Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lipiidide reaktsioonid. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine. (0)

1 Hindamata
Punktid

1.3 Lipiidide reaktsioonid


LIPIIDID heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab estersideme(te) esinemine.
Omadused:
  • Ei lahustu vees ja vesilahustes
  • Lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides (nt kloroform, tetraklorometaan, benseen , eeter)
  • Lahustuvad vähesel määral polaarsetes solventides ( metanool , etanool )
  • Hüdrofoobsed aatomirühmad ja pikkad C-radikaalid (hüdrofoobsus)
Funktsioon:
  • Elusorganismides rakumembraani põhiliseks komponendiks
  • Energeetiline varuaine (nii loomades kui taimedes)
  • Kaitse ja regulatoorne (signaalmolekulideks; roll hormonaalses tasakaalus)

Tabel 1. Kokkuvõtlik informatsioon lipiididest
LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON
ALUS: molekulide ehitus/omadused
ALUS: seebistumisvõime
SEEBISTUVAD:
  • rasvad
  • glütserofosfolipiidid
  • sfingolipiidid
  • vahad
    MITTESEEBISTUVAD:
  • steroolid
  • prostaglandiinid
  • terpenoidid
    ALUS: struktuur
    LIHTLIPIIDID
    nt neutraalrasvad (triatsüülglütseroolid; diatsüül-ja monoatsüülglütseriidid) ja vahad
    LIITLIPIIDID
    nt fosfo-ja glükolipiidid
    TSÜKLILISED LIPIIDID
    nt kolesteriidid (tsükliliste alkoholidebaasil baasil moodustuvad lipiidid; steroidalkoholid)
    • Keemiliselt ehituselt rasvhapete estrid
    • Sobivad toiduenergia säilitamiseks (loomades akumuleerunud rasvadepoodesse; kõrgemates taimedes seemnetesse)
    • neis sisaldub nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid
    • C- ahelad on valdavalt cis-konfiguratsioonis (C-ahela osad on ühel pool kaksiksideme tasapinda)
    • Trans-konfiguratsioonis küllastumata rasvhapete ahelad on sik-sak kujuga; käituvad biomembraanides nagu küllastunud rasvhapped (südame-ja veresoonkonna haiguste riskifaktor , sest raskesti metaboliseeritavad)
    (nt linool- ja α- linoleenhape e nn asendamatud rasvhapped)
    • Amfifiilsed molekulid, mis koosnevad kahest rasvhappe radikaalist⟹ see annab molekulile hüdrofoobsuse
    • Fosforhappejääk, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ⟹ moodustub molekulis polaarne tsenter
    • Amfipaatsuse tõttu saavad need lipiid moodustada moodustada vesikeskkonnas struktuure ( membraanid , vesiikulid, liposoomid)

    (nt glütserofosfolipiidid)
    • Ehituslikuks aluseks aluseks STERAANITUUM (3 tsükloheksaani+1 tsükloheptaan), mis on C3 asendis hüdroksüleeritud
    • Võimelised moodustama rasvhapetega estreid (STERIID)

    LOOMNE STEROOL e KOLESTEROOL
    TAIMNE STEROOL e FÜTOSTEROOL
    . leidub rakumembraa- nide koostises
    . tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/vool-vuse
    . sellest toodetakse sapphappeid, steroidhor- moone ja D-vitamiini
    . leidub rakumembraa-nide koostises
    . erineb kolesteroolist C-17 asendusrühma ehituse poolest
    NEGATIIVNE MÕJU: kõrge kolesterooli-sisaldus on südame-ja veresoonkonna haiguste riskifaktoriks . Määrav tegur on kolesterooli jaotumine nö aterogeensete ja kaitsvate lipoproteiinide vahel
    POSITIIVNE MÕJU: takistavad kolesterooli omendumist
    (nt ergosterool, stigmasterool, kampesterool)
    Joonis 1. Erinevatesse kategooriatesse kuuluvate lipiidide struktuuride näited

    1.3.1 Rasvapleki proov

    LIPIIDIDE ÜHINE OMADUS: lahustuvus orgaanilistes lahustites .
    Lipiidi sisaldav lahus tuleb kanda paberile; lahusti aurustub . Oluline on, et järeldusi saab teha kuiva prooviga paberit uurides, sest niiske paberi läbipaistvus on suurenenud ka lipiide mittesisaldavate lahuste korral
    Lahus sisaldab lipiide, kui:
    • Paberile moodustub rasvaplekk , millest paberi läbipaistvus suureneb
    • Vastu valgust vaadates on rasvaplekk muust paberist heledam
    • Pimeda poole vaadates on rasvaplekk muust paberist tumedam
    TÖÖ KÄIK:
    Tabel 2. Töö käik filterpaberil rasvapleki kindlakstegemisel
  • Võtan 2 kuiva katseklaasi , millesse panen 1 g tahket uuritavat ainet, milles soovin lipiidi olemasolu kindlaks teha.
  • Panen mõlemasse katseklaasi mitte rohkem kui 0,5 ml orgaanilist lahustit ( atsetoon , tetraklorometaan, kloroform).
  • Loksutan hoolikalt ja lasen tahke materjali settimiseks umbes 5 minut seista.
  • Kui sademe kohale on tekkinud selge lahuse kiht, siis kantakse mõlemast katseklaasist pipetiga 1 tilk lahust filterpaberile.
  • Tilgutan samale kohale veel ühe tilga lahust kummalegi filterpaberile.
  • Lasen kuivada.
  • Vaatan kuiva paberit vastu valgust.
    Proov Ι sisaldas lipiide.
    Proov ΙΙ ei sisaldanud lipiide

    1.3.2 Emulsioonitest


    KOLLOIDID – koosnevad ühest või enamast mittesegunevast vedelikust, millest üks (dispergeerunud faas) on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus (pidevas faasis).
    Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tundakse kolloidide nime all. Nad hajutavad läbivat valgust ning selge lahus muutub häguseks. Orgaanilistes solventides valmistatud rasvalahuse viimise hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja intensiivne segamise /loksutamise tulemusel tekib õli-vees tüüpi emulsioon.
    Emulsioonide levimine:
    • Toiduainete tööstuses (piim on õli-vees tüüp; või on vesi-õlis tüüp)
    • Värvitööstuses (lateksvärvid)

    TÖÖ KÄIK:
    Tabel 3. Tundmatus segus lipiidi olemasolu kindlakstegemise töö käik
  • Lisa kahte kuiva katseklaasi 2 ml destilleeritud vett.
  • Lisa tundmatut segu I
  • Lisa tundmatut segu II
  • Loksuta katseklaase kuni homogeense lahuse moodustumiseni.
  • Lisa mõlemasse katseklaasi 4 ml destilleeritud vett.
  • Loksuta intensiivselt.
  • Lahus jäi selgeks (ei sisalda lipiidi)
    6. Lahuses tekkis hägu (sisaldas lipiide)

    1.3.3 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides


    Kindlakstegemiseks kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega:
  • Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värv veidi lahjeneb, kuid ei kao.
  • Küllastamata rasvhapete puhul muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks.
    Joonis 2. Küllastumata rasvhappe reaktsioon broomiga
    TÖÖ KÄIK:
    Tabel 4. Katsed küllastumata ja küllastatud rasvhapetega
  • Võtsin kolm katseklaasi.
  • Panin 2 ml palmitiini ( rasvhape )
    2. Panin 2 ml rapsiõli (taimne rasv)
    3. Panin 2 ml searasva (loomne rasv)
  • Lisan katseklaasidesse tilkhaaval 10 tilka broomi lahust kloroformis.
  • Loksutan ja jälgin toimuvaid muutusi.
  • Lahus muutus punakas- pruuniks
  • Lahus muutus värvituks
    6. Lahus muutus kollaseks
    JÄRELDUS: küllastunud rasvhape
    JÄRELDUS: küllastumata rasvhape
    JÄRELDUS: küllastunud rasvhape

    1.3.4 Liebermann -Burchard’i kolesterooli määramise test


    Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga (CH3CO)2O väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas -rohelise värvusega reaktsioonisegu. Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi.
    Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil indedifitseeritud arvukalt (kuni 20) reaktsiooniprodukte. Need näitavad kolesterooli molekulis toimuvaid transformatsioone, milles positsioonis C17 paiknev süsivesinikuradikaal ei osale:
  • Toimub areenituuma oksüdeerumine
  • Küllastus suureneb
  • Sulfoneerumine erinevates punktides
  • Tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu
    Joonis 3. Kolesterooli molekul
    TÖÖ KÄIK:
    Tabel 5. Kolesterooli ja fütosterooli kontsentratsiooni kindlategemine
  • Võtsin kolm katseklaasi.
  • Panin 2 ml kolesterooli
    2. Panin 2 ml oliiviõli
    3. Panin 2 ml võid
  • Lisan katseklaasidesse 7 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi.
  • Lisan 5 tilka k. H2SO4 ja loksutan hoolikalt. Jälgin toimuvaid muutusi.
  • Lahus muutus smaragdroheliseks
  • Lahus muutus mururoheliseks
    6. Lahus muutus heleroheliseks



    Kokkuvõte


    Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab estersideme(te) esinemine.
    Rasvapleki proovi uurimisel selgus, et ainult esimene lahus sisaldas lipiide. Loomulikult sai ka tõestatud see, et lipiidid lahustuvad orgaanilises lahustis . Katset oli hea filterpaberil teha, sest orgaanilised lahused on kergesti lenduvad , filterpaberile jääb vaid lipiid.
    Emulsioonitestis selgus, et ainult teine lahus emulgeerus ning sisaldas lipiide. Esimene lahus jäi aga täiesti selgeks.
    F
    E
    D
    C
    Lipiidides sisalduvad aga ka küllastumata rasvhapetes. Neid saab kindlaks teha, kui uurida nende reaktsioone halogeenidega. Katse käigus selgus, et: B
    A
    Palmitiin ja searasv sisaldavad rohkem küllastunud rasvhappeid, sest proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värv veidi lahjenes searasva puhul, kuid ei kadunud. Palmitiini puhul jäi lahus punakaspruuniks, mis on broomile iseloomulik värv. Joonis 4. Katseklaasis A on palmitiin, katseklaasis B searasv ja katseklaasis F rapsiõli
    Rapsiõli sisaldab rohkem küllastumata rasvhappeid,
    sest lahus muutus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks.
    Viimaseks katseks lipiidega oli Liebermann-Burchard’i kolesterooli määramise test. Kontrolllahuseks oli kolesterool ise ning äädikhappe anhüdriidi lisamisel muutus lahus smaragdroheliseks. Sellega sai võrrelda teisi lipiide:
    • Oliiviõli puhul muutus lahus kergelt mururoheliseks. Kuna tegemist on taimse päritolu lipiidiga, ei saa me rääkida kolesteroolist, küll aga fütosteroolist.
    • Või puhul oli lahus heledam oliiviõli lahusest.
    Sellest võib järeldada, et mõnedes taimeõlides on fütosteroolide sisaldus märkimisväärselt kõrgem loomsete lipiidide kolesteroolisisaldusest. Joonis 5. Vasakult vaadates: kolesterool, oliiviõli, või

    2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine


    KAROTENOIDID - valgust klorofüllist erineval lainepikkusel absorbeerivad abipigmendid, mis sisalduvad taimerakkude kloro- ja kromoplastides, aga ka fotosünteesivates taimedes (vetikad, seened, bakterid ). Nad on täiendavateks kiirguse retseptoriteks.
    Joonis 1. Fotosüsteem tülakoidi membraanis
    KAROTENOIDID – väga arvukas (>600) ühendite rühm. Keemiliselt klassifitseeritakse kui terpenoidide (sisaldavad 40 C-aatomit).
    Struktuur:
    • Polüeensed ahelad
    • Ühes või teises ahela otsas on 6- liikmelised ionoontsüklid
    • LÜKOPEEN – kõige pikema ahelaga karotenoid ; tähtis vaheühend paljude teiste karotenoidide sünteesis
    Karotenoidide kaks põhigruppi:
    Tabel 1. Karoteeni ja ksantofüllide erinevused
    KAROTEENID
    KSANTOFÜLLID
    • Hapnikku mittesisaldavad molekulid
    • Koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust
    ESINDAJAD: α-,β-,γ-, δ-jt isomeerid , lükopeen
    • Hapnikku sisaldavad molekulid
    ESINDAJAD: luteiin , zeaksantiin
    Ülesanded:
    • Põhiülesanne: valguse absorbeerimine ja klorofüllile edastamine
    • Kaitse roll: neelab liigset valgusenergiat ; kaitseb rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest

    Loomstele organismidele on 4 krotenoidi, α-, β-, γ- karoteen ning β-krüptoksantiin, vitamiin A eelühenditeks (provitamiinideks):
    • β-karoteenist tekib 2 retinaali molekuli
    • α-, γ-karoteen ja β-krüptoksantiinist tekib 1 retinaali molekuli

    Joonis 2. α-karoteeni ja β-krüptoksantiini struktuurid
    Karotenoidide konverteerumine retinaaliks toimub:
    • soole mikrofloora poolt produktseeriva ensüümi, karoteeni oksügenaasi, toimel.
    • Vitamiin A-aktiivsust omavad ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid

    Vitamiin A(retinaali vormis) funktsioonid:
    • Esmane funktsioon: nägemisprotsessi tagamine, luues fotokeemilise aluse
    • Toimib antioksüdandina: tõkestab loomorganismides lipiidide oksüdatsiooni
    • Kaitseb silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest Joonis 3. Retinooli struktuur
    • Retiinhape (tekib retinooli metabolismi käigus) toimib transkriptsiooniregulaatorina: mõjutab kasvu ja rakkude diferentseerumist
    • Lükopeen ja β-karoteen mängib rolli rakkudevahelises suhtluses: stimuleerib valk konnektsiini ekspressiooni
    • moodustab rakumembraanide aukliideseid: selle toimub mdalmolekulaarsete ühendite ja ioonide rakkudevaheline liikumine. Tähtsad rakkude diferentseerumise ja kudede homöostaasi tagamiseks
    • retinoidide ületarbimine võib põhjustada täiskasvanutel toksilisuse nähte, rasedatel loote arenguhäire
    Loomsed organismid ei spnteesi karotenoide, neid tuleb omastada taimse toiduga. Karotenoidide imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ja konjugeerima sapphapetega.
    β-karoteen:
    • karoteeni isomeeridest omab suurimat tähtsust
    • looduslikes objektidest isoleerituna esineb punakas-oranžide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 183-184°C
    • Ei lahustu vees, vesilahustes, etanoolis (polaarne lahusti!) lahustuvus küllaltki piiratud
    • Lahustuvad apolaarsetes lahustites nagu alifaatsed ja tsüklilised süsivesinikud ja nende segud ( petrooleeter , bensiin), dietüüleeter jt Joonis 4. β-karoteeni struktuur
    • Ei oma optilist aktiivsust
    Katotenoidide omadused:
    • Värvilised: varieerub kollasest üle oranži kuni tumepunaseni (mida rohkem neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem punane)
    • Võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (400...700 nm) tuleneb molekuli ehitusest (iseloomulik on POLÜEENSUS)
    POLÜEENSUS – molekul koosneb pikast , konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast Joonis 5. Karotenoidide ja klorofüllide neeldumisspektrid
    Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. Viimane kujutab endast absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D, OD) sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest λ. Puhtal β-karoteenil on apolaarsetes lahustites (heksaanis, petrooleetris jt) iseloomulikud neeldumismaksimumid (λmax) spektri sinises piirkonnas 425, 450 ja 480 nm juures.
    Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib neeldumisspekter oluliselt muutuda ja neeldumismaksimumid võivad paikneda nimetatuist erinevatel lainepikkustel. Kui proovis sisaldub samal ajal ka klorofüll, siis on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkuste 470 ja 630 nm juures.
    TÖÖ EESMÄRK: karotenoidide eraldamine taimsest materjalidest, saadud karotenoidide (ja klorosülli) segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja sellel alusel uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine , uuritavas objektis domineeriva karotenoidi, β-karoteeni või mõne teise, kontsentratsiooni kindlaksmääramine, klorofülli olemasolu kindlaksmääramine.
    TÖÖ KÄIK:
  • Peenestan männiokkad Petri tassile.
  • Kaalun tehnilistel kaaludel sobiva suurusega kaaluklaasis männiokkaid 0,5 g.
  • Peenestan kaalutud männiokkad uhmrisse ja lisan väikse koguse pestud liiva kui abrasiivmaterjali.
  • Hõõrun uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni.
  • Lisan väikeste portsjonitena veevaba Na2SO4, et taimses materjalis sisalduvat vett siduda, jätkates samal ajal massi hõõrumist.
  • Jätkan soola lisamist, kuni on moodustunud kuiv, pulbriline mass.
    KAROTENOIDIDE EKSTRAKTSIOON (=väljalahustamine):
  • Võtsin kuiva 25 ml mõõtsilindri ekstrakti kogumiseks.
  • Varustasin mõõtsilindri plastlehtriga ja asetasin sellele kuiva paberfiltri.
  • Lisan uhmrisse olevale peenestatud massile 10 ml ekstahenti.
  • Lasen sademel põhja settida ning selle kohal oleva ekstrakti kannan teelusika abil filtrile, sadet kaasa ei võta.
  • Kordan eksraktsiooni, kuni sademe kohal olev ekstrakt muutub värvusetuks.
  • Viin kõik ekstraktid kogun loomulikult mõõtsilindrisse
  • Määran kindlaks ekstrakti kogumahu: 25 ml
    NEELDUMISSPEKTRI VÕTMINE JA SPEKTRI ANALÜÜS:
  • Täidan ühe klaasküveti heptaaniga.
  • Valin ekraanilt spektrofotomeetria
  • Nullin mõõdud ( base correction)
  • Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega näitan ära ja märgin protokollivihikusse need lainepikkused, kus, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid (λmax) ja maksimumidele vastavad absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused.
    Saadud piikide tipud:
    Tabel 2. Spektromeetrilt saadud piikide tipud
    Piigi tipp
    Lainepikkus (nm)
    Optiline tihedus
  • piigi tipp
    426
    0,0615
  • piigi tipp
    451
    0,0793
  • piigi tipp
    476
    0,0685
  • Trükin neeldumisspekter välja ja järgneb spektri analüüsimine.
    Joonis 6. Prinditud neeldumisspekter
  • Võrdlen uuritava lahuse neeldumisspektril esinevate neeldumismaksimumide lainepikkuse teatmeteostes leiduvate andmetega erinevate karotenoidide neeldumismaksimumide paiknemise kohta. (Heksaanis)
    Tabel 3. Teatmeteostes leiduvad andmed (heksaanis)
    Karotenoid
    Neeldumismaksimumid
    E%1cm
    α-karoteen
    420; 445; 475
    2735 (445)
    β-karoteen
    425; 451; 482
    2650 (451)
    Luteiin
    420; 447; 477
    Zeaksantiin
    423; 451; 483
    2480 (451)
    Krüptoksantiin
    425; 451; 483
    2460 (451)
    Violaksantiin
    420; 444; 474
    2250 (444)
    Järeldus: männiokastes leidub suurel määral β-karoteeni.
    Heptaanis:
    Tabel 4. Teatmeteostes leiduvad andmed (heptaanis)
    Karotenoid
    λmax
    E%1cm
    β-karoteen
    450
    2380
    Karotenoidide sisalduse arvutamine ( kvantitatiivne analüüs):
    kus
    A - absorptsiooni väärtus, mis vastab arvutuse aluseks valitud neeldumismaksimumile λmax (kõrgeimale „tipule“ vastav A väärtus)
    - vaadeldava karotenoidi ekstinktsioonikoefitsent (1%-lise karotenoidi lahuse absorptisoon) sama λmax juures
    V – ekstrakti kogumaht , ml
    d – kasutataud ekstrahendi tihedus, g/cm3
    g – uurimiseks võetud taimse materjali mass, g
    103- tegur milligrammidele üleminekuks

    Kokkuvõte

    Erinevate internetiallikate põhjal selgub , et männiokastes võib sõltuvalt männi asukohast, liigist, reostatuse astmest , okaste vanusest ning loomulikult aastaajast olla luteiini, β-karoteeni, neoksantiin ja violaksantiini.
    Seejuures täpsustatakse, et:
    • OKTOOBRIS oli karotenoidide sisaldus : luteiin > β-karoteen > neoksantiin > violaksantiin
    • APRILLIS oli karotenoidide sisaldus: neoksantiin (37%)> β-karoteen (30%)> violaksantiin (18%)>luteiin (16%)
    Uurimuses mainitakse ka, et domineerivaim pigment on siiski β-karoteen, mis on ka prekursoriks zeaksantiinile.

    Joonis 7. Karotenoidide sisaldus männiokastes reostunud piirkonnas
    Teatmeteostest saadud informatsioonist ja minu katse tulemusest lähtuvalt võib öelda, et β-karoteen on levinuim karotenoid männiokastes. Arvutustustulemustest selgus, et β-karoteeni sisaldus oli 1,14 mg%.
  • Vasakule Paremale
    Lipiidide reaktsioonid-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine #1 Lipiidide reaktsioonid-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine #2 Lipiidide reaktsioonid-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine #3 Lipiidide reaktsioonid-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine #4 Lipiidide reaktsioonid-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine #5 Lipiidide reaktsioonid-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine #6 Lipiidide reaktsioonid-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine #7 Lipiidide reaktsioonid-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine #8 Lipiidide reaktsioonid-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine #9 Lipiidide reaktsioonid-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine #10 Lipiidide reaktsioonid-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Plum Sugar Õppematerjali autor
    Põhjalik protokoll. Sisaldab ka struktureeritud teooria osa. Korralikud tabelid, joonised. Põhjalik kokkuvõte.

    Sarnased õppematerjalid

    Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine
    8
    docx

    Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine

    Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.2.2, 1.3 Anna Logunova YAGB-22 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides (vetikates, mõnedes seentes ja bakterites) sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Viimased absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on väga arvukas (> 600) ühendite rühm, milliseid keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid.Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, milline on ka tähtsaks

    Biokeemia
    Karotenoidid ja lipiidid-2 2 ja 1 3
    6
    docx

    Karotenoidid ja lipiidid (2.2 ja 1.3)

    2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1. Töö teoreetilised alused Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ning teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Need absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on arvukas ühendite rühm, millised keemiliste ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on ionoontsüklid. Pikima ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidide kaks põhigruppi on karoteenid (hapnikku

    Biokeemia
    TTÜ Biokeemia praktikum-Lipiidid-Karotenoidid
    5
    docx

    TTÜ Biokeemia praktikum: Lipiidid, Karotenoidid

    TÖÖ 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID TÖÖ 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Reeglina ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes solventides, nagu triklorometaan (kloroform), tetraklorometaan, benseen, eeter jt. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesikinradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidid on organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks, loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks.

    Biokeemia
    Karotenoidide identifitseerimine-ja sisalduse määramine
    4
    docx

    Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine

    Laboratoorne töö 2.2 ja 1.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Lipiidide reaktsioonid Vladlena Siposa 120659 YAGB21 Õppejõud: Malle Kreen, Priit Eek Töö teostatud: 25. 03. 2013 Töö esitatud: 15. 05. 2013 2.2. KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE

    Biokeemia
    Biokeemia praktikum 2 2-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1 3 Lipiidide reaktsioonid
    14
    docx

    Biokeemia praktikum 2.2: Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3 Lipiidide reaktsioonid

    Tallinna Tehnikaülikool 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3 Lipiidide reaktsioonid Töö 2.2 on arvestatud. Töö 1.3 testides on vaja formulatsioone korrigeerida. 16.03. M.Kreen Liina Reimann 134537KATB Arvestatud 16.03.15. M.Kreen 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine

    Bioorgaaniline keemia
    Biokeemia lipiidid ja karotenoidid
    7
    docx

    Biokeemia lipiidid ja karotenoidid

    TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 2 Lipiidide reakstioonid ja karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Terje Robal 21.02.2012 05.03.2012 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulides esinevad enamasti estersidemed. Tavaliselt ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilites solventides. Vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidid on rakumembraanide põhiliseks komponendiks. Nii loomsetes organismides kui ka mitmetes taimsetes kudedes on nad peamiseks energeetiliseks varuaineks. Peale selle on neil veel kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid

    Biokeemia
    KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE LIPIIDIDE REAKTSIOONID
    7
    docx

    KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE LIPIIDIDE REAKTSIOONID

    TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr. 2.2 ja 1.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE LIPIIDIDE REAKTSIOONID 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Karotenoidid on ühendite rühm, mis klassifitseeritakse kui tetraterpenoidid. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Karotenoidid jagunevad ksantofüllideks ja karoteenideks ehk hapnikku sisaldavad ja hapnikku mittesisaldavateks. Karotenoidide ülesanded on: · Valgust absorbeerida ja edasi kanda klorofüllile. · Kaitsev roll, neelates liigset valgusenergiat ning kaitstesrakke fotokahjustuste ja

    Biokeemia
    biokeemia lipiidide reaktsioonid ja karotenoidide sisalduse määramine
    10
    docx

    biokeemia lipiidide reaktsioonid ja karotenoidide sisalduse määramine.

    Laboratoorsed tööd 2.2 ja 1.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine. Lipiidide reaktsioonid. Töö teostaja Õpperühm Üliõpilaskood YASB21 Töö teostamise Juhendaja Protokolli esitamise kuupäev kuupäev Tiina Randla 17.04.13 04.05.13 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria

    Biokeemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun