Anatoomia ja füsioloogia KT I (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas leitakse?
Millest sõltub nende suurus?
Kuidas jaguneb millest sõltub?
Millest koosneb?

Lõik failist

KT I Füsioloogia

Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.
Süda on õõnes lihaseline elund , millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/ koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest.

Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism.
Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul.
Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid , seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine ( süstol ) ja vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit uutele erutustele (on absoluutse refraktaarsuse seisundis). See asjaolu välistab südame kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse.

Südame tsükkel.
Südame tsükkel koosneb süstolist ja diastolist. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga. Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine. Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle esimese 0,05 sekundi jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning veri paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse ( paremast vatsakesest).
Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine .

Südame löögisagedus e. pulss . Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl.
Pulss on erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Rahuolekus 60-90 korda minutis . Kehalise töö korral kiireneb (sõltub töö intensiivsusest ja kestvusest). Kehalise töö käigus on hapnikukadu suurem ja süda peab kiiremini kokkutõmbuma, et keha suurema koguse hapnikuga varustada.

Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab?
Elektriliste potentsiaalide muutused toimuvad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihastes. EKG on aparatuur elektriliste muutuste registreerimiseks keha pinnalt. EKG nt pingekõigumisi. Sellega saab hinnata südame rütmi, südame verevarustuse häireid , südame infarkti ning kambrite ülekoormust ning suurenemist.

Süstoolne indeks – kuidas leitakse?
süstoolne indeks = QT/RR x 100
Q – elektriline aktiivsus vatsakeste vaheseinas
T – T-laine on vatsakeste repolarisatsiooni elektriline ilming
R -

Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG).
Südame tiputõuge – rindkere seina võnkumine , mis tekib südame kuju muutumisest kontraktsioonil.
Südame toonid – süstoolne toon, mis tekib süstoli alguses ning on madal ja kestev. Diastoolne toon tekib diastoli alguses ning on kõrgem ning katkendlik.

Südame löögimaht ja minutimaht , millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl.
Südame löögimaht – vere hulk, mida vatsake kontraktsiooni ajal väljutab. Rahuolekus 60-80 ml, kehalise töö korral 100-140 ml. Sõltub südamesse saabuva vere kogusest ja südame kontraktsioonijõust.
Minutimaht – vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul. Rahuolekus 5-6 L, töö korral 25-35 L minutis. Sõltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, töö intentsiivsusest ja hapniku tarbimise vajadusest.

Südametegevuse reflektoorne regulatsioon .
Uitnärv – pidurdab südame talitlust. Sümpaatilised närvid – tugevdavad südame talitlust.

Südametegevuse humoraalne regulatsioon
Ca- ioonid , K-ioonid, adrenaliin, türoksiin.

Organismi sisekeskkond
Lümf , veri ja koevedelik . Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes oleva vedelikuruumi summana. Ekstratsellulaarset vedelikust 4/5 on koevedelik ja 1/5 veri.

Veri, vere hulk, koostis, ülesanded
Veri on sidekude, millest u 45% on vererakud (millest omakorda 45% punased verelibled) ja 55% vereplasma (vesi + selles lahustunud ained: valgud [ antikehad , hormoonid, transpordimolekulid], toitained [ suhkrud , rasvad, aminohapped ] ). Vere koostis on üldjoontes stabiilne, kuid samas pidevas muutumises, selleks, et rahuldada organismi erinevaid vajadusi.
Ülesanded: *transpordib O2, CO2 + teisi jääkaineid, toitaineid *“miljöö“ eesmärgil e vere enda koostise stabiilsena hoidmine ja seeläbi koevedeliku koostise stabiilsena hoidmine *kaitse verekaotuse vastu ( hüübimine ) ja kehavõõra bioloogilise materjali vastu (antikehad)

Vere plasma, koostis, ülesanded
Vereplasma koosneb 90-93% veest, 7-9% valkudest ning 1-3% teistest orgaanilistest ühenditest ja mineraalsooladest.
Ülesanded: *tagab vere sobiva viskoossuse *homöostaasi tagamine

Vere füüsikalis-keemilised omadused ( osmootne rõhk, onkootne rõhk, reaktsioon , puhveromadused)
1. Osmootne rõhk – vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja. 2. Onkootne rõhk – sõltub plasmavalkude hulgast. 3. Konstantne reaktsioon – vere pH; sõltub H ja OH-ioonide kontsentratsioonist. 4. Külmumistemperatuur – 0.55 Co 5. Puhveromadused – on omased lahustele , mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Aitavad pH stabiilsena hoida. Kui kehasse satub tugev hape või alus, siis see seotakse solana.

Erütrotsüüdid, hulk koostis, ülesanded
Punalibled – arvukaid rakutüüp inimorganismis (u iga viies rakk on erütrotsüüt ). Puudub tuum; 1/3 massist moodustab hemoglobiin . Peafunktsiooniks on O2 transport (punalibled on kaksiknõgusa kujuga, et oleks rohkem pinda). (Meditsiiniliselt on väga olulised veregrupid .) Normaalne hemoglobiini sisaldus vere 120-160 g/l. See on valguline struktuur, millesolev raud seob hapnikku.1 hemoglobiini molekul seob 4 O2 molekuli. Kui hemoglbiini on liiga palju, siis muutub veri viskoosseks ja südamel on raske seda ringipumbata.
Erütrotsüüdid sisaldavad aineid, mida nimetatakse aglutinogeenideks. Need võivad olla A või B. Kui nt vereülekandel puutuvad kokku ühenimelised aglutingeen ja aglutiniin (A+α või B+β), siis toimub aglutinatsioon e erütrotsüütide kokkukleepumine.
VEREGRUPP
I (0)
II(A)
III (B)
IV (AB)
Aglutinogeen
A
B
AB
Aglutiniin ?
αβ
β
α
Universaalne doonor – võib kõigile anda
Võib anda II ja IV
Võib anda II ja IV
Universaalne retsipient – ise võib kõigil saada; ei saa teistele anda.
Reesusfaktor – kui erütrotsüüdid sisaldavad valgulist D antigeeni, siis RH+ (reesus positiivne), kui ei sisalda, siis RH-

Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus

Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor

Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine
1 mm3 veres on 200 000 – 400 000 trombotsüüti e vereliistakut. Ülesandeks on verehüübimise tagamine. Inaktiivsest PROTROMBIINIST tekib tänu tromboplastiinile aktiivne TROMBIIN . Trombiin lõhustab suure FIBRINOGEENI molekuli FIBRIINI monomeerideks.

Leukotsüüdid,hulk, jaotus, nende ülesanded
1 mm3 veres on 6000- 8000 leukotsüüti. Jagunevad *granulotsüüdid (nt neutrofiilide fagotsüteerivad) *monotsüüdid – peamised valgulise päritoluga võõrvalkude töötlejad ja hävitajad *lümfotsüüdid – teostavad immunoloogilist kaitset. Toodavad antikehi võõrvalkude vastu ning ründavad otseselt haigustekitajast nakatunud või muutunud rakke.

Vere muutused kehalisel tööl
pH muutub happelisemaks -tõuseb piimhappe kontsentratsioon (anaeroobne oksüdatsioon). Vere viskoossus suureneb 10% või enam.

Vereloome.
Punases luuüdis tekivad erütrotsüüdid, trombotsüüdid ja granulotsüüdid.
*erütropoes
*leukopoes – 2-3 päeva
*trombotsütopoes – 10-11 päeva

Verevoolu maht- ja joonkiirus.
Verevoolu mahtkiirus – ml/sek või ml/min. Oleneb rõhust ja takistusest (vere viskoossus, veresoonte pikkus ja diameeter).
Verevolu joonkiirus – cm/sek. Vereringe oluline näitaja, mis näitab aega, mis kulub vormelemendi läbimiseks terves vereringes (üksikute vere osade liikumise kiirus).

Veresoonte perifeerne vastupanu.
Perifeerne vastupanu – st rõhk, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata.

Vererõhk , kuidas jaguneb, millest sõltub?
Rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas. Süstoolne ehk ülemine ja diastoolne e alumine vererõhk. Pulsirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahe. Vererõhk sõltub vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) ja perifeersest vastupanust (R). P= Q x R Lisaks mõjutavad vererõhku vanus, emotsionaalne seisund ja kehalise töö intensiivsus.

Arteriaalne pulss.
Arteriaalne pulss on süstoolse vererõhu tõusust tingitud rütmiline arterite seinte kõikumine. Iseloomustab vere liikumist veresoonkonnas.

Vereringe kapillaarides
Kapillaarid on väga peenikesed veresooned . Läbi nende seinte toimub ainevahetus vere ning kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult sa kapillaare. Kehalise töö korral suletud kapillaarid avanevad ning vere hulk suureneb – tööpuhune hüpereemia.

Vereringe veenides.
Veenides liigub veri südame suunas. Veenide seinad on õhemad kui arterite omad. Vere panevad liikuma kehalihaste kokkutõmbed (arterites panevad vere liikuma südamelihase kokkutõmbed). Vere liikumist soodustab rindkere imav toime – rõhk muutub suurtes veenides sisse- ja väljahingamisel . Ühesuunalise liikumise tagamiseks on klapid .

Kopsuvereringe .
Suur mahtuvus – elastsed sooned. Kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem e verevolu takistus on väiksem. Kopsude veresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust.

Veresoonte toonuse regulatsioon.
*Neurogeenne regulatsioon – piklikus ajus; veresooni ahendavad ning laiendavad närvid ?
*Reflektoorne regulatsioon – pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid .

Lümf ja lümfiringe
Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (B- ja T rakud ). Lümfis võivad esineda ka valgeliblede ülejäänud liigid.
Lümfotsüüte todavad põrn , harknääre e tüümus , mandlid .
1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine)
Toimub õhu (O2 ja CO2) vahetus väliskeskkonna ja kopsualveoolide vahel.
Sissehingamine – välimised roietevahelised ja sisemised kõhredevahelised lihased ning diafragma tõmbuvad kokku → rindkere sisene maht suureneb → kopsusisene rõhk langeb (madalamaks väliskeskkonna rõhust) → GAASID LIIGUVAD MADALAMA RÕHU SUUNAS
Väljahingamine – lihased lõdvestuvad → ruum muutub väiksemaks → rõhk tõuseb → õhk liigub välja (küllaltki passiivne protsess) Kui sügavamalt väljahingata, siis tõmbuvad kokku seesmise roietevahelised lihased ja kõhulihased .

Hingamismaht , hingamissagedus , kopsude minutiventilatsioon .

Surnud ruum ja selle tähtsus organismis
* Anatoomiline surnud ruum -
*Alveolaarne surnud ruum – õhk soojeneb, küllastatakse veeaurudega ja puhastatakse.

Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht)
• SISSEHINGAMISE e. HINGAMISMAHT (VT)
• INSPIRATOORNE RESERVMAHT(IRV)
• VÄLJAHINGAMISE e. EKSPIRATOORNE RESERVMAHT (ERV)
• JÄÄK - ehk RESIDUAALMAHT (RV)
• KOPSUDE ELULINE MAHTUVUS e. VITAALKAPATSITEET (VC)
Koosneb: – Hingamismaht – Sissehingamise reservmaht – Väljahingamise reservmaht
• FUNKTSIONAALNE JÄÄKMAHTUVUS (FRC)
Koosneb: – Väljahingamise reservmaht – Jääkmaht
• KOPSUDE ÜLDINE MAHTUVUS e. TOTAALKAPATSITEET

Vitaalkapatsiteet e. kopsu eluline mahtuvus, millest koosneb?
Kui palju üldse mahub .

Funktsionaalne jääkmaht, alveolaarõhu uuenemise koefitsient, selle parandamise võimalused

Gaaside partsiaalrõhk, selle tähtsus hingamisprotsessis
Gaaside partsiaalrõhk e osarõhk nt milline osa üldisest rõhust kuulub antud gaasile – see on võrdeline gaasi mahuga gaaside segus. Kui partsiaalrõhud saavad võrdseks, siis difusioon lõppeks.

Gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsukapillaarvere vahel.

Hapniku ja süsihappegaasi transport verega.
Hapniku transport – hapniku transpordib hemoglobiin. Üks hemoglobiini molekul seob endaga neli hapniku molekuli – tekib oksühemoglobiin . Oksühemoglobiini % iseloomustab vere hapniku transportimise võimet. Peamised tegurid, mis mõjutavad hapniku sidumist hemoglobiiniga on O2 ja CO2 osarõhud, temperatuur ja vere pH.
Süsihappegaasi transport – 80% on vesinikkarbonaatide koostises (peamiselt Na- ja K- soolad ), 10% hemoglobiiniga ning 10% lahustunud kujul.
10.Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid
100 ml veres 20.4 ml O2. Sõltub O2 ja CO2 osarõhkudest, temperatuurist ja vere pH.
11.Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus.
12.Hingamise muutused kehalisel tööl.
• Kopsude ventilatsiooni tõus
• Vere hapnikumahtuvuse tõus
• Maksimaalne hapniku tarbimine
• Anaeroobne lävi (4 mmol/l, 160 – 175 lööki
minutis)
13. Hapnikuvõlg .
Juhul

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Pr22nik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Füsioloogia - veri, vereringe, hingamine

Kordamisküsimuste vastused 1. Südame anatoomilised näitajad ja funktsioon Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund. Võib kaaluda 250-350 grammi, umbes rusikasuurune, asetseb eesmises keskseinandis, 2/3 keha keskteljest vasakul pool, 1/3 paremal. Südamepõimik on suunatud tahapoole üles ja paremale; südame tipp alla, ette vasakule. Eristatakse kahte pindmikku: tagumine alumine vahelihasmine pindmik ja eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik. 2 koda ja 2 vatsakest. Nende vahel koja-vatsakese klappid ja kõõluskeelikud. Enne aorti ja kopsutüve asetsevad poolkuuklappid. Südamesse suubuvad.... paremasse kotta: pärgurge, ülemine ning alumine õõnesveen (keha venoosse vere). Vasakusse kotta: 2paremat+2vasakut kopsuveeni (arteriaalne veri). Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev vere ühesuunaline ringlus

Füsioloogia

docx

Inimese f�sioloogia I KT kordamisk�simused vastustega

ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varas

Inimese anatoomia ja füsioloogia

docx

Inimese füsioloogia I KT

ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa

Bioloogia

doc

Hingamiselundkond

Hingamiselundkond. Hingamiselundkond elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat. · Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu

Bioloogia

docx

Füsioloogia konspekt eksamiks

Asukoht: reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohas Mehel läbivad seda: kusiti Naisel läbivad seda: kuisti ja tupp Rinnanääre ehk piimanääre (MAMMA): Erilaadselt arenenud nahanääre, mille talitlus on seotud suguelunditeha Areneb suguküpsusperioodil Näärme keskel rinnanibu Piimajuhad Urogenitaaldiafragma ehk kusesuguvahe on vaagnapõhja eesmine osa Vaagnadiafragma ehk vaagnavahe on vaagnapõhja tagumine osa FÜSIOLOOGIA Südame ja vereinge füsioloogia Südame ehitus: 4 kambriline Jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks - vasakuks (arteriaalne) ja paremaks (venoosne); pole omavahel ühendatud Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid Atrioventrikulaarklapid avanevad ainult ühtepidi - kodadelt vatsakeste suunas; kui klapid lasevad verd tagasi siis on tegemist klapipuudulikkusega Vasaku koja ja vatsakeste vahel on kahehõlmaline ehk bikuspidaal- ehk mitraalklapp (valva mitralis)

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Vereringeelundkond. Immunsüsteem. Hingamiselundkond

Vereringeelundkond : veri, veresooned ja süda. Südame ehitus · Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga. Mis vähendab hõõrdumist. · Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit 2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse. · Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse. · Vasakus vatsakeses on kõige paksemad lihased, kuna peab tervesse kehasse verd pumpama. · Süda töötab rütmiliselt o Kodade kokkutõmme o Vatsakeste kokkutõmme o Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme südamelöök · Süda söötab automaatselt kogu elu. Elektrokardiogramm EKG südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutis. Parem koda

Bioloogia

docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.  Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline.  Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.  Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s

Kategoriseerimata

docx

Kordamisküsimused südame-veresoonkonna kohta

1. Mis on südame-veresoonkonna ülesandeks? Too välja 5 erinevat nüanssi! Ainevahetus, humoraalne, temperatuuri regulatsioon, kaitsereaktsioonid Tagada pidev vere ja lümfi liikumine kanda edasi hapniku ja toitaineid ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine mitmesugused kaitsefunktsioonid hurmoraalne regulatsioon erinevate kehaosade temperatuuri regulatsioon 2. Mis veresooni läbib veri oma teekonnal arteritest veenideni? Nimeta 3 erinevat peenemat veresoont verevoolu järjekorras! Arterioolid - Kapillaarid - Veenulid 3. Mis on arterite peamiseks ülesandeks? Kanda verd elundi poole 4. Mis on veenide peamiseks ülesandeks? Vere voolamine elunditest südame suunas 5. Millistest kudedest koosnevad arteri kolm kesta? Elastne ja kohev sidekude, silelihasrakkudest, lihaskude. Arterioolid, veenulid ja kapillaarid. 6. Mis tähtsus on kollateraalidel ja anastomoosidel? Nende tõttu säilib elundi verega varustatus ka juhul, kui mõni arteritest on

Inimese anatoomia

Rohkem sarnaseid