Lipiidide reaktsioonid. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine.

Sugar, Plum

Lipiidide reaktsioonid. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine. (0)

1 Hindamata

1.3 Lipiidide reaktsioonid

LIPIIDID – heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab estersideme(te) esinemine.
Omadused:

Ei lahustu vees ja vesilahustes
Lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides (nt kloroform, tetraklorometaan, benseen , eeter)
Lahustuvad vähesel määral polaarsetes solventides ( metanool , etanool )
Hüdrofoobsed aatomirühmad ja pikkad C-radikaalid (hüdrofoobsus)

Funktsioon:

Elusorganismides rakumembraani põhiliseks komponendiks
Energeetiline varuaine (nii loomades kui taimedes)
Kaitse ja regulatoorne (signaalmolekulideks; roll hormonaalses tasakaalus)

Tabel 1. Kokkuvõtlik informatsioon lipiididest
LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON
ALUS: molekulide ehitus/omadused
ALUS: seebistumisvõime

SEEBISTUVAD:

rasvad

glütserofosfolipiidid

sfingolipiidid

vahad
MITTESEEBISTUVAD:

steroolid

prostaglandiinid

terpenoidid
ALUS: struktuur
LIHTLIPIIDID
nt neutraalrasvad (triatsüülglütseroolid; diatsüül-ja monoatsüülglütseriidid) ja vahad
LIITLIPIIDID
nt fosfo-ja glükolipiidid
TSÜKLILISED LIPIIDID
nt kolesteriidid (tsükliliste alkoholidebaasil baasil moodustuvad lipiidid; steroidalkoholid)

Keemiliselt ehituselt rasvhapete estrid
Sobivad toiduenergia säilitamiseks (loomades akumuleerunud rasvadepoodesse; kõrgemates taimedes seemnetesse)
neis sisaldub nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid
C- ahelad on valdavalt cis-konfiguratsioonis (C-ahela osad on ühel pool kaksiksideme tasapinda)
Trans-konfiguratsioonis küllastumata rasvhapete ahelad on sik-sak kujuga; käituvad biomembraanides nagu küllastunud rasvhapped (südame-ja veresoonkonna haiguste riskifaktor , sest raskesti metaboliseeritavad)

(nt linool- ja α- linoleenhape e nn asendamatud rasvhapped)

Amfifiilsed molekulid, mis koosnevad kahest rasvhappe radikaalist⟹ see annab molekulile hüdrofoobsuse
Fosforhappejääk, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ⟹ moodustub molekulis polaarne tsenter
Amfipaatsuse tõttu saavad need lipiid moodustada moodustada vesikeskkonnas struktuure ( membraanid , vesiikulid, liposoomid)

(nt glütserofosfolipiidid)

Ehituslikuks aluseks aluseks STERAANITUUM (3 tsükloheksaani+1 tsükloheptaan), mis on C3 asendis hüdroksüleeritud
Võimelised moodustama rasvhapetega estreid (STERIID)

LOOMNE STEROOL e KOLESTEROOL
TAIMNE STEROOL e FÜTOSTEROOL
. leidub rakumembraa- nide koostises
. tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/vool-vuse
. sellest toodetakse sapphappeid, steroidhor- moone ja D-vitamiini
. leidub rakumembraa-nide koostises
. erineb kolesteroolist C-17 asendusrühma ehituse poolest
NEGATIIVNE MÕJU: kõrge kolesterooli-sisaldus on südame-ja veresoonkonna haiguste riskifaktoriks . Määrav tegur on kolesterooli jaotumine nö aterogeensete ja kaitsvate lipoproteiinide vahel
POSITIIVNE MÕJU: takistavad kolesterooli omendumist
(nt ergosterool, stigmasterool, kampesterool)
Joonis 1. Erinevatesse kategooriatesse kuuluvate lipiidide struktuuride näited

1.3.1 Rasvapleki proov

LIPIIDIDE ÜHINE OMADUS: lahustuvus orgaanilistes lahustites .
Lipiidi sisaldav lahus tuleb kanda paberile; lahusti aurustub . Oluline on, et järeldusi saab teha kuiva prooviga paberit uurides, sest niiske paberi läbipaistvus on suurenenud ka lipiide mittesisaldavate lahuste korral
Lahus sisaldab lipiide, kui:

Paberile moodustub rasvaplekk , millest paberi läbipaistvus suureneb
Vastu valgust vaadates on rasvaplekk muust paberist heledam
Pimeda poole vaadates on rasvaplekk muust paberist tumedam

TÖÖ KÄIK:
Tabel 2. Töö käik filterpaberil rasvapleki kindlakstegemisel

Võtan 2 kuiva katseklaasi , millesse panen 1 g tahket uuritavat ainet, milles soovin lipiidi olemasolu kindlaks teha.

Panen mõlemasse katseklaasi mitte rohkem kui 0,5 ml orgaanilist lahustit ( atsetoon , tetraklorometaan, kloroform).

Loksutan hoolikalt ja lasen tahke materjali settimiseks umbes 5 minut seista.

Kui sademe kohale on tekkinud selge lahuse kiht, siis kantakse mõlemast katseklaasist pipetiga 1 tilk lahust filterpaberile.

Tilgutan samale kohale veel ühe tilga lahust kummalegi filterpaberile.

Lasen kuivada.

Vaatan kuiva paberit vastu valgust.
Proov Ι sisaldas lipiide.
Proov ΙΙ ei sisaldanud lipiide

1.3.2 Emulsioonitest

KOLLOIDID – koosnevad ühest või enamast mittesegunevast vedelikust, millest üks (dispergeerunud faas) on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus (pidevas faasis).
Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tundakse kolloidide nime all. Nad hajutavad läbivat valgust ning selge lahus muutub häguseks. Orgaanilistes solventides valmistatud rasvalahuse viimise hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja intensiivne segamise /loksutamise tulemusel tekib õli-vees tüüpi emulsioon.
Emulsioonide levimine:

Toiduainete tööstuses (piim on õli-vees tüüp; või on vesi-õlis tüüp)
Värvitööstuses (lateksvärvid)

TÖÖ KÄIK:
Tabel 3. Tundmatus segus lipiidi olemasolu kindlakstegemise töö käik

Lisa kahte kuiva katseklaasi 2 ml destilleeritud vett.

Lisa tundmatut segu I

Lisa tundmatut segu II

Loksuta katseklaase kuni homogeense lahuse moodustumiseni.

Lisa mõlemasse katseklaasi 4 ml destilleeritud vett.

Loksuta intensiivselt.

Lahus jäi selgeks (ei sisalda lipiidi)
6. Lahuses tekkis hägu (sisaldas lipiide)

1.3.3 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides

Kindlakstegemiseks kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega:

Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värv veidi lahjeneb, kuid ei kao.

Küllastamata rasvhapete puhul muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks.
Joonis 2. Küllastumata rasvhappe reaktsioon broomiga
TÖÖ KÄIK:
Tabel 4. Katsed küllastumata ja küllastatud rasvhapetega

Võtsin kolm katseklaasi.

Panin 2 ml palmitiini ( rasvhape )
2. Panin 2 ml rapsiõli (taimne rasv)
3. Panin 2 ml searasva (loomne rasv)

Lisan katseklaasidesse tilkhaaval 10 tilka broomi lahust kloroformis.

Loksutan ja jälgin toimuvaid muutusi.

Lahus muutus punakas- pruuniks

Lahus muutus värvituks
6. Lahus muutus kollaseks
JÄRELDUS: küllastunud rasvhape
JÄRELDUS: küllastumata rasvhape
JÄRELDUS: küllastunud rasvhape

1.3.4 Liebermann -Burchard’i kolesterooli määramise test

Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga (CH3CO)2O väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas -rohelise värvusega reaktsioonisegu. Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi.
Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil indedifitseeritud arvukalt (kuni 20) reaktsiooniprodukte. Need näitavad kolesterooli molekulis toimuvaid transformatsioone, milles positsioonis C17 paiknev süsivesinikuradikaal ei osale:

Toimub areenituuma oksüdeerumine

Küllastus suureneb

Sulfoneerumine erinevates punktides

Tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu
Joonis 3. Kolesterooli molekul
TÖÖ KÄIK:
Tabel 5. Kolesterooli ja fütosterooli kontsentratsiooni kindlategemine

Võtsin kolm katseklaasi.

Panin 2 ml kolesterooli
2. Panin 2 ml oliiviõli
3. Panin 2 ml võid

Lisan katseklaasidesse 7 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi.

Lisan 5 tilka k. H2SO4 ja loksutan hoolikalt. Jälgin toimuvaid muutusi.

Lahus muutus smaragdroheliseks

Lahus muutus mururoheliseks
6. Lahus muutus heleroheliseks

Kokkuvõte

Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab estersideme(te) esinemine.
Rasvapleki proovi uurimisel selgus, et ainult esimene lahus sisaldas lipiide. Loomulikult sai ka tõestatud see, et lipiidid lahustuvad orgaanilises lahustis . Katset oli hea filterpaberil teha, sest orgaanilised lahused on kergesti lenduvad , filterpaberile jääb vaid lipiid.
Emulsioonitestis selgus, et ainult teine lahus emulgeerus ning sisaldas lipiide. Esimene lahus jäi aga täiesti selgeks.
F
E
D
C
Lipiidides sisalduvad aga ka küllastumata rasvhapetes. Neid saab kindlaks teha, kui uurida nende reaktsioone halogeenidega. Katse käigus selgus, et: B
A
Palmitiin ja searasv sisaldavad rohkem küllastunud rasvhappeid, sest proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värv veidi lahjenes searasva puhul, kuid ei kadunud. Palmitiini puhul jäi lahus punakaspruuniks, mis on broomile iseloomulik värv. Joonis 4. Katseklaasis A on palmitiin, katseklaasis B searasv ja katseklaasis F rapsiõli
Rapsiõli sisaldab rohkem küllastumata rasvhappeid,
sest lahus muutus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks.
Viimaseks katseks lipiidega oli Liebermann-Burchard’i kolesterooli määramise test. Kontrolllahuseks oli kolesterool ise ning äädikhappe anhüdriidi lisamisel muutus lahus smaragdroheliseks. Sellega sai võrrelda teisi lipiide:

Oliiviõli puhul muutus lahus kergelt mururoheliseks. Kuna tegemist on taimse päritolu lipiidiga, ei saa me rääkida kolesteroolist, küll aga fütosteroolist.
Või puhul oli lahus heledam oliiviõli lahusest.

Sellest võib järeldada, et mõnedes taimeõlides on fütosteroolide sisaldus märkimisväärselt kõrgem loomsete lipiidide kolesteroolisisaldusest. Joonis 5. Vasakult vaadates: kolesterool, oliiviõli, või

2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine

KAROTENOIDID - valgust klorofüllist erineval lainepikkusel absorbeerivad abipigmendid, mis sisalduvad taimerakkude kloro- ja kromoplastides, aga ka fotosünteesivates taimedes (vetikad, seened, bakterid ). Nad on täiendavateks kiirguse retseptoriteks.
Joonis 1. Fotosüsteem tülakoidi membraanis
KAROTENOIDID – väga arvukas (>600) ühendite rühm. Keemiliselt klassifitseeritakse kui terpenoidide (sisaldavad 40 C-aatomit).
Struktuur:

Polüeensed ahelad
Ühes või teises ahela otsas on 6- liikmelised ionoontsüklid
LÜKOPEEN – kõige pikema ahelaga karotenoid ; tähtis vaheühend paljude teiste karotenoidide sünteesis

Karotenoidide kaks põhigruppi:
Tabel 1. Karoteeni ja ksantofüllide erinevused
KAROTEENID
KSANTOFÜLLID

Hapnikku mittesisaldavad molekulid
Koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust

ESINDAJAD: α-,β-,γ-, δ-jt isomeerid , lükopeen

Hapnikku sisaldavad molekulid

ESINDAJAD: luteiin , zeaksantiin
Ülesanded:

Põhiülesanne: valguse absorbeerimine ja klorofüllile edastamine
Kaitse roll: neelab liigset valgusenergiat ; kaitseb rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest

Loomstele organismidele on 4 krotenoidi, α-, β-, γ- karoteen ning β-krüptoksantiin, vitamiin A eelühenditeks (provitamiinideks):

β-karoteenist tekib 2 retinaali molekuli
α-, γ-karoteen ja β-krüptoksantiinist tekib 1 retinaali molekuli

Joonis 2. α-karoteeni ja β-krüptoksantiini struktuurid
Karotenoidide konverteerumine retinaaliks toimub:

soole mikrofloora poolt produktseeriva ensüümi, karoteeni oksügenaasi, toimel.
Vitamiin A-aktiivsust omavad ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid

Vitamiin A(retinaali vormis) funktsioonid:

Esmane funktsioon: nägemisprotsessi tagamine, luues fotokeemilise aluse
Toimib antioksüdandina: tõkestab loomorganismides lipiidide oksüdatsiooni
Kaitseb silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest Joonis 3. Retinooli struktuur
Retiinhape (tekib retinooli metabolismi käigus) toimib transkriptsiooniregulaatorina: mõjutab kasvu ja rakkude diferentseerumist
Lükopeen ja β-karoteen mängib rolli rakkudevahelises suhtluses: stimuleerib valk konnektsiini ekspressiooni
moodustab rakumembraanide aukliideseid: selle toimub mdalmolekulaarsete ühendite ja ioonide rakkudevaheline liikumine. Tähtsad rakkude diferentseerumise ja kudede homöostaasi tagamiseks
retinoidide ületarbimine võib põhjustada täiskasvanutel toksilisuse nähte, rasedatel loote arenguhäire

Loomsed organismid ei spnteesi karotenoide, neid tuleb omastada taimse toiduga. Karotenoidide imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ja konjugeerima sapphapetega.
β-karoteen:

karoteeni isomeeridest omab suurimat tähtsust
looduslikes objektidest isoleerituna esineb punakas-oranžide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 183-184°C
Ei lahustu vees, vesilahustes, etanoolis (polaarne lahusti!) lahustuvus küllaltki piiratud
Lahustuvad apolaarsetes lahustites nagu alifaatsed ja tsüklilised süsivesinikud ja nende segud ( petrooleeter , bensiin), dietüüleeter jt Joonis 4. β-karoteeni struktuur
Ei oma optilist aktiivsust

Katotenoidide omadused:

Värvilised: varieerub kollasest üle oranži kuni tumepunaseni (mida rohkem neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem punane)
Võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (400...700 nm) tuleneb molekuli ehitusest (iseloomulik on POLÜEENSUS)

POLÜEENSUS – molekul koosneb pikast , konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast Joonis 5. Karotenoidide ja klorofüllide neeldumisspektrid
Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. Viimane kujutab endast absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D, OD) sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest λ. Puhtal β-karoteenil on apolaarsetes lahustites (heksaanis, petrooleetris jt) iseloomulikud neeldumismaksimumid (λmax) spektri sinises piirkonnas 425, 450 ja 480 nm juures.
Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib neeldumisspekter oluliselt muutuda ja neeldumismaksimumid võivad paikneda nimetatuist erinevatel lainepikkustel. Kui proovis sisaldub samal ajal ka klorofüll, siis on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkuste 470 ja 630 nm juures.
TÖÖ EESMÄRK: karotenoidide eraldamine taimsest materjalidest, saadud karotenoidide (ja klorosülli) segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja sellel alusel uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine , uuritavas objektis domineeriva karotenoidi, β-karoteeni või mõne teise, kontsentratsiooni kindlaksmääramine, klorofülli olemasolu kindlaksmääramine.
TÖÖ KÄIK:

Peenestan männiokkad Petri tassile.

Kaalun tehnilistel kaaludel sobiva suurusega kaaluklaasis männiokkaid 0,5 g.

Peenestan kaalutud männiokkad uhmrisse ja lisan väikse koguse pestud liiva kui abrasiivmaterjali.

Hõõrun uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni.

Lisan väikeste portsjonitena veevaba Na2SO4, et taimses materjalis sisalduvat vett siduda, jätkates samal ajal massi hõõrumist.

Jätkan soola lisamist, kuni on moodustunud kuiv, pulbriline mass.
KAROTENOIDIDE EKSTRAKTSIOON (=väljalahustamine):

Võtsin kuiva 25 ml mõõtsilindri ekstrakti kogumiseks.

Varustasin mõõtsilindri plastlehtriga ja asetasin sellele kuiva paberfiltri.

Lisan uhmrisse olevale peenestatud massile 10 ml ekstahenti.

Lasen sademel põhja settida ning selle kohal oleva ekstrakti kannan teelusika abil filtrile, sadet kaasa ei võta.

Kordan eksraktsiooni, kuni sademe kohal olev ekstrakt muutub värvusetuks.

Viin kõik ekstraktid kogun loomulikult mõõtsilindrisse

Määran kindlaks ekstrakti kogumahu: 25 ml
NEELDUMISSPEKTRI VÕTMINE JA SPEKTRI ANALÜÜS:

Täidan ühe klaasküveti heptaaniga.

Valin ekraanilt spektrofotomeetria

Nullin mõõdud ( base correction)

Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega näitan ära ja märgin protokollivihikusse need lainepikkused, kus, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid (λmax) ja maksimumidele vastavad absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused.
Saadud piikide tipud:
Tabel 2. Spektromeetrilt saadud piikide tipud
Piigi tipp
Lainepikkus (nm)
Optiline tihedus

piigi tipp
426
0,0615

piigi tipp
451
0,0793

piigi tipp
476
0,0685

Trükin neeldumisspekter välja ja järgneb spektri analüüsimine.
Joonis 6. Prinditud neeldumisspekter

Võrdlen uuritava lahuse neeldumisspektril esinevate neeldumismaksimumide lainepikkuse teatmeteostes leiduvate andmetega erinevate karotenoidide neeldumismaksimumide paiknemise kohta. (Heksaanis)
Tabel 3. Teatmeteostes leiduvad andmed (heksaanis)
Karotenoid
Neeldumismaksimumid
E%1cm
α-karoteen
420; 445; 475
2735 (445)
β-karoteen
425; 451; 482
2650 (451)
Luteiin
420; 447; 477
Zeaksantiin
423; 451; 483
2480 (451)
Krüptoksantiin
425; 451; 483
2460 (451)
Violaksantiin
420; 444; 474
2250 (444)
Järeldus: männiokastes leidub suurel määral β-karoteeni.
Heptaanis:
Tabel 4. Teatmeteostes leiduvad andmed (heptaanis)
Karotenoid
λmax
E%1cm
β-karoteen
450
2380
Karotenoidide sisalduse arvutamine ( kvantitatiivne analüüs):
kus
A - absorptsiooni väärtus, mis vastab arvutuse aluseks valitud neeldumismaksimumile λmax (kõrgeimale „tipule“ vastav A väärtus)
- vaadeldava karotenoidi ekstinktsioonikoefitsent (1%-lise karotenoidi lahuse absorptisoon) sama λmax juures
V – ekstrakti kogumaht , ml
d – kasutataud ekstrahendi tihedus, g/cm3
g – uurimiseks võetud taimse materjali mass, g
103- tegur milligrammidele üleminekuks

Kokkuvõte

Erinevate internetiallikate põhjal selgub , et männiokastes võib sõltuvalt männi asukohast, liigist, reostatuse astmest , okaste vanusest ning loomulikult aastaajast olla luteiini, β-karoteeni, neoksantiin ja violaksantiini.
Seejuures täpsustatakse, et:

OKTOOBRIS oli karotenoidide sisaldus : luteiin > β-karoteen > neoksantiin > violaksantiin
APRILLIS oli karotenoidide sisaldus: neoksantiin (37%)> β-karoteen (30%)> violaksantiin (18%)>luteiin (16%)

Uurimuses mainitakse ka, et domineerivaim pigment on siiski β-karoteen, mis on ka prekursoriks zeaksantiinile.

Joonis 7. Karotenoidide sisaldus männiokastes reostunud piirkonnas
Teatmeteostest saadud informatsioonist ja minu katse tulemusest lähtuvalt võib öelda, et β-karoteen on levinuim karotenoid männiokastes. Arvutustustulemustest selgus, et β-karoteeni sisaldus oli 1,14 mg%.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 20 allalaadimist

Lipiidide reaktsioonid-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine #1

Lipiidide reaktsioonid-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine #2

Lipiidide reaktsioonid-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine #3

Lipiidide reaktsioonid-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine #4

Lipiidide reaktsioonid-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine #5

Lipiidide reaktsioonid-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine #6

Lipiidide reaktsioonid-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine #7

Lipiidide reaktsioonid-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine #8

Lipiidide reaktsioonid-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine #9

Lipiidide reaktsioonid-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine #10

Lipiidide reaktsioonid-Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Plum Sugar Õppematerjali autor

Põhjalik protokoll. Sisaldab ka struktureeritud teooria osa. Korralikud tabelid, joonised. Põhjalik kokkuvõte.

karotenoidid männiokkad tiina randla Lipiidide reaktsioonid Karotenoidide identifitseerimine sisalduse määramine

Sarnased õppematerjalid

docx

Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine

Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.2.2, 1.3 Anna Logunova YAGB-22 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides (vetikates, mõnedes seentes ja bakterites) sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Viimased absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on väga arvukas (> 600) ühendite rühm, milliseid keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid.Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, milline on ka tähtsaks

Biokeemia

docx

Karotenoidid ja lipiidid (2.2 ja 1.3)

2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1. Töö teoreetilised alused Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ning teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Need absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on arvukas ühendite rühm, millised keemiliste ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on ionoontsüklid. Pikima ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidide kaks põhigruppi on karoteenid (hapnikku

Biokeemia

docx

TTÜ Biokeemia praktikum: Lipiidid, Karotenoidid

TÖÖ 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID TÖÖ 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Reeglina ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes solventides, nagu triklorometaan (kloroform), tetraklorometaan, benseen, eeter jt. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesikinradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidid on organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks, loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks.

Biokeemia

docx

Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine

Laboratoorne töö 2.2 ja 1.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Lipiidide reaktsioonid Vladlena Siposa 120659 YAGB21 Õppejõud: Malle Kreen, Priit Eek Töö teostatud: 25. 03. 2013 Töö esitatud: 15. 05. 2013 2.2. KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE

Biokeemia

docx

Biokeemia praktikum 2.2: Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3 Lipiidide reaktsioonid

Tallinna Tehnikaülikool 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3 Lipiidide reaktsioonid Töö 2.2 on arvestatud. Töö 1.3 testides on vaja formulatsioone korrigeerida. 16.03. M.Kreen Liina Reimann 134537KATB Arvestatud 16.03.15. M.Kreen 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine

Bioorgaaniline keemia

docx

Biokeemia lipiidid ja karotenoidid

TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 2 Lipiidide reakstioonid ja karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Terje Robal 21.02.2012 05.03.2012 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulides esinevad enamasti estersidemed. Tavaliselt ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilites solventides. Vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidid on rakumembraanide põhiliseks komponendiks. Nii loomsetes organismides kui ka mitmetes taimsetes kudedes on nad peamiseks energeetiliseks varuaineks. Peale selle on neil veel kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid

Biokeemia

docx

KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE LIPIIDIDE REAKTSIOONID

TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr. 2.2 ja 1.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE LIPIIDIDE REAKTSIOONID 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Karotenoidid on ühendite rühm, mis klassifitseeritakse kui tetraterpenoidid. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Karotenoidid jagunevad ksantofüllideks ja karoteenideks ehk hapnikku sisaldavad ja hapnikku mittesisaldavateks. Karotenoidide ülesanded on: · Valgust absorbeerida ja edasi kanda klorofüllile. · Kaitsev roll, neelates liigset valgusenergiat ning kaitstesrakke fotokahjustuste ja

Biokeemia

docx

biokeemia lipiidide reaktsioonid ja karotenoidide sisalduse määramine.

Laboratoorsed tööd 2.2 ja 1.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine. Lipiidide reaktsioonid. Töö teostaja Õpperühm Üliõpilaskood YASB21 Töö teostamise Juhendaja Protokolli esitamise kuupäev kuupäev Tiina Randla 17.04.13 04.05.13 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria

Biokeemia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk