Konspekt (1)

• Id ("Miski") on isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus . Id on samastatav bioloogiliste tungidega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus .
  

• Ego ("Mina") on isiksuse keskus, mis tegeleb adekvaatse suhtlemisega , tajumise , tõlgendamise ja tegutsemisega. Ego on puhver Idi ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist. Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda. Ego kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi lükata. Ego otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada.
  

• Superego ("Ülimina") on sisemine kultuurinormide ja -väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt inimestelt. Superego kujuneb välja kõige hiljem, asendades vanemate kontrolli enesekontrolliga.
  

• patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus ;
  
• inimeste osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik ja neile tuleb anda katse kohta teavet;
  
• vabatahtlik osalemine katses peab põhinema informeeritud nõusolekul;
  
• katsed ei tohi inimesi kahjustada.
  

• Kasvamine- füüsiline areng
  
• Küpsemine- väljakujunemine, füüsiline ja vaimne.
  

• Rakukehast- keskel enamasti on tuum
  
• Dendriididest- lühikesed ja hargnevad nende kaudu saabubimpilss närvirakku
  
• Akson- viib info välja lihastesse, närvisüsteemi või organitesse
  
• Sünaps- neuronitevaheline kontaktkoht, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile- sünaptiline ülekanne
  

• Kesknärvisüsteem- pea-ja seljaaju , mis kontrollib kogu elutegevust seal hulgas ka teiste närvissteemi osade tööd
  
• Piirdenärvisüsteem- moodustavad pea-ja seljaajust väljuvad närvid, mille ülesanne on reguleerida liikumiselundite tööd (motoornesüsteem) ja saada infot välismaailmast ( sensoorne süsteem)
  

• Sümpaatiline süsteem- aktiveerub ohu-või stressisituatsioonis , kasutades energiat ja teisi keharesursse. Pupillid laienevad , hingamine kiireneb , südametöö kiireneb, vererõhk tõuseb, seedeelundkonna töö aeglustub.
  
• Parasümpaatiline süsteem- viib organismi rahulolekusse, taastades varusid ja tasakaalu.
  

• Suuraju - 70% moodustub peaaju mahust, parem ja vasak pool, ajukoor - 3mm paksune kiht suuraju peal, ajurakud juhivad inimese kehalist ja vaimset tegevust, seal asuvad kuulmis , nägemis, maitsmis haistmis ja kõnelemiskeskused, mälu- iinfo säilitamine meenutamine ja kasutamine.
  
• Keskaju- suhteliselt väike, edastab infot suurajust seljaajju, vastutab keskaju lihaste pingeseisundi säilitamise eest. See on automaatsete liigutuste keskus, optiliste ja akustiliste orienteerumisreflekside keskused. Aju eri osadest tulevad impulsid kantase üle lihastesse.
  
• Vaheaju- Koosneb ajukoorealusest tundlikkuskeskusest ja hüpotalamusest. Tundlikkuskeskuse saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulenev informatsioon ajukoorde. Hüpotalamus kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteem, samuti emotsioone, valu jms. ainevahetuse, paljunemise, eristamise keha temp keskused.
  
• Piklikaju - ühendab peaaju seljaajuga piklikajus on mitmed tähtsaid keskuseid, mis reguleerivad meie tahetele allumatut tegevust, juhib hingamist ja südametegevust, seedimis- ja osa kaitserefleksidest. Neid keskusi vigastades võib inimene surra.
  
• Tagaaju koosneb väikeajust ja ajusillast. Ajusilla ülesanne onreflektoorne tegevusja närviimpulsside ülekanne. Väikeaju kordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus.
  
• Otsaju - koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ümbritsevast poolkerast.
  

• Otsmikusagar- liigutuste planeerimine , teostamine ja kontroll
  
• Kiirusagar- naha-ja lihastundlikkus
  
• Oimusagar - kuulmine
  
• Kuklasagar- nägemine
  

• Toidetakse tilgutitega
  
• Jälgitakse inimese toitumist
  
• Teraapia ka pereliikmetele
  
• Esimene samm on alati teadvustamine.
  

• Alanenud meeleolu Kerge depr . 2ps ja 2 ls
  
• Energia vähenemine Mõõdukas depr. 2ps ja 3-4ls
  
• Huvi ja elurõõmu kadumine Raske depr. 3ps ja 4 ls
  

• Füsioloogilised vajadused- nendeta inimene elada ei saaks nt. Vesi, toit, hapnik
  
• Psühholoogilised vajadused- uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus, oluline inimese üldise heaolu jaoks
  
• Sotsiaalsed vajadused- inimene omandab tavaliselt kultuuriga . Eneseteostus antud kultuuris tunnustatud viisil.
  

• Pöidla hõõrumine teiste sõrmede vastu tähendab tavaliselt raha ootust.
  
• Ristatud sõrmed väljendavad aga pettust või nördimust, vastupidiseks sellele tähendavad aga harali pöidlad jaatavat märguannet.
  
• Juhul, kui pöidlad paistavad välja tagumistest püksitaskutest, siis püüame varjata oma tegelikku seisundit.
  
• Rinnal ristatud harali pöialdega käed tähendavad eitavat suhtumist või kaitseasendit, samuti üleolevat suhtumist.
  
• Valetaja puudutab tihtipeale kätega nägu, püüdes katta suud, silmi või kõrvu.
  
• Suu juurde pannakse käsi seetõttu, kuna aju annab alateadvuses märku keelele tulevaid luiskesõnu takistada.
  
• Samas, kui kuulaja katab teie rääkimise ajal oma suu, siis kahtlustab ta teie jutu tõesust.
  
• Ka nina puudutamine on valetamist tähendav. Luiskamise ajaltekitavad meie ninas paiknevad närvid sügelustunde, mispärast me peame oma nina sügama, vastu oma tahtmist.
  
• Valetaja hõõrub oma kõrvu seetõttu, et püüame vältida vale kuulmist . Sama põhimõte on sõrmeotsaga kõrvas urgitsemine ning kõrvanibu venitamine.
  
• Kui inimene sügab oma kaela, tähendab see seda, et ta kõhkleb ning on ebakindel.
  
• Erutuse korral suurenevad inimese pupillid võrreldes tavalisega neli korda.
  
• Tigedas meeleolus tõmbuvad aga meie silmaterad kokku
  
• Juhul, kui inimesel on midagi varjata, siis ei lase ta endale silma vaadata, kartes, et temast nähakse läbi.
  

• Lähedus – ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte.
  
• Suletus – tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Subjektiivsed kontuurid – kujundi moodustamisel tajume selliseid kontuure, mida tegelikult pole.
  
• Sarnasus – ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvi, suuruse ja paiknemise alusel.
  
• Hea jätk – kui joone kõverus teatud punktis ei muutu (nt ei katke) või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna.
  

Taju peamised omadused:

• Püsivus e konstantsus – inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte.
  
• Valivus e selektiivsus – objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pöörame rohkem tähelepanu. Nt inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule. Valivus võib oleneda ka tajuja vanusest või soost.
  
• Mõtestatus – inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte/nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte. Kui tajutava objektiga pole varem kokku puututud ega teata selle kohta midagi, siis ei suudeta tavaliselt seda objekti ka määratleda ega kasutada.
  

Tähelepanu

Tähelepanu omadused on:

• maht – objektide hulk, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul. Tähelepanu pole piiramatu mahuga, sekundi murdosa vältel võib ta hõlmata vaid 5-9 objekti. Seetõttu ei saagi me kõike korraga märgata.
  
• jaotuvus – tähelepanu saab samaaegselt jaotada mitme objekti või tegevuse vahel, see võib olla edukas juhul kui need objektid/tegevused on omavahel seotud. Nt kui autojuhtimine on selge, siis võime vabalt jälgida ka liiklust . Seostumatute tegevuste korraga sooritamine osutub raskeks või isegi võimatuks. Nt ei suuda me autot juhtides ajalehte lugeda.
  
• koondamine – mõeldakse tähelepanu keskendumist ühele objektile/tegevusele. Eri tegevused eeldavad seda erineval määral. Nt nõuab matemaatikaülesannete lahendamine ilmselt suuremat keskendumist kui telereklaamide vaatamine.
  
• püsivus – täiskasvanu suudab hoida tähelepanu antud objektil/tegevusel tavaliselt 15-20 minutit, siis kaldub see kõrvale. Väikelastel püsib tähelepanu ~5min. kui on käsil huvitav tegevus, püsib tähelepanu kauem.
  
• ümberlülitatavus – me saame tahtlikult oma tähelepanu ühelt objektilt /tegevuselt teisele üle kanda. Kergemini lülitub tähelepanu uutele ja huvitavatele asjadele. Kui käsilolev tegevus meid väga köidab, on ümber lülituda raskem.
  

• tugevus – valjud helid, ere valgus, intensiivsed värvid;
  
• suurus – suur plakat , pealkirjad raamatutes, ajakirjades ja ajalehtedes;
  
• kontrast – pikakasvuline inimene lühikasvuliste seas või vastupidi;
  
• liikumine – liikuvad reklaamid ;
  
• kordumine – kedagi pidevalt nähes hakkame talle tähelepanu pöörama;
  
• uudsus – õpetaja uus soeng .
  

Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest.

Aistingu teke

• retseptoritest e tundenärvilõpmetest – võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks;
  
• närvikiududest – mis toimetavad närviimpulsse edasi;
  
• vastavatest peaaju piirkondadest – kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine.
  

• Vikerkest paikneb silmamuna soonkesta eesosas . Tema värvus sõltub pigmendi hulgast. Vikerkest neelab valgust ja mida vähem on pigmenti, seda rohkem pääseb valgus läbi, st seda halvemini kohanetakse ereda valgusega.
  
• Silmaava e pupill reguleerib valgusvoo tugevust. Hämaras valguses muutub ta suuremaks ja eredas valguses aheneb.
  
• Lääts koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Seda tagab läätse kumeruse muutlikkus. Nt kui inimene vaatab kaugel asetsevaid objekte, siis on lääts õhuke (pingul), lähedal paiknevate objektide vaatlemisel aga kumeram. Läätse kuju muutub teda ümbritseva ripskeha kokkutõmbumisel ja lõdvenemisel.
  
• Võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud : umbes 120 miljonit kepikest ja umbes 6 miljonit kolvikest. Kepikesi on vaja hämaras nägemiseks ja kolvikesi värvuste nägemiseks. Valguse suhtes kõige tundlikumat võrkkesta osa nim kollatähniks. Võrkkestas asub valgustundlikkuseta pimetähn, mille juurest väljub nägemisnärv.
  

• Kuulmine
  

• Maitsmine ja haistmine
  

• Kompimine ehk puudutamine
  

• adaptatsioon e ärritajaga kohanemine;
  
• kompensatsioon e ühe aistinguliigi korvamine teisega;
  
• sünesteesia e ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel.
  

• Tahtmatu meeldejätmine – palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde. Sageli jääb omandatu kauaks meelde. Kuid tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne, seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi.
  
• Tahtlik meeldejätmine – toimub palju süsteemsemalt. See nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku meeldejätmise tingimus on kordamine.
  

• Objektiivne korrastatus – esitatakse materjal juba korrastatud kujul (nt õpetaja esitab mitmeks osaks jaotatud tunnikonspekti). Tuleb meeles pidada- mis ühe meelest on korrastatud, ei pruugi teise meelest seda olla.
  
• Subjektiivne korrastatus – inimene ise võib luua mõttelise süsteemi. Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist nö oma sõnadega esitamist (nt ümberjutustused, õpikuteksti konspekteerimine ).
  

• info muutub lühemaks ja lihtsamaks;
  
• kaovad detailid ja meeles püsib vaid “peamine”;
  
• tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub);
  
• ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad;
  
• info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul);
  
• loogikavastane info ununeb;
  
• juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid;
  
• mõni teema muutub valdavaks.
  

• unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata);
  
• kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu).
  

• Proaktiivne interferents – varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule. Nt esimene koolipäev ja esimene armumine inimesel on tavaliselt paremini meeles kui hilisemad samalaadsed sündmused.
  
• Retroaktiivne interferents – mõeldakse uue info segavat mõju varasemale infole (varasem info ununeb uue mõjul).
  

• Äratundmine – tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Nt valikvastustega KT-s ette antud teatud hulk vastuseid, kui oleme eelnevalt õppinud, siis ei tohiks nende hulgast õige vastuse äratundmisega probleeme tekkida.
  
• Meenumine – materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed.
  
• Meenutamine – eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. Nt esineb eksamitel sageli olukordi , kus õpilasel on õpitud, aga ta ei suuda kuidagi meelde tuletada. Siinkohal aitaks, kui tema tähelepanu suunatakse hetkeks muudele asjadele.
  

• Anterograadne amneesia – (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut.
  
• Retrograadne amneesia – (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust.
  

• Liigmälu – (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist.
  
• Vaegmälu – (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos.
  

• tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos;
  
• tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi.
  

• E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust:
  
  • Harjutamisseadus – harjutamine e kordamine teeb õppimise edukaks.
    
  • Efektiseadus – kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on vastupidi.
    

• B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne.
  

• uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihti selle ühekordsest nägemisest (ei pea kordama , harjutama);
  
• nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord;
  
• uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta;
  
• uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Seejuures piisab tagajärgede ettenägemiseks ka n-ö kaasaelavast kogemusest: nt seades end mudelisiku (eeskujuks oleva isiku) asemele, saadakse aru, mis võib sellise käitumisega kaasneda.
  

• Märkamine – käitumismudeli omandamine eeldab antud mudeli ja selle oluliste külgede tähelepanemist, kusjuures kergemini märgatakse niisuguseid käitumisviise, millest ollakse huvitatud.
  
• Meeldejätmine – Märkamine on kergem siis, kui see inimest köidab. Mõnda käitumisviisi tuleb teadlikult õppida. Raskemini ülevõetava käitumismudeli korral luuakse sellest algul üldine ettekujutus, jälgitakse, millistest osadest see koosneb, ja seejärel üritatakse need üksikosad meelde jätta. Nt toimitakse matemaatikas mitmeastmeliste tekstülesannete lahendamisel.
  
• Reprodutseerimine e taastamine – uue käitumisviisi omandamises on oluline koht praktiseerimisel, sest keerukamad toimingud ei tarvitse kohe õnnestuda, ja tagasisidel, mis võimaldab avastada vigu. Nt palub matemaatika õpetaja õpilasel ülesande lahenduskäigu tahvlile kirjutada. Nii on kohe näha, millises ülesande osas esineb ebatäpsusi.
  
• Motivatsioon – mudelit rakendatakse e jäljendatakse tavaliselt siis, kui võib eeldada, et sellega kaasneb mingisugune tasu – kas teiste- või enesepoolne kinnitus . Mudelite jäljendamisele avaldab peamiselt toimet enesekinnitus : enne mingi käitumisviisi rakendamist kaalub inimene selle sammuga võimalikke positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Lisaks motiveerib inimest tegevuse tulemuslikkus: kui tagajärjed vastavad ootustele/nõudmistele, siis on see omakorda tugevdavaks enesekinnituseks.
  

BINET-SIMONI TEST

INTELLIGENTSUSKVOOT