ANORGAANILINE KEEMIA I LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL

Ginter, Robert

ANORGAANILINE KEEMIA I LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL (0)

Keemia - Anorgaaniline keemia

1 Hindamata

ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL
Robert Ginter - 142462MLGBII
Praktikum I

Töö 2: Metalli aatommassi määramine

Katse 1: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu

Töö eesmärk: Määrata metalli aatommass erisoojusmahtuvuse kaudu
Töövahendid: kalorimeeter, keeduklaas , termomeeter , kaal, 30-50 g metallitükk
Töö käik:
Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks
keevasse vette.
Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas ja valati sellesse umbes 100 cm3
vett. Vett täis siseklaas kaaluti uuesti ning asetati tagasi kalorimeetrisse.
Mõõdeti kalorimeetris oleva vee temperatuur.
Võeti kiiresti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi.
Segati ettevaatlikult termomeetriga vett ning märgiti vee kõrgeim temperatuur.
Katse andmed:
1) Metalli mass: m1 = 28,61g = 0,02861 kg
2) Kalorimeetri siseklaasi mass: m3 = 80,17 g = 0,08017 kg
3) Kalorimeetri siseklaasi mass koos veega: m4 = 178,035 g = 0,17805 kg
4) Vee mass kalorimeetris: m2 = m4 – m3 = 178,035g – 80,17g = 97,865g = 0.097865 kg
5) Metalli temperatuur keevas vees: 100 °C
6) Vee algtemperatuur : t1 = 21 °C
7) Vee kõrgeim temperatuur: t2 = 22 °C
8) Vee erisoojusmahtuvus: cvesi = 4,187 ∙ 103J
9) Klaasi erisoojusmahtuvus: cklaas = 0,80 ∙ 103J
Arvutused:
1) Kalorimeetis olev vesi sai soojust:
q2 = m2 ∙ 4,187 ∙ 103 ∙ (t2 – t1) J
q2 = 0.09786∙ 4,187 ∙ 10³ ∙ (22 - 21) = 409,73 J
2) Keeduklaas sai soojust:
q3 = m3 ∙ 0,80 ∙ 10³ ∙ (t2 – t1) J
q3 = 0,08017 ∙ 0,80 ∙ 10³ ∙ (22 – 21) = 64,13 J
3) Kuna antav ja saadav soojuse hulk on võrdsed, siis q1 = q2 + q3
q1 = 409,73 + 64,13= 473.866 J
4) Leiame metalli erisoojusmahtuvuse cmetall asenduste teel järgnevast võrrandist:
q1 = m1 ∙ c ∙ (100 – t2) J
cmetall =
cmetall =
5) Leiame metalli aatommassi kasutades Dulong-Petit’ seadust:
Aatommass ∙ erisoojusmahtuvus ≈ 26 000
Aatommass ≈
Aatommass ≈ ≈ 119.8
Tulemus:
Katses leiti metalli erisoojusmahtuvuse kaudu selle aatommass, milleks on 119.8.
Järeldused:
Arvutuste järgi on aatommass 119, mis ei ole realistlik mass metallile . Lähedaseim aatommassiga aine on ununoktium, kuid see ei ole metall. Vead võisid tulla sellest, et osad andmed saadakse vaatluse tulemusena ja silm on tihti ebatäpne. Näiteks kui võtsime vee algtemperatuuri . Silma järgi hinnates tundus, et tegemist oleks tina või rauaga.
Veaarvutused (suhteline viga, absoluutne viga)
Katse viga võis tuleneda temperatuuri valest ülesmärkimisest või temperatuuri mõõtes kiirustades.

Töö 3

Katse 1 a – Keemilise reaktsiooni kiirus

Töö eesmärk:
Reaktsiooni kiiruse sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist
Töövahendid:
8 katseklaasi, 8 korki, 2 katseklaasi alust, pipett , 24 ml 2%-list H2SO4, 15 ml 2%-list Na2S2O3, 9 ml H20, kell.
Töökäik:
Mõõdeti nelja katseklaasi 6 ml 2%-list väävelhapet. Siis mõõdeti 4 katseklaasi erinevat 2%-list naatriumtiosulfaadi ja vee lahust, vahekordades:

6 ml Na2S2O3 / 0 ml H20
4 ml Na2S2O3 / 2 ml H20
3 ml Na2S2O3 / 3 ml H20
2 ml Na2S2O3 / 4 ml H20

Seejärel segati kokku väävelhape ja naatriumtiosulfaad esimeses katseklaasis, pandi peale kork ning segati kiiresti seda kaks korda ümber keertes. Mõõdeti aeg lahuste kokkuvalamise hetkest hägu tekkimiseni ning hägu tekkimise aeg kanti tabelisse. Samuti tehti ka teiste naatriumtriosulfaadi lahustega . Saadud andmed kanti tabelisse.
Katse andmed:
Katseklaasi
nr
Na2S2O3 lahus, ml
a
H2O, ml
b
Na2S2O3 lahuses
a/(a+b)
Aeg
t, s
Kiirus
Na2S2O3
Konts.
1
6
0
1
55
0,018
2%
2
4
2
2/3
50
0,02
1,3%
3
3
3
1/2
70
0,014
1%
4
2
4
1/3
90
0,011
0,66%
Graafik :
Järeldus:
Mida madalam on naatriumtiosulfaadi kontsentratsioon, seda aeglasemini tekkis hägu. Keemilise reaktsiooni kiirus enamikel juhtudel kasvab reaktiivi kontsentratsiooni tõstmisega.

Katse 1B – Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist

Töö eesmärk:
Uurida vahekorda reaktsiooni kiiruse ja temperatuuri vahel
Töövahendid:
8 katseklaasi, keeduklaas, pliit , pipett, termomeeter, 16 ml 2%-list H2SO4 lahust, 16 ml 2%-list Na2S2O3 lahust, vesi
Töökäik:
Nummerdati neli katseklaasi 1-st 4ni, ning neisse mõõdeti 4 ml 2%-list naatriumtiosulfaadi. Nummerdati veel neli katseklaasi 1*st-4*ni ning neisse mõõdeti 4 ml 2%-list väävelhapet. Keeduklaas täideti veega ja asetati pliidile , mis järel kõik katseklaasid tõsteti sinna sisse. Viie minuti mõõdudes valati katseklaas 1* sisu katseklaasi 1, lahused segati ja mõõdeti aeg lahuste kokkuvalamisest kuni hägu tekkimiseni. Aeg märgiti ära koos vee temperatuuriga sel ajal. Keeduklaasis oleva vee temperatuuri tõsteti 10 kraadi võrra ning korrati katset teise katseklaaside paariga (2 ja 2*). Analoogilised katsed viidi läbi kolmanda ja neljanda katseklaaside paaridega, kusjuures iga katse vahel tõsteti vee temperatuuri 1+ kraadi võrra.
Katse andmed:
Katseklaaside nr-d
Katse temperatuur
Aeg t,s
Reaktsiooni kiirus
1 ja 1*
36
17,3
0,057
2 ja 2*
46
10,3
0.097
3 ja 3*
56
7,3
0.136
4 ja 4*
66
4,4
0.227
Graafik:
Järeldus:
Reaktsiooni kiirusel on lineaarne sõltuvus temperatuurist – mida kõrgem on tempertuur, seda kiiremini naatriumtriosulfad ja väävelhape omavahel reageerivad.

Töö 4: Keemiline tasakaal

Katse 1 – Ainete kontsentratsiooni muutuse toime keemilisele tasakaalule.

Töö eesmärk:
Uurida aine kontsentratsiooni muutuse toimet ainete keemilisele tasakaalule.
Töövahendid:
Keeduklaas, 4 katseklaasi, pipett, 20 ml destileeritud vett, raud(III) kloriid , küllastunud ammooniumtiotsüanaad
Töökäik:
Keeduklaasi valati 20 ml destilleeritud vett ning lisati 1 tilk küllastatud raud(III)kloriidi ja 1 tilk küllastunud ammooniumtiotsüanaadi lahust. Saadud lahus segati ja jagati võrdselt nelja katseklaasi vahel.

Esimene katseklaas jäeti võrdluseks
Teise katseklaasi lisati 2 kuni 3 tilka küllastatud raud(III)kloriidi lahust.
Kolmandasse katseklaasi lisati 2 kui 3 tilka küllastatud ammooniumtiotsüanaadi lahust.
Neljandasse katseklaasi lisati tahket ammooniumkloriidi ja loksustati tugevalt.

Katse andmed:
Katseklaasi nr
Värvuse muudatused
Tasakaalu muudatused
Põhjendus
1
2
Värvus muutus veidi tumedamaks
Tasakaal nihkub saaduste suunas.
Reaktsiooni lisati juurde lähtainet.
3
Värvus muutus palju tumedamaks
Tasakaal nihkub saaduste suunas.
Reaktsiooni lisati juurde lähtainet.
4
Värvus muutus palju heledamaks
Tasakaal nihkub lähtainete suunas.
Reaktsiooni lisati juurde saadust.
Järeldus:
Kui vähendada aine kontsentratsiooni, siis süsteem püüab selle aine kontsentratsiooni suurendada ning tasakaal nihkub sinna poole, mille aine kontsentratsiooni vähendati.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 22 allalaadimist

ANORGAANILINE KEEMIA I LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL #1

ANORGAANILINE KEEMIA I LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL #2

ANORGAANILINE KEEMIA I LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL #3

ANORGAANILINE KEEMIA I LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL #4

ANORGAANILINE KEEMIA I LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL #5

ANORGAANILINE KEEMIA I LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL #6

ANORGAANILINE KEEMIA I LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL #7

ANORGAANILINE KEEMIA I LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Robert Ginter Õppematerjali autor

Labori protokoll anorgaanilises keemias.

Anorgaaniline keemia protokoll METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS REAKTSIOONI KIIRUSE SÕLTUVUS TEMPERATUURIST KEEMILINE TASAKAAL AINETE KONTSENTRATSIOONI MUUTUSE TOIME KEEMILISELE TASAKAALULE

Sarnased õppematerjalid

docx

Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu

ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum I Töö 2: Metalli aatommassi määramine Katse 1: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud töövahendid: kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter Kasutatud reaktiivid: metallitükk, vesi Töö käik: a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm 3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati termomeetriga ettevaatlikult vett ja märgiti vee kõrgeim temperatuur. Protokolliti katse andmed tabelisse. Kasutades katseliselt leitud metalli erisoojusmahtuvust, arvutati Dulong- Petit´ seaduse põ

Anorgaaniline keemia

doc

Anorganiline keemia I praktikumi protokoll 1

Anorganiline keemia I: laboratoorse töö protokoll Gulnara Filippova (KAPB 160801) Laboratoorse töö teostamise kuupäev 13.02.2017 Praktikum 1 Töö nr 2: Metalli aatommaasi määramine Katse 1: metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmark Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud kemikaalid ja töövahendid Kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter, metallitükk (30-50 g raskune), vesi Töö käik a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30- 50 g raskune metallitükk, siduti see niidi otsa ja riputati 10 kuni 15 minutiks keevasse vette.

Anorgaaniline keemia

docx

Keemia protokoll 1

Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona-Theresa Võlma praktikum I B-1 102074 Töö nr. 2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1, Töö eesmäärk: metalli aatommassi määramine erisoojusjuhtivuse kaudu. Reaktiivid: metalli tükk, vesi Töö käik: Kaalutakse ~30g-ne metalli tükk, seotakse niidi otsa ja asetatakse 15 min-ks keevasse vette. Seejärel kaalutakse kalorimeetri sisemine klaas, valatakse sinna 100cm 3 vett ja kaalutakse uuesti, et teada saada vee mass. Veega klaas asetatakse kalorimeetrisse. Seejärel möödetakse kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. Kiiresti võtta keevast veest metall ning asetada kalorimeetris olevasse veeklaasi. Seejärel tuleb termomeetriga ettevaatlikult vett segada ning mööta vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed Metalli mass m1 0,02992 kg Kalorimeetri m3 0,04568 kg siseklaas

Anorgaaniline keemia

doc

Anorgaaniline keemia

Alari Allika pedl-2 092126 Anorgaanilise keemia I Laboritöö Töö nr. 2- Metalli aatommassi määramine, katse 1. metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töövahendid: Kalorimeeter,soojusisolatsiooniga varustatud keeduklaas(200-300cm3 ),keeduklaas (100 cm3),termomeeter,kaal,pliit Töö Käik: Kaaluda 0,01 g täpsusega 30-50g raskune metallitükk, siduda niidi ots ja riputada 10 kuni 15 minutiks keevasse vette

Anorgaaniline keemia

docx

Anorgaaniline keemia I protokoll

o 4 ja 4* 52 9 1/9 Järeldus: Keemiline reaktsioon on kiirem kui on lahuse temperatuur kõrgem. See sõltub ainekeste kokkupuutede kiirusest, kuna temperatuur näitab aine osakeste keskmist kiirust. Töö nr.4 Keemiline tasakaal, ja selle sõltuvus ainete kontsentratsioonist katse 1 . Töövahendid: 4 katseklaasi, keeduklaas, dest. vesi Töö reaktiivid: küllastatud raud(III)kloriid, küllastunud ammooniumtiotsüanaat. Töökäik: 1) Keeduklaasi asetasime 20 cm3 destilleeritud vett, kuhu lisasime ühe tilga küllastatud raud(III)kloriidi lahust ning ühe tilga küllastatud ammooniumtiotsüanaati. 2) Saadud lahuse võrdselt jagasin nalja katseklaasi. 3) Panin kirja saadud reaktsiooni võrrand - FeCl3 + NH4SCN [FeNCS] Cl2 + NH4Cl 4) Teise katseklaasi lisasin kolm tilka küllastatud raud(III)kloriidi.

rekursiooni- ja keerukusteooria

docx

Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus

Keemilise reaktsiooni kiirus- näitab homogeenses süsteemis reageerivate ainete −3 −1 kontsentrasioonide muutust ajaühiks ( mol × dm × s ). Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad: reageerivate ainete kontsentratsioon, temperatuur, katalüüsaatorite toime, reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus. Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk- Le Chatelier' printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatavad ained- FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Töövahendid-Katseklaaside komplekt. Töö käik Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile

Keemia

docx

Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Labora-toorne Töö pealkiri: töö nr. 3 Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus Õpperühm: Töö teostaja: KATB12 Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll arvestatud: Meeme teostatud: esitatud: Põldme 28.10.2011 25.11.2011 Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk Le Chatelier'i printsiip. Reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Töö ülesanne Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju hindamine tasakaalule. Töövahendid 4 katseklaasi Töö käik Kirjutada tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile: FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada

Keemia alused

docx

Keemia 3.praktikum - keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus

Laboratoorne töö 3 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk: Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Pöörduvad reaktsioonid on reaktsioonid, mis kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus on nii lähteaineid kui saadusi. Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine

Keemia alused

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk