Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid
Erkki Eeessaar
Sissejuhatus 2
1Osoonikiht 4
1.1Osoonikihi iseloomustamiseks kasutatavad mõõtühikud 4
1.2Osoonikihi keemiline tasakaal 4
1.3Osooni liikumine atmosfääris 7
1.4Osoonikihi hõrenemist hoogustavad katalüsaatorid 7
1.4.1Lämmastikuühendid 7
1.4.1.1Lämmastikuühendite osoonikihti mõjutavad keemilised reaktsioonid stratosfääris 8
1.4.2Klooriühendid 9
1.4.2.1Klooriühendite osoonikihti mõjutavad keemilised reaktsioonid stratosfääris 11
1.4.3Broomiühendid 11
1.4.4Fluor stratosfääris 12
1.4.5Stratosfääri niiskusesisalduse kasv 12
1.4.6Aerosoolisisalduse kasv stratosfääris 13
1.4.6.1Osoon ja aerosol 14
1.5Lennuliikluse mõju osoonikihile 14
2Osoonikihi jälgimine 16
2.1Osoonikihi jälgimise tehnika ja metoodika 16
2.2Osoonikihi jälgimise ajalugu 18
2.3Osoonikihi ja seda kahjustavate ühendite seire Eestis 19
3Osoonikihi olukord 21
3.1Osoonikihi olukord väljaspool polaaralasid 21
3.1.1Osoonikihi olukord Skandinaaviamaade ja Eesti kohal 22
3.2Osoonikihi hõrenemine ja osooniaugu tekkimine polaaralade kohal 23
3.2.1Polaaralade osooniaugu keemiline teooria 23
3.2.2Polaaralade osoonikihi olukorra sõltuvus atmosfääri dünaamikast 24
3.2.3Osoonikihi olukord polaaralade kohal 24
3.3Osoonikihi paksuse sõltuvus päikese aktiivsusest 27
3.4Osoonikihi tulevik 27
4Meetmed osoonikihi kaitse 29
4.1Osoonikihi taastamine 29
4.2Rahvusvahelised meetmed osoonikihi kaitseks 30
4.3Freoonide asendamine ja vältimine 32
5Kokkuvõte 34
6Kasutatud materjalid 35
7Bibliography 36

Sissejuhatus


Maailmas süvenevad globaalprobleemid . Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad nad oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultravioletkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas . Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks . Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta. Kuna keskonnaprobleemid on üheks minu huvialaks, siis olen ma mitmete aastate vältel kogunud materjale muuhulgas ka osoonikihi olukorra ja seda puudutavate probleemide kohta. õnneks on viimasel ajal seda teemat Eestis ka küllalt sageli puudutatud. Nendest allikatest sain suurt abi antud referaati koostades. Värskete osoonikihti puudutavate andmete saamisel oli suureks abiks ülemaailmne arvutivõrk internet .
  • Osoonikiht


    Osoon (kreeka keeles ozün - lõhnav ehk trihapnik ) on hapniku allotroopne modifikatsioon O3. Ta tekib siis , kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. 1785 aastal tähendas hollandi teadlane Martin van Marum elektrostaatilise masina töötamisel mingit erilist värskendavat lõhna. "Elektri lõhn " oli ühtlasi tugev oksüdeerija . Sedasama märkasid ka teised elektrimasinaga eksperimenteerijad. 55 aasta pärast , seega 1840 a. täheldas saksa päritolu rootsi keemik Christian Schönbein hapniku omaduste muutumist elektriväljas. Ta jõudis järeldusele , et tegu on uue seni tundmatu gaasiga ja nimetas selle osooniks.
    K. Eerme (1992) andmeil on osooni olemasolu atmosfääris teada 1923 aastast. Siis avastati meteooride jälgede uurimisel umbes 50 km kõrgusel paiknev suhteliselt kõrge temperatuuriga kiht, mida nüüd tuntakse stratopausina.(lisa 1) Sellise temperatuuri ainus mõistlik seletus oli teatava osoonihulga olemasolu stratosfääris. Temperatuuri tõusu stratosfääris põhjustab nähtava ja infrapunase kiirguse neeldumine osoonikihis. Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk " trihapniku " kiht. See kiht moodustab osonosfääri, kuhu on koondunud osooni põhimass ning valitseb happer tasakaal osooni tekkimise ja lagunemise vahel. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni. Samas on õhus osooni äärmiselt vähe (looduslikes tingimustes maapinna lähedal 10-6 - 10-7 mahuprotsenti. E.Kyrö (1993) andmeil on stratosfääris osooni 5-10 korda rohkem, kui maapinnal.Tema hulk hakkab kiiresti kasvama tropopausis (umbes 10 km kõrgusel). "Suurim osooni kontsentratsioon (kuni 300 ģg/m3) on 20-26 km kõrgusel. Seal on osooni sisaldus kuni kuni 1000 ppb (osakest miljardi osakese kohta). Osoonikihi paksus on seal normaaltingimustele taandatult 0,2 - 0,7 cm. Edasisel kõrguse suurenemisel osooni hulk väheneb ja kõrgemal kui 60 km leidub teda väga vähe ." (EE nr. 7 1994, lk 110).
  • Osoonikihi iseloomustamiseks kasutatavad mõõtühikud


    Osooni koguhulka atmosfääris iseloomustatakse kokkuleppeliselt atmosfääri sentimeetritega, see on osoonikihi paksusega , kui kogu osoon oleks taandatud merepina tasemele normaalrõhule. Keskmiselt on osoonikihi paksus 0,3 cm lähedal. Ilma komata arvude saamiseks kasutatakse viimasel ajal sagedamini 1000 korda väiksemaid, nn. Dobsoni ühikuid (DU-Dobson Unit).
    H.Kariku(1993) andmeil moodustaks kogu atmosfääris olev osoon normaaltingimustel maapinnale kokku kogutuna 3-5 mm paksuse kihi. E.Kyrö(1993) andmeil võtaks õhuhapnik samadel tingimustel enda alla 5,5 km ja kogu atmosfäär 8,8 km paksuse ala.
    E.Kyrö (1993) sõnul kasutatakse lokaalsete osooni kontsentratsioonide avaldamisel tavaliselt osooni osarõhu mõistet. Osarõhu mõõtühikuks on millipaskal (mPa). ühele millipaskalile vastab osooni kontsentratsioon 20 ģg/m3. Maapinnal on osooni tüüpiline osarõhk 3-4 mPa. See number võib muutuda saastetsoonide keskustes. Osoonikihis on osooni osarõhk maksimaalselt kuni 5 korda suurem kui maapinnal , see on 15-20 mPa ehk 300 - 400 ģg/m3.
  • Osoonikihi keemiline tasakaal


    Osoon moodustub atmosfääris fotodissotsiatsiooni käigus hapniku molekulidest. Hapniku molekul O2, neelanud sobiva suurusega kvandi (ėmolekuliga , moodustades osooni O3 molekuli.
    Ülal kirjeldatud osooni sünniprotsess ei toimi E.Kyrö(1993) sõnul madalatmosfääris (0-10 km) kõrgusesl, sest vastava lainepikkusega (ė O + O lainepikkus on väiksem kui 243nm (1)
    Equation 1
    O+ O2 +M -> O3 +M M=N2 või O2 (2)
    Equation 2
    O3+ hv -> O2 + O lainepikkus on väiksem kui 1200nm (3)
    Equation 3
    O2 + O -> O2 + O2 (4)
    Equation 4
    Ultraviolettkiirgus seab endale ise atmosfääris tõkke ette. Kuna osooni hävimisel ( reaktsioon 3) , neeldub ka nähtavat ja eriti intensiivselt lähiinfrapunast kiirgust moodustub umbes 50 km kõrgusel suhteliselt kõrge temperatuuriga (üle 0 kraadi) kiht. Eerme(1993) sõnul langevad temperatuuri negatiivsed hälbed stratosfääris kokku negatiivsete hälvetega osooni kontsentratsioonis. Selline kiht on otsekui suur atmosfääri soojusreservuaar. Arvatakse, et sel kihil peaks olema kaaluv sõna kaasa rääkida atmosfääri protsessides, eriti üldises tsirkulatsioonis. Eerme(1993) andmeil oletatakse, et energia jäävuse seaduse kohaselt peaksid stratosfääris toimuvad temperatuuri muutused mõjutama naabersfääre - troposfääri ja mesosfääri , mis omakorda võib kaasa tuua muutusi kliimaprotsessides.
    E.Kyrö(1993) sõnul jõuti 1960 ndatel aastatel järeldusele, et kui toimuksid vaid Chapmani reaktsioonid , oleks osoonikiht 50-60% tihedam kui ta pikkaajaliste vaatluste põhjl tegelikult on. Uurijad olid veendunud, et esineb veel mingi täiendav osooni hävimise mehhanism. M. Chanini (1993) andmei väideti, et vesinik ja selle oksiidid toimivad osooni hävimisel katalüsaatoritena. Kuni 80% osoonikihi lagunemisest toimub katalüsaatorite kaasabil.
    X + O3 -> XO + O2 (5)
    Equation 5
    XO + O -> X + O2 X- H või OH (6)
    Equation 6
    kokku O + O3 -> O2 + O2 (7)
    Equation 7
    Kuna reaktsioonis 6 moodustub katalüsaator X üha uuesti võib üha uute osoonimolekulide hävimise protsess alata tuhandeid või isegi sadu tuhandeid kordi järjest. Protsess kestab seni, kuni X moodustab mingi teise ainega püsiva ühendi.
    Sirkka Liisa Kaupinen (1991) esitab järgmise reaktsioonitsükli.
    O3 + hv -> O + O2 (8)
    Equation 8
    O + H2O -> 2OH- (9)
    Equation 9
    Osooni molekuli fotodissotsiatsioonil (8) vabanenud hapniku aatom reageerib vee molekuliga (reaktsioon 9) ning sünnib hüdroksüülradikaal. See reageerib omakorda kõigi atmosfääris olevate molekulidega , puhastades niimoodi atmosfääri. See reaktsioon destabiliseerib osooni ja hapniku vahelist tasakaalu, sest , sest OH reageerib ka osooni molekuliga. Sellised reaktsioonid toimuvad põhiliselt stratosfääri alaosas. K. Eerme (1993) andmeil on viimasel ajal hakanud tõusma stratosfääri ja mesosfääri niiskusesisaldus .
    Kuid on leitud ka mitmeid teisi katalüsaatoreid. Neist tähtsamad on lämmastik ja selle oksiidid N,NO,NO2 ning halogeenide ühendid Br, BrO , Cl, ClO. Kõik need katalüsaatorid toimivad reaktsioonide 5 ja 6 kohaselt. Näiteks:
    NO + O3 -> NO2 + O2 (10)
    Equation 10
    NO2 + O -> NO + O2 (11)
    Equation 11
    kokku O + O3 -> O2 + O2 (12)
    Equation 12
    Selline looduslik osooni hävimine on alati olemas ning ta vaid tasakaalustab osooni tootmist. E.Kyrö(1993) andmeil , pääsesid katalüsaatorid varem stratosfääri peamiselt maapinnal paiknevaist looduslikest allikatest. Kõigile nendele katalüsaatoritele on iseloomulik see , et nad on pikaealised ning ei hävi aastatepikkusel matkal läbi troposfääri. Tavaliselt moodustab katalüsaatori sisaldus vaid tuhandiku osooni hulgast.
    Vesiniku ja selle oksiidide peamine lähteaine on S. Kauppineni (1991) andmeil veeaur ja metaan . R. Sepa (1994) sõnul on lämmastikradikaalid pärit N2O -st , mis on maapinnal toimuvate mikrobioloogiliste protsesside toode. Nened looduslikuks allikaks on ka äike , metsatulekahjud ja merepind( päikesekiirgus avaldab mõju merevees olevatele nitrit jm ioonidele). M.Chanini(1993) andmeil on kloori ainus märkimisväärne looduslik lähteaine ookeanide klorometaan ( CH3Cl ). Broomi looduslik allikas on ookeanide auramisel tekkiv metüülbromiid.
    Tänu inimtegevusele, näitavad kõigi eelmainitud katalüsaatorite kontsentratsioonid atmosfääris kasvutendentsi. Kui osoonikiht õheneb siis jõuab maale lühilaineline ultraviolettkiirgus, mis põhjustab inimesel nahavähki ja katarakti. Ultraviolettkiirgus hävitab nukleiinhappeid ning pidurdab rakkude paljunemist, muudab DNA struktuuri ja vähendab põllusaaki. Viimastel aastatel on paljudes riikides täheldatud nahavähki haigestumise suurenemist , mis on tingitud osoonikihi hõrenemisest ja ultraviolettkiirguse jõudmisest Maale. Teatavasti põhjustab 300-400 nm lainepikkusega ultraviolettkiirgus päevitust ja D-vitamiini teket, lühema lainepikkusega kiirgus aga kutsub esile rakkude hävinemise.
  • Osooni liikumine atmosfääris


    E.Kyrö(1993) andmeil on osoon stratosfääris suhteliselt pikaajaline ühend. Seetõttu mõjutab atmosfääri dünaamika (tuuled) otsustavalt osooni jagunemist atmosfääris. Kõige enam tekib osooni atmosfääris ekvaatori läheduses, kust stratosfääri õhuringlus kannab osoonirikka õhu pooluste suunas. "Tsirkulatsioon mõlemal poolkeral on teineteisest peaaegu sõltumatu. Nõnda kujuneb välja olukord, kus ekvaatori läheduses on osoonikihi paksus vaid 250 - 280 Dü , polaaraladel aga tublisti rohkem" (Eerme 1992,lk.9) Tuultesüsteem, mis kannab osooni ekvaatorilt poolustele on E.Kyrö(1993) andmeil 10-30 km. kõrgusel isosfääris (lisa 1). Voolus on tugevam talveperioodil, kui ekvatoriaalsete alade ja pooluste temperatuurierinevused on suured. See põhjustab looduslikult polaaraladel talve lõpul ja kevade algul tavatult kõrgeid osooniarve. "Polaaaraladel on atmosfääris kõige rohkem osooni talvel (2*10-6 mahu % ) ja kevadel (kuni 7*10-6 mahu%)" (EE nr. 7 1994,lk. 110). Suvel soojusvahetus ekvaatori ja polaaralade vahel nõrgeneb. Looduslikult on kõige õhem osoonikiht sügisel ( põhjapoolkeral septembris, oktoobris ). Seega on osoonikihi paksuses ka suured sessoonsed erinevused. K.Eerme(1992) andmeil oleks juhul, kui ei toimuks antropogeensete saasteainete emissiooni, hilistalvel polaarjoone taga osooni sisaldus osoonikihis keskmiselt 450 Dü ja sügisene 280 Dü. Meie laiuskraadidel on osoonikihi paksus üldiselt korralik ja osoonikihi paksus on vahemikus 315 -430 Dü. Aasta sees on üsna tähelepanuväärne igapäevastest meteoroloogidest ilmingutest tulenev suur osoonikihi paksuse muutus. Tõusvad õhuvoolud õhendavad osoonikihti. Troposfääri satub osoonivaesem õhk. Sünnivad osoonimadalad ja selle ümber tekivad kõrgema osoonisisaldusega alad. Sellega seoses võib teatud paikades väheneda osoonikihi paksus päeva jooksul kuni poole võrra. Niimoodi tekivad miniosooniaugud.
    Tuleb öelda, et eelöeldu kehtib ka suhteliselt terve osoonikihi kohta. Paisates õhku erinevaid kasvuhooneeffekti tekitavaid saasteaineid võib inimkond mõjutada keskatmosfääri tuultesüsteemi ja selle kaudu ka osooni liikumise dünaamikat.
  • Osoonikihi hõrenemist hoogustavad katalüsaatorid

  • Lämmastikuühendid


    U.Veismanni(1992) andmeil tulid 1971 aastal Harold Johnson (USA) ja Paul Crutzen (SLV) teineteisest sõltumatult järeldusele, et lämmastiku ühendid (N2O, NO ja NO2) lagundavad osooni.
    78,09% atmosfääri koostisest moodustab gaasiline lämmastik N2 . Teisi lämmastikuühendeid sisaldab õhk tavaliselt ülivähe. NO2 esineb õhus alati koos lämmastikoksiidiga NO. Sageli käsitletakse neid ühiselt ja tähistatakse NOX . "NO2 on pruun lämmatava lõhnaga väga mürgine gaas, keemiliselt tugev oksüdeerija, mis kuulub kasvuhoonegaaside hulka "( Sepp 1994,lk. 4). Siiski annab ta T. Frey (1993) andmeil kogumõjust kliima soojenemisel 4%. Looduslikult lendub lämmastikku õhku looduslikest aineringetest. Selle ringkäigu vaheproduktidena eraldub õhku ka ammoniaaki ja dilämmastikmonooksiidi N2O. R. Sepa (1994) andmeil tekib mikrobioloogilistel protsessidel vabanenud ammoniaagist ja dilämmastikmonooksiidist edasiste muundumiste käigus lämmastikdioksiid NO2 . NO2 looduslikuks allikaks on ka äike ja metsatulekahjud.
    Samas satub väga palju lämmastikühendeid atmosfääri tänu inimtegevusele. Johnson ja Crutzen pidasid nende ühendite atmosfääri sattumisel silmas reaktiivlennukeid. Lennukimootoritest paiskuvad lämmastiku oksiidid otse tropopausi ja stratosfääri alaossa. Samamoodi süüdistatakse osoonikihi lõhkujatena veel tahkekütusrakette ja lämmastikväetisi. R.Sepa(1994) andmeil soodustab inimene lämmastiku eraldumist pinnase kultiveerimisega ja kergesti lagunevate lämmastikuühenditega väetamisega. See aga põhjustab N2O, NO2 kontsentratsiooni kasvu atmosfääris." Lämmastikväetistega väetamine on saavutanud väga suure ulatuse . 1905. aastal toodeti lämmastikväetisi maailmas 0,4 miljonit tonni , 1960. aastal 9 miljonit tonni ,1980. aastal 54 miljonit tonni ja 1985. aastal 75 miljonit tonni." (EE nr. 6 1992,lk. 11). Maapinnast pärit lämmastikdioksiidi hulka mõjutab ka taimkate ,selle koosseis , pinnase iseloom ja niiskus. Inimene mõjutab neid komponente põllumajanduse kaudu , vabastades niimoodi täiendava hulga lämmastikku. Inimtegevuse käigus eraldub lämmastikdioksiid kütteainete põlemisel kõrgel temperatuuril (üle 3000 kraadi) transpordivahendite mootorites, katlamajades, paljudes tööstuslikes protsessides. Umbes 10% antropogeensest lämmastikdioksiidist tuleb keemiatööstusest kus ei tarvitse olla kõrged temperatuurid. R.Sepa sõnul moodustub enamikus NO2 tekkeprotsessides algselt NO , mis hapniku juuresolekul oksüdeerub kiiresti NO2 -ks.
    Keskmised hinnangud NO2 tekke kohta põlemise. 1tonni kivisütt 3,7 - 9 kg 1000 liitrit naftat 1,5-12 kg 1000 liitrit gaasi 1,9-6,25 kg Sõidukites 1000 liitrit bensiini 14 kg 1000 liitrit diiselkütust 27 kg (Wark,K. , Warner,C. F. , 1976, ref. Sepp, 1994).
    T.Nõgese (1993) andmeil paiskab lennuliiklus Rootsis aastas õhku 7800 tonni NOx (2% NOx koormuse üldmahust). S.Kauppineni (1991) andmeil paiskus Soomes 1980 aastal lennuliiklusest õhku 900 tonni NOx ja 1987 aastal juba 1100 tonni.) " Ligikaudeste hinnangute kohaselt on looduslik NOx emissioon kogu Maal umbes miljard tonni aastas; antropogeenne on 20 - 100 korda väiksem " (Sepp 1994, lk 5) T. Nõgese(1993) andmeil lendub aastas Euroopa riikides 6,2 miljonit tonni lämmastiku oksiide . Rootsis eralduvast lämmastikoksiidide kogusest (390000 tonni) annavad sõidukid kokku 62% ja tööstus 38%. Seejuures eraldub rohkem oksiide suurel kiirusel.
    Alates 1991 aastast on lämmastikoksiidide emissioon Eestis tunduvalt vähenenud . "1991 aastal paisati statsionaarseist allikaist õhku 20800 tonni NOx sealhulgas Tallinnas 2300 tonni. (Keskkond 1991 lk 30, 1991) Kahe aastaga vähenes emissioon statsionaarseist allikaist 8800 tonni, Tallinnas 1100 tonni. Võib arvata, et seoses autode arvu plahvatusliku kasvuga ja tööstuse aeglasele kosumisega on lämmastikuühendite emissioon jälle suurenemas. Suurettevõtete korstnatest paiskuvad kuumad gaasid tõusevad vaikse jaheda ilmaga kiiresti kõrgustesse ja võivad põhjustada lokaalseid osoonihõrendusi. Eriti ohtlik aastaaeg ongi talv, sest siis paiskub küttekolletest intensiivse kütmise tõttu palju rohkem lämmastikühendeid atmosfääri. Nad kontsentreeruvad atmosfääri ala ja keskossa . Kevadel seoses päikesekiirguse hulga suurenemisega , algavad atmosfääris paljud fotokeemilised protsessid, sealhulgas ka osooni katalüütiline lagunemine . Sarnaselt lämmastikuühenditega kontsentreeruvad atmosfääri ka teised osooni hävitavad ühendid.
  • Lämmastikuühendite osoonikihti mõjutavad keemilised reaktsioonid stratosfääris


    M.Chanini(1993) andmeil on lämmastik ja tema oksiidid katalüsaatoriks osooni hävimisel. (vaata reaktsioone 10, 11, 12) Algselt oli nende reaktsioonide näol tegu looduslikee protsessidega, mis reguleerisid osooni hulka. Nüüd aga on inimene kõik sassi löönud. Lämmastikühendite roll ei ole siiski üheselt mõisteteav, sest nad seovad kloori mittereageerivatesse vormidesse , leevendades niimoodi klooriühendite mõju. On selgunud , et kõrgtingimustes võib ClO reageerida NO2 -ga , moodustades kloorinitraadi, mis on osoonile ohutu. Lämmastikühendid osalevad keskatmosfääris väga paljudes reaktsioonides. Osoonikihi seisukohalt on seega oluline kui palju leidub keskatmosfääris vabu reaktsioonivõimelisi lämmastikdioksiidi molekule. M.Chanini (1993) andmeil on lämmastikoksiididele väga palju nn reservuaare, st , et ta moodustab atmosfääris uusi ühendeid, mis ei ole osoonikihile ohtlikud. Väga tähtis NOx reservuaar on lämmastikhape.
    NO2 + OH + M -> HNO3 + Mx (13)
    Equation 13
    Väheaktiivne HNO3 molekul võib muutuda aktiivseks NOx reagerides OH molekuliga HNO3 + OH -> H2O + NO3 (14)
    Equation 14
    või fotolüüsi kaudu
    HNO3 + hv -> OH + NO2 (15)
    Equation 15
    Tekkinud HNO3 võib ka stratosfäärist välja sadeneda. Toodud reaktsioonivõrrandid moodustavad vaid tühise osa atmosfääris toimuvatest keerulistest keemilistes protsessidest. Selliste reaktsioonide haprat tasakaalu on inimene oma kontrollimatu saastamisega aga tunduvalt kõigutanud.
  • Klooriühendid


    M.Chanini(1993) andmeil on kloori üks looduslikke lähteaineid ookeanide klorometaan. Klooriühendeid satub ka atmosfääri ka vulkaanipursete ajal. Stratosfääri jõuab antropogeense päritoluga kloor põhiliselt klorofluorosüsinike ( freoonide ) koosseisus. " Freoonid (CCl2F2, CCl3F ja teised ), mida Euroopas lühendatult märgitakse CFC (chlorofluorocarbons) või FCKW (Fluorchlorkohlen Wasserstuffe) avastati 1930 aasta paiku. Thomas Midgley lõi siis General Motors'i laboratooriumis paljulubava gaasi, mida ta kohe avalikkusele demonstreeris. Ta hingas seda sisse ja suunas seda küünlaleegi kohale. Täiesti ohutu ja kahjutu . " (Veismann 1992, lk. 5). üldnimetust freoonid hakks kõigi klorofluorosüsinike kohta kasutama firma "Du Pont". "Freoonid on vees lahustumatud mittemürgised ja mittepõlevad kergesti veelduvad gaasilised või veelduvad klorofluoroalkaanid. " (ENE nr 3 ,1988, lk. 67). Tavaelus ei reageeri nad ühegi ettejuhtuva ainega , vaid käituvad inertsetena. H.Kariku(1993) andmeil tekitasid nad revolutsiooni külmikute tootmisel ja uue tooteliigi - aerosoolpreparaatide välja töötamisel. "Argielus kasutatakse freoone desodorantide , parfüümide ,värvide , lakkide , ravimite aerosooltooteis ning tulekustutites ." (Karik 1993, lk. 47) Argielus kasutatakse freoone veel külmutusagendina külmutusseadmeis ja konditsioneerides. Samuti kasutataks neid lahustina elektroonikatööstuses.
    U.Veismanni(1992) andmeil on ainuüksi USA-s 160 miljonit külmikut, 130 miljonit kliimaseadet autodes ja akendel ning umbes 80000 majakonditsioneeri. Nende kogumaksumus võib olla 130 miljardit dollarit. Euroopa riikides ja Jaapanis kasutatakse aastas 0,9 kg freoone inimese kohta, USA-s poolteist korda enam. O.Kulli(1993) andmeil suureneb kloororgaaniliste ühendite (freoonide) hulk atmosfääris 5% aastas, seda vaatamata tema kasutamise piiramisele alates 1970 ndatest aastatest . "CFC ained kestavad lagunemata sadakond aastat. Nõnda on stratosfääris praegugi leida veel freoone 20 aastatest" (Tiit Kändler,1996) Seoses freoonide kasutusele võtuga suureneb atmosfääris kiiresti kloori hulk. "Kui kloori looduslik kogus atmosfääris enne 1900 aastat oli arvutuste põhjal 0,6 ppbv (osakest miljardi kohta) , siis nüüdne kloori hulk on 3,5 ppbv ja see kasvab iga kümne aastaga rohkem kui 1,0 ppbv."(Rowland,1986, ref. Raukas ja Martin , 1990, lk. 150). "1986 aastal kasutati maailmas umbes 1000000 tonni freoone.Soome osa sellest moodustas 3300 tonni."(Kauppinen 1991, lk.9). Võrdluseks võib öelda, et Kändleri(1996) andmeil toodeti 1935 aastal kogu maailmas vaid 300 tonni freoone.
    Freoone kasutavad ka mitmed Eesti firmad. Näiteks on Pärnus firma Matek, mis toodab vuukide ja muidu pragude täitmiseks
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #1 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #2 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #3 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #4 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #5 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #6 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #7 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #8 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #9 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #10 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #11 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #12 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #13 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #14 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #15 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #16 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #17 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #18 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #19 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #20 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #21 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #22 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #23 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #24 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #25 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #26 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #27 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #28 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #29 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #30 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #31 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #32 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #33 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #34 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #35 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #36 Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid #37
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor merlinsama Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    91
    doc
    Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid
    9
    rtf
    Osoonikiht
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    90
    pdf
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt
    29
    doc
    Mõistete seletav sõnastik-pikk
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun