Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund , millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/ koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest.
Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid , seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine ( süstol ) ja vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit uutele erutustele (on absoluutse refraktaarsuse seisundis). See asjaolu välistab südame kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse.
Südame tsükkel. Südame tsükkel koosneb süstolist ja diastolist. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga. Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine. Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle esimese 0,05 sekundi jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevadaordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning veri paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse ( paremast vatsakesest). Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine .
Südame löögisagedus e. pulss . Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Pulss on erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Rahuolekus 60-90 korda minutis . Kehalise töö korral kiireneb (sõltub töö intensiivsusest ja kestvusest). Kehalise töö käigus on hapnikukadu suurem ja süda peab kiiremini kokkutõmbuma, et keha suurema koguse hapnikuga varustada.
Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? Elektriliste potentsiaalide muutused toimuvad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihastes. EKG on aparatuur elektriliste muutuste registreerimiseks keha pinnalt. EKG nt pingekõigumisi. Sellega saab hinnata südame rütmi, südame verevarustusehäireid , südame infarkti ning kambrite ülekoormust ning suurenemist.
Süstoolne indeks – kuidas leitakse? süstoolne indeks = QT/RR x 100 Q – elektriline aktiivsus vatsakeste vaheseinas T – T-laine on vatsakeste repolarisatsiooni elektriline ilming R -
Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG). Südame tiputõuge – rindkere seina võnkumine , mis tekib südame kuju muutumisest kontraktsioonil. Südame toonid – süstoolne toon, mis tekib süstoli alguses ning on madal ja kestev. Diastoolne toon tekib diastoli alguses ning on kõrgem ning katkendlik.
Südame löögimaht ja minutimaht , millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht – vere hulk, mida vatsake kontraktsiooni ajal väljutab. Rahuolekus 60-80 ml, kehalise töö korral 100-140 ml. Sõltub südamesse saabuva vere kogusest ja südame kontraktsioonijõust. Minutimaht – vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul. Rahuolekus 5-6 L, töö korral 25-35 L minutis. Sõltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, töö intentsiivsusest ja hapniku tarbimise vajadusest.
Südametegevuse reflektoorne regulatsioon . Uitnärv – pidurdab südame talitlust. Sümpaatilised närvid – tugevdavad südame talitlust.
Organismi sisekeskkond Lümf , veri ja koevedelik . Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes oleva vedelikuruumi summana. Ekstratsellulaarset vedelikust 4/5 on koevedelik ja 1/5 veri.
Veri, vere hulk, koostis, ülesanded Veri on sidekude, millest u 45% on vererakud (millest omakorda 45% punased verelibled) ja 55% vereplasma (vesi + selles lahustunud ained: valgud [ antikehad , hormoonid, transpordimolekulid], toitained [ suhkrud , rasvad, aminohapped ] ). Vere koostis on üldjoontes stabiilne, kuid samas pidevas muutumises, selleks, et rahuldada organismi erinevaid vajadusi. Ülesanded: *transpordib O2, CO2 + teisi jääkaineid, toitaineid *“miljöö“ eesmärgil e vere enda koostise stabiilsena hoidmine ja seeläbi koevedeliku koostise stabiilsena hoidmine *kaitse verekaotuse vastu ( hüübimine ) ja kehavõõra bioloogilise materjali vastu (antikehad)
Vere plasma, koostis, ülesanded Vereplasma koosneb 90-93% veest, 7-9% valkudest ning 1-3% teistest orgaanilistest ühenditest ja mineraalsooladest. Ülesanded: *tagab vere sobiva viskoossuse *homöostaasi tagamine
Vere füüsikalis-keemilised omadused ( osmootne rõhk, onkootne rõhk, reaktsioon , puhveromadused) 1. Osmootne rõhk – vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja. 2. Onkootne rõhk – sõltub plasmavalkude hulgast. 3. Konstantne reaktsioon – vere pH; sõltub H ja OH-ioonide kontsentratsioonist. 4. Külmumistemperatuur – 0.55 Co 5. Puhveromadused – on omased lahustele , mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Aitavad pH stabiilsena hoida. Kui kehasse satub tugev hape või alus, siis see seotakse solana.
Erütrotsüüdid, hulk koostis, ülesanded Punalibled – arvukaid rakutüüp inimorganismis (u iga viies rakk on erütrotsüüt ). Puudub tuum; 1/3 massist moodustab hemoglobiin . Peafunktsiooniks on O2 transport (punalibled on kaksiknõgusa kujuga, et oleks rohkem pinda). (Meditsiiniliselt on väga olulised veregrupid .) Normaalne hemoglobiini sisaldus
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui
laed faili alla
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tasuta
~ 10 lehte
23 laadimist
0 arvamust 
Kõik kommentaarid