Vastus leiad õppematerjalist: Anatoomia ja füsioloogia KT I

Anatoomia ja füsioloogia KT I (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas leitakse?
Millest sõltub nende suurus?
Kuidas jaguneb millest sõltub?
Millest koosneb?

KT I Füsioloogia

Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.
Süda on õõnes lihaseline elund , millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/ koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest.

Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism.
Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul.
Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid , seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine ( süstol ) ja vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit uutele erutustele (on absoluutse refraktaarsuse seisundis). See asjaolu välistab südame kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse.

Südame tsükkel.
Südame tsükkel koosneb süstolist ja diastolist. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga. Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine. Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle esimese 0,05 sekundi jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning veri paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse ( paremast vatsakesest).
Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine .

Südame löögisagedus e. pulss . Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl.
Pulss on erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Rahuolekus 60-90 korda minutis . Kehalise töö korral kiireneb (sõltub töö intensiivsusest ja kestvusest). Kehalise töö käigus on hapnikukadu suurem ja süda peab kiiremini kokkutõmbuma, et keha suurema koguse hapnikuga varustada.

Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab?
Elektriliste potentsiaalide muutused toimuvad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihastes. EKG on aparatuur elektriliste muutuste registreerimiseks keha pinnalt. EKG nt pingekõigumisi. Sellega saab hinnata südame rütmi, südame verevarustuse häireid , südame infarkti ning kambrite ülekoormust ning suurenemist.

Süstoolne indeks – kuidas leitakse?
süstoolne indeks = QT/RR x 100
Q – elektriline aktiivsus vatsakeste vaheseinas
T – T-laine on vatsakeste repolarisatsiooni elektriline ilming
R -

Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG).
Südame tiputõuge – rindkere seina võnkumine , mis tekib südame kuju muutumisest kontraktsioonil.
Südame toonid – süstoolne toon, mis tekib süstoli alguses ning on madal ja kestev. Diastoolne toon tekib diastoli alguses ning on kõrgem ning katkendlik.

Südame löögimaht ja minutimaht , millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl.
Südame löögimaht – vere hulk, mida vatsake kontraktsiooni ajal väljutab. Rahuolekus 60-80 ml, kehalise töö korral 100-140 ml. Sõltub südamesse saabuva vere kogusest ja südame kontraktsioonijõust.
Minutimaht – vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul. Rahuolekus 5-6 L, töö korral 25-35 L minutis. Sõltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, töö intentsiivsusest ja hapniku tarbimise vajadusest.

Südametegevuse reflektoorne regulatsioon .
Uitnärv – pidurdab südame talitlust. Sümpaatilised närvid – tugevdavad südame talitlust.

Südametegevuse humoraalne regulatsioon
Ca- ioonid , K-ioonid, adrenaliin, türoksiin.

Organismi sisekeskkond
Lümf , veri ja koevedelik . Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes oleva vedelikuruumi summana. Ekstratsellulaarset vedelikust 4/5 on koevedelik ja 1/5 veri.

Veri, vere hulk, koostis, ülesanded
Veri on sidekude, millest u 45% on vererakud (millest omakorda 45% punased verelibled) ja 55% vereplasma (vesi + selles lahustunud ained: valgud [ antikehad , hormoonid, transpordimolekulid], toitained [ suhkrud , rasvad, aminohapped ] ). Vere koostis on üldjoontes stabiilne, kuid samas pidevas muutumises, selleks, et rahuldada organismi erinevaid vajadusi.
Ülesanded: *transpordib O2, CO2 + teisi jääkaineid, toitaineid *“miljöö“ eesmärgil e vere enda koostise stabiilsena hoidmine ja seeläbi koevedeliku koostise stabiilsena hoidmine *kaitse verekaotuse vastu ( hüübimine ) ja kehavõõra bioloogilise materjali vastu (antikehad)

Vere plasma, koostis, ülesanded
Vereplasma koosneb 90-93% veest, 7-9% valkudest ning 1-3% teistest orgaanilistest ühenditest ja mineraalsooladest.
Ülesanded: *tagab vere sobiva viskoossuse *homöostaasi tagamine

Vere füüsikalis-keemilised omadused ( osmootne rõhk, onkootne rõhk, reaktsioon , puhveromadused)
1. Osmootne rõhk – vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja. 2. Onkootne rõhk – sõltub plasmavalkude hulgast. 3. Konstantne reaktsioon – vere pH; sõltub H ja OH-ioonide kontsentratsioonist. 4. Külmumistemperatuur – 0.55 Co 5. Puhveromadused – on omased lahustele , mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Aitavad pH stabiilsena hoida. Kui kehasse satub tugev hape või alus, siis see seotakse solana.

Erütrotsüüdid, hulk koostis, ülesanded
Punalibled – arvukaid rakutüüp inimorganismis (u iga viies rakk on erütrotsüüt ). Puudub tuum; 1/3 massist moodustab hemoglobiin . Peafunktsiooniks on O2 transport (punalibled on kaksiknõgusa kujuga, et oleks rohkem pinda). (Meditsiiniliselt on väga olulised veregrupid .) Normaalne hemoglobiini sisaldus vere 120-160 g/l. See on valguline struktuur, millesolev raud seob hapnikku.1 hemoglobiini molekul seob 4 O2 molekuli. Kui hemoglbiini on liiga palju, siis muutub veri viskoosseks ja südamel on raske seda ringipumbata.
Erütrotsüüdid sisaldavad aineid, mida nimetatakse aglutinogeenideks. Need võivad olla A või B. Kui nt vereülekandel puutuvad kokku ühenimelised aglutingeen ja aglutiniin (A+α või B+β), siis toimub aglutinatsioon e erütrotsüütide kokkukleepumine.
VEREGRUPP
I (0)
II(A)
III (B)
IV (AB)
Aglutinogeen
A
B
AB
Aglutiniin ?
αβ
β
α
Universaalne doonor – võib kõigile anda
Võib anda II ja IV
Võib anda II ja IV
Universaalne retsipient – ise võib kõigil saada; ei saa teistele anda.
Reesusfaktor – kui erütrotsüüdid sisaldavad valgulist D antigeeni, siis RH+ (reesus positiivne), kui ei sisalda, siis RH-

Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus

Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor

Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine
1 mm3 veres on 200 000 – 400 000 trombotsüüti e vereliistakut. Ülesandeks on verehüübimise tagamine. Inaktiivsest PROTROMBIINIST tekib tänu tromboplastiinile aktiivne TROMBIIN . Trombiin lõhustab suure FIBRINOGEENI molekuli FIBRIINI monomeerideks.

Leukotsüüdid,hulk, jaotus, nende ülesanded
1 mm3 veres on 6000- 8000 leukotsüüti. Jagunevad *granulotsüüdid (nt neutrofiilide fagotsüteerivad) *monotsüüdid – peamised valgulise päritoluga võõrvalkude töötlejad ja hävitajad *lümfotsüüdid – teostavad immunoloogilist kaitset. Toodavad antikehi võõrvalkude vastu ning ründavad otseselt haigustekitajast nakatunud või muutunud rakke.

Vere muutused kehalisel tööl
pH muutub happelisemaks -tõuseb piimhappe kontsentratsioon (anaeroobne oksüdatsioon). Vere viskoossus suureneb 10% või enam.

Vereloome.
Punases luuüdis tekivad erütrotsüüdid, trombotsüüdid ja granulotsüüdid.
*erütropoes
*leukopoes – 2-3 päeva
*trombotsütopoes – 10-11 päeva

Verevoolu maht- ja joonkiirus.
Verevoolu mahtkiirus – ml/sek või ml/min. Oleneb rõhust ja takistusest (vere viskoossus, veresoonte pikkus ja diameeter).
Verevolu joonkiirus – cm/sek. Vereringe oluline näitaja, mis näitab aega, mis kulub vormelemendi läbimiseks terves vereringes (üksikute vere osade liikumise kiirus).

Veresoonte perifeerne vastupanu.
Perifeerne vastupanu – st rõhk, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata.

Vererõhk , kuidas jaguneb, millest sõltub?
Rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas. Süstoolne ehk ülemine ja diastoolne e alumine vererõhk. Pulsirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahe. Vererõhk sõltub vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) ja perifeersest vastupanust (R). P= Q x R Lisaks mõjutavad vererõhku vanus, emotsionaalne seisund ja kehalise töö intensiivsus.

Arteriaalne pulss.
Arteriaalne pulss on süstoolse vererõhu tõusust tingitud rütmiline arterite seinte kõikumine. Iseloomustab vere liikumist veresoonkonnas.

Vereringe kapillaarides
Kapillaarid on väga peenikesed veresooned . Läbi nende seinte toimub ainevahetus vere ning kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult sa kapillaare. Kehalise töö korral suletud kapillaarid avanevad ning vere hulk suureneb – tööpuhune hüpereemia.

Vereringe veenides.
Veenides liigub veri südame suunas. Veenide seinad on õhemad kui arterite omad. Vere panevad liikuma kehalihaste kokkutõmbed (arterites panevad vere liikuma südamelihase kokkutõmbed). Vere liikumist soodustab rindkere imav toime – rõhk muutub suurtes veenides sisse- ja väljahingamisel . Ühesuunalise liikumise tagamiseks on klapid .

Kopsuvereringe .
Suur mahtuvus – elastsed sooned. Kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem e verevolu takistus on väiksem. Kopsude veresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust.

Veresoonte toonuse regulatsioon.
*Neurogeenne regulatsioon – piklikus ajus; veresooni ahendavad ning laiendavad närvid ?
*Reflektoorne regulatsioon – pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid .

Lümf ja lümfiringe
Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (B- ja T rakud ). Lümfis võivad esineda ka valgeliblede ülejäänud liigid.
Lümfotsüüte todavad põrn , harknääre e tüümus , mandlid .
1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine)
Toimub õhu (O2 ja CO2) vahetus väliskeskkonna ja kopsualveoolide vahel.
Sissehingamine – välimised roietevahelised ja sisemised kõhredevahelised lihased ning diafragma tõmbuvad kokku → rindkere sisene maht suureneb → kopsusisene rõhk langeb (madalamaks väliskeskkonna rõhust) → GAASID LIIGUVAD MADALAMA RÕHU SUUNAS
Väljahingamine – lihased lõdvestuvad → ruum muutub väiksemaks → rõhk tõuseb → õhk liigub välja (küllaltki passiivne protsess) Kui sügavamalt väljahingata, siis tõmbuvad kokku seesmise roietevahelised lihased ja kõhulihased .

Hingamismaht , hingamissagedus , kopsude minutiventilatsioon .

Surnud ruum ja selle tähtsus organismis
* Anatoomiline surnud ruum -
*Alveolaarne surnud ruum – õhk soojeneb, küllastatakse veeaurudega ja puhastatakse.

Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht)
• SISSEHINGAMISE e. HINGAMISMAHT (VT)
• INSPIRATOORNE RESERVMAHT(IRV)
• VÄLJAHINGAMISE e. EKSPIRATOORNE RESERVMAHT (ERV)
• JÄÄK - ehk RESIDUAALMAHT (RV)
• KOPSUDE ELULINE MAHTUVUS e. VITAALKAPATSITEET (VC)
Koosneb: – Hingamismaht – Sissehingamise reservmaht – Väljahingamise reservmaht
• FUNKTSIONAALNE JÄÄKMAHTUVUS (FRC)
Koosneb: – Väljahingamise reservmaht – Jääkmaht
• KOPSUDE ÜLDINE MAHTUVUS e. TOTAALKAPATSITEET

Vitaalkapatsiteet e. kopsu eluline mahtuvus, millest koosneb?
Kui palju üldse mahub .

Funktsionaalne jääkmaht, alveolaarõhu uuenemise koefitsient, selle parandamise võimalused

Gaaside partsiaalrõhk, selle tähtsus hingamisprotsessis
Gaaside partsiaalrõhk e osarõhk nt milline osa üldisest rõhust kuulub antud gaasile – see on võrdeline gaasi mahuga gaaside segus. Kui partsiaalrõhud saavad võrdseks, siis difusioon lõppeks.

Gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsukapillaarvere vahel.

Hapniku ja süsihappegaasi transport verega.
Hapniku transport – hapniku transpordib hemoglobiin. Üks hemoglobiini molekul seob endaga neli hapniku molekuli – tekib oksühemoglobiin . Oksühemoglobiini % iseloomustab vere hapniku transportimise võimet. Peamised tegurid, mis mõjutavad hapniku sidumist hemoglobiiniga on O2 ja CO2 osarõhud, temperatuur ja vere pH.
Süsihappegaasi transport – 80% on vesinikkarbonaatide koostises (peamiselt Na- ja K- soolad ), 10% hemoglobiiniga ning 10% lahustunud kujul.
10.Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid
100 ml veres 20.4 ml O2. Sõltub O2 ja CO2 osarõhkudest, temperatuurist ja vere pH.
11.Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus.
12.Hingamise muutused kehalisel tööl.
• Kopsude ventilatsiooni tõus
• Vere hapnikumahtuvuse tõus
• Maksimaalne hapniku tarbimine
• Anaeroobne lävi (4 mmol/l, 160 – 175 lööki
minutis)
13. Hapnikuvõlg .
Juhul kui hingamine ei suuda rahuldada kudede O2 varustamist; lihased teevad tööd O2 puuduse tingimustes. HV ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest.
Hapnikuvõlg tekib kui ületatakse aeroobne lävi. Käivituvad anaeroobsed energia tootmise viisid. Energiat toodetakse nii aeroobselt kui ka anaeroobselt.
14.Maksimaalne hapniku tarbimine
Maksimaalne hapniku tarbimine viitab maksimaalsele hapniku kogusele, mida inimene on suure (intensiivse) või maksimaalse intensiivsusega treenides võimeline ära kasutama.
Kopsude ja südame kõige energeetilisemal talitlusel saavad lihased ikkagi ainult kindla hulga hapnikku minutis. Sel juhul on tegemist hapnikulaega ehk hapniku tarbimise maksimaalväärtusega. Uurimused näitavad, et väga raskel kehalisel tööl on kopsude ventilatsiooni (kopsudesse voolava õhu hulk) kasv piisavalt efektiivne selleks, et liiaga kompenseerida hapniku suurenenud üleminekut alveolaarõhust verre. Minuti jooksul kopsudesse tulev hapniku hulk ületab palju kordi kudede poolt tarbitud hulga. Järelikult ei limiteeri kopsude ventilatsiooni majajäävus hapnikuga püsiva ja kõrge küllastatuse tingimustes hapniku minekut verre. Põhjus peitub ilmselt ringleva vere transpordifunktsiooni puudulikkuses, eelkõige aga südame talitluse mahajäävuses. See piirabki kudede poolt kasutatava hapniku maksimaalväärtust.
Nii, et maksimaalne hapniku tarbimine ei näita mitte seda, et rakud ei suuda hapnikku omastada, vaid hoopis seda, et kopsualveoole ümbritsev veri ei suuda nii palju hapnikku vastu võtta ja rakkudeni viia, kui vaja oleks.
15.Aeroobne ja anaeroobne lävi.
Aeroobne lävi – (120-130 lööki/min) piir, mille ületamisel tekib hapnikuvõlg. Käivituvad anaeroobsed energia tootmise viisid. Toodab 2 viisil korraga.
Anaeroobne lävi – (160-170 lööki/min) kui ületad selle läve, siis aeroobne energia tootmine lülitatakse välja ja toodetakse ainult anaeroobselt – tekib piimhape.
KT I Anatoomia

Kude – ühesuguse päritolu, ehituse ning ülesandega rakkude ning rakkude poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumik. Vastavalt ehitusele ja talitlusele jagatakse nelja rühma.

1) epiteelkude – epiteelkude katab keha või elundi välispinda, vooderdab siseõõnsusi või moodustab näärmeid. Rakuvaheainet on minimaalselt, koosneb peaaegu ainult rakkudest. Väga iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime ( haavade paranemine). Saab klassifitseerida kuju järgi (lame-, kuup- ja silinderepiteel), kihtide arvu alusel (ühe või mitmekihiline epiteel) või funktsiooni alusel. *katteepiteel – moodustab naha pindmise kihi e. epidermise ja siseelundite pindmise kihi nt hingamiselundite epiteel, sooleepiteel jne. * näärmeepiteel – on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Kõik keha näärmed on epiteliaalse päritoluga. Eksokriinsed näärmed saavad sekreedi juhade kaudu organi pinnale ja endokriinsed saadavad sekreedi otse verre. * Sensoorne epiteel e tundeepiteel – koosneb ärrituse vastuvõtmiseks spetsialiseerunud rakkudest (nt haistmisepiteel nina limaskestal).
2) sidekude – iseloomulik suur rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. Jaguneb kahte suurde rühma: toitefunktsiooniga ning tugifunktsiooniga sidekoed . Toitefunktsiooniga *veri – koosneb vereplasmast ja vormeelementidest (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid). Täiskasvanud inimesel u 4,5-6 L verd. Vere peamiseks ülesandeks on transport: viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, kannab ära jääkained ning kannab laiali hormoone. Lisaks on tähtis ka vere kaitsefunktsioon (tehakse kahjutuks organismi sattunud kahjulikud mikroorganismid ja nende mürgid ). *lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmede poolt eritatud lümfotsüütidest. * retikulaarne sidekude – koosneb pikkade harude abil seotud rakkudest ja retikulaarkiududest ning esineb luuüdis, lümfisülmedes, põrnas. Retikulaarrakkudel on võime muutuda teisteks rakuvormideks või hakata fagotsüteerima. * rasvkude – koosneb tihedasti üksteise vastu surutud rasvarakkudest. Rakuvaheaine on vähe. Rasvarakkudele on omane akumuleerida endasse rasvatilgakesi, mistõttu suurema osa rakust täidab rasv , tsütoplasma koos tuumaga on surutud õhukese kihina rakumembraani alla. Rasvkude on palju nahaaluskoes ja rasvikutes. *kohev sidekude – koosneb kolloidsest rakkudevahelisest põhiainest, kollageenkiududest, elastsetest kiududest ja rakkudest. Kohev sidekude ümbritseb veresooni aj närve, asub lihaskiudude vahel ning seostab omavahel elundeid. Tugifunktsiooniga *tihe sidekude – koosneb valdavalt tihedalt asetsevatest kollageenkiududest ja elastsetest kiududest, põhiainet ja rakke on vähe. Eristatakse paralleelkiulist ja sassiskiulist tihedat sidekude. Paralleelikulisest sidekoest on moodustunud kõõlused , sidemed ja fastsiad (kiled). Sassiskiuline sidekude moodustab naha võrkkihi. *kõhrkude – koosneb rakkudest ja suurest hulgast tihkest rakuvaheainest. Kõhres ei ole närve ega veresooni. Kõhrkude saab toitaineid veresoonterikka kõhreümbrise kaudu. Moodustab nt liigeste kõhrelised pinnad ja esineb kõrvalestades, lülidevaheketastes jm. *luukude – koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines esinevad Ca ja P soolad annavad luudele tugevuse. Luukoest moodustunud skelett on kehale toeks ja kaitseks. Luukude on ühtlasi mineraalainete depooks.
3) lihaskude – ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid . *silelihaskude – esineb nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes, kus ta kindlustab siseelundite motoorika ja veresoonte toonuse. Töötavad tahtest olenemata. * vöötlihaskude – müofibrillid koosnevad müofilamentidest ( aktiin ja müosiin). Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. Nende kontraktsiooni tagajärjeks on keha või kehaosade asendi muutumine. Allub tahtele. *südamelihaskude – leidub ainult südames. Rakkudel on nii sile- kui ka vöötlihasrakkude omadusi. Südamelihaskude moodustab südame lihaselise seina, mille kokkutõmbed panevad vere veresoontes liikuma.
4) närvikude – koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. Vastuseks ärritajale lähevad neuronid erutusseisundisse ja annavad erutuse närviimpulsidena edasi. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni.

Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis.

Elundi ja elundkonna mõiste. Näited
Elundiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Iga elund on üles ehitatud mitmest erinevast koes; tavaliselt moodustab üks kudedest elundi põhiosa ning tagab elundi spetsiifilise ehituse ja funktsiooni. Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased moodustavad elundkonna. Elundkonnad jagatakse vastavalt organite lootelisele arengule vegetatiivseteks (ainevahetus ja paljunemine) ja animaalseteks (erutuvus ja liikumine).
magu – seedeelundkond
süda – vereringeelundkond
seljaaju – närvisüsteem
luud – tugi-liikumiselundkond

Südame asend
Asetseb eesmises keskseinandis – 2/3 keha keskjoonest vasakul ja 1/3 paremal. Südame põhimik on suunatud taha-üles ja paremale ning tipp, alla-ette ja vasakule.

Südame kambrid, nendesse sisenevad ja väljuvad veresooned.
Süda jaguneb neljaks osaks – paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame vasak ja parem pool on omavahel eraldatud lihaselise vaheseina poolt ning koda on vatsakesega ühenduses koja-vatsakesesuudmega. Paremasse kotta suubub kolm veeni: ülemine õõnesvees, alumine õõnesveen ja südame enda veenide üldmagistraal – pärgurge. Paremast vatsakesest suunatakse venoosne veri kopsutüvesse ja sealt kopsuartereid mööda kopsudesse. Südame vasakusse kotta suubuvad neli kopsuveeni, mis toovad südamesse arteriaalset verd. Vasakust vatsakesest lähtub aort.

Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, tähtsus.
Koja-vatsakeseklapp e atrioventrikulaarklapp – klapi hõlmad kinnituvad üht serva pidi koja-vatsakesesuudme piiridele ja ripuvad alla vatsakese õõnde. Klapi hõlmade vabadele servadele kinnituvad kõõluskeelikud. Kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. Parema koja ja parema vatsakese vahel on kolmehõlmane ning vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmane atrioventrikulaarklapp.
Poolkuuklapid – paremast vatsakesest algava kopsutüve alguses ning vasakust vatsakesest lähtuva aordi alguses paiknevad vastavalt kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp ja aordiklapp. Poolkuuklapid meenutavad taskuid, mis avanedes kopsutüve/aordi suunas, võimaldavad vere paiskumist sellesse. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivooli vatsakesse.

Südame enda verevarustus – pärgvereringe.
Pärgvereringe ülesandeks on kõikide südame kudede, eriti südamelihase, varustamine verega. Siia kuuluvad vasak ja parem pärgarter ning südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse e siinusesse. Vasak ja parem pärgarter lähtuvad esimeste harudena aordi algusosast – aordisibulast.

Südame erutusjuhtesüsteem.
Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb kaks sõlme: ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm ja alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm. Viimasest lähtub Hisi kimp, mis kulgeb vatsakeste vaheseinas ning hargneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis ( lihases ?) Purkinje kiudude võrgustik.

Väike vereringe, selle algus ja lõpp (nimeta südame osad, veresooned), ülesanne.
Väike vereringe e kopsuvereringe on vere teekond südame paremast vatsakesest kopsude kaudu vasakusse kotta. Ülesandeks on rikastada kopsudes verd hapnikuga.
Südame paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasemaks kopsuarteriks. Nende arterite kaudu suundub venoosne veri paremast vatsakesest kopsudesse.

Suur vereringe, selle algus ja lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne.
Vere teekond vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta. Ülesanne on varustada kogu keha elundeid ja kudesid hapniku ning toitainetega ning ära transportida jääkained.
Algab südame vasakust vatsakesest aordiga, mille arvukad harud kannavad arteriaalse vere laiali mööda keha. Kudedes voolab veri imepeenetes arterikapillaarides. Läbi kapillaaride seinte toimub ainevahetud vere ja kudede vahel. Arterikapillaarid lähevad üle väikesteks veenikapillaarideks. Nende liitumisel kujunevad arvukad keha veenid , mille järkjärgulisel koondumisel moodustuvad ülemine ja alumine õõnesveen, mis suubuvad südame paremasse kotta.

Ülajäseme arterid ja veenid VT jooniseid

Alajäseme arterid ja veenid. VT jooniseid

Kõhuõõne verevarustuse üldpõhimõte. VT jooniseid

Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte.
Arteriaalne verevarustus – aju arterioosringi moodustavad neli võimast arterit.
Venoosne verevarustus -

Lümfi mõiste.
Lümf on lümfisoontes olev koevedelik, mis on tekkinud vereplasmast läbi kapillaaride imendumisel. Koostiselt meenutab vereplasmat, kuid on muutlikum ja sisaldab vähem valke. Lümfis leidub ka fibrinogeeni, mistõttu saab hüübida. Koevedeliku vahendusel saavad rakud toitaineid ning hapnikku ning vabanevad CO2 ja teistest jääkainetest.

Lümfisüsteemi üldpõhimõte ( lümfijuhad ).
Lümfisüsteemi ülesandeks on rakkudevahelise vedeliku kogumine ja suunamine, ainevahetusproduktide edasikandmine ning keha kaitsevõime tagamine. Lümfisüsteem on täiendav äravoolusüsteem venoossele süsteemile.
Lümfisüsteemi moodustavad lümfisooned, lümfisõlmed ja lümfoidsed elundid (mandlid, põrn jt). Lümfikapillaarid algavad rakkudevahelistes ruumides umbsete torukestena, mis koonduvad rohkete klappidega varustatud lümfisoonteks. Lümfisooned koonduvad kahte suurde lümfijuhasse. Enne verre suubumist peab lümf läbima vähemalt ühe lümfisõlme .

Lümfisõlme ehitus, ülesanne.
Lümfisõlmed on ümarad või ovaalsed herneterasuurused sidekoelised moodustised. Nendesse suubub tavaliselt mitu lümfisont, mida nimetatakse toomasoonteks. Nendest väljub aga 1-2 viimasoont. Eristatakse koort ja selle all asuvat säsi. Lümfisõlmes on arvukalt pilujaid ruume – lümfisiinuseid, mida mööda liikudes lümf rikastub lümfotsüütidega. Samaaegselt talitlevad nad ka filtritena, mis hävitavad võõrkehi. Lümfisõlmed on ka lümfotsüütide tekkepaigaks.
Lümfisõlmed paiknevad kogumitena, millest suurimad asetsevad. kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas.
Lümf võib läbida enne verre jõudmist mitmeid lümfisõlmi.
Lümfisõlmede keerukast urgete süsteemist siirdub puhastatud ja lümfotsüütidega rikastatud koemahl suurematesse lümfijuhadesse (viimasooned), nende kaudu edasi läbi kõhuõõne kulgevasse suurde rinnajuhasse ja väiksemasse paremasse lümfijuhasse, mis suubuvad rangluuveenidesse. Ööpäevas jõuab sealtkaudu verre umbes 2 l lümfi.

Nimeta hingamisteed .
Hingamisteede hulka kuuluvad ninaõõs, nina kõrvalurked, neel , kõri , hingetoru , bronhid .

Hingamiselundite erinevate osade seina ehitus.
Kõikidel hingamisteedel on kõva toes : ninaõõnel ja neelul on luud, kõri, hingetoru ning bronhide seintes on kõhred . Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab nendes vabalt liikuda . Hingamisteede sisepind on vooderdatud limaskestaga, mis on kogu ulatuses varustatud ripsepiteeliga.

Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad , kõri ülesanne.
Kõri toestavad mitmed kõhred, mis on sidemete ja liigeste varal liikuvalt ühendatud. Kõri alumises osas paikneb rõngakujuline sõrmuskõhr. Selle kohal asub kilpkõhr . Kilpkõhr on sidekoe abil ühendatud keeleluuga. Kilpkõhre ülaservale kinnitub kõripealise kõhr , mis limaskestaga kaetuna moodustab kõripealise. Kõripealis sulgeb kõri neelamise ajal. Kõriõõnt vooderdab limaskest, mis modustab selle alguses kaks paari sagitaalsuunalisi kurdusid – esikukurrud ja häälekurrud e häälepaelad. ÜL: hääl + kõri sulgemine söömise ajal ? JOONIS

Trahhea ehitus, asend teiste elundite suhtes.
Hingetoru e trahhea algab kõrist ning hargneb kaheks peabronhiks, mis suubuvad kopsudesse. Hingetoru toestavad 15-20 U- kujulist kõhre, tagumises osas on kilesein. Kõhred hoiavad hingetoru alati avatuna, tagumine pehme sein võimaldab söögitorul suuremate palade neelamisel laieneda.

Bronhiaalpuu ehitus.
Peabronhid algavad hingeotoru hargnemise kohal. Nende seinu testavad kõhrerõngad. Kopsude sees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Segmendibronhid jagunevad sagarikubronhideks, mis omakorda jagunevad bronhioolideks. Bronhioolid lõppevad kopsualveoolidega.
Bronhid – 2/3 sagarabronhid – segmendibronhid – sagarikubronhid – bronhioolid

Kopsu asend rindkeres.
Kopsud asetsevad rindkereõõnes. Kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale, põhimik toetub diafragmale.

Kopsu ehitus: väliskuju , sisestruktuur ( sagarad , segmendid , sagarikud , alveoolid ).
Kopsude roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad. Mediaalse pinna keskosas on nõgusus – kopsuvärat , mida läbivad peabronh, kopsuarter , kopsuveenid, närvid ja lümfisooned. Nim elundid moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk. Parem kops liigendub üle-, kesk- ja alasagaraks, vasakkops üle- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseintega segmentideks. Igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja -veeni haru. Segmendid omakorda jagunevad sagarikeks. Kopsude kõige väiksemad anatoomilis-funktsioonilised üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus.

Rinnakelme ( kopsupleura , seinapleura, pleuraõõs ).
Rinnakelme e pleura on sile niiske serooskelme, millel eristatakse kopsupleurat ja seinmist pleurat. Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindekere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirekonnad üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas õõs – pleuraõõs. Selles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. Pleuraõõnes ei ole õhku, seal püsib negatiivne rõhk. Kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses.

Gaasivahetus alveoolis.
Alveoolid on vooderdatud ühekihilise lameepiteeliga. Väljaspool ümbritsevad alveoole verekapillaarid. Alveooli ning sellega külgnevate kapillaaride seinad on väga õhukesed. Läbi sellise õhukese membraani toimubki gaasivahetus sisse/välja-hingatava õhu ja vere vahel.

.ODT Laadi alla originaalfail 10 lk · .odt · 58 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

58 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Pr22nik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Füsioloogia - veri, vereringe, hingamine

Kordamisküsimuste vastused 1. Südame anatoomilised näitajad ja funktsioon Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund. Võib kaaluda 250-350 grammi, umbes rusikasuurune, asetseb eesmises keskseinandis, 2/3 keha keskteljest vasakul pool, 1/3 paremal. Südamepõimik on suunatud tahapoole üles ja paremale; südame tipp alla, ette vasakule. Eristatakse kahte pindmikku: tagumine alumine vahelihasmine pindmik ja eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik. 2 koda ja 2 vatsakest. Nende vahel koja-vatsakese klappid ja kõõluskeelikud. Enne aorti ja kopsutüve asetsevad poolkuuklappid. Südamesse suubuvad.... paremasse kotta: pärgurge, ülemine ning alumine õõnesveen (keha venoosse vere). Vasakusse kotta: 2paremat+2vasakut kopsuveeni (arteriaalne veri). Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev vere ühesuunaline ringlus

Füsioloogia

docx

Inimese f�sioloogia I KT kordamisk�simused vastustega

ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varas

Inimese anatoomia ja füsioloogia

docx

Inimese füsioloogia I KT

ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa

Bioloogia

doc

Hingamiselundkond

Hingamiselundkond. Hingamiselundkond elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat. · Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu

Bioloogia

docx

Füsioloogia konspekt eksamiks

Asukoht: reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohas Mehel läbivad seda: kusiti Naisel läbivad seda: kuisti ja tupp Rinnanääre ehk piimanääre (MAMMA): Erilaadselt arenenud nahanääre, mille talitlus on seotud suguelunditeha Areneb suguküpsusperioodil Näärme keskel rinnanibu Piimajuhad Urogenitaaldiafragma ehk kusesuguvahe on vaagnapõhja eesmine osa Vaagnadiafragma ehk vaagnavahe on vaagnapõhja tagumine osa FÜSIOLOOGIA Südame ja vereinge füsioloogia Südame ehitus: 4 kambriline Jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks - vasakuks (arteriaalne) ja paremaks (venoosne); pole omavahel ühendatud Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid Atrioventrikulaarklapid avanevad ainult ühtepidi - kodadelt vatsakeste suunas; kui klapid lasevad verd tagasi siis on tegemist klapipuudulikkusega Vasaku koja ja vatsakeste vahel on kahehõlmaline ehk bikuspidaal- ehk mitraalklapp (valva mitralis)

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Vereringeelundkond. Immunsüsteem. Hingamiselundkond

Vereringeelundkond : veri, veresooned ja süda. Südame ehitus · Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga. Mis vähendab hõõrdumist. · Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit 2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse. · Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse. · Vasakus vatsakeses on kõige paksemad lihased, kuna peab tervesse kehasse verd pumpama. · Süda töötab rütmiliselt o Kodade kokkutõmme o Vatsakeste kokkutõmme o Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme südamelöök · Süda söötab automaatselt kogu elu. Elektrokardiogramm EKG südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutis. Parem koda

Bioloogia

docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.  Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline.  Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.  Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s

Kategoriseerimata

docx

Kordamisküsimused südame-veresoonkonna kohta

1. Mis on südame-veresoonkonna ülesandeks? Too välja 5 erinevat nüanssi! Ainevahetus, humoraalne, temperatuuri regulatsioon, kaitsereaktsioonid Tagada pidev vere ja lümfi liikumine kanda edasi hapniku ja toitaineid ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine mitmesugused kaitsefunktsioonid hurmoraalne regulatsioon erinevate kehaosade temperatuuri regulatsioon 2. Mis veresooni läbib veri oma teekonnal arteritest veenideni? Nimeta 3 erinevat peenemat veresoont verevoolu järjekorras! Arterioolid - Kapillaarid - Veenulid 3. Mis on arterite peamiseks ülesandeks? Kanda verd elundi poole 4. Mis on veenide peamiseks ülesandeks? Vere voolamine elunditest südame suunas 5. Millistest kudedest koosnevad arteri kolm kesta? Elastne ja kohev sidekude, silelihasrakkudest, lihaskude. Arterioolid, veenulid ja kapillaarid. 6. Mis tähtsus on kollateraalidel ja anastomoosidel? Nende tõttu säilib elundi verega varustatus ka juhul, kui mõni arteritest on

Inimese anatoomia

Rohkem sarnaseid