem laheneb
  
• Suhted halvenevad ning ka probleem ei lahene
  

Soovitavad lõpptulemused

• Kokkuleppele jõudmine (probleemi lahendamine)
  
• Tugevamad suhted
  
• Õppimine
  
• Võitja-võitja lahenduseni jõudmine
  

5.Mis põhjustel konflikt tekib?
Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides.
Konfliktide võivad olla põhjustatud:
 -- erinevast informeeritusest
Konflikti osapoolte erinevast informeeritusest, mis viib erinevate seisukohtadeni ning arvamusteni
-- erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest
Konflikti osapooltel on küll sama informatsioon, kuid nad hindavad seda erinevalt ning jõuavad nii erinevate vaadeteni.
-- erinevatest eesmärkidest
Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni.
-- võimupiirkondade kattumisest
mingi ala/probleemi seotus mitme funktsiooniga / otsustajaga
-- erinevatest vahenditest
Konflikti võivad põhjustada ka erinevad protseduurilised võimalused 
 -- erinevatest ressurssidest
Defektid , puudused või ressursside nappus
 -- konflikti mitte-ettenägemisest
- teine inimene jääb väljapoole mingit tüüpilist või kujuteldavat standardit
 - loogika või arusaama viga – teine ei käitu vastavalt ootustele

Konflikti rühmas võib ära tunda järgmiste tunnuste järgi:
* lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist;
* kõrgendatakse häält;
* süüdistatakse teisi;
* nägeletakse pisiasjade pärast;
* teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid;
* püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata
* vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt;
* jäine viisakus ;
* boikott;
* apaatia , üldine loidus, passiivsus
Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga.
6.Suhtlemistõkked
1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked:
_ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri
_ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu
terminoloogia
_ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust
isoleeritusest tingitud mõistmisraskused
_ situatsioonilised tegurid: kellaaeg , ruum, koht, kõrvaliste isikute
juuresolek
2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked:
_ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita
_ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt,
arusaamatult
_ ollakse liiga monoloogiline
_ eelarvamused kuulajate suhtes
_ eelarvamus esitatava suhtes
3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked.
_ lähtutakse jäigast ootusmudelist
_ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes
_ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale
_ omaenda esinemise ettevalmistamine
Akommunikatiivsuse probleem kaasaegses ühiskonnas- suutmatus saavutada
emotsionaalset või intellektuaalset kontakti teistega , avada oma sisemaailma;
seotud üksindus ja võõrandumistundega, sotsiaalsete sidemete vähesusega ja haprusega.