soojuselektrijaamadelähedal. Hetkel toodetakse Eestis umbes 57 miljonit tonni põlevkivituhka aastas Tuhastamise tehnoloogiad PF ehk tolmpõletamine on levinuim põletustehnoloogia. Temperatuur koldes on 1400 1450 °C. Tolmpõletamisel kütus eelnevalt jahvatatakse, misjärel suunatakse see aeroseguna põletite kaudu koldesse. Tolmküttekolle on põletitega varustatud ekraan soojusvahetuspindadega ümbritsetud kamber, kus põlevkivi kõrgtemperatuurilisel põlemisel antakse soojust põlemisgaasilt üle koldeekraanidele. Seal leiavad aset muundumisprotsessid põlevkivi mineraalosas ja tekib tuhk. Tahkosakesesed, mille hõljumiskiirus on väiksem kui gaasi kiirus, kanduvad koos põlemisgaasiga koldest välja, suuremad aga langevad kas raskusjõu või tsentrifugaaljõu toimel kolde põhja. Koos põlemisgaasiga koldest väljuvat tuhka nimetatakse lendtuhaks. Lendtuhast 80% moodustavad
juba ligikaudu 200 aastat tagasi Suurbritannias, mil Manchesteri ümbruse soodest hakkasid kaduma turbasamblad. Hiljem on samalaadseid protsesse kirjeldatud märksa laiematel aladel Lääne-Euroopas ning Põhja-Ameerikas. Alates 20 sajandi lõpukümnenditest on täheldatud olulisi muutusi ka Kirde-Eesti suuremates õhusaasteallikate läheduses paiknevates rabades. Seda siis aluselise õhusaaste näol, mis tuleneb peamiselt põlevkivi põletamisel tekkivast lendtuhast. Kuna põlevkivi lendtuhk on väga rikas erinevate elementide poolest, siis see sisaldab ka palju toitained (nagu näiteks lämmastik, kaalium). Toitainete kandumine rabadele, aga muudab antud ökosüsteemi elutegevust nii, et see võib 5 täielikult muutuda või koguni hävida. Sellest tulenevalt on ka antud teema vajalik, et uurida õhusaaste mõju rabadele, just Kirde-Eestis, kuhu on koondunud Eesti põlevkivil töötav tööstus.
Kõik kommentaarid