Keemia KT - HALOGEENIÜHENDID (0)

Kontrolltööks kordamine. HALOGEENIÜHENDID.
Mõisted:
orgaanilised ühendid- keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad  süsiniku aatomitestmoodustunud ahelad.
σ-side- ühekordne kovalentne side
tetraeedriline süsinik- süsiniku  aatom , mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri  tippudesse.
süsivesinikud- keemilised ained, mille  molekul  koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest
alkaanid - süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.
triviaalnimetus- aine nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele.
nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes.
tüviühend- süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid.
asendusrühm- aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit.
alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm.
struktuur-aatomite vastastikune asetus ja nendevahelised keemilised sidemed ühendis.
isomeerid-ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained.
vesinikside- side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise hapniku või lämmastiku aatomiga.
hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega.
hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega.
radikaal - Radikaal on aatom või aatomite rühm, millel on paaritu arv elektrone.
pürolüüs- Aine või materjali lagunemine kõrge temperatuuri toimel.
halogeeniühend- Süsinik- halogeen sidet sisaldav orgaaniline ühend.
ahelisomeeria - süsinikahela kuju on erinev
asendiisomeeria - kordsed sidemed või funktsionaalrühmad paiknevad ühesuguse süsinikahela korral erinevalt.
osalaeng - negatiivne või positiivne laeng BETAplus/miinus
elektrofiil - elektroniarmastaja, ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter . (tühja orbitaali ja positiivse laenguga)
elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning pos laeng või osalaeng.
nukleofiil - tuumaarmastaja, ühend või osake, millel on sukleofiilne tsenter.(vaba elektronpaariga osake, omab negatiivset laengut)
nukleofiilne tsenter- nukleofiili koostisse kuuluv vaba (sidemeks kasutamata) elektroni-paariga aatom
ründav osake-  reaktsiooni alustav osake (asendusreakts. korral asendab teise sama tüüpi osakese reakts. tsentri juures, liitumisreaktsiooni korral ühineb esimesena vastasnimelise reaktsioonitsentriga)
reaktsioonitsenter- nukleofiilsus-, elektrofiilsus- või radikaaltsenter, kuhu ühineb ründav osake
lahkuv rühm- asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake
katkev side- kovalentne side, mis katkeb lahkuva rühma väljatõrjumisel
väljatõrjutud osake- asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake
nukleofiilne asendus- Tugevam nukleofiil tõrjub nõrgema nukleofiili välja
freoonid - klorofluoroalkaan. Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või  fluori  aatomitega.
pestitsiidid - haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal.
2. Aine koostise ja struktuuri kujutamine erinevatel viisidel (summaarne valem, lihtsustatud struktuurivalem , tasapinnaline e. klassikaline struktuurivalem, molekuli graafiline kujutis).
3. Halogeeniühendite nomenklatuur (valemi põhjal nimetuse koostamine ja nimetuse põhjal struktuurivalemi koostamine) ning isomeeria (asendi- ja ahelisomeerid). TV ül. 1-5 /27-28.
– isomeeride leidmine, valemite koostamine
4. – Halogeeniühendite kasutamine.
Rasvade, polümeeride jt materjalide lahustamiseks.
– Mis on freoonid? Kus neid kasutatakse? Milles seisneb nende keskkonnaohtlikkus?
Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. TV /30.
– Mis on pestitsiidid? Milleks neid kasutatakse? Milles seisneb nende keskkonnaohtlikkus?
Bioloogiliselt aktiivsed aineid. Kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks.  paljude pestitsiidide kasutamisega kaasnenud tagasilööke nagu mürgisus inimestele või teistele loomadele.
5. Nukleofiilse asendusreaktsiooni mehhanism ja analüüs – laengud ja osalaengud, ründav osake, reaktsioonitsenter, lahkuv rühm, katkev side, väljatõrjutud osake. Ül. vih.
6. Reaktsioonivõrrandid: TV ül. 10 /24 + vihikus.
– alkaan + halogeen (halogeeniühendite saamine)
– halogeeniühend + leelis (alkoholide saamine)
– halogeeniühend + alkoholaat ( eetrite saamine)
– halogeeniühend + tsüaniid